Osaühingu Aktiva Finants hagi G.K.i vastu põhivõla 1000 eurot, intressi 80,14 eurot, viivuse 169,35 eurot ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1329,79 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn Hageja lepinguline [email protected]
esindaja Eveli
Altunbas
(e-post:
Kostja:
G.K.,
isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht rahvastikuregistri järgi Xxxxxxxxxxxx; muu elukoht Xxxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxxx Kirjalik menetlus Asja lahendamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühingu Aktiva Finants hagi G.K. vastu võla nõudes tagaseljaotsusega.
2.Mõista G.K.ilt (isikukood xxxxxxxxxxxx) Osaühingu Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks välja põhivõlg 1000 eurot, intress 80,14 eurot ja viivis 169,35 eurot 16.04.2020 seisuga, kokku summas 1249,49 eurot.
3.Mõista G.K.ilt (isikukood xxxxxxxxxxxx) Osaühingu Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks välja viivis põhivõlalt (1000 eurolt) alates 17.04.2020 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
4.Jätta menetluskulud G.K.i kanda. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks kokku 360 eurot, s.o riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja kulud 160 eurot.
5.Mõista G.K.ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja menetluskulude katteks 360 eurot.
6.Mõista G.K.ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitatavatelt menetluskuludelt (360 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
7.Tunnistada käesolev tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Kostja võib Pärnu Maakohtule esitada menetluse taastamiseks kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Tsiviilasi nr 2-19-139450 Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1.Hageja esitas 16.04.2020 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 1000 eurot, intressi 80,14 eurot, viivise 169,35 eurot ja lisanduva viivise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid IPF Digital Estonia OÜ (endine ärinimi MCB Finance Estonia OÜ) 06.03.2017 krediidikontolepingu nr 2982758, mille krediidilimiidiks oli 1000,00 eurot. 06.03.2017 võttis kostja kerdiidikontolt välja krediiti summas 1000,00 eurot ehk kogu krediidilimiidi ulatuses. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingujärgseks intressi aastamääraks oli 45,00% ja krediidi kulukuse määr oli 56,50% aastas. Leping oli sõlmitud 36 kuulise tähtajaga. Kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud. IPF Digital Estonia OÜ saatis kostjale 19.02.2018 teate laenulepingu ülesütlemise ja andis teatega täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks viidates, et kui võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei tasuta, loetakse leping võlgnevuse tõttu üles 05.03.2018. IPF Digital Estonia OÜ loovutas 12.03.2018 kostja vastase nõude Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja on lisanud hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest.
3.Kostja ei ole sooritanud kohustuse katteks ühtegi makset, mille tõttu on hageja põhinõude suuruseks 1000 eurot. Hageja on arvestanud intressi 45,00% aastas alates laenusumma kasutusele võtmise kuupäevale järgnevast kuupäevast 07.03.2017 kuni laenulepingu kolmanda sissenõutavaks muutunud osamakseni summas 80,14 eurot. Hagejal on õigus nõuda tähtajaks tasumata tagasimaksetelt viivist vastavalt seadusjärgsele intressimäärale, milleks on 8,00% aastas. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates lepingu ülesütlemisele 06.03.2018 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 16.04.2020 valemi abil: põhivõlgnevus (1000,00) x viivitatud päevade arv (773 päeva) x seadusjärgne viivisemäär (8,00% aastas) tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivisearvestus on hagiavalduse lisatud. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 169,36 eurot.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb kostjalt TsMS § 367 kohaselt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o 17.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
5.Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Vastavalt hagiavaldusele koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 200 eurot ja kuludest lepingulisele esindajale summas 360 eurot. Hageja taotles viivise väljamõistmist kostjalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude hüvitamisega viivitamise eest alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
6.21.04.2020 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja määras toimetada hagimaterjalid ja kohtumäärus kostjale kätte. Sama määrusega kohustas kohus kostjat vastama hagile
Tsiviilasi nr 2-19-139450 kirjalikult 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse lk-l 4 hoiatas kohus kostjat, et kui ta hagile tähtaegselt ei vasta, siis võib kohus teha asjas tagaseljaotsuse.
7.Kostja sai 21.04.2020 kohtumääruse ja hagimaterjalid, sh menetluskulude nimekirja kätte isiklikult allkirja vastu 15.06.2020. Lisaks toimetati kostjale hagimaterjalid ja 21.04.2020 kohtumäärus 15.06.2020 kätte kostja e-posti aadressile xxxxxxxxxxxx TsMS § 314' lg 1-3 sätestatu alusel ja kohus luges kohtumääruse ja hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel saatmisest, s.o 18.06.2020. Kostja hagile vastanud ei ole.
8.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Antud juhul on hageja taotlenud hagiavalduses kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist.
9.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Kohtu selgitused ja menetluskulud
10.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
11.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on taotlenud menetluskulude kostja kanda jätmist. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
12.Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 200 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
13.Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 360 eurot. Kohus selgitab hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt hageja lepingulise esindaja esindustasu G.K.i vastu kohtumenetluses on kokku 360 eurot kolme tunni eest tunnitasuga 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohus lähtub eeldusest, et esindustasu näol on hagejal kohustus hüvitada esindajale esindamisel tehtud kulud (sh esindaja töötasu vastavalt õigusabi osutamiseks kulutatud ajahulgale). Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3 tundi summas 360 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 2 tundi. Kohus leiab, et hageja mitteadvokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-13 p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate
Tsiviilasi nr 2-19-139450 puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku summas 160 eurot (2 h x 80 €).
14.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
15.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.