Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
15.juulil 2020.a, Tallinnas
I I hagihind
1 373,39 eurot
V S hagihind
1 373,39 eurot
2-17-18857 I I ja V S hagi J L vastu tuvastada, et I I ja V S olid Aiandusühingu Ilmarine II liikmed seisuga 18.12.2014.a, välja mõista J L’lt I I’i kasuks kahjuhüvitis 990 eurot ja viivis 304,19 eurot ning V S’i kasuks kahjuhüvitis 990 eurot ja viivis 304,19 eurot ning täiendav viivis alates 05.10.2018.a
nende Hagejad: I I (isikukood xxx, elukoht xxx) V S (isikukood xxx, elukoht xxx) Hagejate lepinguline esindaja advokaat Anu Toomemägi (Advokaadibüroo Laus & Partnerid Pärnu osakond, Rüütli 391, 80011 Pärnu; e- post: [email protected]) Kostja: J L (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline Carmen Tars (Legal Services OÜ, Lõõtsa 8A, 11415 Tallinn; e- post: [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg 28.05.2020.a Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hagejad I I ja V S Hagejate lepinguline esindaja advokaat Anu Toomemägi Kostja lepinguline esindaja Carmen Tars
Resolutsioon
1.Lõpetada menetlus I I ja V S nõudes J L vastu tuvastada, et I I ja V S olid Aiandusühing Ilmarine II liikmed seisuga 18.12.2014.a, seoses selles osas hagist loobumisega.
2.Jätta rahuldamata I I ja V S hagi J L vastu välja mõista J L’lt I I’i kasuks kahjuhüvitis 990 eurot ja viivis 304,19 eurot ning V S’i kasuks kahjuhüvitis 990 eurot ja viivis 304,19 eurot ning täiendav viivis alates 05.10.2018.a.
4.Välja mõista I I’ilt J L kasuks menetluskulu summas 1 373,39 eurot.
5.Välja mõista V S’ilt J L kasuks menetluskulu summas 1 373,39 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõuded ja põhjendused
1.I I ja V S esitasid 17.12.2017.a Harju Maakohtule hagi J L vastu tuvastada, et I I ja V S olid Aiandusühingu Ilmarine II liikmed seisuga 18.12.2014.a, välja mõista J L’lt I I’i kasuks kahjuhüvitis 990 eurot ja viivis 304,19 eurot ning V S’i kasuks kahjuhüvitis 990 eurot ja viivis 304,19 eurot ning täiendav viivis alates 05.10.2018.a seadusjärgses määras. Hagiavalduse kohaselt asutati 01.10.2002.a Aiandusühingu Ilmarine II ning kustutati registrist registripidaja 07.12.2012.a otsuse alusel. Kostja esitas kohtule avalduse Aiandusühingu Ilmarine II likvideerimismenetluse algatamiseks ning kohus on 17.09.2019.a võtnud kostja avalduse menetlusse. 03.07.2014.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-41705 rahuldas kohus kostja avalduse ning määras läbi viia Aiandusühingu Ilmarine II likvideerimismenetlus, määrates likvideerijaks kostja. 04.12.2014.a kanti äriregistrisse MTÜ Väikemetsa Vesi, mille asutajateks olid kostja ja tema elukaaslane L L ning 18.12.2014.a otsusega andis kostja Aiandusühingu Ilmarine II likvideerijana enda ainuotsuse alusel MTÜ-le Väikemetsa Vesi üle tasuta kogu likvideeritava vara, s.o kinnistu xxx. Kinnistu registriosa nr xxx turuväärtuseks oli seisuga 18.12.2014.a 29 700 eurot. Hagejad esitavad kostja vastu kahjunõude varalise kahju hüvitamiseks seoses neile kuulunud Aiandusühingu Ilmarine II likvideerimismenetluses vara jagamisel tekkinud nõudeõiguse rikkumisega likvideerija kohustuste rikkumise tõttu. Kuivõrd kostja tegutses Harju Maakohtule avalduse esitamisel ilma teiste aiandusühingu liikmeteta ning moel, mis ei võimaldanud õigustatud iskutel saada teada likvideerimismenetluse alustamisest ja läbiviimisest kostja poolt, siis tekkis kostjal likvideerijana võimalus oma õigusi kuritarvitada ning aiandusühingu vara, mille osas oli hagejatel liikmelisusest tulenevalt nõudeõigus, ilma mingi hüvitiseta laiali jagada õigusjärgluseta mittetulundusühingule. Kostja teadis, et võimalikke õigustatud isikuid, kes võivad olla seotud likvideeritavaga on 30 liiget. Vaatamata sellele ei ole kostja likvideerijana nimetatud isikuid likvideerimismenetluse algatamisest ja/ või selle lõppemisest teavitanud ning on oma ainuotsustuses käitunud pahauskselt. Kumbki hageja palub kostjalt välja mõista kahju summas 990 eurot ja viivise seisuga 28.05.2020.a summas 421,15 eurot. Lisaks nõuavad hagejad viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumist kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hagejad paluvad menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 400 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu 600 eurot ja esindajakulu summas 864 eurot. Samuti paluvad hagejad välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. 15.01.2015.a avaldas kostja kui ühingu likvideerija väljaandes Ametlikud Teadaanded likvideerimisteate, milles teatati, et ühingu majandustegevus on lõpetatud ning et võlausaldajatel tuleb esitada oma nõuded 2 kuu jooksul teate ilmumisest. 21.01.2015.a tegi MTÜ Väikemetsa Vesi Saku Vallavalitsusele pöördumise, milles avaldas soovi algatada detailplaneering, mille eesmärgiks on kinnistu ning lähiala kruntideks jaotamine (sh avalikeks transpordimaa kruntideks), hoonestusalade piiritlemine ning ehitusõiguse määramine üksikelamute ning abihoonete ehitamiseks, sh elamumaast eraldatud ja transpordimaaks muudetud teede üleandmine Saku vallale ja sotsiaalmaa moodustamine kogu piirkonda teenindava tuletõrjevee mahuti, puurkaevu ning elamute vahelise puhverala ning ühiskondliku kasutamise tarbeks. Elamumaa kruntide müügist saadava tulu kasutamise eesmärgiks oli rahastada kogukonna
infrastruktuuri parandamist (teed, tänavavalgustus, ühisala). 26 AÜ Ilmarine II piirkonnas elavat või kinnistut omavat inimest olid andnud allkirja, et algatada detailplaneering, et probleemid (eelkõige teede üleandmisega) saaks lahenduse. 12.03.2015.a kirjaga nr 71.1/1239 saatis Saku Vallavalitsus AÜ Ilmarine II piirkonna isikutele, sh hagejatele, arvamusküsitluse detailplaneeringu algatamise suhtes koos selgitustega detailplaneeringu eesmärkide kohta. 12.03.2015.a andis 9 Väikemetsa põik tänava elanikku, sh hageja 2 (Väikemetsa põik 7), oma nõusoleku kinnistu detailplaneeringu algatamiseks, mis hõlmab asumi teede üleandmist Saku valla omandisse, tuletõrjevee reservuaari paigaldust, ehitusõigusega elamukruntide moodustamiseks ja ühisveevärgi rajamiseks ja pumpla ehitamiseks rekonstrueeritava puurkaevu kaudu. Ühing kustutati likvideerimismenetluse tulemusena registrist 15.05.2015.a. Kohtuväliselt ei ole hagejad ühegi nõudega kostja poole pöördunud. Hagejatele pole varalist kahju tekkinud, kuna nende omandi väärtus pole vähenenud (kostja pole nende omandit rikkunud) ega ole hagejad muud moodi kostja tõttu kahju kannatanud. Käesoleval juhul ei teinud hagejad kui väidetavalt kahju saanud isikud midagi, et kahju ära hoida või seda vähendada. Nad olid või vähemasti pidid olema teadlikud ühingu kustutamisest registrist 07.12.2012.a, kuid neil puudus igasugune huvi ühingu ja selle vara vastu ning ei teinud ise midagi, et olukorrale lahendust leida. Ühingule kuulunud 17 517 m2 suurusest kinnistust anti 6855 m2 vastavalt kokkuleppele ja kõigi elanike nõusolekul vallale üle, 3632 m2 jäi uue mittetulundusühingu omandisse tuletõrjevee mahuti, puurkaevu ning elamute vahelise puhverala ning ühiskondliku kasutamise tarbeks, ning 7033 m2 müüakse elamumaa kruntidena maha, millest saadava tulu eest kaetakse kõik AÜ Ilmarine II piirkonnas elavate isikute ühistes huvides tehtud ja detailplaneeringuga ette nähtud kulutused. Juhul kui kohus peakski hagejate põhinõude osaliselt või tervikuna rahuldama, siis viivist tuleb arvestada alates 05.10.2018.a. Kostja palub menetluskulud jätta hagejate kanda ja välja mõista hagejatelt esindajakulu summas 6 690 eurot. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 28.01.2019.a kohtumääruses (I köide t/l 197) ning 14.05.2019.a toimunud kohtuistungil (II köide t/l 5-6).
5.Vaidlust ei ole, et Aiandusühingu Ilmarine II osas on läbi viidud likvideerimismenetlus (tsiviilasi nr. 2-13-41705) (I köide t/l 28 pöördel, 30 pöördel-31) ning kostja oli Aiandusühingu Ilmarine II likvideerija perioodil 13.11.2014.a kuni 05.05.2015.a (I köide t/l 167). Ka ei ole vaidlust selle üle, et kostja on Mittetulundusühing Väikemetsa Vesi juhatuse liige (II köide t/l 87).
6.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on tekitanud Aiandusühingu Ilmarine II likvideerijana hagejale I I kahju summas 990 eurot ja hagejale V S kahju summas 990 eurot. Kostja vaidleb hagejate nõuetele vastu.
7.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 45 lg 1 kohaselt on likvideerijatel juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega. Likvideerimine ei mõjuta liikmete omavahelisi õigussuhteid ega liikmete suhteid mittetulundusühinguga, kui
seadusest ja likvideerimise olemusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt lõpetavad likvideerijad mittetulundusühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jaotavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel.
8.Hagejad heidavad kostjale ette, et viimane on andnud enda ainuotsuse alusel MTÜ-le Väikemetsa Vesi üle tasuta kogu likvideeritava vara, s.o kinnistu xxx. Seisuga 18.12.2014.a oli eelpool viidatud kinnistu väärtus 29 700 eurot ning nimetatud summa tulnuks jagada kõigi Aiandusühing Ilmarine II liikmete vahel.
9.Kostja leiab, et ühingul puudus likvideerimise etapil vara. Samuti ei olnud kostjale teada, kes on ühingu liikmed, kuivõrd puudus asjakohane dokumentatsioon ja liikmete huvi. Likvideerimisteatele keegi ei reageerinud. Kostja võõrandas kinnistud uuele toimivale mittetulundusühingule, et täita ühingu pooleli jäänud tegevused ja kohustused.
10.MTÜS § 47 lg 1 kohaselt avaldavad likvideerijad viivitamata teate mittetulundusühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad likvideerimisteate saatma.
11.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on avaldanud 15.01.2015.a väljaandes Ametlikud Teadaanded teate Aiandusühingu Ilmarine II likvideemise läbi viimise kohta. Samuti on palutud võlausaldajatel esitada oma nõuded kahe kuu jooksul alates teate ilmumisest (I köide t/l 32). Andmeid selle kohta, et hagejad on sellele teatele reageerinud, kohtule esitatud ei ole.
12.MTÜS § 48 lg 1 kohaselt peavad võlausaldajad teatama likvideerijatele kahe kuu jooksul likvideerimisteate avaldamisest arvates kõigist oma nõuetest mittetulundusühingu vastu. Teates märgitakse nõude sisu, alus ja suurus ning sellele lisatakse nõuet tõendavad dokumendid. Nõudest õigeaegselt teatamata jätmine ei mõjuta nõude kehtivust ega piira võlausaldaja õigust likvideerimisel olevat mittetulundusühingut kohtus hageda.
13.Kostja on avaldanud 04.02.2015.a e- kirjas kohtule, et Ilmarine II AÜ maatükid on üle antud uuele MTÜ-le Väikemetsa Vesi ning toimuvad puurkaevu seadustamise ja rekonstrueerimisprojekti ettevalmistus. Samuti on Saku Vallavalitsuse istugil võetud vastu otsus teede välja lõikamise osas ja sihtotstarbe muutmise osas ning hiljem on algatatud märgitud kinnistu osas detailplaneering (I köide t/l 32, 39, 41, 175-180, 184-189).
14.Kohtule esitatud dokumentaalsest tõendist nähtub, et 12.03.2015.a on hageja V S andnud nõusoleku MTÜ Väikemetsa Vesi detailplaneeringu algatamiseks, mis on seotud asumi siseste teede üleandmisega Saku valla omandisse ja sihtotsarbelise muutmise tulemusena transpordimaa ja avaliku kasutuse õigus, hooldusteenuse osutamine KOV poolt, tuletõrjevee reservuaari paigalduseks, detailplaneeringu algatamiseks elamumaale xxx, xxx, mille tulemusel luuakse elamukrundid ehitusõigusega ning ühisveevärgi rajamiseks ja pumpla ehituseks oleva rekonstrueeritava puurkaevu kaudu (I köide t/l 169).
15.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumiseks ja seadusest tuleneva kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 1045 lg 3 järgi ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest.
16.Riigikohus on 12.12.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-132-16 punktis 14 selgitanud, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku
seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise (Riigikohtu 2. novembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-16, p 15; 1. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-16, p 11; 16. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-16, p 14).
17.Hagejad tuginevad kostja vastu nõude esitamisel MTÜS § 50. MTÜS § 50 lõike 1 kohaselt pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha hoiustamist jaotatakse allesjäänud vara põhikirja järgi selleks õigustatud isikute vahel ja lõike 3 järgi kui põhikirjaga või üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud, kelle vahel mittetulundusühingu vara jaotatakse, ja mittetulundusühing oli vastavalt põhikirjale loodud ainult selle liikmete huvides, jaotatakse vara võrdsetes osades mittetulundusühingu lõpetamise ajal selle liikmeteks olnud isikute vahel.
18.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole hagejad tõendanud, et kostja on Aiandusühingu Ilmarine II likvideerimismenetluse käigus tekitanud oma süülise käitumisega kahju ning seda just hagejatele. Esitatud tõenditest nähtub, et kostja eesmärgiks Aiandusühingu Ilmarine II likvideerimisel oli viia lõpuni eelnevalt juhatuse poolt pooleli jäänud tegevused. Seda on kostja kohtule esitatud tõendite kohaselt ka teinud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hagejad ise ei ole osalenud Aiandusühingu Ilmarine II likvideerimises ning pole esitanud varasemalt likvideerijale nõudeid.
19.Hagejad on 28.05.2020.a toimunud kohtuistungil avaldanud, et viimane Aiandusühingu Ilmarine II üldkoosolek toimus 2011.a (II köide t/l 149). Aiandusühing Ilmarine II põhikirja punkt 4.3 kohaselt kutsub erakorralise üldkoosoleku kokku juhatus põhikirjas ettenähtud küsimuste arutamiseks siis, kui ühingu huvid seda nõuavad ja siis, kui seda nõuab kirjalikult, põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühingu liikmetest. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatab juhatus kõigile ühingu liikmetele isiklikult või kirjalikult 10 päeva enne koosoleku toimumist. Teade peab sisaldama päevakorda, koosoleku toimumise kohta ja aega (I köide t/l 131 pöördel).
20.VÕS § 139 lg 1 kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.
21.Kohus leiab, et antud juhul ei ole hagejad toonud kohtu ette asjaolusid ega tõendeid, mis kinnitaksid, et hagejad on ise ühingu tegevuses enne likvideerimismenetlust või likvideerimismenetluses aktiivselt osalenud.
22.Seega leiab kohus, et hagejate etteheited kostjale, et viimane on aiandusühingule ja/ või hagejatele tekitanud kahju, alusetud ja põhistamata. Ka ei ole kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt hagejad esitanud ise oma nõuet või teinud muid ettepanekuid aiandusühingu likvideerimismenetluses. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagejate nõue põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu.
23.Kuivõrd rahuldamisele ei kuulu hageja I I kahju nõue summas 990 eurot ja V S kahju nõue summas 990 eurot siis ei kuulu rahuldamisele ka esitatud viivisenõue.
24.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
25.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Hagejad esitasid kohtule 14.11.2019.a toimunud kohtuistungil avalduse, millise kohaselt nad loobuvad esitatud tuvastusnõudest, s.t tuvastada Aiandusühingu Ilmarine II liikmete arv seisuga 18.12.2014.a (II köide t/l 93 pöördel).
26.TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
27.Arvestades asjaolu, et hagejad on esitatud tuvastusnõudest TsMS § 429 lg 1 tähenduses loobunud, leiab kohus, et loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus I I ja V S hagis J L vastu tuvastada, et I I ja V S olid Aiandusühingu Ilmarine II liikmed seisuga 18.12.2014.a lõpetada, kuivõrd hagejad on nimetatud nõudest loobunud ning asjas ei esine § 429 lg 4 toodud loobumist välistavaid asjaolusid.
28.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
29.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg, § 123 ja § 133 on I I’i tsiviilasja hinnaks 1 373,39 eurot ja V S’i tsiviilasja hinnaks 1 373,39 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
30.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud hagejate kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
31.Kostja palub hagejatelt välja mõista esindajakulu summas 6 690 eurot (II köide t/l 142147). Hagejad on seisukohal, et kostja menetluskulud on ülepaisutatud. Väidetavate töötundide arv on liigne, arvestades, et hagimaterjalid ei ole kostjale võõrad. Hagejad paluvad arvestada hagi hinda ja hagi hinnast kõrgemate kulude väljamõistmine ei ole põhjendatud (II köide t/l 150).
32.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Hagejad antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud. Kohus leiab, et tunnitasu määr 100 eurot, millele lisandub käibemaks on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
33.Kohus leiab, et kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu 55 tundi 45 minutit ning esindaja poolt teostatud menetlustoimingud ei vasta tsiviilasja materjalidele ja ajakulu kuulub vähendamisele.
34.Kohus leiab, et kostja esindaja poolt väljatoodud ajakulu on kohtule esitatud menetlusdokumente arvestades põhjendamatult suur. Kostja esindaja ajakuluks, mis on tekkinud seoses hagimaterjalidega tutvumisega ning vastuse koostamisega on kohtu hinnangul põhjendatud kokku 14 tundi. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et tsiviilasjas esitatud tõendid koosnevad suures osas Aiandusühingu Ilmarine II likvideerimismenetluse esitatud dokumentidest ning nimetatud tõendid ei saanud olla kostjale tundmatud. Samuti arvestab kohus kostja poolt kohtule esitatu mahuga, mis on sisuliselt 14 lehel, millest omakorda sisulised vastuväited hagiavalduses toodule on 3 lehel (I köide t/l 164-165).
35.Kohus leiab, et ülejäänud kostja esindaja ajakulu on arvestades käesoleva tsiviilasja materjale põhjendatud ning kuulub hagejate poolt hüvitamisele. Seega on põhjendatud kostja esindaja ajakulu kokku 43 tundi 40 minutit ehk 5 240 eurot (43 tundi 40 minutit x 100 eurot = 4 366,67 + 20 %).
36.Hagejad on juhtinud kohtu tähelepanu asjaolule, et menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda hagihinnast (II köide t/l 150).
37.Ka Riigikohus on 06.05.2015.a kohtumääruses tsiviilasjas nr. 3-2-1-4-15 punktis 14 leidnud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Riigikohus on 27. veebruaril 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 tehtud määruse p-s 14 leidnud ka seda, et töötaja rahalise nõudega vähekeerukate asjade puhul on kolleegiumi hinnangul üksnes erandlike asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista tööandja lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses, kui oli hageja nõue (tsiviilasja hind). Kolleegium leiab, et seda põhimõtet on alust rakendada menetluskulude väljamõistmisel ka üldisemalt teistes rahaliste nõuetega tsiviilasjades. Kolleegium leiab, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul.
38.Seega arvestades Riigikohtu praktikat, nõude iseloomu, käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust, leiab kohus, et hageja I I’i poolt kuulub kostjale hüvitamisele esindajakulu vastavalt hagihinnale, s.o 1 373,39 eurot ja hageja V S’i poolt kuulub kostjale hüvitamisele esindajakulu summas 1 373,39 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.