R J hagi Hiiu Graanul OÜ vastu töötasu, kasutamata põhipuhkuse hüvitise ja hüvitise nõudes ning Hiiu Graanul OÜ hagi XXX vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise, hüvitise ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
11 096,86 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja R J, isikukood XXX, elukoht XXX Kostja Hiiu Graanul OÜ, registrikood 12815322, asukoht Tehase, 92420 Paluküla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond
Kohtuistungi toimumise aeg
16. juuni 2020.a.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada R J hagi Hiiu Graanul OÜ vastu.
2.Mõista kostjalt Hiiu Graanul OÜ hageja R J kasuks välja töötasu netotasuna summas 3 542,37eurot.
3.Mõista kostjalt Hiiu Graanul OÜ hageja R J kasuks välja kasutamata põhipuhkuse hüvitis brutotasuna summas 142,57eurot.
4.Mõista kostjalt Hiiu Graanul OÜ hageja R J kasuks välja hüvitis netosummas 3 542,37eurot.
Jätta rahuldamata Hiiu Graanul OÜ hagi R J vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja R J ning Hiiu Graanul OÜ vahel sõlmitud töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel alates 13.06.2019.a.
6.Jätta rahuldamata Hiiu Graanul OÜ hagi R J vastu hüvitise nõudes summas 3 542,37 eurot.
7.Jätta rahuldamata Hiiu Graanul OÜ hagi R J vastu sissenõutavaks muutunud viiviste nõudes summas 43,48 eurot ja viiviste nõudes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt summas 3 542,37 eurot alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
8.Jätta menetluskulud Hiiu Graanul OÜ kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
9.Kohtuotsus saata menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik
1.08.08.2019.a. esitas kostja Hiiu Graanul OÜ kohtule taotluse hageja R J poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagina. Samuti esitas Hiiu Graanul OÜ kohtule avalduse tuvastada Hiiu Graanul OÜ ja R J vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus ja lõpetada poolte vahel tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 13.06.2019.a. Hiiu Graanul OÜ palus välja mõista R Jlt hüvitis töötajapoolse töölepingu õigusvastase ülesütlemise eest.
2.25.10.2019.a võttis kohus menetlusse R J hagi Hiiu Graanul OÜ vastu ja Hiiu Graanul OÜ hagi R J vastu võttis kohus menetlusse 25.11.2019.a. kohtumäärusega.
3.Kohus vaatas mõlemad hagid läbi kohtuistungil 16.06.2020.a. Hageja nõuded ja seisukohad
4.Hageja R J palub kostjalt välja mõista töötasu summas 3 542,37 eurot, puhkusehüvitis summas 142,57 eurot, hüvitis summas 3 542,37 eurot ja menetluskulud jätta kostja kanda. Nõuded tulenevad poolte vahel 01.12.2016.a. sõlmitud töölepingust. Tööandja on kohustatud maksma töö eest töötasu vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule ja TLS § 28 lg 2 p 2. TLS § 35 kohaselt tuleb keskmist töötasu maksta ka siis, kui tööandja ei ole töötajale tööd andnud. Kostja ei võimaldanud hagejale tööd alates 18.02.2019.a. Hagejal on õigus töötasule alates 18.02.2019 kuni poolte vahel sõlmitud töölepingu lõppemiseni. Tööleping lõppes 13.05.2019.a. Hageja esitab nõude töötasu maksmiseks perioodil 18.02.2019-30.04.2019.a. Hagejal on 3 kasutamata puhkusepäeva, mille eest hageja nõuab hüvitist summas 142,57 TLS § 71 alusel.
5.Kostja ei andnud hagejale tööd alates 18.02.2019, mistõttu ei olnud hagejal võimalik töösuhet jätkata. Hageja ütles töölepingu erakorraliselt üles 13.05.2019 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Erakorraline ülesütlemine oli põhjendatud, sest kostja rikkus kohustust töötasu maksmiseks ja kohustust tagada töötajale tööd.
6.Põhjendatud on hüvitise väljamõistmine kostjalt kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, kuna tööandja on lepingut oluliselt rikkunud.
7.Hageja leiab, et töötajal ei lasu kohustust pidada tööaja arvestust. See on tööandja kohustuseks vastavalt TLS § 28 lg 2 p 4.
8.Kuna töötaja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine on õiguspärane, siis ei ole kostjal õigus tugineda TLS § 109 lg-le 4 ning nõuda töötajalt hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
9.Hageja töökohas lülitati elekter välja, mistõttu ei olnud võimalik enam tööülesandeid täita. Hagejale lubati korduvalt tööd ja maksta palka, kuid lubadusi ei täidetud. Ajal, mil kostja hagejale tööd ei võimaldanud so 18.02.2019-12.05.2019, oli hageja valmis tööd tegema, kuid kostja vastuseks töö küsimise kohta oli töö puudumine, kuivõrd tehas ei töötanud. Vastuses sisaldusid lubadused töötasu maksmise ning peatse tööandmise kohta, mida ei täidetud. Töö mitteandmise ja palga maksmata jätmise tõttu ütles hageja erakorraliselt üles poolte vahel sõlmitud töölepingu alates 13.05.202.a. Kostja nõuded ja seisukohad
10.Kostja Hiiu Graanul OÜ palub tuvastada R J poolt esitatud töölepingu ülesütlemise avalduse tühisus ning lõpetada poolte vahel tööleping alates 13.06.2019 TLS § 107 lg 2 alusel. Kostja palub välja mõista R Jlt hüvitis summas 3 542,37 eurot. Lisaks palub kostja välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised summas 43,48 eurot ja viivised alates hagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude täitmiseni.
11.Tööandja ei nõustu töötaja seisukohaga, et ta ei andnud hagejale tööd. Töötaja ise keeldus tööülesannete täitmisest elektri puudumise tõttu, kuid elektri puudumine ei takistanud töötajal oma tööülesandeid täitmast. Töötaja ei esitanud tööandjale aruandeid tehtud töötest. Tööandja hinnangul tegeles töötaja tööluusiga. Töötaja ei esitanud tööaja arvestust. Seetõttu ei olnud võimalik maksta palka ja puhkusetasu. Tööandja tõendab oma väiteid tunnistajate ütlustega. Kuna tööleping on õigusvastaselt töötaja poolt ülesöeldud, siis on põhjendatud töötajalt välja mõista hüvitis tööandja kasuks summas 3 542,37 eurot ja jätta rahuldamata töötaja hüvitise nõue. Kohtuotsuse põhjendused
12.Hageja R J ja kostja Hiiu Graanul OÜ vahel on 01.12.2016.a. sõlmitud tööleping määramata ajaks. Hageja asus tööle operaatori ametikohale summeeritud tööajaga. Töötaja tööülesanded olid vastavalt lepingu p 2.3. toorme vastuvõtmine lattu ja selle kvaliteedi kontroll, toorme käitlemine, valmistoodangu käitlemine, masinate lihthoolduse teostamine, tootmisprotsessi jälgimine. Tööülesanded olid lisaks määratletud ametijuhendis. Lepingu p 8.2. järgi lahendatakse vaidlused Tartu maakohtus /tl 52-55/. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud lepingu p 8.2 on tühine tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 104 lg 1. Seega asi allub Pärnu Maakohtule.
13.Töölepingu p 4.1. kohaselt oli hageja bruto töötasu 1 379,66 eurot kuus. Kostja ei ole vaidlustanud, et perioodil 18.02.2019 kuni 30.04.2019 on tal hagejale töötasu maksmata. Hageja on esitanud konto väljavõtte, mille kohaselt on kostja viimati maksnud hagejale töötasu 26.03.2019 /tvk lk 14/. Palgaarvestuse kohaselt pidi kostja tasuma perioodi 18.02.2019 kuni 30.04.2019 eest töötasu 4 206,11 eurot /tvk lk 10-12/. Hageja on esitanud nõude summas 3 542,37eurot. Hageja selgitas kohtuistungil, et nõudes, mis ta kohtule esitas on märgitud netotasud /tl 140/. Asja selguse huvides märgib kohus kohtuotsuse resolutiivosas, et töötasu puhul on tegemist netotasuga. Vastavalt seadusele peab maksud kinni tööandja. Kohus on seisukohal, et hageja poolt netotasuna nõude esitamine ja kohtu poolt väljamõistmine netotasuna ei ole käsitletav nõude piiride ületamisena TsMS § 439 tähenduses. Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 2 ja poolte vahel sõlmitud lepingu p 4.2. kohaselt pidi kostja tasuma palga iga kuu 10. kuupäevaks.
14.Kohus ei nõustu kostjaga, et palga maksmata jätmine on õigustatud seetõttu, et töötaja ei ole pidanud tööaja arvestust. Tööaja arvestuse pidamise kohustus on tööandjal vastavalt TLS § 28 lg 2 p 4. Samuti ei nõustu kohus kostjaga, et elektri puudumine ei takistanud tööülesandeid täita. Kostja ei ole vaidlustanud, et elekter puudus. Ükski mõistlik isik eeldada, et veebruarist kuni aprillini oli hagejal poolte vahel kokkulepitud tööülesandeid võimalik täita ilma elektrita.
15.TLS § 28 lg 2 p 1 järgi on tööandja kohustaud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga. Kostja ei ole tõendanud, et ta on hagejat kindlustanud tööga alates 18.02.2019, kui elekter töökohal välja lülitati. TLS § 35 sätete kohaselt on kostja kohustatud maksma keskmist töötasu ka töö mitteandmisel. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja nõude saamata jäänud töötasu osas summas 3 542,37 eurot netotasuna.
16.Vaidlust ei ole, et hagejal on kasutamata 3 päeva põhipuhkust. TLS § 71 järgi töölepingu lõppemisel on kohustatud tööandja hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Hageja on töölepingu üles öelnud alates 13.05.2019 /tvk lk 16/. Pooled ei vaidle põhipuhkuse hüvitise suuruse üle, mis on summas 142,57 eurot /tvk lk 13/. Arvestusest nähtub, et tegemist on brutotasuga. TLS § 84 lg 1 järgi töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töölepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja nõude põhipuhkuse hüvitise osas summas 142,57 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja brutotasuna.
17.Järgnevalt hindab kohus kostja nõuet tuvastada R J poolt töölepingu ülesütlemise tühisus ja lõpetada poolte vahel sõlmitud leping alates 13.06.2019 TLS § 107 lg 2 alusel. R J on esitanud erakorralise töölepingu ülesütlemise avalduse, mille kohaselt tema tööoleku viimane päev on 12.05.2019.a./tvk lk 16/. Avaldus on esitatud TLS § 28 lg 1 p 1, 2 ja § 91 lg 2 alusel. Avaldus on saadetud kostjale 13.05.2019 /tvk lk 15/. Kostja ei ole oma nõude põhjenduseks esitanud asjaolusid, millest lähtuvalt kohus saaks tuvastada, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine. Hageja on töölepingu erakorralist
ülesütlemist põhjendanud asjaoluga, et tööandja ei ole töötajat tööga kindlustanud ning sellega, et kostja poolt on täitmata töölepingu oluline tingimus – maksmata on töötasu. Kohus on tuvastanud, et tööandja ei ole hagejat tööga kindlustanud alates 18.02.2019 ja palk on maksmata alates 18.02.2019.a. Seega esinevad TLS § 91 lg 2 p 2 asjaolud ning töötaja oli õigustatud esitama töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Tööandja on viivitanud palga maksmisega üle kolme kuu, mis on oluline viivitus töötasu maksmisel. R J poolt esitatud erakorralise ülesütlemise avaldus on põhjendatud, mistõttu tuleb kostja nõue töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamiseks jätta rahuldamata.
18.Kuna töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt on õiguspärane, siis jätab kohus rahuldamata kostja nõude lõpetada poolte vahel sõlmitud tööleping alates 13.06.2019.a TLS § 107 lg 2 alusel. Seoses töölepingu õiguspärase erakorralise ülesütlemisega tuleb jätta rahuldamata kostja nõue hüvitise väljamõistmiseks hagejalt kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 3 542,37 TLS § 109 lg 4 alusel ning viiviste nõue. Kostja Hiiu Graanul OÜ hagi R J vastu jääb rahuldamata täies ulatuses.
19.Hageja on töölepingu üles öelnud erakorraliselt õiguspäraselt. TLS § 100 lg 4 kohaselt maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, kui töötaja ütleb lepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud. Kohus on tuvastanud, et tööandja rikkus oluliselt lepingut, mis oli erakorralise ülesütlemise aluseks. Seega on hageja õigustatud nõudma hüvitist kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kostja tööandjana ei ole esitanud vastuväiteid kolme kuu keskmise hüvitise määrale. Tegemist on hüvitise puhul netosummaga. Kohus on seisukohal, et hüvitis kolme kuu keskmise palga ulatuses on põhjendatud, kuna tööandja ei maksnud töötajale palka enne erakorralist ülesütlemist kolm kuud. Kostja ei kindlustanud töötajat tööga alates 18.02.2019.a. kuni töölepingu erakorralise ülesütlemiseni so kuni 13.05.2019.a. Seega kolme kuu jooksul jättis kostja täitmata oma lepingulised kohustused vastavalt TLS § 28 lg 2 p 1 ja 2, mis on oluline rikkumine. Kuna kostja hüvitise suurust vaidlustanud ei ole ja hageja on esile toonud asjaolud, millest nähtub hageja oluline huvide riive, siis kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise summas 3 542,37 eurot netosummana.
20.Tsiviilasja hind on hageja R J poolt esitatud nõude puhul 7 227,31 eurot TsMS § 134 lg 1 alusel. Kostja nõuete puhul on hagi hind TsMS § 134 lg 3 alusel 3 869,55 eurot. Tsiviilasja hind kokku 11 096,86 eurot.
21.Menetluskulud jätab kohus täies ulatuses TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda, kuna otsus on tehtud hageja kasuks. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel käesolevas kohtuotsuses. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.