2-20-110160/15 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

4.Menetluskulud, mis ei ole hõlmatud kompromissiga jäävad poolte endi kanda. Menetluse käik OÜ Aktiva Finants esitas 12.03.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A Lilt (võlgnikult) 1492,67 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 31.03.2020 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis nõude üle Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 25.05.2020 jättis Viru Maakohus hagiavalduse käiguta ja kohus andis hagejale tähtaja so 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest hagis osundatud puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kohustus esitama kostja tegeliku elu- ja viibimiskoha andmed, oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis, menetluskulude nimekirja koos kulusid tõendavate dokumentidega, hageja esindaja esindusõigust ja haridust tõendavad dokumendid ning tasuma täiendavalt riigilõivu. Hageja esitas kohtule 10.06.2020 hagiavalduse koos lisadega. 15.06.2020 jättis kohus teistkordselt hagiavalduse käiguta ja andis hagejale täiendavalt 14 päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohtumäärusest tulenevalt tuli hagejal täpsustada intressinõuet seoses asjaoluga, et kostja puhul on tegemist tarbijaga (vt RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24; 3-2-125-16 lahendi p 13). Ka märkis kohus, et hagiavalduses ei olnud esile toodud sissenõutavaks muutunud täpset arvestuskäiku ja sellest tulenevalt tuli hagejal esitada iga põhiosamaksega seonduvalt intressiarvestuse metoodika. Kohus selgitas hagejale, et hagiavalduses esitatu põhjal ei ole võimalik loogiliselt jälgida intressinõude kujunemist. Seega tuli hagejal kokkuvõtvalt esitada nõuetekohane hagiavaldus. Kohus rõhutas hagejale ka seda, et kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peavad selguma hagiavaldusest ning hagejal tuleb oma nõue ja nõude aluseks olevaid asjaolusid kohtule vastavalt formuleerida ja viitega tuleb näidata, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kohus ei asu ise hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh nõude kujunemist ja arvestust hagiavalduse lisadest tuletama, vaid hagejal tuleb need endal hagiavalduses selgelt välja tuua. Seejuures asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohus hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (RKTKm nr 3-2-1-151-14, p 14). Kohus märkis hagejale, et olukorras, kus nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud on ebaselged, pole avalduse menetlemine, st asja õigesti lahendamine võimalik (TsMS § 2). Ka vastaspoolel pole võimalik vastata hagiavaldusele, millest ei järeldu selgelt ja üheselt mõistetavat nõuet ja nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kohus hoiatas 25.05.2020 ja 15.06.2020 kohtumäärustes, et puuduste kõrvaldamata jätmisel keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmast.

2-20-110160 Kohus rahuldas hageja taotluse ja pikendas puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega kuni 06.07.2020 vastuse kohaselt ei nõustunud hageja 15.06.2020 kohtumääruses sedastatud intressinõudega seonduvalt tüüptingimuste käsitlusega. Hageja leidis, et hagis on piisava selgusega ja täpsusega selgitatud intressinõuet ning ennatlik on kohtu seisukoht, et hagist nähtuvalt ei ole võimalik loogiliselt jälgida intressinõude kujunemist. Hagiavalduse punktis 2.2 on märgitud, et hageja on intressi arvestanud vastavalt maksegraafikule alates esimesest tasumata osamaksest kuni lepingu lõppemisele eelnenud osamakseni. Hageja tõi välja võlgnevuses olevate osamaksete intressi nõuded ning kokku arvestanud intressi summa ja ta ei pea maksegraafikut kopeerima hagiavaldusse. Hageja palus hagiavalduse menetlusse võtmist. 07.07.2020 keeldus kohus OÜ Aktiva Finants hagi A L vastu sissenõutavaks muutunud intressi 96,51 euro nõudes, menetlusse võtmast, kuna hagis esile toodud intressinõude aluseks olevad asjaolud ja nõue olid ebaselged ning hageja ei esitanud hagis intressinõude arvestuskäiku. Kohus võttis menetlusse OÜ Aktiva Finants hagi A L vastu järgmistes nõuetes: põhivõlgnevus 965,18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 142,49 eurot (periood 07.08.2018 kuni 10.06.2020) ning põhinõudelt 965,18 eurolt VÕS § 113 lg-s teises lauses sätestatud määras täiendava viivise nõudes alates 11.06.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Pooled esitasid 14.07.2020 kohtule allkirjastatud kompromissi ja taotluse menetluse lõpetamiseks tsiviilasjas 2-20-110160 seoses poolte vahel sõlmitud kompromissiga. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud kompromisstingimustes ning taotlenud kohtul poolte kompromiss kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest sh sellest, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa OÜ Aktiva Finants uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle, samuti sellest, et kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled loobusid TsMS § 661 lg 4 kohaselt määruskaebuse esitamise õigusest. Pooled on kompromisslepinguga kokku leppinud, et hageja menetluskuludest õigusabikulu 240 eurot ja 1⁄2 riigilõivust 100 eurot jääb kostja kanda. Hageja on taotlenud poole riigilõivu tagastamist. Kohtumääruse selgitused TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lõikest 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled esitasid kohtule 14.07.2020 allkirjastatud kompromissi ja taotluse menetluse lõpetamiseks tsiviilasjas 2-20-110160 seoses poolte vahel sõlmitud kompromissiga. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-20-110160 lõpetamisele. 3(4)

Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromisslepinguga kokku leppinud, et hageja menetluskuludest õigusabikulu 240 eurot ja 1⁄2 riigilõivust 100 eurot jääb kostja kanda. TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt jäävad kompromissis märkimata menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Seega ei ole käesolev kohtumäärus edasikaevatav. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (TsMS § 150 lg 4). Kompromisslepingus on hageja esitanud taotluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks ning palub tagastada riigilõivu 100 eurot Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr xxxx. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab hagejale avalduse esitamisel tasutud riigilõivust 1/2, so summas 100 eurot Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik