XX hagi YY vastu kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks ja YY vastuhagi XX vastu üüri tagatisraha tagastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 20.12.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastukostja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaire Aus Kostja/vastuhageja: YY (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Tammann
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Pärnu Maakohtu 20.12.2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2). Selgitused Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avaldus ja menetluse käik
1.XX (hageja) esitas 19.09.2017 Pärnu Maakohtule hagiavalduse YY (kostja) vastu kahjuhüvitise 227,95 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. 23.10.2017 esitas kostja vastuhagi üüri tagatisraha tagastamiseks.
2.Pärnu Maakohtu 30.06.2018 otsusega (31.12.2018 otsust täiendatud kirjeldava ja põhjendava osaga) jäeti hagi 192,95 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 3,44 euro ja edasiulatuva viivise väljamõistmiseks rahuldamata. Maakohus võttis vastu ka hagist osalise loobumise ja lõpetas tsiviilasja menetluse kahju hüvitamise nõude 35 euro ja vastavas osas viivise nõude osas. Maakohus rahuldas vastuhagi ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 110,05 eurot. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
3.Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2019 otsusega tühistati maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas ja tehti tühistatud osas uus otsus, millega jäeti menetluskulud hageja kanda. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis ja täiendas osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Ringkonnakohus jättis apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.
4.15.06.2018 esitas kostja maakohtus kantud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskulud kokku 2631 eurot (sh õigusabikulud koos käibemaksuga 2556 eurot ja vastuhagilt tasutud riigilõiv 75 eurot). Esindaja poolt tehtud toimingud on järgnevad: kliendikonsultatsioon ning õigusliku positsiooni kujundamine – 0,25 h; hagiavalduse ja selle lisadega tutvumine – 0,25 h; hagiavaldusele vastuse koostamine (sh asjakohase Riigikohtu praktika analüüsimine) – 4,25 h; vastuhagi koostamine – 0,25 h; 27.03.2018 istungiks ettevalmistamine – 0,25 h; 27.03.2018 istungil osalemine – 1,5 h; hageja esindaja taotlustega tõendite ja taotluste esitamise tähtaja pikendamiseks tutvumine ning nendele kostja seisukoha avaldamine ja kostjale antud menetlustähtaja pikendamise taotluse koostamine – 0,25 h; hageja 07.05.2018 menetlusdokumendi ja selle lisadega tutvumine – 0,25 h; kostja 16.05.2018 menetlusdokumendi koostamine – 3,5 h; 29.05.2018 istungiks ettevalmistamine (sh tunnistajatele küsimuste sõnastamine) – 1 h; 29.05.2018 istungil osalemine – 3 h; kirjaliku kohtukõne koostamine (sh peamiselt 29.05.2018 istungi protokolli analüüsimine) – 3 h. Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks.
5.20.06.2018 seisukohas märgib hageja, et kostja esindaja ajakulu ei ole vastavuses tegelikult tööks kulunud ajaga ning kostja esindajal sisuliseks tööks kulunud aeg on ülepaisutatud. Hageja esindajal kulus samas asjas tööülesannete täitmiseks kokku 9,25 h, s.o 7,5 tundi vähem kui kostja menetluskulude nimekirjas kajastatud. Tsiviilasja hind oli 250,23 eurot ning kostja menetluskulud on võrreldes hagi hinnaga ebaproportsionaalselt suured.
6.11.09.2019 esitas kostja apellatsioonimenetluse menetluskulude nimekirja, mille järgi on kostja menetluskulud kokku 626 eurot (sh õigusabikulud koos käibemaksuga 576 eurot + apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot). Kostja esindaja on teinud järgnevad toimingud: maakohtu otsusega tutvumine – 0,5 h; apellatsioonkaebuse koostamine 1,25 h; ringkonnakohtu 22.01.2019 määrusega ja hageja vastusega kostja apellatsioonkaebusele tutvumine – 0,25 h; 4) hageja apellatsioonkaebusega ja ringkonnakohtu 11.02.2019 määrusega tutvumine ning õigusliku positsiooni kujundamine – 0,25; hageja apellatsioonkaebusele vastuse koostamine (sh
apellatsioonkaebuse esitamise tähtaegsuse kontrollimine ja analüüsimine) – 1,75 h. Kostja esindaja tunnitasu suuruseks on 120 eurot, millele lisandub käibemaks.
7.Hageja ei ole kostja ringkonnakohtus esitatud menetluskulude nimekirjale vastuväidet esitanud. Esimese astme kohtu määrus
8.Pärnu Maakohtu 20.12.2019 määrusega rahuldati kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ning määrati kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks maa- ja ringkonnakohtu menetluses kokku 943,74 eurot (millest 125 eurot on riigilõivud ning 818,74 eurot õigusabikulud), mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 943,74 eurot (sealhulgas käibemaks) ning määrati, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis.
9.Kostja menetluskulude nimekirjas näidatud õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei tohiks hüvitatavate menetluskulude, eelkõige esindajakulude suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda ning asja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (RKTKm nr 3-2-1-29-17, p 13). Tsiviilasja hind hagi puhul oli 250,23 eurot ja vastuhagi puhul 110,05 eurot. Hageja apellatsioonkaebuse hind oli 322 eurot. Seega on selles asjas kõikide nõuete ja menetluste peale tsiviilasja hinnad kokku 682,28 eurot. Tegemist ei olnud faktiliselt ega õiguslikult eriliselt keeruka ega suure mahuga tsiviilasjaga. Hagi ja vastuhagi nõuded tulenesid samast üürilepingust: hageja nõudis kahju hüvitamist, kostja üüritagatise jäägi tagastamist. Mõlema nõude suurus oli alla 500 euro. Seetõttu ei saa kostja põhjendatud ja mõistlike õigusabikulude summa, mille hüvitamist tal on õigus hagejalt nõuda, ületada tsiviilasja koguhinda. Kohus piirab kostja esindaja õigusabikulude suurust tsiviilasja hinnaga 682,28 eurot (ilma käibemaksuta), mistõttu puudub vajadus täiendavalt detailselt hinnata kostja esindaja tehtud toimingute ja nendele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust. Kostjat esindanud vandeadvokaadi abi tunnitasumäär 120 eurot + käibemaks vastab kohtupraktikas tunnustatud lepingulise esindaja tunnitasumäärale. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, seega tuleb hagejal kostjale hüvitada lepingulise esindaja kulud koos lisanduva käibemaksuga. Vastavalt kostja taotlusele kuulub menetluskuludelt tasumisele viivis.
10.Kostja põhjendatud menetluskulud on ka riigilõiv kokku summas 125 eurot (vastuhagilt 75 eurot ja apellatsioonkaebuselt 50 eurot).
11.Kostja põhjendatud menetluskuludeks on seega kokku 943,74 eurot (sh lepingulise esindaja kulud 682,28 eurot, millele lisandub käibemaks 136,46 eurot ning riigilõivud 125 eurot). Määruskaebus
12.Kostja palub 06.01.2020 määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, milles rahuldati kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramise osaliselt ning teha asjas uus määrus, millega rahuldada kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ning määrata kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks maa- ja apellatsioonikohtu menetluses kokku 3332 eurot (sh riigilõivud 125 eurot ning õigusabikulud 3207 eurot), mõista vastav summa hagejalt välja ning määrata, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis.
13.Käesoleval juhul on maakohus põhjendamatult piiranud õigusabikulude suurust tsiviilasja hinnaga. Maakohus on TsMS § 175 lg 1 kohaldamisel ületanud diskretsioonipiire sellega, et ei ole arvestanud, et Riigikohtu praktikas domineerib seisukoht, mille järgi tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja
vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Maakohus on jätnud arvestamata järgmiste kohtuvaidluse asjaoludega.
14.Esiteks tegi valiku kostja vastu hagi esitada hageja ning hageja pidi vähemalt möönma, et menetluskulud võivad hagi rahuldamata jätmise korral jääda tema kanda.
15.Teiseks, kuivõrd hagejat esindas menetluses vandeadvokaat, siis see võimaldas hagejal paremini hoomata ja hinnata hagi eduväljavaateid ning seeläbi adekvaatsemalt otsustada selle üle, kas menetluskulud võivad jääda tema või kostja kanda.
16.Kolmandaks puudutas kahju hüvitamise nõue kokku nelja eset, mida tuli kõiki eraldiseisvalt analüüsida ja hinnata. Samuti olid vaidluse all mitmed faktilised asjaolud, millest omakorda sõltusid erinevad õigusküsimused.
17.Neljandaks esitas hageja kohtule arvukalt fotosid ning kostja pidi tõendeid analüüsima ning hageja väiteid ümberlükkavaid tõendeid – eelkõige fotosid – ka ise esitama.
18.Viiendaks ei soovinud kostja asja läbivaatamist istungil (seda ei soovinud ka hageja). Olgugi, et asja läbivaatamist istungil ei saa ka maakohtule ette heita, siis oleks sellises olukorras õiglane jätta istungiga seoses tekkinud menetluskulud hageja kanda. Ainuüksi 29.05.2018 istungiga seoses tekkis kostjal menetluskulu 432 eurot, mis on ligilähedane tsiviilasja hinnale. Lisaks tekkisid täiendavad kulud istungiks ettevalmistumisel.
19.Kuuendaks taotles hageja tunnistajate ülekuulamist. Kostjapoolne tunnistaja ülekuulamise taotlus tõukus just hageja taotlustest. Tunnistajate ülekuulamine suurendab märgatavalt menetluse mahtu ning menetluskulusid (küsimuste ettevalmistamine, istungi pikenemine).
20.Seitsmendaks loobus hageja hagist osaliselt, s.o 35 euro osas. Selles osas peab menetluskulud kandma hageja (TsMS § 168 lg 4). Maakohus ei ole eelmärgituga menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel arvestanud.
21.Kaheksandaks juhtis kostja esindaja juba 27.03.2018 eelistungil hageja tähelepanu sellele, et võrreldes hagihinnaga on kantud menetluskulud juba palju suuremad. Hoolimata sellest jätkas hageja kulude suurendamist, sh taotles pärast eelistungit kahe tunnistaja ülekuulamist.
22.Üheksandaks olid kostja õigusabikulud ringkonnakohtus 576 eurot. See summa on ligilähedane tsiviilasja hinnale. Olukorras, kus ebaõige kohtulahendi teinud kohtunik pooltele tekkinud menetluskulude (sh õigusabikulude) osas õiguslikult ei vastuta, on ebaõiglane kui ka apellatsioonimenetluses edu saavutanud pool peab enda õigusabikulud sisuliselt ise kandma.
23.Lisaks eeltoodule on Riigikohus leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on analoogne kahju hüvitamise menetlusega, kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetluses toimub sisuliselt kohtumenetlusega kaasnenud kahju (õigusabikulu) väljamõistmine tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kui lähtuda eeldusest, et hüvitatavate menetluskulude suuruse sidumine tsiviilasja hinnaga teenib ennekõike hüvitatavate menetluskulude kui kahju ettenähtavuse eesmärki, siis lähteprintsiibina saab seda pidada õigeks. Siiski tuleb asja keerukuse ja mahukuse kõrval arvestada ka teiste kohtuvaidluse asjaoludega.
24.TsMS § 175 lg1 esimese lause tõlgendamine ja kohaldamine selliselt, nagu seda tegi maakohus ei anna eeskätt omandiõigusesse sekkumisel proportsionaalset ning seega ka põhiseaduspärast tulemust (vt ka Riigikohtunik Jüri Põllu eriarvamus lahendile nr 3-21-153-13, millega on ühinenud riigikohtunik Eerik Kergandberg ja Ivo Pilving).
25.Õiguskantsler on kohtuasjas nr 3-2-1-153-13, leidnud, et samuti ei pruugi kõikidel juhtumitel õiglast tulemust saavutada lihtsana tunduv lahendus siduda kulude piirmäär tsiviilasja hinnaga, kuna asja keerukus ja maksumus ei pruugi olla kõikidel juhtudel omavahelises korrelatsioonis (punkt 39). Lisaks on sellist lähenemist (s.o
menetluskulude piirmäära sidumist tsiviilasja hinnaga) tauninud ka pragune Riigikohtu esimees Villu Kõve (vt Tsiviilkohtumenetluse põhiprobleemid riigikohtuniku ja õppejõu vaatevinklist. Kohtute aastaraamat 2013, lk 30). Ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes TsMS § 175 kohta esitatud kommentaaride punktis 3.4.3.3 märgitu järgi ei saa väiksemate nõuete puhul pidada õigusabi kasutamist ebamõistlikuks, sest see annaks ühiskonnale negatiivse signaali, justkui väiksemaid võlgu ei peagi maksma, kuna nende sissenõudmine ei tasu end ära ning seetõttu tuleb arvestada ka kuluga, mis võib nõude suuruse ületada.
26.Kostjal ei ole lepingulise esindaja kasutamine keelatud. Sealhulgas ei saa kostjale ette heita, et ta kasutab lepingulist esindajat, kelle tunnitasu jääb mõistliku tunnitasu piiridesse.
27.Kui ringkonnakohus peaks asuma seisukohale, et käesoleval juhul ei ole menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võimalik lisaks asja keerukuse ja mahukuse kõrval ka teiste kohtuvaidluse asjaoludega arvestada ning seeläbi selles osas õiglast ja põhiseaduspärast, sh proportsionaalset tulemust saavutada, siis palub kostja tunnistada TsMS § 175 lg 1 esimene lause põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta see kohaldamata.
28.TsMS § 175 lg 1 esimene lause on formaalselt põhiseadusvastane, kuna ei vasta Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 13 lg-s 2 sätestatud õigusselguse põhimõttele. Õigusselguse põhimõte nõuab, et õigusnormid oleksid piisavalt selged ja arusaadavad, et üksikisikul oleks võimalik avaliku võimu organi käitumist teatava tõenäosusega ette näha ja oma käitumist reguleerida (RKÜKo nr 3-4-1-5-02, p 31). TsMS § 175 lg 1 esimene lause ei ole ka materiaalselt põhiseaduspärane. TsMS § 175 lg 1 esimene lause riivab PS §-s 32 sisalduvat omandiõigust, § 15 lg-s 1 sätestatud kohtusse pöördumise põhiõigust ning § 24 lg-s 5 sisalduvat edasikaebeõigust. Ennekõike tuleb ringkonnakohtul konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal hinnata TsMS § 175 lg 1 põhiseaduspärasust PS § 24 lg-s 5 sisalduvat edasikaebeõiguse valguses. Menetluse edasine käik
29.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
30.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
31.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
32.Maakohus on käesolevas asjas põhjendatult piiranud õigusabikulude suurust tsiviilasja hinnaga, tuginedes seejuures asjakohasele Riigikohtu praktikale. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei tohiks hüvitatavate menetluskulude, eelkõige esindajakulude suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda ning asja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (RKTKm nr 3-2-1-29-17, p 13). Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et käesolev asi ei ole eriliselt keerukas ega suure mahuga. Kaebaja poolt määruskaebuses esiletoodud asjaolud ei lükka seda järeldust ümber.
33.Asjakohane ei ole kaebaja väide, et hageja, keda esindas vandeadvokaat, pidi vähemalt möönma, et menetluskulud võivad hagi rahuldamata jätmise korral jääda tema kanda.
Menetluskulud jäidgi hageja kanda ja maakohus mõistis kostja menetluskulud hagejalt välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses vastavalt TsMS § 175 lg-le 1. Ebaõige on kaebaja väide, et maakohus ei ole arvestanud menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel sellega, et hageja loobus osaliselt hagist. Maakohus lähtus hagihinna määramisel esialgsest hagist. Samuti arvestas maakohus ka ringkonnakohtu õigusabikuludega.
34.Maakohus on arvestanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel asja keerukuse ja mahukuse kõrval ka teiste kohtuvaidluse asjaoludega, mis aga ei anna käesoleval juhul alust mõista lepingulise esindaja tasu välja suuremas ulatuses, kui maakohus seda tegi. Asjaolud, et kahju hüvitamise nõue puudutas nelja eset, et vaidluse all olid mitmed faktilised asjaolud ja esitati arvukalt fotosid, et asja arutati kohtuistungil, kus kuulati üle ka tunnistajad, ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust kõrvale kalduda menetluskulude suuruse kindlaksmääramise üldistest põhimõtetest. Tegemist oli tavalise ühest üürilepingust tuleneva vaidlusega, kus hageja üürileandjana nõudis kahju hüvitamist summas 228 eurot ja kostja üürnikuna üüritagatise jäägi tagastamist summas 110 eurot.
35.TsMS § 175 lg 1 esimene lause, mis sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, on piisavalt selge ega takista õiglaste ja proportsionaalsete menetluskulude väljamõistmist. Seetõttu puudub kolleegiumi hinnangul alus tunnistada TsMS § 175 lg 1 esimene lause põhiseadusega vastuolus olevaks ning kaebaja vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebusest ei nähtu, millises sõnastuses peaks TsMS § 175 lg 1 esimene lause kaebaja arvates olema. TsMS § 175 lg 1 esimene lause ei ole ka vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määruse (EÜ 861/2007) artikli 16 kohaselt kannab menetluse kulud kaotaja pool, kuid kohus ei mõista siiski võitnud poole kasuks välja kulusid, mis on tehtud vajaduseta või on nõuet arvestades ebaproportsionaalsed.
36.TsMS § 178 lg 4 alusel menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.