Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

kuus. Telefoni arved 200 eurot kuus sinna hulka kuulub võlgniku lapse ema ning tema kahe lapse telefoni arved. 28.04.2020 esitas Swedbank AS taotluse täiendava teabe saamiseks. 11.05.2020 kirjaga andis kohus võlgnikule tähtaja 29.05.2020:  esitada tõendid oma tervisliku seisundi ja osalise töövõime kohta ning juba varem küsitud tööleping;  tuua välja isiklike kulutuste keskmine suurus kuus;  põhjendada, millistel põhjustel tasub võlgnik lapse kulusid sellises ulatuses (270 eurot elatist ja lisaks muid lapsega seotud kulusid 150 eurot);  selgitada miks ta tasub inimeste kulusid, keda võlgnik üleval pidama ei pea (lapse ema ja tema kahe lapse telefoniarved) ning kas ja millal lapse ema ja tema laste eest tasutud kulud on tagastatud võlgnikule;  miks ta ei ole teinud võlausaldajatele väljamakseid;  miks ja mille eest on tehtud xxx märtsist detsembrini ülekandeid rohkem kui 1400 eurot;  miks ta on teinud väljamakseid hasartmängu asutustele;  selgitada, kas võlgnik kasutab lisaks krediidiasutuste teenustele ka alternatiivselt makseteenuse pakkujate teenuseid;  selgitada kolmandatelt isikutelt saadud ülekannete olemust ja kontole kantud sularaha päritolu;  põhjendada, miks peaks tema hinnangul kohustustest vabastamise menetlus jätkuma. Kohus hoiatas, et andmete esitamata jätmise korral võib kohus keelduda kohustustest vabastamisest ja lõpetada menetluse. 28.05.2020 esitas võlgnik pildid töövõimekaardist, töötukassa kodulehelt ja retseptide loetelu. Võlgnik selgitas, et 2019 elas ta veel lapse emaga kellel oli veel kaks last (5 inimese kulud); võlgniku isiklikud kulud olid ja on 300 eurot ravimid. Kindel kulu on ka elatis 270 eurot kuus. Võlgnik elab vanemate juures, vältimatud kulud on söömine, transport, riided, elamine vähemalt 350 eurot kuus. Kõik, mis puudu jääb on võlgnik laenanud vanematelt. 2019 kantud summad võlgniku arvele ettevõttelt või tööandja poolt on seotud töövahendite või materjali või muu ostuks, mis ei ole võlgniku sissetulek. Hetkel on võlgnik haiguslehel ja tulevik on ebaselge. 09.06.2020 andis kohus võlausaldajatele esitada soovi korral seisukoht hiljemalt 30.06.2020. xxx OÜ palub 09.06.2020 seisukohas võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja võlgnik jätta kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole vaatamata kohtu korduvatele järelepärimistele esitanud nõutud teavet. Võlgnik ei ole esitanud oma töölepingut, seega puudub igasugune informatsioon, mis töökohal võlgnik töötab ja mis on võlgniku tegelik töötasu, samuti ei ole võlgnik andnud ühtegi põhjendust oma kulutuste ja tegeliku varalise seisukorra kohta. Võlausaldaja hinnangul nähtub võlgniku poolt esitatud arveldusarve väljavõttest, et võlgnik tegelikkuses varjab oma vara ja sissetulekuid ja võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik rikub süüliselt oma kohustusi ja kahjustab sellega võlausaldajate huve. Arvestades võlgniku eelnevat tausta ettevõtjana on võlgnik enam kui teadlik oma tegelikest kohustustest vabastamise menetluses ja võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik tahtlikult ei soovi täita oma kohustusi võlausaldajate ees. Võlgniku enda poolt esitatud arveldusarve väljavõttest on nähtuv, et võlgnik tegeleb hasartmängude mängimisega, lisaks raiskab raha xxx keskkonnas ebaoluliste väljaminekute tegemiseks, kasutab alternatiivsete makseasutuste teenuseid, mis näitab samuti oma tulude varjamist. Võlgnik varjab tahtlikult oma andmeid, sest kui võlgniku elukoht oleks xxx vallas, siis jääb arusaamatuks, kuidas ei ole ühtegi väljaminekut tehtud xxx vallas, vaid kõik võlgniku väljaminekud on tehtud xxx. Juhul, kui võlgnik töötaks miinimupalga eest, siis ei saaks võlgnik sellises ulatuses tasuda teenuste eest ja teha sellises ulatuses makseid nagu nähtub

võlgniku arveldusarve väljavõttest ja tegelikkuses on võlgniku varaline tulu ilmselt kordades suurem kui miinimumpalk, mida võlgnik väidetavalt saab. Lisaks on võlausaldaja hinnangul kaheldav, et võlgnik ametlikult töötaks antud ettevõttes ja tegemist on nn "petuskeemiga", et näidata, et võlgnikul on miinimumpalga eest töökoht. Maksu- ja Tolliamet esitas seisukoha 26.06.2020. Võlgnik ei ole tegelenud kohustustest vabastamise menetluse jooksul mõistlikult tulutoova tegevusega, põhjusel, et tervislike probleemide tõttu on hetkel võimalik töötada vaid miinimumpalga eest ettevõttes xxx OÜ. Selgusetuks jääb, kas võlgnik on otsinud tasuvamat tööd, mis tema terviseseisundile oleks vastav, et arvestatavas ulatuses võlausaldajate nõudeid rahuldada. Arusaamatuks jääb raha kasutus võlgniku 04.04.2020 kohtule saadetud pangakonto väljavõttest (01.01.201931.12.2019). Võlgnik on teinud kulutusi alates 12.02.2019 kohustustest vabastamise menetluse ajal 130 euro eest xxx ja üle 350 euro eest xxx. Lisaks on pangakonto väljavõttest näha xxx xxx pangakonto deposiidi makse 2 eurot - puudub informatsioon, kellele antud pangakonto kuulub ja miks on raha läinud K Re pangakontolt selle konto deposiidiks. Politsei- ja Piirivalveamet esitas seisukoha 29.06.2020. Võlgniku poolt 04.04.2020 ja 28.05.2020 esitatud teabest ei selgu ja tõenditest ei nähtu põhjuseid, miks võlgnik ei ole tähtaegselt ja nõuetekohaselt täitnud 11.02.2019 kohtumääruses võlgnikule pandud kohustust esitada igal aastal aruanne. Samuti ei ole võlgnik jätkuvalt täitnud nõuetekohaselt kohtu 24.03.2020 ja 11.05.2020 kohtunõudeid, jättes esitamata töölepingu, millisest nähtuks võlgniku töö iseloom/töötamise aeg ning töötasu. Esitatud pangakonto väljavõte ei kinnita võlgniku väidet Xxx OÜ-s miinimumpalga eest töötamisest. Samuti ei ole võlgnik selgitanud kolmandatele isikutele tehtud maksete olemust. Puuduvad tõendid, mis kinnitavad võlgniku väidet igakuiselt lapse emale 270 eurot tasumist. Esitatud pangakonto väljavõte võlgniku väidet ei kinnita. Võlgnik ei ole andnud selgitust, miks ta tasub inimeste kulusid, keda võlgnik üleval pidama ei pea. Võlgnik ei ole andnud ühtegi mõistlikku põhjendust oma kulutuste ja tegeliku varalise seisukorra kohta. Kontole laekunud sularaha sissemaksete osas ei ole võlgnik nende summade päritolu kohta selgitusi andnud. Esitatud arveldusarve väljavõttest nähtub, et võlgnik tegeleb hasartmängude mängimisega. Võlgnik raiskab raha xxx keskkonnas ebaoluliste väljaminekute tegemiseks, lisaks kasutab alternatiivsete makseasutuste teenuseid. Võlausaldaja hinnangul nähtub võlgniku poolt esitatud arveldusarve väljavõttest, et võlgnik tegelikkuses varjab oma vara ja sissetulekuid ning teeb ebamõistlikke kulutusi. Võlgniku esitatud napisõnalisi selgitusi konto väljavõte ei kinnita. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik rikub süüliselt oma kohustusi ja kahjustab sellega võlausaldajate huve. Eeltoodust tulenevalt palub PPA lõpetada võlgadest vabastamise menetlus ning keelduda vabastamast võlgniku tema kohustustest. xxx AS esitas seisukoha 29.06.2020. Kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest. Kohus edastas võlgnikule täiendava teabe esitamiseks põhjalik nõude, millele võlgnik vastas vaid osaliselt ning oluline teave on endiselt välja selgitamata. Võlgnik ei ole vastanud pea ühelegi kohtu poolt esitatud küsimusele. Võlgnik ei ole selgitanud, miks ta tasub isikute kulusid, keda ei ole võlgnikul kohustus üleval pidada, samuti ei ole võlgnik selgitanud hasartmänguasutuste külastamist, xxx kulutusi, alternatiivsete makseteenust kasutamist ning seda, miks on võlgnikule laekunud kolmandatelt isikutelt sissetulekuid. PankrS § 173 lg 2 järgi peab võlgnik kohtu nõudmisel andma teavet oma tegevuse kohta. Võlgnik on seda kohustust teadlikult ja tahtlikult vältinud. Oma seadusest tulenevate kohustuste täitmise asemel on võlgnik kulutanud oma rahalisi vahendeid hasartmänguasutustes, erinevate mobiilirakenduste eest maksmiseks. Selline käitumine ei ole kooskõlas kohustustest vabastamise menetluse eesmärkidega. Võlgnik on teadlikult ja tahtlikult kahjustanud sellega ka võlausaldajate huve. Praegusel juhul ei ole võlgnik täitnud oma seadusest tulenevaid kohustusi, mis annab aluse menetlus lõpetada ning keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast.

Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 2 p 2 ja lg 5 kohaldamise eeldusteks on: 1) võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi; 2) võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Lõige 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma kohustust anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta ehk rikkunud PankrS § 173 lg 2 nimetatud kohustusi. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Kohtul on õigus nõuda aruannet ja dokumente võlgniku varalise olukorra, tulutoova tegevuse või selle otsimise ja oma kohustuste täitmise kohta. Sellest tulenevalt on antud ka menetluse algatamise määruses võlgnikule tähtaeg aruande esitamiseks. Võlgnik esimest aruannet määruses märgitud tähtajaks (s.o 11.02.2020) ei esitanud. Pärast kohtu poolt 24.03.2020 kirjaga tähtaja andmist esitas võlgnik teavet, kuid ei esitanud nõutud töölepingut/tõendeid tööle kandideerimiste kohta. 11.05.2020 kirjaga andis kohus tähtaja võlgnikule täpsustada erinevaid asjaolusid, esitada dokumente ja põhjendada, miks peaks kohustustes vabastamise menetlust jätkama. Võlgnik ei esitanud jätkuvalt töölepingut ning jättis mitmetele küsimustele vastamata. Võlgniku kontoväljavõttest nähtuvalt on ta saanud tööandjalt ülekandeid alates 2019.a juulist rohkem kui 700 eurot (paaril kuul üle 1000 euro). Võlgnik ei esitanud ka pärast korduvat järelpärimist oma töölepingut, millest oleks näha võlgniku ametikoht, tööülesanded ja töötasu. Eelnev viitab kohtu hinnangul suuremale sissetulekule, kui võlgnik väidab. Võlgnik ei ole põhjendanud, miks ja mille eest on tehtud xxx märtsist detsembrini ülekandeid rohkem kui 1400 eurot. Võlgnik ei ole toonud esile argumente, mis annaks põhjust pidada xxx tehtud kulu põhjendatuks. Kohtu hinnangul on xxx maksete tegemine on tõenäoliselt täiesti ebavajalik kulu ning arvestades lisaks ka selle kulu suurust, viitab see varjatud sissetulekule või siis vähemalt piisavalt heale elustandardile, mis oleks võimaldanud ka võlausaldajate nõudeid tasuda. Antud juhul nähtub tehtud kuludest, et võlgniku prioriteet ei ole oma kohustuste täitmine võlausaldajate ees. Lisaks ei ole võlgnik põhjendanud ka seda, miks ta on teinud väljamakseid hasartmängu asutustele; selgitanud, kas võlgnik kasutab lisaks krediidiasutuste teenustele ka alternatiivselt makseteenuse pakkujate teenuseid; selgitanud kolmandatelt isikutelt saadud ülekannete olemust ja kontole kantud sularaha päritolu. Kohustustest vabastamise eesmärk on anda võimalus võlgnikule uueks majanduslikuks alguseks, kuid see ei ole iga võlgniku õigus. Võlgnik peab menetluse ajal andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks maksimaalses võimalikus ulatuses. Kuna võlgnik ei ole esitanud olulises osas nõutud teavet vaatamata kohtu poolt selleks korduvalt

tähtaegade andmisele, on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 nimetatud teabe andmise kohustust. Teabe andmata jätmine kahjustab ka võlausaldajate huve. Võlgniku poolt menetluse läbiviimisele kaasaaitamine dokumentide ja selgituste esitamise kaudu võimaldaks kontrollida, kas võlausaldajatele mittetasumine on olnud süüline või on võlgnik teinud siiski kõik endast oleneva, et tulu teenida ja kohustusi täita, kuid see pole õnnestunud. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on võlgnik tegutsenud vähemalt raskelt hooletult. Võlgnik on teavet esitanud valikuliselt, kuigi kohus on selgitanud, milliseid dokumente või mille kohta selgitusi soovitakse. Võlgnikku on korduvalt hoiatatud, et teabe esitamata jätmisel võib kohus menetluse lõpetada. Võlgniku rikkumine on selgelt süüline. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad K Re kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.