Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kask
Määruse tegemise aeg ja koht 15.07.2020. a, Võru kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-19608
Tsiviilasi
PlusPlus Capital AS-i hagi S. P. vastu võla, intressi, haldustasu, lepingutasu, viivise ja võla sissenõudmiskulu nõudes Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht hagiavalduses Tartu maantee 83601, 10115, Tallinn);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Lepinguline esindaja: Marjana Šestel (PlusPlus Legal OÜ, e-post: [email protected]); Kostja: S. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht hagiavalduses xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx, tegelik elukoht teadmata) Menetlustoiming
Hagi läbi vaatamata jätmine
Jätta PlusPlus Capital AS-i hagi S. P. vastu võla, intressi, haldustasu, lepingutasu, viivise ja võla sissenõudmiskulu nõudes läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
PlusPlus Capital AS esitas Tartu Maakohtu Võru kohtumaja Põlva majale hagiavalduse S. P. vastu Inbank AS-iga 15.12.2018. a sõlmitud osamaksetega tasumise müügilepingust nr 1AU02273 tuleneva võla, intressi, haldustasu, lepingutasu, viivise ja võla sissenõudmiskulu nõudes.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Üldise kohtualluvuse sätete kohaselt, vastavalt TsMS § 79 lg-le 1 võib füüsilise isiku vastu esitada hagi tema elukoha järgi. lg 2 sätestab, et kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib tema vastu hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi. Hagiavalduses on kostja elukoha aadressiks märgitud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Rahvastikuregistri andmetel oli see kostja kehtiv elukoht 25.10.2018-12.12.2018. a. Alates 13.12.2018. a – 01.01.2019. a on märgitud rahvastikuregistris kostja elukoht kohaliku omavalitsuse täpsusega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Rahvastikuregistris puuduvad andmed kostja elukoha kohta pärast 01.01.2019. a. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja Põlva majas võeti hagi lg 2 alusel kostja viimase teadaoleva elukoha järgi menetlusse. Kohtul ei õnnestunud aga nimetatud aadressil kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Pärast hagi menetlusse võtmist on Tartu Ringkonnakohus tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxx (AS-i PlusPlus Capital hagi S. P. vastu) teinud 25.03.2020. a määruse, milles on nõustunud maakohtu seisukohaga, et asjas kogutud andmete alusel saab järeldada, et kostja elukoht ei ole praegusel ajal Eestis, st kostja ei ela alaliselt või peamiselt Eestis ( lg 1) ning Eestis ei asu ka üks kostja mitmest elukohast lg 2 tähenduses. Samuti nõustus ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kogutud andmete põhjal on põhjendatud teha järeldus, et kostja elab käesoleval ajal xxxxxxxx. Ringkonnakohtu määrus jõustus 14.04.2020. a. Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi: määrus nr 1215/2012) art 6 lg 1 näeb ette, et kui kostja alaline elukoht ei ole üheski liikmesriigis, tehakse liikmesriigi kohtute pädevus kindlaks iga liikmesriigi oma õiguse kohaselt, kui artikli 18 lõikest 1, artikli 21 lõikest 2 ning artiklitest 24 ega 25 ei tulene teisiti. Kuna viimati viidatud sätetest ei tulene teisiti, tuleb kohtualluvus määrata TsMS alusel. lg 1 järgi võib füüsilise isiku vastu esitada hagi tema elukoha järgi. Kohus on tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxx tuvastanud, et kostjal puudub Eestis elukoht ja et kostja elab xxxxxxxx. Tsiviilasi ei allu seega üldise kohtualluvuse kohaselt Eesti kohtule. Hageja ei ole lg 4 järgi põhjendanud, et üldise kohtualluvuse asemel kohalduks muu kohtualluvus. lg 1 p 13 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata. kohaselt võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotus lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. lg 2 sätestab, et kui hagi jäetakse läbi vaatamata, kannab menetluskulud hageja. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
Vastavalt TsMS § 174 lg 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna hagiavaldust ei ole kostjale kätte toimetatud, ei ole kostjal tõenäoliselt menetluskulusid tekkinud. Hageja kulud jäävad menetluskulude jaotuse kohaselt tema enda kanda. TsMS § 150 lg 1 p 3 näeb ette, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. Tulenevalt TsMS § 150 lg-st 4 tagastab kohus riigilõivu üksnes menetlusosalise taotlusel. Kui hageja soovib tasutud riigilõivu tagastamist, tuleb selleks kohtule vastav taotlus esitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.