2-20-7836/12 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

võlgnevuse tasumise kohta, mistõttu käesoleval hetkel ei ületa avaldaja sissenõutavaks muutunud nõue võlgniku vastu PankrS § 15 lg 3 p 3 nõutud 12 500 eurost piiri. Samuti ei ole täidetud PankrS § 10 lg 2 p 1 sätestatud nõue, et võlgnik ei oleks täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Maksegraafik nägi ette 08.05.2020 summa suuruses 13 000 eurot tasumise ning järgmise makse tegemise alles 30.06.2020. Võlgnik on maksegraafiku alusel tasunud 08.05.2020 EFTA Accounting OÜ-le summa 1000 eurot ja 17.06.2020 summa 12 000 eurot, mistõttu on 08.05.2020 makse järgne võlgnevus tasutud. Pankrotiavalduse esitamise hetkel ei olnud 08.05.2020 sissenõutavaks muutunud võlgnevusest summas 13 000 eurot tasumata osa summas 12 000 eurot olnud sissenõutav vähemalt 30 päeva pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist, siis ei olnud EFTA Accounting OÜ poolt konkreetselt nimetatud 08.05.2020 sissenõutavaks muutunud võlgnevusega seoses võlgnikku kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada Aktsiaseltsi VALUMEHAANIKA vastu pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning täidetud ei olnud ka tingimus, et võlgnik ei oleks seejärel oma kohustust täitnud 10 päeva jooksul peale pankrotihoiatuse kättesaamist. Samuti ei ületanud asjaoludest tulenevalt võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõue võlgniku vastu PankrS § 15 lg 3 p 3 nõutud 12 500 eurost piiri. Vastuväite esitamise hetke seisuga puudub EFTA Accounting OÜ-l täielikult sissenõutavaks muutunud rahaline nõue võlgniku vastu ja igasugune seaduses sätestatud õiguslik alus EFTA Accounting OÜ pankrotiavalduse alusel Aktsiaseltsile VALUMEHAANIKA ajutise halduri nimetamiseks või Aktsiaseltsi VALUMEHAANIKA pankroti väljakuulutamiseks puudub. EFTA Accounting OÜ põhistab oma pankrotiavaldust PankrS § 10 lõike 2 punktis 3 toodud asjaoluga, mille kohaselt võlgnik väidetavalt hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse. Pankrotiavalduses põhistatakse nimetatud sätte kohaldamise vajadust eelkõige asjaoluga, et võlgnik on seadnud hüpoteegi KP Investor Inkasso Osaühingu kasuks summas 500 000 eurot. Võlgnik soovib selgitada, et KP Investor Inkasso Osaühingu osas on tegemist reaalselt tegutseva finantsinvestoriga, kes soovib investeerida Aktsiaseltsi VALUMEHAANIKA täiendavaid rahalisi vahendeid, kusjuures Aktsiaselts VALUMEHAANIKA on seadnud hüpoteegi KP Investor Inkasso Osaühingu kasuks summas 500 000 eurot seoses KP Investor Inkasso Osaühingu poolt Aktsiaseltsile VALUMEHAANIKA antud laenuga summas 325 000 eurot ning tema poolt omandatud nõuetega (ümber vormistatud laenuks) summas 75 000 eurot. Aktsiaselts VALUMEHAANIKA palus menetluskulud jätta PankrS § 15 lg 6 ja § 150 lg 3 alusel võlausaldaja kanda. PankrS § 15 lg 6 ei tee erandit juhtudele, kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit PankrS § 15 lg 3 p 6 alusel, kui võlgnik on enne ajutise halduri nimetamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb.

9.2.Kohus, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ning hinnates võlgniku lepinguliste esindajate poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud ajakuluga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses, mistõttu kohus vähendab võlgniku menetluskulude rahalist suurust. Kohus on siinjuures seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab ka, et üldjuhul on materjalide kogumine, õigusliku positsiooni kujundamine ning nõupidamised/arutelud kliendiga hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Kohtu arvates on võlgnik näidanud pankrotiavaldusele vastuse koostamiseks kulunud aega 9 h 40 min ülemäära suurena. Pankrotiavaldusele vastus on koostatud üheksal lehel, kusjuures lehekülgedel 2, 3, 4 ja 5 (so neljal korral) kordab võlgnik viidet PankrS § 10 lg 2 punktile 1. Kohus peab pankrotiavaldusele vastuse koostamisele kulunud põhjendatud ajakuluks 5 tundi. Asjas toimus üks kohtuistung 17.06.2020 kestusega 1 h 15 min. Kohus peab kohtuistungi ettevalmistuseks kulunud põhjendatud ajakuluks poolt tundi ja menetluskulude nimekirja koostamisele poolt tundi, kokku 2 h 15 min. Kohus märgib, et kehtiva kohtupraktika kohaselt ei võimalda TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Seda ei võimalda ka TsMS § 144 p 2. Kuivõrd nimetatud sätte järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, siis ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Otsese sõidukulu, so bussipileti või autokütuse maksumust tõendavaid dokumente ei ole kohtule esitatud.