Osaühingu MARKILO hagi Eesti Tõusigade Aretusühistu vastu nõukogu XX.XX.XXXX koosoleku protokolli punktis 4 vastu võetud otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks ja kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
4177,70 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing MARKILO (registrikood: 10317169; asukoht: Ööbiku tn 4, 44315 Rakvere linn, Lääne-Viru maakond) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat A.A. (epost: XXX) Kostja Eesti Tõusigade Aretusühistu (registrikood: 10023404; asukoht: Aretuse tn 2, 61406 Märja alevik, Tartu linn,Tartu maakond; e-post: [email protected]) Kostja lepinguline esindaja K.K. (e-post: XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnistada kehtetuks Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu XX.XX.XXXX koosoleku protokolli punktis 4 vastu võetud otsus, millega arvati Eesti Tõusigade Aretusühistu liikmete hulgast välja Osaühing MARKILO.
Mõista Eesti Tõusigade Aretusühistult välja Osaühingu MARKILO kasuks kahju hüvitis summas 627,50 eurot.
4.Mõista Eesti Tõusigade Aretusühistult välja Osaühingu MARKILO kasuks viivis protsendina tasumata kahjuhüvitisest summas 627,50 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 18.12.2019 kuni kahju hüvitise tasumiseni.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud Eesti Tõusigade Aretusühistu kanda.
6.Määrata Osaühingu MARKILO menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista Eesti Tõusigade Aretusühistult välja Osaühingu MARKILO kasuks 1102 eurot.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Osaühing MARKILO (hageja) esitas 18.12.2019 Tartu Maakohtule hagiavalduse Eesti Tõusigade Aretusühistu (kostja) vastu nõukogu XX.XX.XXXX koosoleku protokolli punktis 4 vastu võetud otsuse, millega arvati Eesti Tõusigade Aretusühistu liikmete hulgast välja Osaühing MARKILO, tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks, ning kahju hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt XX.XX.XXXX toimus kostja nõukogu koosolek, kus päevakorra p 4 (aretusühistu liikmelisuse küsimus) all arvati hageja kostja liikmete hulgast välja (4 poolthäälega). Otsusest teavitati hagejat e-kirja teel 18.11.2019. Hagejat koosolekule ei kutsutud ega koosoleku päevakorda talle varasemalt ei edastatud. Hageja otsusega ei nõustunud ning esitas 25.11.2019 kostjale põhjendatud nõudekirja otsuse punkti 4 kehtetuks tunnistamiseks. Kostja vastas hagejale 02.12.2019, teavitades lakooniliselt, et kuna järgmine nõukogu koosolek toimub 22.01.2020, pole nõukogul varasemalt võimalik hageja taotlusi läbi vaadata ega lahendada 03.12.2019 pöördus hageja veelkord kostja poole, selgitades et juriidilistel põhjustel pole tal võimalik oodata kuni 22.01.2020. Samuti viitas hageja, et nõukogul on võimalik koosolek ka varasemaks kokku kutsuda ning otsuseid vastu võtta ka koosolekut kokku kutsumata ning palus veelkord, et kostja kutsuks nõukogu koosoleku kokku varasemalt ning vajadusel elektroonilisi vahendeid kasutades. Alternatiivselt on kostjal võimalik kõnealune küsimus otsustada koosolekut kokku kutsumata. Hageja palus sellest ja (koosoleku toimumisel) vastuvõetud otsustest teda teavitada hiljemalt 11.12.2019. 13.12.2019 teavitas kostja lepinguline esindaja, et nõukogu liikmed ei ole nõus otsust vastu võtma ilma koosolekut kokku kutsumata Hageja leiab, et otsuse p 4 on tühine koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu või kehtetu, sest pole seaduse ega põhikirjaga kooskõlas. Otsusest nähtub, et päevakorra p 4 nägi ette üksnes aretusühistu liikmelisuse küsimuse, ega viita sellele, et otsustamisele tuleb küsimus hageja tulundusühistu liikmete seast väljaarvamisest. Kohtupraktika kohaselt on otsus tühine juhul, kui see on tehtud üldkoosolekul, mille kokkukutsumise teates esitatud päevakorrast ei nähtu selgelt ja arusaadavalt, mida otsustama hakatakse. Näiteks on Riigikohus selgitanud, et kui koosoleku
teates ei olnud koosolekul arutamisele tulevat küsimust selgelt või üldse näidatud, on see käsitatav koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisena, mis toob kaasa päevakorras näitamata või ebaselgelt näidatud otsuse vastuvõtmise korral selle otsuse tühisuse (RKTKo 32-1-22-08, p 11). Hageja arvates otsus ei ole seaduse ega põhikirjaga kooskõlas ja on kehtetu, kuna hageja väljaarvamiseks puudus mõjuv põhjus. Hageja arvati kostja liikmete hulgast välja, kuna hageja juhatuse liige U.L. on väidetavalt kahjustanud tulundusühingut ja nõukogu liiget, mis on oluline rikkumine ning ühistu maine ja huvide oluline kahjustamine. Rikkumist sisustatakse XX.XX.XXXX XXX ilmunud artiklis „XXX: õpetussõnu jagavad M.E.S. ja põllumees U.L. “ Ü. Lahe poolt väljaöelduga. Hageja sellega ei nõustu. Hageja leiab, et ei saa vastutada ajakirjanduse eest, st millest ajakirjandus soovib kirjutada ja millise nurga alt. Seega ei saa artikli ilmumine iseenesest tingida liikmete seast välja arvamist. Teiseks ei ole hageja viidatud artiklis esitanud ühtegi sellist väidet või arvamusavaldust, mis kahjustaks kostjat, tema liikmeid või nõukogu. Samuti ei ole hageja (ega U.L. ) esitanud ühtegi sellist väidet artikli kirjutanud ajakirjanikule. Artikkel kirjeldab spekulatiivses võtmes U.L. tegevust seonduvalt E.L, kuid ei puuduta ei hageja tegusid ega U.L. tegevusi hageja juhatuse liikmena või kostja liikmena. Samuti ei kajasta artikkel kostjaga seonduvat. U.L. artikli kirjutamise käigus esitatud küsimused ja vastused neile on artikli kõrval eraldi välja toodud ning ka seal esitatud avalused ei puuduta kostjat. Samuti pole U.L. poolt esitatud avaldused/arvamused kostjat kahjustavad ega laimavad. Eeltoodust tulenevalt ei vasta tõele otsuse p 4 põhjendustena esitatu, nagu oleks U.L. poolt seonduvalt artikliga meedias väljaöeldu laimav ja otseselt kostja huve ja liikmeid kahjustav. Kuna muid põhjuseid ei ole esile toodud (ja neid ka ei esine), ei esine mõjuvat põhjust, miks tuli hageja kostja liikmete hulgast välja arvata. Täiendavalt leidis hageja menetluse käigus, et nõukogu otsus on tühine ka seetõttu, et see on vastuolus heade kommetega, sest eksib ausalt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu. Hageja on seisukohal, et otsus ei ole hageja suhtes õiglane ning selle tegemisel on eksitud ausa menetluse põhimõtte vastu. Hageja põhjendab oma seisukohta järgnevalt: hagejat ei teavitatud tema suhtes läbiviidavast väljaarvamismenetlusest ega kutsutud asja arutamise juurde; hagejale ei antud mitte mingit võimalust omapoolseteks selgitusteks; otsus ei tugine igakülgselt kontrollitud asjaoludele, vaid ajalehes avaldatud artiklil, mis põhineb ühe ajakirjaniku subjektiivsel arusaamal ning milles ei esine mitte ühtegi viidet kostjale; otsuse tegemisel on rikutud põhjendamiskohustust ja selle kujunemine pole järgitav ega mõistetav. Kahjuna palub hageja kostjalt välja mõista kohtueelse menetluse õigusabikulud 627,50 eurot ning seadusjärgse viivise hüvitise tasumisega viivitamise eest alates hagi esitamisest.
3.Kostja palus menetluse lõpetada, kuna hageja ei olnud kinni pidanud vaidluse lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust kohtueelsest korrast. Kostja hinnangul pidanuks hageja enne kohtusse pöördumist esitama kaebuse üldkoosolekule. Kuna hageja ei ole Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogus, ei pea ta ka nõukogu koosolekul osalema. Koosoleku kokkukutsumise teate saatmata jätmisele või väidetavalt ebatäieliku päevakorraga teate saatmata jätmisele saaks tugineda üksnes Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige, kellele on väidetavalt jäetud teade saatmata või kellele on saadetud väidetavalt ebatäieliku päevakorraga koosoleku toimumise teade. Hagejal puudub seadusest tulenev õigus tugineda väitele, et koosolekut ei ole õigesti kokku kutsutud. Hageja on küll hagiavalduses asunud väitma seda, et tema poolt ajakirjanduses öeldu ei ole kuidagi Eesti Tõusigade Aretusühistut kahjustav ega laimav, kuid nimetatu ei vasta tõele. Kui
lugeda nimetatud artiklit siis nähtub ajalehe artiklist selgelt see, et OÜ Markilo juhatuse liige U.L. on tegelenud riigi ja ka teiste isikute petmisega ning tema juhtimisel on jäänud nii M.E.S. kui ka mitmed teised isikud oma rahadest suures ulatuses ilma. Kostja hinnangul ei mõju Eesti Tõusigade Aretusühistu mainele hästi, kui liikmete hulgas on isik, kes on sellises ulatuses tegelenud riigi ja koostööpartnerite petmisega ning nimetatud artikli kaudu on leidnud aset kostja maine kahjustamine. Kostja leiab, et hageja kahju hüvitamise nõue on põhjendamatu. Kostja nendib, et hageja pöördus enne kohtusse hagi esitamist kostja poole nõudekirjaga protokolli punkti 4 kehtetuks tunnistamiseks, kuid kostja ei pidanud võimalikuks hageja nõuet ilma nõukogu koosolekuta lahendada. Järgmine nõukogu koosolek toimus 22.01.2020. a ning varasemalt koosoleku läbi viimine ei olnud võimalik. Samas on kostja veendumusel, et hageja nõue XX.XX.XXXX nõukogu koosoleku protokolli p 4 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks on põhjendamatu ning kostja poolt XX.XX.XXXX koosolekul vastu võetud otsus on põhjendatud. Seega ei kuulu ka hageja kahju hüvitamise nõue ühelgi juhul rahuldamisele
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
5.Tulundusühistuseaduse (TÜS) § 20 lg 2 kohaselt väljaarvamise otsustab üldkoosolek, kui põhikirjaga ei ole seda õigust antud nõukogule või juhatusele. Põhikirja p 5.4 kohaselt oli liikme väljaarvamise otsustamise õigus antud nõukogule. TÜS § 20 lg 3 kohaselt liikmele tuleb väljaarvamisotsusest teatada kirjalikult kahe nädala jooksul, arvates vastava otsuse tegemisest. Teates peab olema märgitud ühistust väljaarvamise põhjus ja alus. Väljaarvamisotsusest teavitati hagejat 18.11.2019 e-kirjaga, millega edastati hagejale nõukogu koosoleku protokoll. TÜS § 20 lg 4 kohaselt väljaarvamisotsuse peale, mille on teinud juhatus või nõukogu, võib edasi kaevata üldkoosolekule ühe kuu jooksul, arvates väljaarvamisteate kättesaamisest. Põhikirjaga võib ette näha edasikaebamise lühema tähtaja, mis aga ei või olla alla kahe nädala. Väljaarvamisotsuse peale, mille on teinud üldkoosolek, võib liige edasi kaevata maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates üldkoosoleku otsusest teadasaamisest. Kohus leiab jätkuvalt, ning samasugusel seisukohal on olnud ka Tartu Ringkonnakohus 28.02.2018 määruses tsiviilasjas nr XXX, et TÜS § 20 lg-st 4 tulenev ühingusisene õiguskaitse abinõu ei ole oma olemuselt kohustuslik ega välista riikliku õiguskaitsesüsteemi poole pöördumist. Tulundusühistust välja arvatud liikmel on õigus pöörduda väljaarvamisotsuse vaidlustamiseks maakohtusse ka juhul, kui liige on jätnud kasutamata võimaluse vaidlustada otsus esmalt tulundusühistu liikmete üldkoosolekul. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg 3 kohaselt kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Hageja sõnul sai ta väljaarvamisteate kätte 18.11.2019, seega saabus vaidlustamise tähtaeg 18.12.2019 ning hageja on kohtusse pöördunud tähtaegselt.
6.TsÜS § 38 lg 2 kohaselt juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. TÜS § 64 lg 2 sätestab, et nõukogu pädevusele ja tegevusele kohaldatakse vastavalt äriseadustikus (ÄS) aktsiaseltsi nõukogu kohta sätestatut, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 321 lg 5 kohaselt kui nõukogu kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui nõukogu koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed. Sellisel nõukogu koosolekul tehtud otsused on tühised, kui nõukogu
liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Praegusel juhul tugineb hageja, kes ise ei ole ega olnud otsuse tegemise ajal kostja nõukogu liige, asjaolule et nõukogu koosoleku kokkukutsumisel on rikutud selleks ettenähtud korda. Kohus nõustub siinkohal kostjaga, et kokkukutsumise korra rikkumisele saavad tugineda nõukogu liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti. Kui nõukogu liikmed ise ei ole koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele viidanud, saab kohtu hinnangul eeldada, et nad on otsuse heaks kiitnud. Seega ei ole kostja nõukogu otsus tühine nõukogu koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu.
7.Hageja leidis ka, et vaidlustatud nõukogu otsus on heade kommete vastasuse tõttu tühine. Riigikohus on XX.XX.XXXX otsuse tsiviilasjas nr XXX p-s 27 selgitanud, et heade kommete vastasus eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani otsuse tühisuse alusena saab vähemalt üldjuhul tulla kõne alla siis, kui heade kommete vastasus seostub otsuse sisuga ehk sellega, mida otsustati. Õiguskirjanduses on väljendatud seisukohta, et kapitaliühingu juhtorgani otsus ei saa vähemalt üldjuhul olla heade kommete vastane, kui heade kommete vastasusele viitav asjaolu on seotud otsuse vastuvõtmise formaalsete nõuetega ehk sellega, kuidas toimus otsustamine (K.S, U.V, A.V, M.V. Ühinguõigus I. Kapitaliühingud. Tallinn: Juura 2015, äärenr 1002). Riigikohus nõustus selle seisukohaga ja leidis, et sama kohaldub ka tulundusühistu organite otsuste kohta. Kohtu hinnangul ei ole hageja toonud esile asjaolusid, mis annaksid aluse tunnistada hageja ühistust väljaarvamise otsuse heade kommete vastaseks. Hageja väljatoodud asjaoludel võib tegemist olla pigem otsusega, mille tegemisel on rikutud seaduse sätteid, kuna väljaarvamise aluseid ei esinenud.
8.TÜS § 20 lg 1 kohaselt liige arvatakse ühistust välja seaduse või põhikirjaga ettenähtud alustel. Liikme võib vaatamata põhikirjaga ettenähtule arvata välja mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige seaduse või põhikirja nõuete oluline rikkumine, üldkoosoleku, juhatuse või nõukogu otsuste oluline täitmata jätmine, samuti ühistu maine või huvide oluline kahjustamine. Põhikirjaga ei olnud ette nähtud täiendavaid aluseid liikme väljaarvamiseks, seega sai hagejat ühistust välja arvata üksnes mõjuval põhjusel. TsÜS § 38 lg 1 esimese lause kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist.
9.Eesti Tõusigade Aretusühistu XX.XX.XXXX nõukogu koosoleku protokolli p-s 4 märgitu kohaselt U.L. on meedias, sh XXX XX.XX.XXXX artiklis “XXX: õpetussõnu jagavad M.E.S. ja põllumees U.L. ” (XXX) kahjustanud nii Tulundusühistu Eesti Tõusigade Aretusühistu liikmeid kui ka nõukogu liiget, mis on oluline rikkumine ning ühistu maine ja huvide oluline kahjustamine. Tulenevalt eeltoodust otsustab nõukogu arvata kooskõlas ühistu põhikirjas sätestatuga ühistu liikmete hulgast välja Osaühing MARKILO, reg-kood 10317169, seoses Osaühing MARKILO juhataja ja osaniku U.L. poolt avalikus meedias väljaöelduga, mis otseselt laimab ja kahjustab Tulundusühistu Eesti Tõusigade Aretusühistu ja selle liikmete huve.“ Kostja vastusest nähtuvalt huvide kahjustamiseks peetakse seda, et artiklist nähtuvalt hageja juhatuse liige U.L. on tegelenud riigi ja ka teiste isikute petmisega ning tema juhtimisel on jäänud nii M.E.S. kui ka mitmed teised isikud oma rahadest suures ulatuses ilma.
10.Nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamise nõude puhul nõustub kohus kõigi hageja põhjendustega, ning leiab, et hageja väljaarvamiseks puudus alus – mõjuv põhjus. Kohus leiab, et tulundusühistu liiget ei saa välja arvata põhjusel, et ajakirjanduses on avaldatud temale halba valgust heitev artikkel. Seda enam, et artiklis ei puudutata ei hageja tegusid ega U.L. tegevusi hageja juhatuse liikmena või kostja liikmena ning artikkel ei kajasta kostjaga seonduvat. Asjas puuduvad ka mistahes tõendid, mis kinnitaksid artiklis kirjeldatud asjaolude tõele vastavust. Lisaks on põhjendamatu nõukogu otsuses toodud järeldus, mille kohaselt
hageja juhatuse liige U.L. on meedias väljaöelduga kahjustanud kostja liikmeid ja nõukogu liiget. Artiklis on ära toodud eraldi U.L. vastused ajakirjaniku küsimustele. Kostja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele U.L. väljaöeldud asjaoludele, mis kostja, kostja liikmete või kostja nõukogu liikmete huve kahjustaks. Seega on kostja nõukogu XX.XX.XXXX koosoleku protokolli punktis 4 vastu võetud otsus, millega hageja arvati kostja liikmete hulgast välja, vastuolus seadusega (TÜS § 20 lg 1) ning kohus tunnistab selle TsÜS § 38 lg 1 esimese lause alusel kehtetuks.
11.VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lõike 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
12.Käesoleval juhul on hageja kandnud seoses kehtetuks tunnistatava otsuse vaidlustamisega kohtuväliselt õigusabikulusid summas 627,50 eurot, mis seisnevad kohtueelse nõudekirja saatmisega seotud lepingulise esindaja kuludes. Vaidlus puudub selles, et hageja lepinguline esindaja on enne kohtusse pöördumist saatnud kostjale nõudekirja Eesti Tõusigade Aretusühistu XX.XX.XXXX nõukogu koosoleku protokolli p 4 kehtetuks tunnistamiseks (tl 16-18), ning hageja lepinguline esindaja on vastanud kostja poolt nõudekirjale esitatud vastusele, oma nõuet täiendavalt põhjendades (tl 22-24). Kulude suurus on tõendatud lepingulise esindaja tasu arvega (tl 42-43). Kohus leiab, et õigusabikulusid summas 627,50 eurot saab pidada mõistlikuks VÕS § 128 lg 3 tähenduses, mistõttu on ka hageja kahju hüvitamise nõue põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
13.VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse VÕS § 113 lg 2 esimese lause kohaselt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
14.Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kohtueelsetelt õigusabikuludelt seadusjärgse viivise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni nõude tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Arvestades hagi rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
16.Hageja palub kostjalt kohtukuludena välja mõista riigilõivu 350 eurot ning kohtuväliste kuludena äriregistrist Eesti Tõusigade Aretusühistu põhikirja väljavõtte saamise kulu 2 eurot ning lepingulise esindaja kulud 750 eurot (lepingulise esindaja tunnihind 150 eurot, ilma käibemaksuta, ning ajakulu 5 tundi: hagiavalduse koostamine 2 tundi, kostja vastusega tutvumine, selle osas seisukoha kujundamine ning koostamine 3 tundi).
17.Kohus leiab, et hageja menetluskulud kokku summas 1102 eurot on mõistlikud ja põhjendatud ning kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
18.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.