Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused OK Incure OÜ esitas 29.10.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R Llt 4303,59 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 14.11.2019 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis nõude hagimenetluses menetlemiseks üle Viru Maakohtule. 06.01.2020 jättis Viru Maakohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja so 14 päeva hagis osundatud puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli kohtule esitada oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. 13.01.2020 esitas hageja hagiavalduse ja lisad ning 14.01.2020 riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse. 19.03.2020 võttis Viru Maakohus hagiavalduse menetlusse. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate avaldamise kuupäev 05.06.2020). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (06.07.2020) hagile vastanud. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult TsMS § 317 alusel on täidetud. Kohtu hinnangul IPF Digital Estonia OÜ (Credit 24) ja kostja vahel 11.10.2018 sõlmitud krediidilepingu nr 4007312 tingimused on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames, millest tulenevalt võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või 2(4)

seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2800 eurot, sissenõutavaks muutunud intressi 782,60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 884,52 eurot. Kohus leiab, et põhivõlgnevus 2800 eurot on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus leiab aga, et sissenõutavaks muutunud intress 782,60 eurot ja viivis 884,52 eurot on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud intressi põhinõudelt 2800 eurolt alates 11.10.2018 kuni 14.05.2019, 0,130% päevas summas 782,60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist põhinõudelt 2800 eurolt alates 15.05.2019 kuni 13.01.2020, 0,130% päevas summas 884,52 eurot. Kohus leiab, et õiguslikult on põhjendatud viivise ja intressi nõudmine, kuid mitte lepingujärgses määras 0,130 % päevas, sest lepingujärgne intressi ja viivisemäär on tühine, kuna need ületavad kolmekordset seadusjärgset määra. Kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivise/intressikokkulepe, kus viivise/intressimäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivise/intressimäära. Ebaproportsionaalselt suure intressi ja viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist ja intressi vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24; 3-2-1-25-16 lahendi p 13). Käesolevalt tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatult seadusjärgset viivise ja VÕS § 94 lg-s 1 sätestatult intressimäära ning vähendada hageja esitatud viivise- ja intressinõuet. VÕS § 113 lg 1 teises lauses ja VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras on sissenõutavaks muutunud viivis ja intress viiviseja intressikalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades järgnev: põhinõudelt 2800 eurolt alates 11.10.2018 kuni 14.05.2019 0 eurot (intress); põhinõudelt 2800 eurolt alates 15.05.2019 kuni 13.01.2020 149,72 eurot (viivis). Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2800 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevuse 149,72 eurot. Arvestades, et sissenõutavaks muutunud intressi võlgnevus on 0 eurot, siis kohus intressi välja ei mõista. 3(4)

TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulud summas 350 eurot sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 149,25 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 200,75 eurot, kokku 350 eurot. Kohus on seisukohal, et riigilõiv on põhjendatud kulu. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 33,97% ulatuses ja kostja kanda 66,03 % ulatuses. Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 350 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 231,11 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 20 lg 1 kohaselt võib kohtukoosseis asja arutamise jooksul vahetuda. Kohus teatab, et Viru Maakohtu kohtunik Maido Roots menetluses olnud tsiviilasi nr 2-19-131254 OK Incure OÜ hagiavaldus R L vastu võlgnevuse nõudes, on juhindudes kohtute seaduse § 12 lg 3 p-st 1 ja § 37 lg 2 p-st 4 ning Viru Maakohtu tööjaotusplaani § 4 lg 1 p-st 5 ja lg-st 9 ümber jagatud kohtunik Kaire Pullerits menetlusse. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.