OÜ Fixdem Eesti hagiavaldus Salva Kindlustuse AS vastu kindlustuslepingu täitmise ja võlgnevuse nõudes
Hagi hind
27 736.62 eurot
Menetlusosalised
Hageja: OÜ Fixdem Eesti (registrikood 11386758, asukoht: Turu plats 3, Rakvere 44310), lepinguline esindaja: Rene Varul (epost: [email protected]). Kostja: Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984, asukoht: Pärnu mnt 16, Tallinn 10141), esindaja: prokurist Elar Simmo (e-post: [email protected]).
Resolutsioon
1.Rahuldada kostja Salva Kindlustuse AS taotlus aegumise kohaldamiseks.
2.Kohaldada aegumist hageja OÜ Fixdem Eesti nõudele kostja Salva Kindlustuse AS vastu kindlustuslepingu täitmise ning 25 825.83 eurot võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes ja jätta hagi rahuldamata.
3.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
4.Saata kohtuotsus hageja lepingulisele esindajale ja kostja esindajale teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1 (5)
1.13. aprillil 2020 saabus Viru Maakohtusse OÜ Fixdem Eesti hagiavaldus Salva Kindlustuse AS vastu kindlustuslepingu täitmise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11.04.2018 koguriskikindlustuse lepingu, mille kohaselt kindlustati hageja liisingus olev roomikekskavaator Komatsu PC 36 perioodiks 10.04.2018 kuni 09.04.2019.
3.Hageja teavitas kostjat, et 15.02.2019 toimus ekskavaatoriga kahjujuhtum, mille raames kukkus ekskavaatorile peale metalltala, mis kahjustas masinat ja selle hüdrosüsteemi. Hageja esitas kahjude hüvitamise avalduse juurde xxxx AS-i hinnapakkumise, mille kohaselt oli masina remondi ja taastamise kuluks 44 405.10 eurot.
4.Kostja tegi 14.03.2019 otsuse, millega määrati hagejale osaline kahjuhüvitis 19 920.27 euro ulatuses, kuivõrd kostja ei soovinud hüvitada masina hüdrosüsteemi remonti. Kostja viitas üldtingimuste p.-le 15.1., mille kohaselt on kindlustusandja kohustatud käituma heaperemehelikult ja erilise hoolikusega, et vältida kahjuliku tagajärje saabumist ning p.-le 17.8., mille kohaselt, kui kindlustusvõtja on rikkunud kindlustuslepingust tulenevat kohustust (sh täiendavaid ohutusnõudeid), on kindlustusandjal õigus kindlustushüvitist vähendada, kui rikkumine omas mõju kahju tekkimisele. Kostja järeldas, et kui hageja oleks käitunud heaperemehelikult ning peale kahjujuhtumit oleks kohe masina seisma pannud, siis ei oleks metallipuru silindri hüdrosüsteemile kahjustusi tekitanud.
5.Kostja on hagiavalduse esitamise seisuga maksnud hagejale 19 920.27 eurot. Hageja esitas kostjale 21.03.2019 taotluse vaadata üle 14.03.2019 keelduv otsus ja määrata hagejale kahju hüvitamine täies ulatuses. Kostja on vastanud sellele 05.04.2019 keelduva kirjaga.
6.Hageja palub kostjalt hageja kasuks rahalise põhikohustuse täitmisena välja mõista 23 884.83 eurot ja viivis 1 941 eurot ning viivis alates 14.04.2020 protsendina (8% aastas + Euroopa Keskpanga intressimäär) põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
KOSTJA VASTUS
7.04. mail 2020 esitatud hagiavalduse vastuses kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja on seisukohal, et hagi on esitatud hilinemisega. Kostja on edastanud hagejale 14.03.2019 kahju osaliselt hüvitamise otsuse ja 05.04.2019 täiendavad selgitused. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 13.04.2020. Hageja on esitanud hagiavalduse ilmselgelt pärast VÕS § 475 lg 3 sätestatud hagi esitamise lühendatud üheaastase tähtaja möödumist, mistõttu on kostja kindlustuslepingu täitmise kohustusest käesoleval juhul vabanenud. Kostja palub teha tsiviilasjas vastavalt TsMS § 449 vaheotsus, millega jätta hagi rahuldamata.
MENETLUSES KÄIK
8.12.05.2020 jagati tsiviilasi kohtunik Ifret Mamedguseinov’i menetlusse.
HAGEJA SEISUKOHT AEGUMISELE
9.11. juunil 2020 esitas hageja kohtule seisukohad kostja vastusele. Hageja on seisukohal, et hagi ei ole esitatud hilinemisega. Kostja on 14.03.2019 teinud otsuse, millega on kahjud osaliselt hüvitanud, tasudes hagejale 19 920.27 eurot peale 2019.a aprilli. See tähendab hageja arvates kahjujuhtumi ja nõude 2 (5)
2-20-5528 tunnustamist, mis on TsÜS § 158 lg 1 tähenduses katkestanud aegumise. Alates nõude osalisest tasumisest on alanud uuesti haginõude esitamise 1-aastane periood ja hagi esitamine on mahtunud selle 1-aastase tähtaja sisse.
KOSTJA TÄIENDAV SEISUKOHT
10.08. juulil 2020 esitatud täiendavas seisukohas kostja teatas, et hageja ei ole esitanud ühtegi sisulist vastuväidet, mis võiks seada kahtluse alla asjaolu, et hageja hagiavaldus võis vaatamata kostja vastuväidetele olla esitatud VÕS § 475 lg 3 sätestatud üheaastase hagi esitamise tähtaja jooksul. Asjaolu, et kostja 14.03.2019 otsusega maksti hagejale seonduvalt kindlustusjuhtumiga hüvitist summas 19 920.27 eurot, ei mõjuta tähtaega, mille jooksul saab hageja esitada hagi kindlustushüvitise nõudes osas, mille maksmisest oli kostja 14.03.2019 keeldunud koos kirjalike viidetega VÕS § 475 lg 3.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et kostja taotlus asjas vaheotsuse tegemiseks ja hageja nõudele aegumise kohaldamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele
12.Hagiavalduse juurde lisatud kindlustusteatise (t.lk. 10-11) kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11.04.2018 koguriskikindlustuse lepingu, millega kindlustati hageja liisingus olev roomikekskavaator, perioodiks 10.04.2018 kuni 09.04.2019. Varakindlustuse kahjujuhtumi esmase teatamise vormi kohaselt kindlustusperioodil, s.o 15.02.2019, toimus ekskavaatoriga kahjujuhtum (t.lk. 12-13). Hageja esitas 18.02.2020 kostjale kahjuhüvitamise avalduse summas 44 405.10 eurot. 14.03.2019 otsusega kahjujuhtumis nr xxxx kostja rahuldas hageja avalduse osaliselt ja otsustas hüvitada hagejale 19 320.27 eurot (hüvitatav summa 19 920.27 eurot, millest on maha arvatud kindlustusvõtja omavastutus 600 eurot) (t.lk. 24-25). Sama otsusega informeeris kostja hagejat VÕS § 475 lg 3 sätestatud asjaolust, et kostja vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja ei esita hagi kohustuse täitmisele sundimiseks ühe aasta jooksul taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest. Hageja esitas kostjale 21.03.2019 taotluse vaadata üle kostja poolt 14.03.2019 tehtud otsus ja määrata hagejale kahju hüvitamine täies ulatuses (t.lk. 27-30). 05.04.2019 vastusega edastas kostja hagejale täiendavad selgitused kostja 14.03.2019 otsusele ja kinnitas, et kostja on valmis hüvitama 19 320.27 eurot koheselt xxxx AS-ile, kui hageja annab selleks loa. Täiendava hüvitise maksmist kostja põhjendtuks ei pidanud (t.lk. 31-34). Pooltel ei ole vaidlust eeltoodud asjaolude üle.
13.Hageja nõudeks on kindlustuslepingu alusel kindlustusjuhtumist tulenevalt täies ulatuses kostjalt kahjuhüvitise väljamõistmine. Kostja esitas menetluses 04.05.2020 nõude aegumise vastuväite ning taotleb vaheotsusega hagi rahuldamata jätmist.
14.Vaheotsuse tegemise menetlusõiguslikud alused on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449, mille lg 1 järgi, kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Sama paragrahvi lg 3 tulenevalt kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. 3 (5)
2-20-5528
15.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 1 esimese lause kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt muutub nõude sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 475 lg 3 kohaselt, kui kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandjale taotluse kindlustusandja kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks ja kindlustusandja teatab kindlustusvõtjale kirjalikult taotluse rahuldamata jätmisest, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja ei esita hagi kohustuse täitmisele sundimiseks ühe aasta jooksul taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest. Kindlustusandja ei vabane täitmise kohustusest, kui ta ei teata oma vastuses kindlustusvõtjale üheaastase tähtaja möödumise õiguslikust tagajärjest.
16.Hageja taotleb tsiviilasjas TsÜS § 158 lg 1 alusel nõude aegumise katkemise kohaldamist põhjendusel, et kostja on 14.03.2019 tehtud otsusega nõuet osaliselt tunnustanud ning kahju hüvitise osaliselt välja maksnud. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et nõude aegumine on katkenud, seoses kahju osalise hüvitamisega. Hageja on esitanud kostjale kahjuhüvitise taotluse, mille kostja on 14.03.2019 otsusega lahendanud ja rahuldanud osaliselt. Kuna kostja, kui kindlustusandja, on tasunud hagejale 14.03.2019 otsusega määratud summa, siis kohtu hinnangul ei ole asjakohane hageja väide, et kostja on nõude osaliselt tasumisega tunnistanud tulenevalt TsÜS § 158 lg kohustuse olemasolu. Kohus on seisukohal, et kostja on 14.03.2019 otsusega nõude sisuliselt lahendanud, mille tulemusel on hagejale määratud hüvitis hageja poolt taotletud 44 405.10 euro asemel summas 19 320.27 eurot (hüvitatav summa 19 920.27 eurot, millest on maha arvatud kindlustusvõtja omavastutus 600 eurot), s.o nõue on kostja poolt rahuldatud osaliselt. Maakohus leiab, et käesoleval juhul vastavalt kindlustusandja otsusele nõude osaline rahuldamine ei ole samastatav TsÜS § 158 lg 1 kohaldamisalasse jääva nõude osalise tasumisega.
17.Tulenevalt VÕS § 475 lg-st 3 on kindlustuslepingust tuleneva nõude aegumise tähtaeg üks aasta alates sellest, kui kindlustusandja teatab kindlustusvõtjat kirjalikult taotluse rahuldamata jätmisest. Kostja on 14.03.2019 otsusega teavitanud kindlustusvõtjat otsuse osaliselt rahuldamisest, s.o osaliselt rahuldamata jätmisest. Kostja on hagejat nõude aegumisest ühe aasta jooksul VÕS § 475 lg 3 teise lause kohaselt 14.03.2019 otsuses teavitanud. Hageja on esitanud kostjale 21.03.2019 taotluse keelduva otsuse ülevaatamiseks. Seega on hageja saanud kostja 14.03.2019 otsuse kätte hiljemalt 21.03.2019. TsÜS § 135 lg, lg 2 ja § 147 lg 2 ning VÕS § 475 lg 3 kohaselt algas seega aegumise tähtaja kulgemine järgmisest päevast alates keelduva otsuse kättesaamisest, s.o 22.03.2019 ning lõppes tähtaja möödumisel, s.o hiljemalt 21.03.2020. Hagi esitati kohtule 13.04.2020. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et õiged on kostja väited selle kohta, et kostja on vabanenud kohustustest VÕS § 475 lg 3 sätestatud tähtaja möödumisel ning hagiavaldus on esitatud hilinenult.
18.TsÜS § 143 tulenevalt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Sellises olukorras kohus rahuldab kostja taotluse nõudele aegumise kohaldamiseks, kohaldab aegumist hageja nõudele kostja vastu 23 884.83 eurot võlgnevuse, 1 941 eurot viivise ja lisanduva viivise nõudes ja jätab hagi rahuldamata. Menetluskulud
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui 4 (5)
2-20-5528 menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
20.TsMS § 173 lg 5 tulenevalt kohus ei märgi menetluskulude jaotust vaheotsuses, tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuses ja vaidlustamise reservatsiooniga otsuses dokumendimenetluses, kui kohus jätkab neil juhtudel asja lahendamist. Menetluskulude jaotus nähakse sel juhul ette lõppotsuses. Et kostjal on tekkinud menetluskulud, ei ole teda. Kostjat ei esindanud menetluses lepinguline esindaja, teda esindas prokurist. Seega eeldab kohus, et kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud.
21.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 449 lg 2, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.