Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja VahurPeeter Liin
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. september 2019, Tallinn
Kohtuasja number
2-17-13937
Kohtuasi
YY hagi XX vastu kahjuhüvitise ja viivise saamiseks XX vastuhagi YY vastu üüri tagatisraha tagastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30. juuni 2018. a otsus (täiendatud
31.detsembril 2018 kirjeldava ja põhjendava osaga)
Kaebuse esitaja, liik ja hind
YY apellatsioonkaebus, hind 322 eurot XX apellatsioonkaebus, hind 0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), volitatud esindaja vandeadvokaat Kaire Aus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), volitatud esindaja vandeadvokaadi abi Marko Tammann
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 30. juuni 2018. a otsus (täiendatud 31. detsembril 2018 kirjeldava ja põhjendava osaga) menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud YY kanda. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
2.1.Võtta vastu YY osaline loobumine hagist ja lõpetada menetlus YY hagis XX vastu 35 euro ja vastavas osas viivise saamiseks.
2-17-13937
2.2.Jätta rahuldamata YY hagi XX vastu kahjuhüvitise (192 euro 95 sendi), sissenõutavaks muutunud viivise (3 euro 44 sendi) ja alates hagi esitamisest lisanduva viivise väljamõistmiseks.
2.3.Rahuldada XX vastuhagi üüri tagatisraha tagasisaamiseks ja mõista YY-lt XX kasuks välja 110 eurot 5 senti.
2.4.Jätta menetluskulud YY kanda.
3.Jätta YY apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Rahuldada XX apellatsioonkaebus.
5.Jätta apellatsioonimenetluse kulud YY kanda. Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab kohtuasja lahendanud maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.YY (hageja) esitas 19. septembril 2017 Pärnu Maakohtule XX (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista kahjuhüvitise 227 eurot 95 senti, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 4 eurot 4 senti ja alates hagi esitamisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni lepingjärgses määras viivise 0,022% päevas. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja loobus 29. mai 2018. a kohtuistungil kahjuhüvitise nõudest 35 euro ulatuses ja sellelt viivisenõudest. Samuti vähendas hageja viivisenõuet ning palus mõista kostjalt enda kasuks välja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise. Hageja lõplikuks nõudeks oli kahjuhüvitis 192 eurot 95 senti, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 3 eurot 44 senti ning alates hagi esitamisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20. detsembril 2016 üürilepingu tähtajaga 31. maini 2017. Üürilepingu alusel andis hageja kostjale üürile Pärnus Kuldse Kodu 5-325a asuva korteri. Üürieseme ülevaatusel avastas hageja, et kostja oli lõhkunud ja rikkunud korteri sisustust. Söögitoa laual olid täkked ning laua pinnalt eemaldatud tükk (laua väärtus
2-17-13937 193 eurot). Lauanõud olid purunenud (väärtus 35 eurot). Laevalgusti adapter oli lõhutud (väärtus 20 eurot). Elutoa diivani seljatugi oli lõhutud (remont 90 eurot). Kokku on kostja tekitanud hagejale kahju 338 eurot. Samuti on tasumata 2017. a maikuu kõrvalkulud (129 eurot 95 senti). Hageja edastas kostjale 12. juunil 2017 kõrvalkulude arve ja teavitas kostjat tekkinud kahjust. Hoolimata hageja nõudmisest ei ole kostja kahju hüvitanud ega kõrvalkulusid tasunud. Kostja vastas hagejale, et soovib saada tagasi tagatisrahast 110 eurot 5 senti. Arvestades seda, et kostjal on tasumata kõrvalkulude arve 129 eurot 95 senti ning kahjuhüvitis 338 eurot, arvestab hageja tagatisest 129 eurot 95 senti kõrvalkulude katteks ning 110 eurot 5 senti kahjuhüvitise katteks. Seejärel jääb kostjal hüvitada veel kahju 227 eurot 95 senti. Hageja nõuab nimetatud summalt alates 1. juulist 2017 ka viivist. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid, s.o seda, et kostja rikkus üürilepingu kehtivuse ajal korteri sisustust. Samuti ei teatanud hageja kostjale viivitamatult pärast üürieseme tagastamist esemete puudustest. Kostja ei vaidle vastu sellele, et hageja tasaarvestas oma kõrvalkulude nõude 129 eurot 95 senti kostja tagatise tagastamise nõudega, kuid ei nõustu sellega, et hageja tasaarvestas oma kahjunõudega ülejäänud tagatise (110 eurot 5 senti). Viivisenõue on alusetu. Vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud
3.Kostja esitas 23. oktoobril 2017 hageja vastu ka vastuhagi, milles palus hagejalt kostja kasuks välja mõista tagastamata tagatisraha 110 eurot 5 senti ning jätta menetluskulud hageja kanda. Vastuhagi põhjenduste kohaselt tasus kostja hagejale tagatist 240 eurot. Hageja on tasaarvestanud sellest 129 eurot 95 senti kõrvalkulude arvega ja 110 eurot 5 senti enda väidetava kahjunõudega. Hagejal ei olnud alust viimast summat tagatisega tasaarvestada, sest hagejale ei ole kostja vastu kahju hüvitamise nõuet. Hageja vastuväited vastuhagile
4.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle hagis nimetatud põhjustel rahuldamata. Esimese astme kohtu otsus
5.Pärnu Maakohus võttis 30. juuni 2018. a otsusega vastu hageja 35 euro ja sellelt viivise nõudest loobumise ning lõpetas selles osas tsiviilasja menetluse, jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja tagatisraha 110 eurot 5 senti. Menetluskulud jättis maakohus poolte enda kanda. Maakohus täiendas 31. detsembril 2018 otsust kirjeldava ja põhjendava osaga.
5.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:
2-17-13937 -
-
pooled sõlmisid 20. detsembril 2016 Pärnus Kuldse Kodu 5 asuva korteriomandi nr 325a kohta kirjaliku üürilepingu tähtajaga 31. maini 2017 ning hageja andis samal päeval korteri kostja valdusesse; kostja tasus tagatisraha 240 eurot; korterit kasutasid peamiselt kostja elukaaslane ja 12- aastane poeg; lepingu lõppedes andis kostja elukaaslane korteri valduse hagejale üle; korteri üleandmisel enne ja pärast selle kasutamist ei koostanud pooled akte ega fikseerinud korteri ja selle sisustuse seisukorda; hageja tasaarvestas tagatisest (240 eurot) 129 eurot 95 senti 2017. a kõrvalkulude nõudega ja 110 eurot 5 senti kahjunõudega; ...
5.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja kaotanud VÕS § 336 lg 1 II lause järgi õiguse nõuda kostjalt kahju hüvitamist laevalgustuse adapteri ja diivani seljatoe kahjustamise eest, sest hageja ei teatanud kostjale viivitamatult pärast korteri üleandmist nimetatud puudustest. Üüritud asja tagastamisel peab üürileandja VÕS § 336 lg 1 järgi kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada. Praegusel juhul andis kostja elukaaslane hagejale korteri valduse üle. Seega oli hagejal võimalik korteri üle vaadata ja puudused tuvastada kohe korteri tagasisaamisel. Hageja selgitas, et tal oli akt kaasas, kuid ta ei saanud seda vormistada, sest kostja ei olnud isiklikult kohal. Hageja väited kahjustuste fikseerimise kohta on vastuolulised. Hageja saanuks fikseerida tegeliku olukorra kostja elukaaslase juuresolekul ja võtta temalt kui üleandjalt aktile allkiri. Kõik hagis nimetatud puudused olid tuvastatavad visuaalsel vaatlusel, sh diivani seljatugi, mis hageja 12. juuni 2017. a e-kirja kohaselt oli vastu maad vajunud. Hageja nimetas küll 12. juuni 2017. a ekirjas lõhutud asju (sh mõned nõud läksid katki ja diivani seljatugi on vastu maad), kuid ei pidanud seda probleemiks. Ainsa kahjustusena, mille kohta hageja seisukoht selgelt välja ei tule, on kõrgläikega söögilaualt välja tulnud tükk, kuid ka selle osas palub hageja üksnes perega arutada, ega nõua kostjalt kahju hüvitamist. Hageja ei viita e-kirjas kostja vastutusele nimetatud kahjustuste eest, vaid palub üksnes kõrvalkulud tasuda. Kuna hageja teatas selgelt, et diivani seljatugi ei ole tema jaoks probleem, siis on pärast seda kahjunõude esitamine vastuolus hea usu põhimõttega. Laevalgusti adapteri kahjustamisest teatamise kohta ei ole hageja ühtegi tõendit esitanud. Kostja 13. juuni 2017. a vastusest saab järeldada, et ka kostja mõistis hageja e-kirja selliselt, et hageja nõuab üksnes söögilaua kahjustuste parandamist või hüvitamist.
5.3.Hageja ei ole tõendanud, et kostja on lepingut rikkunud või olnud hooletu. Samuti ei ole hageja tõendanud, millises seisukorras olid söögilaud ja diivan korteri üleandmise ajal ning et kahjustus tekkis kostja või tema pereliikmete hoolsuskohustuse rikkumise tõttu VÕS § 276 lg 2 tähenduses, sh mittesihipärase või hooletu kasutamise tõttu. Üürnik peab hoolsuskohustuse täitmiseks näitama üüritud vara suhtes üles samasugust hoolt, nagu enda asjade suhtes. Mõistliku arusaama kohaselt talub köögis kasutatava laua pind eelduslikult tavapärast söögivalmistamisega ja serveerimisega kaasnevat, sh ei tohiks laua pind puruneda, kui sööginõu hoogsamalt lauale asetada või kogemata lauale pillata. Üürniku tavapärase hoolsuse tagamiseks ei pidanud ta tagama, et lauale midagi ei pillata. Kui hageja laud vajas erilist
2-17-13937 hoolt, siis pidanuks hageja lepingus selle eest hoiatama. Fotodelt nähtavast täkkest ei saa järeldada laua tahtlikku kahjustamist. Tänapäevaste vahenditega on võimalik lauda parandada lakikihti nii, et parandus jääb vaevumärgatav ning lakikiht edasi ei murene. Lauapinnal väikese kahjustuse kõrvaldamine ei takista laua sihipärast kasutamist ega vähenda korteri üüriväärtust. Üürikuulutusel oli laud kaetud lauakatetega. Hageja väited selle kohta, et ta andis kostjale üle värskelt remonditud uue mööbliga korteri on vastuolulised ning hageja on oma väited vastavalt kostja väidetele muutnud. Samuti on need osaliselt vastuolus hageja enda tunnistaja ütlustega. Asjas kogutud tõendid kinnitavad, et hageja korter ei olnud eksklusiivselt heas korras korter, mille kasutamisel oleks üürnikel olnud kõrgendatud hoolsuskohustus. Hageja esitatud Tõnisson Kinnisvara maakleri tehtud fotod, mis avaldati korteri müügikuulutuse juures, on tehtud 1. detsembril 2016, s.o kolm nädalat enne korteri üürile andmist. Fotodelt ei nähtu hageja väidetud remonditegevust. Arvestades fotodel olevaid esemeid, oli korter aktiivses kasutuses. Väidetavalt 20. detsembril 2016 (korteri üleandmise päeval) tehtud fotol neid esemeid ei ole. Samas saab fotosid võrreldes järeldada, et väidetavalt
20.detsembril 2016 tehtud foto on tehtud kevadisel ajal, mitte talvel, mida kinnitavad akna taga raagus puude asemel olevad lehes puud. Seega saab see foto olla tehtud 2016. a kevadel või suvel või siis 2017. a maikuu lõpus pärast korteri tagastamist. Foto lükkab ümber hageja väited selle kohta, et korteris lõppes remont vahetult enne korteri kostjale üürile andmist ja enne seda keegi mööblit ei kasutanud, kuna see oli remondi ajal pakitult ühes toas. Samuti ei saa see foto tõendada laua seisukorda 20. detsembril 2016. Ka Tõnisson Kinnisvara fotode alusel ei saa laua seisukorda tuvastada, sest laual on lauakatted ning fotodelt on tuvastatav, et diivanil olid kasutusjäljed (kangas istumiskohas veninud, lainetab). Hageja tunnistaja ütluste kohaselt tehti samuti remonti ja pandi mööbel kokku enne 2016. aasta sügist (2016 kevadel). Tunnistaja ütlused lükkavad ümber hageja väite, et mööbel seisis remondi ajal pakendis ühes toas. Seega on eluliselt usutav, et hageja ja tema korteris elanud neiu kasutasid mööblit vähemalt alates 2016. a kevadest või suvest. Tunnistaja käis korteris ka 2017. a juuni alguses ja nägi kahjustusi. Kuna tunnistaja teab kahjustustest hageja ütluste järgi, ei kinnita need seda, et kostja rikkus lepingut. Kostja elukaaslase tunnistajana antud ütluste kohaselt andis ta korteri 26. või 27. mail 2017 hagejale üle, korter vaadati põgusalt üle ning hageja kinnitas, et kõik tundub korras olevat. Mõlema tunnistaja ütlused kinnitavad, et hageja soovis anda korteri kohe uuesti üürile. Viiekuulise üürilepingu lõppemise järel olukorras, kus üürileandja on korteri tagastamisel selle üle vaadanud ja kõik väidetavad kahjustused on visuaalselt tuvastatavad, ei saa kahjustustest kostjale teatamist rohkem kui kaks nädalal hiljem pidada viivitamata teavitamiseks. Hageja ei ole korteri üleandmisel fikseerinud korteri tegelikku seisukorda ja väidetavaid kahjustusi. Seetõttu ei ole hageja kahjunõue ja koos sellega ka viivisenõue põhjendatud.
5.4.Kuna hagejal ei ole kostja vastu kahjunõuet, ei saanud ta seda kostja tagatisraha tagastamise nõudega 110 euro 5 sendi ulatuses tasaarvestada ning kostjal on VÕS § 308 lg 3 järgi õigus nõuda tagatisraha tagastamist.
2-17-13937
5.5.Arvestades nõuete sisu ja suurust, samuti seda, et pooled on mõistliku kokkuleppe asemel teinud nõuetega võrreldes ebaproportsionaalselt suuri kulutusi lepinguliste esindajate palkamisele, peab kohus õigeks jätta poole menetluskulud nende enda kanda.
Apellatsioonkaebused
6.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti hagi rahuldamata ning rahuldati kostja vastuhagi. Hageja palus saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks või rahuldada uue otsusega hagi ja jätta vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
6.1.Hageja apellatsioonkaebuse väidete kohaselt hindas maakohus vääralt tõendeid ja järeldas seetõttu ekslikult, et hageja ei ole tõendanud kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus jättis arvestamata, et kostja tunnistas 13. juuni 2017. a e-kirjas söögilaua kahjustust ning tema elukaaslane tunnistas, et taldrik kukkus lauale. Maakohus jättis arvestamata, et hageja tunnistaja ütlused kinnitavad, et korteris oli uus diivan, kuna ta tegi seal remonti 2016. aasta augustist sügiseni ja monteeris kokku diivani, samuti seda, et 2017. a kevadel oli diivani seljatugi katki. Maakohus jättis arvestamata, et kostja elukaaslane tunnistas, et alguses adapter töötas, hiljem mitte. Kuna kostja elukaaslane tunnistas, et kostja tegi korteris pilte enda kaitseks, kuid ei ole esitanud fotosid selle kohta, et diivan, laud ja adapter olid katki, olid need korteri üleandmise ajal terved.
6.2.Maakohus järeldas vääralt, et hageja ei teavitanud kostjat viivitamatult tekkinud kahjustustest ning kaotas seetõttu ning akti allkirjastamata jätmise tõttu õiguse nõuda kahju hüvitamist. Kuna kostja ei ilmunud isiklikult korterit üle andma, ei saanud hageja viivitamatult kostjat teavitada, kuid tegi seda niipea, kui oli saanud korteri üle vaadata ja saanud kostjaga kontakti. Hagejal ei ole õigusteadmisi ning ta arvas, et akt tuleb allkirjastada kostjal.
7.Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse hageja apellatsioonkaebuses vaidlustatud osas muutmata. Apellatsioonimenetluse kulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja juhtis mh tähelepanu sellele, et tema hinnangul on hageja esitanud apellatsioonkaebuse seaduses sätestatud tähtaega ületades ega ole taotlenud tähtaja ennistamist.
8.Kostja esitas samuti apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas. Kostja palus teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus ekslikult menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte enda kanda, kuigi nõude sisu, suurus ja kokkuleppe saavutamata jäämine ei ole sellised asjaolud, mis annaksid alust viidatud sätet kohaldada.
2-17-13937
9.Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas muutmata. Hageja palus jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistada, mistõttu jätab kolleegium hageja apellatsioonkaebuse TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi rahuldamata ja maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise ning vastuhagi rahuldamise osas muutmata, kuid muudab ja täiendab osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Kostja apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel rahuldada ja maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas uue otsuse, millega jaotab menetluskulud maakohtust erinevalt.
11.Esmalt märgib kolleegium vastuseks kostja väitele, et hageja apellatsioonkaebus on esitatud tähtaegselt. Kohtute infosüsteemist nähtub, et hageja esindajale toimetati vaidlustatud maakohtu otsuse avaliku e-toimiku vahendusel kätte 8. jaanuaril 2019 ning ta esitas apellatsioonkaebuse 7. veebruaril 2019. Seega järgis hageja TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud apellatsioonitähtaega ning ringkonnakohtul ei ole alust jätta hageja apellatsioonkaebust TsMS § 637 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. Hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna aga alust maakohtu otsust tühistada.
12.Pooled vaidlevad asjas eelkõige selle üle, kas kostja või tema pereliikmed on tekitanud hagejale üürilepingu rikkumisega kahju. Hageja väitel on kostja rikkunud üürilepingust tulenevat hoolsuskohustust ning kahjustanud üüritud korteris olnud esemeid, sh söögilauda, diivanit ja adapterit ning peab hagejale tekkinud kahju hüvitama. Hageja nõuab kostjalt söögilaua ja valgusti adapteri väärtuse (soetusmaksumuse) hüvitamist (193 eurot ja 20 eurot) ning diivani seljatoe parandamiskulude hüvitamist (90 eurot).
12.1.Hageja nõuet saab pidada üürilepingu rikkumisest tulenevaks kahju hüvitamise nõudeks VÕS § 115 lg 1 alusel. Viidatud sätte järgi, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, kui võlgnik rikub kohustust, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Seejuures tuleb arvestada VÕS §-s 127 sätestatud kahju hüvitamise eesmärki ja ulatust. Eelneva kohaselt tuleb hageja nõude lahendamiseks esmalt tuvastada, kas kostja rikkus mõnda üürilepingust tulenevat kohustust ning kas selle kohustuse rikkumise tagajärjel tekkis hagejal kahju. Üürnik peab VÕS § 276 lg 2 järgi kasutama asja hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Sellest tulenevalt peab üürnik VÕS § 334 lg 1 I lause järgi pärast lepingu lõppemist tagastama üüritud asja koos päraldistega seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Seejuures vastutab üürnik VÕS § 334 lg 2 järgi üksnes sellise üüritud asja kahjustamise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, ning ta ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Samuti ei vastuta üürnik üürilepingu kehtivuse ajal tekkinud kahju eest, kui ta tõendab, et kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise üle andis. Seega vastutab üürnik üldjuhul üüriesemele hoolsuskohustuse rikkumise tõttu üürisuhte ajal tekkinud kahju eest.
2-17-13937
Selleks, et üürileandjal oleks üürisuhte ajal tekkinud kahjustusi pärast üürisuhte lõppemist lihtsam tõendada ja kahjuhüvitist nõuda, peaks üürileandja koostama üürieset üürnikule üle andes alati üleandmise akti, milles märgitakse üürieseme (korteri ja selle sisustuse) seiskord. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, siis eeldatakse VÕS § 334 lg 1 II lause järgi, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Sellisel juhul peab üürnik tõendama, et kahjustused olid olemas juba üürieseme üleandmisel. Kui sellist akti aga ei koostatud, tuleb üürileandjal tõendada, et üürieseme üleandmisel ei olnud üüriesemel tema väidetud puudusi. Lisaks tuleb arvestada sedagi, et üürileandjal on ka üürieseme tagastamise korral kohustus üüriese üle vaadata ning kahjustused kohe välja selgitada. Nii peab üürileandja üüritud asja tagastamisel VÕS § 336 lg 1 I lause järgi kontrollima asja seisundit ja teatama üürnikule viivitamata asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta VÕS § 336 lg 1 II lause õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada. Seda arvestades peaks üürileandja oma õiguste paremaks kaitseks ka üürieseme tagastamisel koos üürnikuga üürieseme üle vaatama, selgitama välja tavalise ülevaatuse käigus avastatud kahjustused ning need üürieseme üleandmise akti kirja panema. Kui üürileandja seda ei tee, siis saab eeldada, et üüriese tagastati nõutavas seisundis ning üürileandja peab kahjuhüvitise saamiseks tõendama, et ta kontrollis üürieseme tagastamisel üürieset ja teatas üürnikule viivitamatult avastatud puudustest. TsMS § 230 lg 1 I lause järgi peab hageja tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded.
12.2.Praegusel juhul ei ole pooled koostanud üürieseme üürnikule üleandmisel ega üürieseme tagastamisel üleandmise akte, mis kinnitaksid üürieseme seisundit. Seetõttu peab hageja kahjuhüvitise saamiseks tõendama nii seda, et söögilaual, diivanil ja valgustil olid üürieseme tagastamise ajal (2017. a maikuu lõpus) väidetud puudused, kui ka seda, et üürieseme üürnikule üleandmise ajal (20. detsembril 2016) neid puudusi ei olnud. Lisaks tuleb hagejal tõendada sedagi, et ta kontrollis üürieseme tagastamisel selle seisukorda ning teatas viivitamatult pärast tagastamist üürnikule söögilaua, diivani ja valgusti puudustest. Seega asjaolu, et hageja ei koostanud üleandmise akte, ei võta temalt õigust nõuda kostjalt kahju hüvitamist, küll aga paneb see hageja üüriesemele üürisuhte ajal tekkinud kahjustuste tõendamisel keerulisemasse olukorda. Hoolimata sellest, et hageja on esitanud tõendeid söögilaua, diivani ja adapteri kahjustuste kohta ning selle kohta, et üüriese oli enne kostjale üürile andmist värskelt renoveeritud ning sisustatud uue mööbliga, leidis maakohus tõendeid kogumis hinnates, et hageja ei ole suutnud tõendada, et kahjustused tekkisid kostja hoolsuskohustuse rikkumise tõttu ajal, mil üüriese oli kostja kasutusse antud. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus tõendeid hinnates eksinud. Kohus peab hindama seadusest juhindudes kõiki tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustama oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Seda on maakohus ka teinud ning ringkonnakohtul ei ole alust sekkuda maakohtu kaalutlusotsusesse. Maakohus on piisavalt põhjendanud oma järeldusi ning järelduste kujunemine on arusaadav. Kuigi hageja arvates jättis maakohus arvestamata hageja tunnistaja ütlused selle kohta, et ta tegi remonditöid ja paigaldas mööblit (sh diivani) kuni 2016. a sügiseni, ei muuda see alusetuks maakohtu fotode põhjal tehtud järeldust, et korterit ja selle sisustust oli enne kostjale üürileandmist kasutatud. Seega võisid kahjustused (sh diivanikahjustus) olla tekkinud
2-17-13937 juba enne üürieseme kostjale üleandmist. Samuti ei ole hageja tõendanud, et söögilaual ei olnud üürieseme kostjale üleandmise ajal kahjustusi. Asjaolu, et kostja tunnistas 13. juuni 2017. a e-kirjas, et lauaga oli midagi juhtunud, ning tema elukaaslane tunnistas, et taldrik kukkus lauale, ei anna alust järeldada, et üürnikuga sama eluruumi kasutav isik oleks rikkunud oma hoolsuskohustust ning selle tagajärjel tekkis laua sisse hageja väidetud auk. Samuti kinnitas kostja elukaaslane tunnistajana, et lauda oli kasutatud, sellel olid kriimud ja lauakatete alt tuli nähtavale auk. Ka hageja esitatud fotodelt ei ole üheselt tuvastatav, et auku enne korteri kostjale üleandmist lauaplaadil ei olnud. Kuna laud on fotodel kaetud lauakatetega ja auk asub lauakatte piirkonnas, võis lauakatte all olla auk juba siis, kui hageja andis üürieseme kostjale üle. Õige on see, et kostja elukaaslase tunnistuse kohaselt töötas alguses valgusti (adapter) ja ta kasutas seda. Hageja on aga väitnud esitanud tõendina fotod selle kohta, et valgusti adapter oli üürieseme tagastamise järel katki. Seega võis see kahjustus olla tekkinud üürieseme hooletu kasutamise tõttu poolte üürisuhte ajal. Samas ei ole hageja esitanud kohtule ühtki tõendid selle kohta, millal ta avastas nimetatud kahjustuse ning millal ta teatas sellest kostjale. Arvestades seda, et üürieseme valdus anti hagejale üle 2017. aasta maikuu lõpus ning hageja teatas kostjale muudest kahjustustest 12. juuni 2017. a e-kirjas, pidanuks hageja ka sellest puudusest teatama. Nimetatud e-kirjas aga valgusti kahjustusi nimetatud ei ole. Samas on tegemist sellise kahjustusega, mille üürileandja saab avastada üürieseme tavapärase ülevaatuse käigus. Asja materjalidest nähtub, et hageja on sellest teavitanud kostjalt esimest korda alles hagiavalduses. Seega ei ole hageja teatanud valgusti kahjustusest kostjale viivitamatult ning on VÕS § 336 lg 1 järgi kaotanud õiguse tugineda sellele kahjustusele kahju hüvitist nõudes. Ka asjaolu, et kostja esitas kohtule tõendina fotosid sellest, millised puudused olid üüriesemel, ei anna alust järeldada, et muid puudusi üüriesemel üürnikule üleandmise ajal ei olnud. Nende fotodega soovis kostja tõendada, et hageja väited selle kohta, et talle anti üle kasutamata vastrenoveeritud korter, ei vasta tõele. Eelnevat arvestades ei ole hageja suutnud kohtumenetluses tõendada kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu jättis maakohus põhjendatult hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi.
13.Lisaks eelnevale vaidlevad pooled apellatsioonimenetluses ka selle üle, kelle kanda tuli jätta maakohtu menetluse kulud. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus ekslikult, et praegusel juhul on nõuete sisu ja suurust ning lepingustele esindajatele tehtud suurte kulutuste tõttu õige jätta kulud poolte enda kanda. Hagimenetluse kulud kannab TsMS § 162 lg 1 järgi üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti, ning TsMS § 168 lg 2 ja 4 järgi hageja, kui menetlus lõpetatakse hagist loobumise tõttu. Praegusel juhul võttis maakohus vastu hagist osalise loobumise ning tegi ülejäänud osas otsuse hageja kahjuks, kui jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Seega tuli menetluskulud jätta viidatud sätete järgi hageja kanda. Iseenesest võib kohus TsMS § 162 lg 4 järgi jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte enda kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Seejuures on Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamine eeldab erandlike asjaolude olemasolu (vt nt Riigikohtu
2-17-13937
15.aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14, p 16). Praegusel juhul kolleegiumi hinnangul selliseid asjaolusid ei esine, mis annaks alust järeldada, et kostja menetluskulude jätmine hageja kanda oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Asjaolu, et pooled esitasid vastastikku üürilepingust tulenevad väikese väärtusega nõuded, selleks alust ei anna. Juhul, kui pooled on teinud väikse väärtusega nõuete maksmapanekuks kohtumenetluses ülemääraseid kulutusi, saab kohus seda arvestada vastaspoolele hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel, mitte jätta kulusid poolte enda kanda. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei tohiks hüvitatavate menetluskulude, eelkõige esindajakulude suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda ning et asja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (vt Riigikohtu 8. mai 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-17, p 13).
14.Ülalnimetatud põhjendustel jätab kolleegium hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuid rahuldab kostja apellatsioonkaebuse ja jaotab menetluskulud maakohtust erinevalt. Hageja apellatsioonkaebus rahuldamata jätmise tõttu jäävad tema kaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Kostja apellatsioonkaebus rahuldamise ja tema menetluskulude jaotuse taotluse rahuldamise tõttu jäävad ka tema apellatsioonkaebuse menetlemise kulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.