Osaühing Aktiva Finants hagi Andrei Vassiljev'i vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1287,54 eurot Hageja Osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn Hageja lepinguline esindaja Alla Žulinskaja, Julianus Inkasso OÜ, e-post [email protected] Kostja Andrei Vassiljev, isikukood XXX, elukoht XXX
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse staatus
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt hageja Osaühing Aktiva Finants hagi kostja Andrei Vassiljev vastu tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt Andrei Vassiljev hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks Placet Group OÜ ja Andrei Vassiljev'i vahel 30.05.2017. a sõlmitud laenuleping nr xxx ja 28.01.2018. a sõlmitud laenulepingu tingimuste muutmise kokkuleppe alusel (Placet Group OÜ on nõude loovutanud hagejale Osaühing Aktiva Finants 15.05.2018. a.):
2.1.põhivõlgnevus summas 693,35 (kuussada üheksakümmend kolm eurot 35 senti) eurot;
2.4.perioodil 14.05.2018 – 28.05.2020. a sissenõutavaks muutunud viivis summas 113,31 (ükssada kolmteist eurot 31 senti) eurot, s.o võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud määras.
2.5.viivis põhivõlgnevuselt (28.05.2020. a seisuga on põhivõlgnevus 693,35) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates 29.05.2020. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, sh arvestades kohtuotsuse resolutiivosa punktis 2.4. väljamõistetud viivist.
3.Jätta rahuldamata hageja Osaühing Aktiva Finants hagi kostja Andrei Vassiljev vastu sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 239,65 eurot ja jooksva viivise nõudes tasumata põhinõudelt alates 28.05.2020. a kuni põhinõude täitmiseni 24,91% aastas.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Saata otsus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
1.Menetluskulud jätta 78,5% ulatuses kostja Andrei Vassiljev kanda ja 21,5% ulatuses hageja Osaühing Aktiva Finants kanda.
2.Välja mõista kostjalt Andrei Vassiljev hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 251,20 (kakssada viiskümmend üks eurot 20 senti) eurot, s.o riigilõiv ja hageja lepingulise esindaja põhjendatud kulu 78,5% ulatuses.
3.Menetluskuludelt tuleb kostjal Andrei Vassiljev tasuda hagejale Osaühing Aktiva Finants menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja
1.juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
4.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099 või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Selgitus menetlusabi taotlejale
Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
1.Hageja nõue 19.12.2019. a esitas OÜ Aktiva Finants Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Andrei Vassiljev 1041,03 euro saamiseks. Kohus tegi 21.01.2020. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 13.05.2020. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. 28.05.2020. a esitas hageja Osaühing Aktiva Finants lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Andrei Vassiljev'i vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 693,65 eurot, intressi nõudes 38,15 eurot, viivise nõudes summas 352,96 eurot ja võla sissenõudmiskulu nõudes summas 30 eurot. Nõude aluseks on Placet Group OÜ ja Andrei Vassiljevi vahel 30.05.2017. a sõlmitud laenuleping nr xxx ja 28.01.2018 sõlmitud laenulepingu tingimuste muutmise kokkuleppe, mille alusel sai kostja laenu kokku 1000,00 eurot, intressimääraga 24,91% aastas. Esialgne võlausaldaja ütles lepingu erakorraliselt üles 14.05.2018. a. Nõue on 15.05.2018. a loovutatud Osaühingule Aktiva Finants. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja kantud menetluskulud, s.o riigilõivu summas 200 eurot, hageja õigusabikulud 480 eurot ning palub mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Kostja vastuväited Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 03.06.2020. a määrusega ning määras kostjale kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, s.o 28 päeva arvates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättesaamisest. Hagiavaldus koos menetlusse võtmisega määrusega on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega 03.06.2020. a. Seega kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 01.07.2020. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks TsMS § 407 lg 1 alusel.
3.Kohtuotsuse põhjendused
3.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses palunud hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud hagiavalduse tagaseljaotsusega.
3.2.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Ka Riigikohus on 03.05.2017. a lahendis 3-2-1-21-17 (p 16) märkinud, et tagaseljaotsusega ei või rahuldada nõuet, mida tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks. Õiguslikult põhjendamata hagi jätab kohus ka hagile vastamata jätmise korral rahuldamata (TsMS § 407 lg 6).
Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
3.3.Hageja on kostja vastu esitanud sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 352,96 eurot, arvestades viivist järgmiselt: tasumata põhinõudelt 693,65 eurot 24,91% aastas alates lepingu ülesütlemisest 14.05.2018. a kuni 28.05.2020. a summas 352,96 eurot. Hagiavalduse kohaselt on laenulepingu tingimuste p 8.1. kohaselt arvestatakse viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras, s.o võrdses määras lepingjärgse intressimääraga tagastamata krediidisummalt aastas. Seega nõuab hageja tähtajaks tasumata tagasimaksetelt viivist vastavalt lepingujärgsele intressimäärale, milleks on 24,91% aastas (kooskõlas laenulepingu põhitingimustega ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega).
3.4.Hageja on hagiavalduses nõude esitamisel tuginenud Placet Group OÜ ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingule ja Placet Group OÜ üldtingimustele (lisa 3), mille p 8.1. sätestab, et kui laenusaaja ei täida rahalisi kohustusi (välja arvatud intressi tasumise kohustus) lepingus ettenähtud tähtajaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetelt iga viivitatud päeva eest viivist. Viivise määraks on lepingus kokkulepitud intressimäär. Kohtu hinnangul on kõnealuste üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega VÕS § 35 tähenduses Tarbijakrediidilepingust nähtuvalt on poolte vahel kokku lepitud intressimääraks 24,91% aastas.
3.5.Kohus leiab, et Placet Group OÜ on sõlminud kostjaga lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.
3.6.Riigikohus on 10.05.2016. a määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
3.7.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sellises suuruses (24,91% aastas) lepinguline viivisemäär, mis ületab üle kolme korra seadusjärgset viivisemäära, on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuivõrd hageja ja kostja vahel kokku lepitud lepingujärgne viivise määr on tühine, siis tuleb mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94). VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele
kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
3.8.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks viivise nõuet alljärgnevalt: kostja poolt tasumata põhivõlgnevuselt summas 693,65 eurot viivis seadusjärgses määras, mis perioodil 14.05.2018. a kuni 28.05.2020. a (k.a) oli 8% aastas, seega summas 113,31 eurot. Samuti on jooksva viivise nõue põhjendatud alates 29.05.2020. a tasumata põhivõlgnevuselt (28.05.2020. a seisuga 693,65 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue, sh arvestades juba väljamõistetud viivist summas 113,31 eurot.
3.9.Seega jätab kohus rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 239,65 eurot (352,96-113,31) ja jooksva viivise nõude alates hagiavalduse esitamisest tasumata põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni nõutud määras, s.o 24,91% päevas.
3.10.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude kostja vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 693,65 eurot, intressi nõude summas 38,15 eurot, võla sissenõudmiskulude nõude summas 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 113,31 eurot ja jooksva viivise nõudes alates 29.05.2020. a tasumata põhivõlgnevuselt (28.05.2020. a seisuga 693,65 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, sh arvestades juba väljamõistetud viivist summas 113,31 eurot.
3.11.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
4.1.Kohus jätab osaliselt rahuldamata hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmise nõude kostjalt, mistõttu põhjendab kohus lepingulise esindaja kulude osalist välja mõistmata jätmist.
4.2.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 480 eurot, s.o 120 eurot tunnis ilma käibemaksuta.
4.3.Kohus leiab, et kuna käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist keeruka menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 480 euro suurune lepingulise esindaja kulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Kohus leiab, et dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsiks ning hagiavalduse koostamiseks ning esitamiseks ei kulu laenulepingust tuleneva nõude puhul Julianus Inkasso OÜ töötajal, kes igapäevaselt samasisuliste nõuetega tegeleb ning avaldusi kohtule koostab ja esitab, enam kui üks tund. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulu on põhjendatud 1 tunni ulatuses, kokku seega 120 eurot (1 h* 100 eurot/tund + käibemaks 20%).
4.4.Seega on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 200 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulu summas 120 eurot, kokku 320 eurot.
4.5.TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest (1114,76 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 875,11 eurot, s.o põhinõude summas 693,65 eurot, intressinõude 38,15 eurot, võla sissenõudmiskulude nõude summas 30 eurot ja
sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 113,31 eurot) 78,5% ulatuses kostja ja 21,5% ulatuses hageja kanda. Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas 251,20 eurot (320 eurot * 78,5%).
4.6.Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.