Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Maarja-Liis Lall
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.07.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-17412
Tsiviilasi
Intrum Debt Finance Ag hagi G P-A vastu laenulepingutest tulenevas võla nõudes
Tsiviilasja hind
9368,03 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Intrum Debt Finance Ag (Šveitsi registrikood CH-100.023.266), lepinguline esindaja Dagne Niit Kostja: G P-A (isikukood xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega täies ulatuses. Mõista kostjalt G P-A (isikukood xxx) välja hageja Intrum Debt Finance Ag (Šveitsi registrikood CH-100.023.266) kasuks välja 8398,99 eurot, millest on laenulepingutest nr xxx, xxx ja xxx tulenev põhivõlgnevus kokku 6381,33 eurot, intress kokku 526,97 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis hagi esitamise seisuga kokku 1369,89 eurot, haldustasu kokku 10,80 eurot, meeldetuletuskirjade tasu kokku 60 eurot ja sissenõudmiskulud kokku 50 eurot. Mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis 13,9% aastas laenulepingust nr xxx tuleneva põhinõude (s.o 382,72 eurot) tasumata osalt alates 08.11.2019 kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis 14,9% aastas laenulepingust nr xxx tuleneva põhinõude (s.o 4191,03 eurot) tasumata osalt alates 08.11.2019 kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis 14,9% aastas laenulepingust nr xxx tuleneva põhinõude (s.o 1807,58 eurot) tasumata osalt alates 08.11.2019 kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Jätta menetluskulud kostja kanda. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 550 eurot (riigilõiv). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskulude (550 eurot) tasumata osalt tuleb kostjal tasuda hageja kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest
2-19-17412
alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Kohtu selgitused ja edasikaebamise kord Kostja võttis 23.12.2019. a vastuses hagi õigeks ja palus jätta hageja menetluskulud hageja kanda. Hageja ei vaidle kostja õigeksvõtule vastu, kuid palub hageja menetluskulude kostjalt väljamõistmist. Kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis vastavalt TsMS § 440 lg-le 1 rahuldab kohus hagi. Õigeksvõtul põhinevast otsusest võib jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa (TsMS § 444 lg 3). Sellise otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga saab taotleda TsMS § 448 lg 3 alusel. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad üldjuhul hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja kanda. TsMS § 168 lg 6 järgi kannab erandlikult menetluskulud hageja, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seega tuleb kohtul hinnata, kas kostja andis oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Kohus on seisukohal, et arvestades et vaidlust pole, et betoonplokid paigaldati kostja poolt või käsundil 03.10.2019 (neljapäev) ning hagi esitati juba 07.10.2019 (esmaspäev), st paaripäevase vahega, sh oli vahel ka nädalavahetus, ei saa leida, et hageja pöördus asjatult kohtusse, kuivõrd 1) isegi kui betoonplokid kõrvaldati 04.10.2019, on kostja ise öelnud, et betoonplokid ei kõrvaldatud mitte tema enda poolt vabatahtlikult, vaid kellegi teise poolt (tõendamata, et hageja poolt), mistõttu ei saa lugeda, et kostja oleks juurdepääsu takistamise ise vabatahtlikult lõpetanud, 2) betoonplokkide paigaldamisega ehk tee kasutamise takistamisega (olenemata kauaks) rikuti pooltevahelist lepingut ning 3) reaalservituudi teostamise takistamise korral ei pea olema kohtusse pöördumiseks kostjapoolne takistus jätkuv, vaid peab üksnes olema alus eeldada rikkumise kordumist (AÕS § 89 ja § 184). 15.10.2019. a hagi tagamise määrusega keelati kostjal takistuste tegemine juurdepääsuks, mistõttu ei saa ka määravat tähendust omistada asjaolule, et kostja pole rohkem takistusi seadnud. Betoonplokkide seadmise eesmärk ei oma kohtu hinnangul tähendust. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Maarja-Liis Lall
2 (3)
2-19-17412 Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.