Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse Ametlikes Teadaannetes avaldamisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusosaliste seisukohad Axx Vxxxx pärija Põlva Vallavalitsus esitas kohtule avalduse pärandaja pärandvara pankroti välja kuulutamiseks PärS § 142 lg-st 6 tulenevalt. Avalduses teatas avaldaja, et pärimismenetluses on läbi viidud inventuur ning välja selgitatud Axx Vxxxx vara ja kohustused. Inventuuri kohaselt kuulub pärandvara hulka Swedbank AS arvelduskontol olev 0,04 eurot, abikaasade ühisvarana osa ehitistest (laut ja mitteeluruum) ning kohustused võlausaldajate ees summas 870,58 eurot. Avaldaja hinnangul ületavad AxxxVxxxxxkohustused tema vara. Avaldaja kui pärija ei ole nõus nõuete rahuldamisega enda vara arvelt. Kohus võttis avalduse 15.05.2020 menetlusse ja määras ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule aruande, millest nähtuvad järgmised asjaolud. Võlgnikule kuulus arvelduskonto, mille saldo on 28.05.2020 seisuga 0,04 eurot. Pensioniregistri II samba konto nr 99802229689 saldo on 0 eurot. Võlgnikule kuulub abikaasade ühisvara osa ehitistest: laut ja majapidamishoone. Mõlemad ehitised on tänaseni vallasasjad, mistõttu neid vallasasjadena üldreeglina käsutada ei saa. Ajutine haldur ei tuvastanud muu vara olemasolu. Ajutise halduri hinnangul ei kuulu pärandajale vara ega rahalisi vahendeid. Võlgniku teadaolevad võlausaldajad ja nende nõuded on järgmised.  Julianus Inkasso OÜ – 598,70 eurot.  OÜ Aktiva Finants – 271,88 eurot. Kokku kohustused: 870,58 eurot. Ajutine haldur ei tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Võlgniku vastu esitati nõuded sundtäitmiseks 2007.a ja 2009.a. Enam kui 10 aasta jooksul ei suudetud täitemenetlustes neid nõudeid täita, mis näitab, et võlgnik oli makseraskustes juba enne surma. Ajutise halduri hinnangul on Axx Vxxxxx olnud makseraskused alates 2007.aastast ning tema halb finantsseisund on kestnud võlgniku surmani. Võlgniku ja Mxxxxx Vxxxx ühisomandis on kahe erineva ehitise osad, kuid võlgniku osa eraldamiseks tuleb enne ühisvara jagada. Ajutise halduri hinnangul on vähetõenäoline, et keegi oleks huvitatud pankrotimenetluses ehitise osa ostmisest teades, et seda ei saa tsiviilkäibes käsutada. Ehitise osad ei oma erilist väärtust, sest maa on erastamata ja hoonestusõigus seadmata. Arvestades ehitiste osade väärtust ja võimalikke kohtumenetluse kulusid, ei ole ajutise halduri hinnangul hagi esitamine ühisomandi lõpetamiseks ja vara jagamiseks mõistlik, sest kohtukulud on tõenäoliselt suuremad kui võimaliku saadu väärtus. Ajutine haldur leidis, et pankroti väljakuulutamiseks puuduvad vajalikud vahendid ning vara. 15.06.2020.a määrusega määras kohus pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti makstava summa.

Kohtumääruse põhjendused Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. PärS § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PärS § 142 lg 6 kohaselt on pärandvara hooldaja või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, kui pärandvarast ei jätku kõigi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel. PärS § 143 lg 1 sätestab, et pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on kohustusi 870,58 euro ulatuses. Pärandvarasse ei kuulu väärtuslikku realiseeritavat vara. Seega võlgniku kohustused ületavad varasid, võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning tema surma tõttu puudub võimalus tema maksevõimet parandada. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku pankrotivara arvel võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, kuna võlgniku enda võimalik aktiivsus oma vara suurendada on lõppenud tema surmaga ja vara, mille arvel võlgniku varalist olukorda parandada, sisuliselt ei ole. Kohtu hinnangul ei ole vara, mida oleks põhjendatud tagasi võita või tagasi nõuda. Seetõttu on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, milles puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja kohus ei näe võimalusi neid vahendeid kusagilt mujalt hankida. Kuna keegi ei ole tasunud pankrotimenetluse kulude katteks määratud summat kohtu deposiiti, järeldab kohus, et võlausaldajad ei ole valmis pankrotimenetlust rahastama. Võttes aluseks pankrotiseaduse mõtte, mille kohaselt pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel, on kohus seisukohal, et võlgniku pankroti välja kuulutamine olukorras, kus võlausaldajate nõuete rahuldamist ei ole ette näha, on vastuolus pankrotiseaduse mõttega. Eeltoodust tulenevalt tuleb Axx Vxxxx pärandvara pankrotimenetlus PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Menetluskulude jaotus Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks summas 374,40 eurot (lisandub käibemaks). PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg 11 sätestatust. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 3,25 tundi tunnitasumääraga 96 eurot. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Kohtu hinnangul on ajutise halduri tasu põhjendatud. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 312 eurot, millel lisandub käibemaks 20%, s.o 62,40 eurot, kokku 374,40 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab: kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi vahenditest tasu määramise välistuseks on PankrS § 23 lg 5, mis sätestab, et kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Käesolevalt ei ole deposiidina keegi kohtu määratud summat tasunud. Ajutine haldur on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest. Eeltoodust tulenevalt saab kohus anda menetlusabi ja jätta ajutise halduri tasu täies ulatuses riigi kanda, sest ajutise halduri tasu ilma käibemaksuta on kokku 312 eurot ja jääb PankrS § 23 lg-s 4 sätestatud piirmäära. Nimetatud summale lisandub käibemaks, sest PankrS § 23 lg-s 4 nimetatud piirmäär ei hooma käibemaksu. Riigi vahenditest tuleb seega tasuda ajutise halduri tasu summas 374,40 eurot (sh käibemaks 62,40 eurot). Ajutise halduri taotlusel tuleb tasu maksta advokaadibüroole, mille kaudu haldur tegutseb. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.