Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-18-13745 I Asjaolud ja menetluse käik Võlgniku juhatuse liige R B esitas kohtule avalduse OÜ Winnersport pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku juhatuse liige on seisukohal, et võlgnik ei suuda avalduse esitamise seisuga rahuldada võlausaldajate nõudeid, sest ettevõttel puuduvad selleks varalised vahendid ja selline seisund ei ole ajutine. Võlgnik loodi 2013. a. võlgniku asutamise põhiliseks eesmärgiks oli Adidas kaubamärgiga spordirõivast ja elustiili kaupade jaemüük vastavalt partnerluslepingutele Adidas kaubamärgi esindajatega Balti riikides (xxx). Lepingud olid sõlmitud 5. aastaks koos võimalusega neid pikendada. Nende lepingute tarbeks sõlmis võlgnik oma poodide jaoks kaks ärikinnisvara üürilepingut xxx ja xxx kaubanduskeskustega. Kahjuks jäid müügikäibed kaugele esialgselt plaanitud eesmärkidest. Müügimahu kasv jäi liiga madalaks, et katta kõiki kulusid ja säilitada äriühingu tegevus. Võlgnik võttis tarvitusele kõik abinõud, et vähendada kahjumit ja minimaliseerida kulusid. Võlgnik vaatas koos xxx esindajaga üle müügitingimused ja pakkus täiendavaid allahindluseid, samuti võttis võlgnik ühendust kaubanduskeskustega, et taotleda üürihindade vähendamist. Sellele vaatamata ei andnud pingutused soovitud tulemusi. Eeltoodud põhjustel otsustati poolte kokkuleppel ennetähtaegselt lõpetada üürileping Xxx kaubanduskeskusega. xxx kaubanduskeskusega ei õnnestunud ennetähtaegselt üürilepingut lõpetada, mistõttu oli võlgnik sunnitud täitma oma lepingulisi kohustusi ja jätkama kahjumlikku äritegevust, mis omakorda suurendas võlgniku kahjumit ja käibekapitali puudust. Seetõttu tekkis võlgniku üha enam probleeme maksetega hankijatele ja riigiasutustele. Hetkel puuduvad võlgnikul finantsvahendid oma kohustuste täitmiseks. Eeltoodud põhjustel palub võlgnik tema pankrot välja kuulutada. Harju Maakohtu 17.12.2018 määrusega on kohus avalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Katrin Prükki. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik kantud äriregistrisse 07.02.2013, osakapitali suuruseks on 2500 eurot. Võlgniku juhatuse liikmeteks on või on olnud: alates 18.06.2015 R B (isikukood xxx); ajavahemikul 10.06.2013‒18.06.2015 M A P (isikukood xxxx); ajavahemikul 02.05.2013‒10.06.2013 R V (isikukood xxx). Võlgniku osanikuks on alates 04.06.2013 R B (isikukood xxx). Võlgniku põhitegevusalaks oli spordirõivaste ja -jalanõude ning muude spordikaupade jaemüük. Tegutseti Adidasega sõlmitud frantsiisilepingu alusel (leping oli sõlmitud viieks aastaks). Müügis olnud kaubad osteti sisse xxx-lt. Võlgnik omas kahte kauplust: kauplus Tallinnas xxx ja kauplus Tartus Xxxes. Seejuures tehti enne mõlema kaupluse avamist 2013. aastal nende väljaehitamisse olulisi investeeringuid: xxx 66 907.17 eurot ja Xxxesse 79 277.30 eurot. Tegevuse alustamist finantseeriti mh osanikuga seotud firmalt saadud laenu arvelt. Tartus lõpetati tegevus 2015. aastal ja Tallinnas tegutseti kuni võlgniku tegevuse lõpetamiseni juulis 2018. a. Viimasel kahel aastal töötas võlgniku juures keskmiselt 5 töötajat. Võlgnikul olid 2013. aastal nii tulud kui ka kulud tagasihoidlikud. See on selgitatav asjaoluga, et kauplused avati aasta lõpus. 2014. aastal toimus tulude ja kulude hüppeline kasv. 2015. aastal säilus tulude-kulude suurusjärk eelmise aasta tasemel, ent esimest korda õnnestus jõuda kasumisse. 2016. aastal vähenesid tulud-kulud ca poole võrra võrreldes eelmiste majandusaastatega, peegeldades Tartu kaupluse sulgemist. 2017. majandusaastal säilus eelmise aasta tulude-kulude tase, kuid taas õnnestus jõuda kasumisse. 2018. majandusaasta langes

2-18-13745 müügikäive pisut enam kui kaks korda, võrreldes eelmise aastaga. See on selgitatav asjaoluga, et võlgniku tegevus lõppes 7. kuul. Kulud samaväärselt ei vähenenud. Võlgniku omakapital on läbi aegade olnud kogu aeg negatiivne. Ajutise halduri andmetel on võlgnikul vara järgmiselt: SEB Pank xxx: 0 eurot, SEB Pank xxx: 0 eurot, nõudeõigus eelmise juhatuse liikme vastu: 32.68 eurot. Võlgnik on teatanud, et muud vara tal pole, sh puudub raha kassas, muu käibevara (sh muud nõudeõigused), põhivara. Krediidiasutustelt ja registritelt saadud andmetel puuduvad võlgnikul kontod teistes pankades, transpordivahendid, kinnisvara, kaubamärgid, kasulikud mudelid ja patendid. Võlgniku nimele ei ole avatud väärtpaberikontot. Eeltoodust tulenevalt on võlgniku vara väärtus 32.68 eurot. Ajutise halduri andmetel on võlgnikul kohustusi järgmiselt: Maksu- ja Tolliamet: 13 485.52 eurot, xxx Eesti filiaal: 73 544.71 eurot, kinkekaardid: 324.83 eurot. Maksuhalduri nõue tekkis ilmselt kaupade tagastamisest xxx Eesti filiaalile. Võlgnik tagastas augustis 2018. a kaupa 86 999.65 euro ulatuses ja riigimaksud sellelt olid 17 399.93 eurot. Samas suurusjärgus tekkis maksuhalduril nõue 2018. aasta augusti käibedeklaratsiooni alusel. Võlgnik tasus osa tekkinud nõudest. Maksuhaldur on ülejäänud osas ilmselt alustanud sissenõudemenetlust. Ühtegi täitemenetlust võlgniku suhtes pooleli ei ole. Eeltoodust tulenevalt on võlgnikul kohustusi summas 87 355.06 eurot. Ajutisele haldurile teadaolevalt ei ole nimetatud kohustused tagatud võlgniku varaga. Võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku omakapital on kogu tegevusperioodi jooksul olnud negatiivne. Tegevust alustati laenude toel, kusjuures laenu tähtaeg oli üks aasta. Tegevust oli võimalik jätkata üksnes seetõttu, et tegevuse alustamiseks saadud laenu ei tagastatud tähtaegselt. Võlgniku varast ei ole võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Vara tagasivõitmise võimalused: Rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise võimalus. Ajutisele haldurile esitatud materjalidest nähtub, et võlgnik sai tegevuse alguses 2013. aastal laenu xxx, kokku summas 85 000 eurot. Tegemist on võlgniku osaniku R B seotud äriühinguga. Kogu laen on tagastatud viimase kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist (sh enamik sellest 2018. aastal). Pankrotiseaduse § 113 lõike 1 punkti 3 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutnud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Seega esineb võimalus nõuda tagasivõitmise korras xxx tagasi 85 000 eurot. Kassaraha tagasinõudmise võimalus. Võlgniku kassaraamatust selgub, et 31.12.2017 on maha kantud kassaraha 12 546.52 eurot. Võimalik, et sellest tulenevalt on põhjust esitada tagasinõue. Võimalikud nõuded seoses põhivaraga. Võlgnikul soetas 2013. aastal põhivara 146 184.47 euro eest – investeering Xxxe ja xxx kauplusesse. Ajutine haldur palus esitada soetusdokumendid. Raamatupidamise kohaselt amortiseerus vara juulis 2018. a ja selle jääkväärtus on 0. Pole teada, mis sellest varast on saanud. Kui see on alles, tuleb see välja nõuda ja müüa; kui üle antud, siis selgitada välja, kas üleandmisega on kahjustatud võlausaldajate huve. Viimane annab võimaluse tehing tagasi võita või esitada kahju hüvitamise nõue. Karistusseadustiku (KarS) § 3841 kohaselt juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt võlgniku kohustuste täitmisel ühe võlausaldaja teadvalt teist võlausaldajat kahjustava eelistamise eest, kui võlgniku suutlikkus rahuldada kahjustatud võlausaldajate nõudeid vähenes

2-18-13745 sellega suurele kahjule vastava summa võrra või enam, karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. KarS § 12-1 punkt 2 kohaselt on kahju suur, kui see ületab 40 000 eurot. Käesoleval juhul on xxx eelistatud xxx Eesti filiaalile ja maksuhaldurile. Esialgu võib öelda ka seda, et käesoleval juhul on kahju 42 832.57 eurot, s.o niipalju oleks olnud võimalik xxx Eesti filiaalile ja maksuhaldurile välja maksta, kui xxx poleks eelistatud:

VÕLAUSALDAJA

Maksu- ja Tolliamet xx xxx

KOKKU

NÕUE

JAOTIS VÄLJAMAKSE

(eur) (%) (eur) 12 796.07 7,47 6 347.97 73 544,71 42,92 36 484.60 85 000 49,61 42 167.43 171 340.78 100,00 85 000

Eelistamisega põhjustatud kahju suurus võib väheneda, kui pankrotivara õnnestub suurendada. Kui pankrotivara suurendada ei õnnestu, siis edasises menetluses tuleb välja selgitada, kas esinesid ka KarS § 384-1 subjektiivsed koosseisuelemendid (teadlikkus). 09.01.2020 on ajutine pankrotihaldur edastanud kohtule täiendava vastuse kohtu päringule. 15.01.2019 toimus kohtuistung, kus vaadati läbi võlgniku pankrotiavaldus OÜ Winnersport asjas. Ajutine haldur refereeris seal oma 13.01.2019 aruannet, märkides muuhulgas, et mõned ajutise halduri taotletud materjalid ei ole temani veel jõudnud. Samas ei pidanud ajutine haldur vajalikuks uue istungi pidamist, märkides, et kui see vajadus tekib, teavitab ajutine haldur sellest kohut. Vastuseks kohtu päringule teatan, et ajutine haldur ei pea vajalikuks täiendava istungi pidamist. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole täiendavaid materjale edastatud. Samas ei muuda see ajutise halduri aruandes välja toodud seisukohti. Mõningal määral täpsustavad need materjalid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalustega seotud küsimusi. Ajutine pankrotihaldur on need alljärgnevalt välja toonud:

2-18-13745 frantsiisilepingu. Seal tõepoolest on ka asjaomased punktid (p 2.2 (e) ja (f)). Seega puudub seoses põhivaraga müügi võimalus, samuti ilmselt ka tagasivõitmise ja kahju hüvitamise võimalus. Lisaks teatab ajutine haldur, et edastas deposiidi määruse mõlemale teadaolevatele võlausaldajatele. xxx teatas, et ei ole huvitatud pankrotimenetluse jätkamisest ega finantseeri menetlust. Maksuhaldur ajutisele haldurile ei vastanud. Ajutise pankrotihalduri aruande puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalikke kulude katteks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul oleks vajaliku deposiidi suurus 3 000 eurot. Kohus tegi määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti OÜ Winnersport pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 3 000 eurot, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldanud võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud. II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Võlgniku juhatuse liige R B esitas kohtule avalduse OÜ Winnersport pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku juhatuse liige on seisukohal, et võlgnik ei suuda avalduse esitamise seisuga rahuldada võlausaldajate nõudeid, sest ettevõttel puuduvad selleks varalised vahendid ja selline seisund ei ole ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku puudub vara, mille arvelt täita olemasolevaid kohustusi ja kanda pankrotimenetluse kulusid. Võlgnikul on nõudeõigus eelmise juhatuse liikme vastu summas 32.68 eurot. Võlgnik on teatanud, et muud vara tal pole, sh puudub raha kassas, muu käibevara (s.h muud nõudeõigused), põhivara. Krediidiasutustelt ja registritelt saadud andmetel puuduvad võlgnikul kontod teistes pankades, transpordivahendid, kinnisvara, kaubamärgid, kasulikud mudelid ja patendid. Võlgniku nimele ei ole avatud väärtpaberikontot. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 87 355.06 euro ulatuses, millest Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõue on 13 485.52 eurot, xxx Eesti filiaali nõue on 73 544.71 eurot, kinkekaartite eest on võlgnevus

2-18-13745 324.83 eurot. Ühtegi täitemenetlust võlgniku suhtes menetluses ei ole. Võlgniku majandustegevus on olnud alates tegevuse alustamisest 2013. a kahjumlik, võlgniku omakapital on samuti olnud kogu tegutsemise perioodil negatiivne, seisuga 17.12.2018 oli võlgniku omakapital -86 635 eurot. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub majandustegevus, varad ja väljavaated tegevuse jätkamiseks. Võlgniku suutmatus täita kohustusi võlausaldajate ees ei ole tulenevalt tema majanduslikust olukorrast ajutine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvelt täita olemasolevad kohustusi ja puuduvad võimalused võlgniku majandustegevuse jätkamiseks või tervendamiseks, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 ja 3 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 2 kohaselt selgitatakse pankrotimenetluse käigus muu hulgas välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Ajutine pankrotihaldur on võlgniku maksejõuetuse põhjusena välja toonud asjaolu, et võlgniku tegevust alustati ühe aastase tähtajaga laenude toel, tegevust oli võimalik jätkata üksnes seetõttu, et tegevuse alustamiseks saadud laenu ei tagastatud tähtaegselt. Ajutisele haldurile esitatud materjalidest nähtub, et võlgnik sai tegevuse alguses 2013. aastal laenu xxx, kokku summas 85 000 eurot. Tegemist on võlgniku osaniku R B seotud äriühinguga. Kogu laen on tagastatud viimase kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist (sh enamik sellest 2018. aastal). PankrS § 113 lg 1 p 3 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutnud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Seega esineb võimalus nõuda tagasivõitmise korras xxx tagasi 85 000 eurot. KarS § 3841 sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt võlgniku kohustuste täitmisel ühe võlausaldaja teadvalt teist võlausaldajat kahjustava eelistamise eest, kui võlgniku suutlikkus rahuldada kahjustatud võlausaldajate nõudeid vähenes sellega suurele kahjule vastava summa võrra või enam, karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. KarS § 121 punkti 2 kohaselt on kahju suur, kui see ületab 40 000 eurot. Käesoleval juhul on xxx eelistatud xxx Eesti filiaalile ja maksuhaldurile. Esialgu võib öelda ka seda, et käesoleval juhul on kahju 42 832.57 eurot, s.o niipalju oleks olnud võimalik xxx Eesti filiaalile ja maksuhaldurile välja maksta, kui xx poleks eelistatud. Võlgniku kassaraamatust selgub, et 31.12.2017 on maha kantud kassaraha 12 546.52 eurot. Võlgnikul soetas 2013. aastal põhivara 146 184.47 euro eest – investeering Xxxe ja xxx kauplusesse. Ajutine haldur palus esitada soetusdokumendid. Raamatupidamise kohaselt amortiseerus vara juulis 2018. a ja selle jääkväärtus on 0. Pole teada, mis sellest varast on saanud. Kui see on alles, tuleb see välja nõuda ja müüa; kui üle antud, siis selgitada välja, kas üleandmisega on kahjustatud võlausaldajate huve. Kohus leiab, et eeltoodust tuleneb, et võlgniku juhatuse liikmed on rikkunud hoolsuskohustust ja raamatupidamise korraldamise kohustust, kuna võlgniku raamatupidamine on korraldamata, millest tulenevalt puudus ülevaade kassas oleva raha osas ja puuduvad andmed põhivara kohta. Samuti on võlgniku juhatuse liikmed rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustust, kuna vaatamata asjaolule, et võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks, ei esitanud võlgniku juhatuse liikmed ei esitanud pankrotiavaldust ÄS § 180 lg 51 sätestatud tähtaja jooksul. Äriseadustiku (ÄS) § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Tulenevalt RpS § 2 lg 2 on võlgnik raamatupidamiskohustuslane, kellel on tulenevalt RpS § 4 p 1 kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest. RpS § 3 p 14 kohaselt vastab võlgnik mikroettevõtja

2-18-13745 tunnustele, s.t on osaühinguks, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot. RpS § 14 lg 11 kohaselt võib mikroettevõtja, kes lähtub finantsarvestuse ja -aruandluse korraldamisel Eesti finantsaruandluse standardist, koostada majandusaasta aruande, mis koosneb üksnes raamatupidamise aastaaruandest. Eeltoodust tuleneb, et võlgnik oli kohustatud koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja järgima selle koostamisel seadusest tulenevaid nõudeid. RpS § 15 lg 22 kohaselt on mikroettevõtja eesmärk lühendatud raamatupidamise aastaaruande koostamisel ja avaldamisel on anda aruande kasutajale raamatupidamise seaduses nõutud informatsiooni oma finantsseisundi ja -tulemuse kohta. RpS § 18 lg 31 kohaselt peab mikroettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruandes esitama bilansis vähemalt raamatupidamise seaduse lisas 1 esitatud bilansiskeemi tärniga tähistatud kirjed. Vastavalt raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemile tuleb mikroettevõtjal kajastada bilansis andmed varade, s.h käibevarade kohta, tuues välja andmed osaühingule kuuluva raha, finantsinvesteeringute, nõuete ja ettemaksete, varude ning bioloogiliste varade kohta. OÜ Winnersport majandusaasta alguseks on 01. jaanuar ja majandusaasta lõpuks 31. detsember. ÄS § 179 lg 1 kohaselt koostab juhatus pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses ettenähtud korras. RpS § 13 lg 1 kohaselt on majandusaasta pikkus on 12 kuud. RpS § 13 lg 3 kohaselt on majandusaastaks kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti. Äriregistri teabesüsteemi andmetel on võlgniku viimane majandusaasta aruanne esitatud kohtule 2017. a majandusaasta kohta (I kd, tl 33 pöördel, tl 68 pöördel - 75). OÜ Winnersport 2017. a bilansi (I kd, tl 70) kohaselt oli võlgniku vara väärtuseks 133 732 eurot, võlgniku kohustused on 177 049 eurot, mis ületavad oluliselt negatiivset omakapitali (-43 317 eurot), võlgnikul on üks osanik (I kd, tl 34 pöördel) ja võlgniku 2017. a müügitulu oli võlgniku kasumiaruande (I kd, tl 70 pöördel) kohaselt 377 377 eurot. ÄS § 136 sätestab, et osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2 500 eurot. OÜ Winnersport osakapitali suuruseks on 2500 eurot (I kd, tl 33 pöördel). ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. Võlgniku omakapital ei ole alates 2013. a ehk asutamisest alates vastanud ÄS § 136 nõuetele: seisuga 31.12.2013 oli võlgniku omakapital -26 174 eurot (I kd, tl 37 pöördel), seisuga 31.12.2014 -68 860 eurot (I kd, tl 45), seisuga 31.12.2015 -53 678 eurot (I kd, tl 53 pöördel), seisuga 31.12.2016 -54 703 eurot (I kd, tl 62) ja seisuga 31.12.2017 -43 317 eurot (I kd, tl 70), seisuga 17.12.2018 oli võlgniku omakapital -86 635 eurot. Eeltoodust tuleneb, et OÜ Winnersport omakapital on alates 31.12.2013 olnud vastuolus ÄS § 136 esitatud nõuetega ja sellest tulenevalt tekkis võlgniku juhatuse liikmetel ÄS § 180 lg 51 tulenev pankrotiavalduse

2-18-13745 esitamise kohustust jaanuaris 2014. a, millist kohustust võlgniku juhatuse liikmed R B ja M AP ajavahemikus jaanuar 2014. a kuni oktoober 2018. a on rikkunud. Kohus on eelnevalt välja toonud asjaolu, et võlgniku raamatupidamine ei olnud korraldatud nõuetekohaselt, kuna võlgniku kassajäägi ja põhivara asukoha kohta ei olnud võimalik võlgniku pankrotimenetluses nõuetekohast ülevaadet saada. ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Raamatupidamise seaduse (RpS) § 6 lg 1 sätestab, et majandustehing raamatupidamise seaduse tähenduses on tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustiste või omakapitali koosseis. RpS § 6 lg 2 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. RpS § 7 lg 1 kohaselt on raamatupidamise algdokument tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. KarS § 384 lg-s 1 kohaselt on raamatupidamise korraldamise nõuete teadev rikkumine ja raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmine või ebaõigete andmete esitamine, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist, süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liikmed ei täitnud raamatupidamise korraldamise kohustust nõuetekohaselt, millest tulenevalt on raskendatud võlgniku varalisest seisundist ülevaate saamine ja nimetatud tegu on süütegu, siis on võlgniku juhatuse liikmed toime pannud raske juhtimisvea. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud järgmised võlgniku vara tagasivõitmise võimalused pankrotimenetluses: 1. rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise võimalus – võlgnik sai tegevuse alguses 2013. aastal XXX, mis on võlgniku osaniku R B seotud äriühing, kokku laenu summas 85 000 eurot, mis tagastati võlgniku poolt viimase kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist (s.h enamik sellest 2018. aastal), mis tulenevalt PankrS § 113 lg 1 p 3 annab võimaluse tagasivõitmise korras xxx tagasi nõuda 85 000 eurot; 2. kassaraha tagasinõudmise võimalus – võlgniku kassaraamatust selgub, et 31.12.2017 on maha kantud kassaraha 12 546.52 eurot, millest tulenevalt on samuti võimalik esitada tagasinõue; 3. võimalikud nõuded seoses põhivaraga – võlgnikul soetas 2013. aastal põhivara 146 184.47 euro eest (investeering Xxxe ja xxx kauplusesse), võlgniku raamatupidamise andmete kohaselt amortiseerus vara juulis 2018. a ja selle jääkväärtus on 0. Puudub informatsioon vara asukoha kohta, mistõttu juhul, kui see vara on alles, tuleb see välja nõuda ja müüa; kui see vara on kellelgi üle antud, siis tuleb välja selgitada, kas vara üleandmisega on kahjustatud võlausaldajate huve, mis annab võimaluse tehing tagasi võita või esitada kahju hüvitamise nõue. Harju Maakohus tegi määrusega võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta OÜ Winnersport pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 3000 eurot. Teade selle kohta on ilmunud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eelnimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole nimetatud summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna võlgnikul OÜ Winnersport ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad

2-18-13745 isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜ Winnersport pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.