Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-17-1860

2-17-1860 mille täitmiseks tal vahendid ja sissetulekud puuduvad. Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Ajutise halduri tasu taotlus Ajutise pankrotihaldurina kulus pankrotiseaduse § 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8 tundi. Võlgniku varade ja võlgade kindlaks tegemiseks, majandusliku olukorra hindamiseks tegi ajutine pankrotihaldur järgmisi toiminguid: -

Koostas ja lähetas teabenõude võlgnikule – 0,5 tundi Koostas ja lähetas päringud registritesse ja krediidiasutustesse – 0,5 tundi Töötles päringute tulemusena saabunud vastuseid – 2 tundi Analüüsis kõiki saadud andmeid kogumis ja koostas ajutise pankrotihalduri aruande – 4,5 tundi Osales istungil pankrotiavalduse läbivaatamiseks – 0,5 tundi

Juhindudes eeltoodust palub ajutine pankrotihaldur kohtul määrata ajutise pankrotihalduri Martin Kruppi tasu Xxxx(a/a Xxxx) kasuks 8 töötunni eest 720 eurot (arvestusega 1 tund = 90 eurot), millele lisandub käibemaks 20% ehk 144 eurot, kokku 864 eurot. Lisaks tasule palub ajutine pankrotihaldur kindlaks määrata ja Xxxx-le välja mõista kulutuste katteks 60,21 eurot.

Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. 3(4)

2-17-1860 Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et Kristjan Rohtsaare majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara. Arvestades, et Kristjan Rohtsaare sissetulekuks on ca 470 eurot kuus ja puudub märkimisväärne muu vara, siis puudub Kristjan Rohtsaarel võimalus tasuda 150 394,06 eurot ületavat võlga. Seega on Kristjan Rohtsaare maksejõuetus välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Martin Krupp on andnud nõusoleku enda nimetamiseks Kristjan Rohtsaare pankrotihalduriks. Martin Krupp tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tartu mnt 85, Tallinnas, 15.05.2017, kell 11:00. Kohus leiab, et ajutise halduri Martin Kruppi tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Xxxx, mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks. PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud, s.h ajutise pankrotihalduri tasu pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Eeltoodust tulenevalt kuulub ajutise pankrotihalduri tasu rahuldamisele pankrotivara arvelt. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohustab kohus võlgniku ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja (Tartu mnt 85, Tallinn), I korruse, saali nr3 15.05.2017, kell 11:00.

/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.