Tallinn, Olevimägi 5 // 7 // Pikk tn 36 korteriühistu hagi NEOF Pikk 36 OÜ, OÜ Nordlin Ehitus ja ZZ vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.02.2020 määrus hagi läbivaatamata jätmise ja menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
Tallinn, Olevimägi 5 // 7 // Pikk tn 36 korteriühistu ja OÜ Nordlin Ehitus määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Tallinn, Olevimägi 5 // 7 // Pikk tn 36 korteriühistu (registrikood 80361077), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Eerik Entsik ja Liisi Kents Kostja I: NEOF Pikk 36 OÜ (registrikood 11398477), lepinguline esindaja vandeadvokaat Leho Pihkva Kostja II: OÜ Nordlin Ehitus (registrikood 11966711), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Tarmo Peterson ja Karl-Morten Jõgi Kostja III: ZZ (isikukood XXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Carri Ginter ja vandeadvokaadi abi Albert Linntam Iseseisva nõudeta kolmandad isikud kostja ZZ poolel: DD (isikukood
XXXXXXXXXXX),
YY (isikukood XXXXXXXXXX), CC (isikukood XXXXXXXXXX), NN (isikukood XXXXXXXXX), GG (isikukood
XXXXXXXXXXX),
WW (isikukood
XXXXXXXXXXX)
ja QQ (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Iseseisva nõudeta kolmandate isikute GG ja QQ lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrina Juhkami
3.OÜ Nordlin Ehitus määrusakaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa määruskaebust esitada. Avaldus ja menetluse käik
1.Tallinn, Olevimägi 5 // 7 // Pikk tn 36 korteriühistu (hageja) esitas 07.02.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse NEOF Pikk 36 OÜ (kostja I), OÜ Nordlin Ehitus (kostja II) ja ZZ (kostja III) vastu kahju hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt rekonstrueeriti 2012-2013. aastatel täielikult Olevimägi 5 // 7 // Pikk tn 36 korterelamu. Korterelamu arendajaks oli kostja I ning ehitajaks kostja II. Kostja I juhatuse liikmeks on alates 27.02.2012 kuni käesoleva hetkeni kostja III. Kostja III oli ka hageja juhatuse liikmeks ajavahemikul 07.10.2014 - 10.12.2015. Hageja esitas 28.10.2015 kostjatele I ja II kirjaliku garantiinõude korterelamu ehituslike puuduste kõrvaldamiseks ja garantiikohustuse täitmiseks. Kuna kostjad I ja II ei kõrvaldanud vabatahtlikult korterelamu ehituslikke puudusi ja tegemata vaegtöid ega teostanud vajalikke garantiitöid, siis nõuab hageja kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist. Hageja poolt tellitud eksperthinnangu kohaselt on puuduste kõrvaldamiseks vajalike ehitustööde hinnanguliseks maksumuseks 286 511 eurot. Hageja palub eeltoodud summa kostjatelt I ja II solidaarselt välja mõista. Eeltoodule lisanduvad jahutussüsteemi parandustööd summas 42 327,62 eurot, millise summa palub hageja kõikidelt kostjalt solidaarselt välja mõista (kostja III on jätnud täitmata jahutussüsteemi hoolduse teostamise kohustuse). Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista ka kohtueelsed õigusabikulud 3574 eurot ja kohtueelsed eksperdikulud 9569 eurot.
3.Kostja I palus jätta tema suhtes hagi läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 või p 2 alusel. Hagejal ei ole õigus enda nimel maksma panna korteriühistu liikmetele individuaalselt kuuluvaid garantiinõudeid kostjate I ja II vastu.
4.Kostja II palus jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt läbi vaatamata.
5.Kostja III palus tema suhtes jätta hagi läbi vaatamata (TsMS § 226 lg 2 p 1). Hagist ei nähtu, et hagi esitanud advokaadid Eerik Entsik ja Liisi Kents oleksid hageja üldkoosoleku otsusega volitatud esindama hagejat kohtumenetluses hageja kunagise juhatuse liikme kostja III vastu. Samuti ei nähtu hagist, et hageja üldkoosolek oleks otsustanud esitada hagi kostja III vastu. Esimese astme kohtu määrus
6.Harju Maakohtu 10.02.2020 määrusega jäeti hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud 1706,15 eurot, kostja II kasuks välja menetluskulud 2427,60 eurot, kostja III kasuks välja menetluskulud 5912,59 eurot ning iseseisva nõudeta kolmandate isikute GG ja QQ kasuks välja menetluskulud 1047,60 eurot. Maakohus määras, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis.
7.Hageja on nõude esitamisel tuginenud ehitusseadustiku (EhS) §-st 4 tulenevale ehitusgarantiile. Hageja viidatud EhS § 4 kehtis kuni 30.06.2015, ent hagiavalduse
kohaselt esitas hageja garantiinõude alles 28.10.2015. Lisaks sai vastav ehitustööde garantiinõue kuuluda kas ehitustööde tellijale või ehitise omanikule. Hageja ei ole korteriomandite omanik ning hageja ei ole ühegi lepingu pooleks (nt tellijana), mis oleks andnud hagejale õiguse esitada ehitustööde garantiist tuleneva nõude. Seega puudub hagejal õiguslik alus nõude esitamiseks.
8.Ehitustööde garantiinõude esitamine ei ole käsitletav tavapärase valitsemise küsimusena korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 35 lg 2 p 1 järgi ning sellise nõude esitamine eeldab korteriomanike kokkulepet. Korteriühistul ei ole õigust esitada garantiinõuet korteriomanike asemel või korteriomanike nimel. Garantiinõue kuulub korteriomandite omanikele ja selle maksma panemise üle otsustavad korteriomanikud. Kuna hagejal ei saa olla hagis märgitud ehitustööde garantiinõuet, ei saa hagejal olla õigust nõuda ka garantiikohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist.
9.Seega ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; hagi ei ole esitatud ka hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Garantiinõuete osas tuleb jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt.
10.Hageja ei ole tõendanud, et hagi esitanud advokaadid Eerik Entsik ja Liisi Kents on hageja üldkoosoleku otsusega volitatud esindama hagejat kohtumenetluses hageja kunagise juhatuse liikme kostja III vastu (mittetulundusühingute seadus § 19 lg 1 p 4, KrtS § 20 lg 1). Hageja 10.01.2019 menetlusdokumendi lisadena 4-6 esitatud üldkoosolekute protokollidest sellist korteriühistu otsust ega volitust ei nähtu. Vaatamata kostja seisukohtadele ja kohtu selgitustele ei ole hageja esitanud uue üldkoosoleku otsust. Seega tuleb kostja III osas jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 226 lg 2 p 1 ja TsMS § 423 lg 1 p 9 kohaselt.
11.Menetluskulud jäävad hageja kanda (TsMS § 168 lg 1).
12.Kostja II menetluskulude osas märkis maakohus, et need ei ole täies ulatuses põhjendatud. Maakohus leidis, et kostja II esindaja ajakulu kokku põhjendatud 20,23 h ulatuses ning põhjendatud menetluskulu on 2427,60 eurot (20,23 h x 120 eurot/h). Hageja määruskaebus
13.Hageja palub 26.02.2020 määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule sisuliseks menetlemiseks.
14.Maakohus on rikkunud menetlusõiguse normi, kui ei ole kaevatavas kohtumääruses täpsustanud, milline TsMS § 423 lg 2 alapunkt ning milline vastavas sättes väljatoodud faktiline asjaolu oli õiguslikuks aluseks hagi läbi vaatamata jätmisel.
15.Hagi läbi vaatamata jätmise otsustamise staadiumis ei ole maakohtul võimalik lahendada sisulist õiguslikku küsimust, kas korteriühistul on või ei ole õigust esitada garantiinõuet korteriomanike asemel või korteriomanike nimel, kuivõrd vastavasisulise küsimuse lahendamine eeldab asjaolude tuvastamist, õiguslike hinnangute andmist ja tõendite hindamist mahus, mis väljub hagi läbi vaatamata jätmise otsustamisel lahendatavate küsimuste raamest.
16.Kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi, kui on leidnud, et korteriühistul ei ole õigust esitada garantiinõuet korteriomanike asemel või korteriomanike nimel. KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 järgi saab hageja esitada nõude korterelamu arendaja või ehitaja vastu oma nimel kõikide korteriomanike ühistes huvides ja asemel. Ka Riigikohus on oma praktikas korduvalt tunnustanud korteriühistu õigust oma nimel kohtulikult maksma panna ühistu liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluvaid nõudeid nii kolmandate isikute kui ka korteriühistu liikmete endi vastu. KrtS
seletuskirjas (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/bb3ae807-c425-4e93aa0e-66fda4aa904e/Korteriomandi-%20ja%20korteriühistuseadus) on analoogselt märgitud, et uue jõustunud seaduse eesmärgiks oli lihtsustada korteriühistu poolt nõuete esitamist kolmandate isikute vastu kõikide korteriomanike nimel või kolmandate isikute poolt nõuete esitamist kõikide korteriomanike vastu, millisel juhul nõuded esitab või nõuded esitatakse seaduse kohaselt korteriühistu poolt või korteriühistu vastu.
17.Kui korterelamu üldpindadega seotud garantiinõuded peaksid esitama kõik korteriomanikud eraldiseisvalt, siis praktikas tähendab see seda, et erinevaid hagejaid ja hagisid oleks suuremate kortermajade puhul palju, mis tooks kaasa selle, et selliseid nõudeid ei saaks esitada. Sisuliselt oleks välistatud nõuete esitamine korterelamu arendaja või ehitaja vastu kõikide korteriomanike huvides või nimel, kuivõrd alati võib eksisteerida korteriomanik, kes erinevatel põhjustel ei saa, ei taha või ei suuda sellist nõuet esitada või kelle vastu ei saa sellist nõuet esitada.
18.Asjaolu, et 30.06.2015 muudeti ehitusseaduse § 4 lg 1, ei tähenda seda, et õiguskorrast oleks ära kadunud võlaõigusseaduse § 155 lg-st 1, §-st 230, §-st 231, § 650 lg-st 1 tulenev garantii kui iseseisev, abstraktne ja aluslepingust sõltumatu kohustus, mille järgseks õigustatud isikuks on eelduslikult ehitise igakordne omanik.
19.Puudub alus hagi läbi vaatamata jätmiseks kostja III osas. Õigusabilepingu sõlmimine kiideti heaks 06.08.2015, 21.09.2016 ja 02.04.2018 üldkoosoleku otsustega. Lisaks on hageja 10.01.2019 menetlusdokumendis viidatud, et vajadusel võib üldkoosoleku päevakorda uuesti panna küsimuse võtta vastu täpsemas sõnastuses otsus kiita heaks hagiavalduse esitamine käesolevas tsiviilasjas ning esindaja määramine. Kui kohus leidis, et hageja esindusõigus ei olnud piisavalt tõendatud, siis oleks kohus pidanud määrama hagejale tähtaja esindusõiguse täiendavaks tõendamiseks või heakskiidu esitamiseks (TsMS § 227 lg 5). Kostja II määruskaebus
20.Kostja II palub 25.02.2020 määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus jättis kostja II taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. Menetluse edasine käik
21.Kostjad palusid jätta hageja määruskaebuse rahuldamata.
22.Hageja palus jätta kostja II määruskaebuse rahuldamata.
23.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Hageja määruskaebus tuleb täielikult ja kostja II määruskaebus osaliselt rahuldada.
25.Kolleegium nõustub hageja väitega, et maakohus on rikkunud menetlusõiguse normi, kui ei ole täpsustanud, milline TsMS § 423 lg 2 alapunkt ning milline vastavas sättes väljatoodud faktiline asjaolu oli õiguslikuks aluseks hagi läbi vaatamata jätmisel. See ei ole aga käesoleval juhul maakohtu määruse tühistamise aluseks.
26.TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
27.Maakohus on jätnud hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 mõlema punkti alusel.
28.Sisuliselt tugineb maakohus sellele, et kui leiavad tõendamist hagi aluseks olevad asjaolud, mis tähendab, et kostjad on rikkunud oma kohustusi, mille tulemusena ei ole vaidlusalune korterelamu nõuetekohaselt ehitatud ja sellest tulenevalt on tekkinud kahju korteriomanikele, siis hageja kui korteriühistu õigusi see ei riku, mistõttu hageja ei ole õigustatud kahju hüvitamist nõudma. Ringkonnakohtu hinnangul on sellisel juhul tegemist TsMS § 423 lg 2 p-s 1 sätestatud olukorraga.
29.Kahju hüvitamise nõue on seadusega kaitstud nõue. Samuti on võimalik hagi rahuldamise korral saavutada taotletav eesmärk, milleks on kahjuhüvitise väljamõistmine. Seega ei ole tegemist TsMS § 423 lg 2 p 2 kummagi eeldusega.
30.Vaidluse keskseks küsimuseks on, kas korteriühistu, vaatamata sellele, et ta ei ole hoone omanik, on õigustatud nõudma garantiist tulenevate kohustuste täitmist ja nende täitmata jätmisel kahju hüvitamist. Kolleegium leiab, et hagi läbi vaatamata jätmise otsustamise staadiumis ei saa lahendada sisulist õiguslikku küsimust, kas korteriühistul on või ei ole õigust esitada garantiinõuet korteriomanike asemel või korteriomanike nimel, kuivõrd selle küsimuse lahendamine eeldab asjaolude tuvastamist, õiguslike hinnangute andmist ja tõendite hindamist mahus, mis väljub hagi läbi vaatamata jätmise otsustamisel lahendatavate küsimuste raamest.
31.Riigikohus on selgitanud, et kui on tegemist keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlemist (vt Riigikohtu 24.09.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-7214, p 14). Praegune vaidlus seda on.
32.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole korteriühistu kahju hüvitamise nõue käesoleval juhul välistatud. 01.01.2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KOS) § 12 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi nimetatud seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KOS § 34 lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KOS § 34 lg 3 sätestab, et isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, peab selle esitama korteriühistu vastu. Ka KOS seletuskirjast tuleneb, et 01.01. 2018 jõustunud uue KOS kehtestamise eesmärgiks oli lihtsustada korteriühistu poolt nõuete esitamist kolmandate isikute vastu kõikide korteriomanike nimel või kolmandate isikute poolt nõuete esitamist kõikide korteriomanike vastu, millisel juhul nõuded esitab või nõuded esitatakse seaduse kohaselt korteriühistu poolt või korteriühistu vastu.
33.Kostja ZZ osas jättis maakohus hagi läbi vaatamata lisaks ka TsMS § 226 lg 2 p 1 ja TsMS § 423 lg 1 p 9 alusel põhjusel, et hageja ei ole selgelt välja toonud ega tõendanud, et hagi esitanud advokaadid oleksid hageja üldkoosoleku otsusega volitatud esindama kahju hüvitamise nõuet hageja kunagise juhatuse liikme ZZ vastu. Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohus ei viidanud eelnevas menetluses kordagi, et kohtu hinnangul oleks hageja esindusõigus ebapiisavalt tõendatud ning vajalik oleks täiendav esindusõiguse heakskiit. Kui maakohus ei pidanud hageja üldkoosolekutel 06.08.201, 21.09.2016 ja 02.04.2018 vastuvõetud otsuseid piisavaks, siis oleks maakohus pidanud määrama hagejale tähtaja esindusõiguse tõendamiseks või heakskiidu esitamiseks. TsMS § 227 lg 5 kohaselt, kui hageja nimel esinenud isik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esindusõigust tõendanud või heakskiitu esitanud, jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui läbi vaatamata jätmise muud eeldused on täidetud. Seega on tegemist kõrvaldatava puudusega. Kuivõrd konkreetsel juhul ei määranud maakohus vastuolus TsMS § 227 lg-ga 5 hagejale tähtaega esindusõiguse tõendamiseks või heakskiidu esitamiseks, siis ei saanud maakohus jätta hagi läbi vaatamata kostja ZZ osas põhjendusel, et hageja nimel esinenud isik ei ole oma esindusõigust tõendanud või heakskiitu esitanud.
34.Kuivõrd TsMS § 173 lg 3 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus asja sisuliselt lahendades sõltuvalt asja lahendamise tulemusest, tuleb tühistada maakohtu määrus ka menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Seega tuleb rahuldada ka kostja II määruskaebus sõltumata määruskaebuse põhjendustest.
35.Ringkonnakohtu määrus ei ole asjas menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause tähenduses, mistõttu jaotatakse määruskaebuse menetlemise kulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.
36.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebused ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.