Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. juuli 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-1481
Tsiviilasi
Helika Pirjo hagi Valentin Kaštšejevi vastu kaasomandi lõpetamiseks 3500 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 16. detsembri 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Helika Pirjo apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
28. aprill 2020
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Helika Pirjo (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Kristel Kangilaski Vastustaja (kostja): Valentin Kaštšejev (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Li Uiga
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 16. detsembri 2019 otsus kaasomandi lõpetamisel reaalosadeks jagamisega tekkivate uute kinnisasjade vahelise piiri paiknemise osas
osaliselt (resolutsiooni p 1) ja asendada kohtuotsuse lisaks olev plaan (resolutsiooni p 7). Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Sõnastada Tartu Maakohtu 16. detsembri 2019 otsuse resolutsioon järgmiselt:
2.1.Jätta rahuldamata Helika Pirjo hagi kaasomandi lõpetamiseks Helika Pirjole kinnistu omandiõiguse üle andmise teel.
2.2.Rahuldada Helika Pirjo hagi alternatiivse nõude osas. Lõpetada Helika Pirjo ja Valentin Kaštšejevi (Kaštšejev) kaasomand kinnisasjale asukohaga XXXXX (registriosa nr XXXXXXX), millest Helika Pirjole kuulub 2/3 suurune mõtteline osa ja Valentin Kaštšejevile 1/3 suurune mõtteline osa, kinnistu reaalosadeks jagamise teel vastavalt otsusele lisatud plaanile. Helika Pirjo ainuomandisse jääb 2/3 suurune osa kinnisasjast, mis jääb plaanil rohelise joonega tähistatud ala sisse ning Valentin Kaštšejevi ainuomandisse jääb 1/3 suurune osa kinnisasjast, mis on plaanil tähistatud sinise joonega. Tekkivate reaalosade suuruseks on vastavalt 1758, 75 m2 ja 866,25 m2. Tekkivate kinnistute vaheline piir kulgeb elamu nurgast diagonaalselt 2 meetri kauguselt Helika Pirjo ainuomandisse jääval kinnisasjal paikneva elamu uksest ja 10 meetri kauguselt hoone külgseinast. Kelder jääb Valentin Kaštšejevi kinnistu koosseisu.
2.4.Kohustada Valentin Kaštšejevi andma nõusolek kinnisasja kaasomandi lõpetamiseks ja reaalosade moodustamiseks käesoleva otsuse resolutsiooni punktis
2.5.Jaotada menetluskulud ja jätta menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud Valentin Kaštšejevile Tartu Maakohtu 3. aprilli 2019 määrusega antud riigi õigusabi kulud, mis jätta riigi kanda.
2.6.Menetluskuluna kohtumenetluses riigi õigusabi korras kostjat esindanud vandeadvokaadi Li Uiga poolt osutatud riigi õigusabi tasu 843,60 eurot arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt vandeadvokaadile Li Uigale (Advokaadibüroo Valge ja Uiga OÜ).
2.7.Kohtuotsuse juurde kuulub lisana plaan, millel on näidatud, et Helika Pirjo ainuomandisse jääb 2/3 suurune osa kinnisasjast, mis jääb plaanil rohelise joonega tähistatud ala sisse ning 1/3 suurune osa kinnisasjast, mis on plaanil tähistatud sinise joonega jääb Valentin Kaštšejevi ainuomandisse.
4.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Kostjale osutatud riigi õigusabi kulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Helika Pirjo (hageja) esitas 29. jaanuaril 2020 Valentin Kaštšejevi (kostja) vastu hagi kaasomandi lõpetamiseks. Hageja palub lõpetada kaasomand kinnistu (asukohaga XXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX) osas selliselt, et anda kinnistu omandiõigus täies ulatuses üle hagejale kohustusega tasuda kostjale kinnistu omandiõiguse kaotamise eest hüvitis. Hageja palus kohustada kostjat andma tahteavaldus kaasomandis oleva kinnistu kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et kinnistu jääb hageja ainuomandisse ning kaasomandis oleva kinnistu kinnistusregistri omanikukanne muudetakse (esimene alternatiiv). Hageja palus teise alternatiivina lõpetada kaasomand kinnisasja reaalosadeks jagamisega vastavalt 8. mail 2019 esitatud menetlusdokumendi lisas 2 olevale plaanile selliselt, et hageja ainuomandisse jääb 1780 m2 suurune osa kinnisasjast, mis jääb plaanil rohelise joonega tähistatud ala sisse (maakelder jääb hageja ainuomandisse ning piir poolitab kaevu) ning ülejäänud kinnisasi, mis on plaanil tähistatud punasega, jääb kostja ainuomandisse. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulub vaidlusalusest kinnistust 2/3 hagejale ja 1/3 kostjale. Kaasomand koosneb kahest majaosast, mis on mõlemad eraldi kasutatavad, kummalgi kaasomanikul on enda majapoolde eraldi sissepääs. Hageja ainukasutuses on hagiavalduse lisas 2 punasega märgitud ruumid ning kostja ainukasutuses ülejäänud kaasomandi pind. Ehitusregistri andmetel on kaasomandi eluruumi pindala kokku 230,2 m2, millest hageja kasutuses on 155,8 m2, s.o elamust 67,7% (esimene korrus 82 m2 ja teine korrus 73,8 m2). Kostja kasutuses on 74,4 m2, mis moodustab elamust 32,3%. AÕS § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Menetluse kestel poolte suhted halvenesid, mistõttu on vajalik jätta kinnistu hageja ainuomandisse. Ekspertarvamuse kohaselt on kogu kinnistu turuväärtus 20 000 eurot. Hageja on nõus tasuma kostjale hüvitist 6666 eurot (1/3 20 000-st). Kompromissi korras pakub hageja kostjale kostja kaasomandi osa vastu korterit aadressil XXXXXXX. Kinnistu jagamisel reaalosadeks peaks hageja kinnistu osale jääma maakelder, sest kostja kinnistule jääksid muud kõrvalhooned (millest osa on kostja omavoliliselt ning hageja nõusolekuta lammutanud). Kaev peab jääma mõlema kaasomaniku kasutusse. Samuti oleks kostjal võimalus kasutada terves ulatuses aiamaad. Kummalegi kinnisasjale on eraldi sissepääs. Müümine avalikul enampakkumisel ei oleks õiglane, kuna kumbki kaasomanik ei soovi oma kodust loobuda. Hageja on saanud ka Mulgi Valla kinnituse, et kaasomandi jagamine hageja taotletaval viisil on võimalik. Juhul, kui kohus peaks siiski leidma, et kinnistu tuleb jagada reaalosadeks kostja taotletud viisil, s.o nii, et maakelder ja kõrvalhooned jäävad kostja ainuomandisse, tuleb kostjal hüvitada hagejale summa, mille võrra kõrvalhooned kostja kinnistu väärtust tõstavad. Eksperthinnangu järgi kõrvalhoonete mõju vara turuväärtusele on hinnanguliselt 5-10% ehk ligikaudu 10002000 eurot. Seega tuleks kostjal hüvitada hagejale 1000 eurot. Jagades kaasomandi kostja soovitud viisil, mööduks piir vahetult hageja kasutuses oleva majaosa eest ja hagejal ei oleks võimalik kasutada oma peasissekäiku. Hageja ei kasuta keldrit ega kõrvalhooneid praegu seetõttu, et kostja on hageja ligipääsu nendele piiranud. Kostja väited privaatsuse rikkumise kohta ei kaalu üles fakti, et hagejal on õigus ka kõrvahoonetele. Väited, et nii kostja kui tema elukaaslane on invaliidid, on paljasõnalised.
3.Kostja ei nõustunud kaasomandi lõpetamise viisiga, millega jäetakse kinnistu hageja ainuomandisse. Kostja nõustus kaasomandi lõpetamisega kinnistu jagamisega reaalosadeks
vastavalt kostja vastuse lisas märgitud plaanile. Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda. Kostja on elanud kinnistul 14 aastat. Hageja on elanud kinnistul alles esimese talve. Kostja ja tema elukaaslane on invaliidid. Kodust väljakolimine oleks neile äärmiselt ebaõiglane. Nad on kohandanud elamise vastavalt isiklikele vajadustele. Esimesel korrusel elamine võimaldab neil abivahenditega liikuda nii majas kui õues. Lisaks ei ole 1/3 kinnistu väärtus kindlasti selline, mille eest oleks võimalik uut sobivat elamispinda muretseda. Hageja poolt kompromissina pakutud korter on elamiskõlbmatu. Kostja ei nõustu, et kinnistu reaalosadeks jagamisel jääks kelder hagejale. Keldri hagejale jätmine rikuks kostja privaatsust, sest kelder asub kostja elamu sissepääsust 2,5-3 m kaugusel. Kostja kasutab keldrit enda ja elukaaslase liikumise abivahendite hoiuks. Hageja keldrit ei kasuta. Hageja pakutud piir ei taga kummagi tekkiva kinnisasja terviklikkust ega otstarbekat kuju. Kinnistu jagamisel võiks järgida praegust võrkaia asukohta. Lisaks on võimalik piir tõmmata paralleelselt kinnistu piiriga või kostja 23. aprilli 2019 seisukoha lisas „plaan“ näidatud viisil. Kuna hageja kinnistu osa on suurem, on tal võimalik endale kelder ja kuur ehitada. Kostja ei ole kõrvalhoonet pahatahtlikult lammutanud, hoone oli varisemisohtlik Tegelik hageja sissepääs on maja otsas veranda kaudu. Kuigi majal on ka teine uks (kostja kasutuses oleva kinnistu osa poole), hageja seda sissepääsuna ei kasuta.
MAAKOHTU LAHEND
4.Maakohus rahuldas hagi alternatiivse nõude osas ja lõpetas poolte kaasomandi kinnisasja jagamisega reaalosadeks vastavalt otsusele lisatud plaanile selliselt, et hageja ainuomandisse jääb 2/3 suurune osa kinnisasjast, mis jääb plaanil rohelise joonega tähistatud ala sisse ning kostja ainuomandisse jääb 1/3 suurune osa kinnisasjast, mis on plaanil tähistatud punase joonega. Piir poolitab kinnistul paikneva kaevu nii, et mõlemal poolel on tagatud juurdepääs kaevule. Kostja tasub hagejale hüvitise summas 1000 eurot. Maakohus kohustas kostjat andma nõusolek kinnisasja kaasomandi lõpetamiseks ja reaalosade moodustamiseks ning asendas nõusoleku kohtuotsusega. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Maakohus märkis, et kaasomandi lõpetamine peab toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Poolte huve kaaludes ning lähtudes õiglusest leidis maakohus, et hageja nõue jätta kinnisasi tema ainuomandisse ning kohustada hagejat kostjale tasuma omandiõiguse kaotamise eest hüvitist, tuleb jätta rahuldamata. Selline jagamise viis ei arvesta kaasomanike huve kõige paremal viisil. Kostja on kinnistul elanud pikka aega ning tal ei ole teist elamispinda. Hagejalt saadava hüvitisega omandiõiguse kaotuse eest summas 6666 eurot ei ole võimalik ka soetada endale uut samaväärset elamispinda. Kinnistul paikneva elamu kasutamine on poolte vahel jagatud nii, et kinnistu jaotamisel probleeme ei ole. Majaosad on eraldi kasutatavad. Kummalgi kaasomanikul on enda maja poolde eraldi sissepääs. Kinnistu reaalosadeks jagamisel säilitavad mõlemad pooled oma senise elukoha. Hageja soovib kaasomandi jagada reaalosadeks nii, et hageja ainuomandisse jääb 1758,75 m2 suurune osa kinnisasjast hageja esitatud plaani järgi (II kd tl 3, tl 7). Kostja on kinnistu reaalosadeks jagamisega nõus. Kostja oli 25. novembri 2019 istungil nõus hüvitama hagejale 1000 eurot, kui maakelder jääb kostja ainuomandisse (II kd, tl 132 pöördel). Kohus tuvastas paikvaatluse käigus, et kinnistul paiknevat maakeldrit on senini kasutanud kostja ja see kostja poolt kasutatava eluhoone osa poolel. Jagades kinnistu selliselt, et maakelder
jääks hageja ainuomandisse tuleks kinnistu piir nurgeline ning ei arvestaks maakorralduslikke nõudeid (II kd tl 8-14). Kohus arvestas kinnistu reaalosadeks jagamisel asjaoluga, et mõlemale poolele peab jääma juurdepääs kaevule. Kohus otsustas jagada kaasomand reaalosadeks hageja poolt alternatiivselt taotletud viisil, kuid selle mööndusega, et maakelder jääb kostja omandisse. Kostjal tuleb hagejale selle eest tasuda hüvitist 1000 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega anda kinnistu omandiõigus täies ulatuses üle hagejale kohustusega tasuda kostjale kinnistu omandiõiguse kaotuse eest hüvitis summas 6666 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja leiab, et maakohus oleks pidanud rahuldama hageja esimese alternatiivse nõude. On tõendamata, et kostja on kinnistul elanud 14 aastat. Kostja sai kinnistu omanikuks alles
14.veebruaril 2018. Tõendamata on kostja väited tema tervisliku seisundi kohta. Kostja pole tõendanud, et tal pole teist elukohta. Hageja on kostjale teist elukohta pakkunud. Maakohus pole otsust veenvalt põhjendanud. Kohus jättis arvestamata hageja väited ja tõendid selle kohta, et kinnisasi tuleks anda hageja ainuomandisse kaasomanike äärmiselt halbade suhete tõttu. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et elamu on poolte vahel ära jagatud, kuna sissepääsu osas pole pooltel vaidlust. Hageja sooviks kasutada peasissekäiku, kuid see pole kostja vastuseisu tõttu võimalik, mistõttu on hageja sunnitud sissepääsuks kasutama veranda ust. Hageja soovis teise alternatiivina jagada kaasomand reaalosadeks nii, et kelder jääks hageja kinnistule. Rahuldades hageja alternatiivse nõude mööndusega jätta maakelder kostja omandisse, jättis kohus arvestamata, et hagejal ei ole võimalik kasutada enda elamu poolset peasissekäiku. Samuti ei arvestanud kohus, et hagejal pole olnud seni kostja tõttu võimalik keldrit kasutada ning et kostja lammutas omavoliliselt kõrvalhoone. Kohus ei ole põhjendanud, miks mõlemad kõrvalhooned peaksid jääma kostjale. Kohus mõistis hageja kasuks välja küll hüvitise, kuid uus kelder läheks rohkem maksma. Kostjale ei sobinud, et piir jookseks kostja akende alt. Nüüd aga jookseb piir hageja akende alt, mis pole naabrite konflikti arvestades otstarbekas. Juhul, kui ringkonnakohus tuvastab, et hageja esimene alternatiiv ei ole põhjendatud, palub kostja jagada kinnistu reaalosadeks selliselt, et kelder jääks hageja kasutusse. Kostja tegevus põhjustas hagi esitamise, mistõttu menetluskulud tulnuks jätta kostja kanda.
6.Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Hageja ei loobunud oma alternatiivsest nõudest, mistõttu võis kohus valida mõlema alternatiivi vahel. Kohus ei ole ületanud diskretsioonipiire. Kostja ja tema elukaaslane elavad kinnistul alates selle soetamisest 2008. aastal ning kostja on sinna sisse kirjutatud 2009. aastast. Algselt oli kinnistu kostja elukaaslase nimel, kuid vormistati ümber kostja nimele. Kostja terviseandmed on delikaatsed isikuandmed. Kohtul ei tekkinud kostja halvas terviseseisundis kahtlust. Kostja esitab pensionitunnistuse, millest nähtub, et kostja on vaegur lapseeast saati. Maakohtu otsusest saati ei ole naabrite vahel konflikte olnud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel maakohtu otsuse osaliselt kaasomandi lõpetamisel reaalosadeks jagamisega tekkivate uute kinnisasjade vahelise piiri paiknemise osas, määrab uue piiri ning asendab maakohtu otsuse lisaks oleva plaani. Kohtuotsuse resolutsiooni tuleb p 1 osas täiendada piiri paiknemise kirjeldusega. Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.
8.Pooled on nõus kaasomandi lõpetamisega, kuid vaidlevad kaasomandi lõpetamise viisi osas. Hageja taotleb esmase nõudena asja jätmist enda ainuomandisse, mõistes temalt välja hüvitise kostja kasuks omandi kaotuse eest summas 6666 eurot. Alternatiivselt on hageja nõus kinnistu jagamisega reaalosadeks, kuid viisil, et tema reaalosale jääks kelder ja säiliks kaevu kasutamise võimalus. Kostja on kaasomandi lõpetamisega reaalosadeks jagamise teel nõus, kuid ei nõustu keldri jätmisega hagejale. Kostja on esitanud oma ettepaneku reaalosadeks jagamise viisi osas. Maakohus otsustas kaasomandi lõpetada reaalosadeks jagamise teel vastavalt kostja ettepanekule, sh jäi kelder kostja reaalosale ja kostja nõustus tasuma hagejale hüvitist keldri eest 1000 eurot. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse kaasomandi lõpetamise viisi osas.
9.Ringkonnakohtu menetluses esitas hageja uue ettepaneku piiri paiknemise osa kinnistu reaalosadeks jagamisel. 20. mai 2020 menetlusdokumendis asus hageja seisukohale, et kui kohus otsustab rahuldada hageja teise alternatiivina esitatud nõude ja leiab, et kinnistu reaalosadeks jagamisel ei ole põhjendatud keldri jätmine hageja kinnistu koosseisu, tuleks reaalosad moodustada vastavalt Kaart 1 (II kd lk 184A ) kujutatule, sh peaks kinnistute piir paiknema hageja peauksest vähemalt 2 m kaugusel, et hagejal oleks võimalik ust kasutada ning hageja majaseinast vähemalt 10 m kaugusel, et tagada hagejale minimaalne privaatsus (II kd lk 181). Kostja leidis, et kinnistu tuleb jagada vastavalt maakohtu seisukohale, st maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Alternatiivselt oli kostja nõus kinnistu jagamisega ka hageja 20. mai 2020 ettepaneku järgi (kaart nr 1), st piir kulgeb kahemeetrise diagonaalina hoonete vahelisest nurgast. Sellisel juhul oleks kostjal vaja hoone hooldustööde jaoks kasutada naaberkinnistut või seada hilisemalt servituut. Kostja ei ole nõus kinnistu piiridega vastavalt kaardile nr 2. Selline sopistus ümber keldri ei võimaldaks kostjal kinnistut otstarbekalt kasutada. Kostja on jätkuvalt nõus tasuma keldri eest hagejale 1000 eurot. Kostja palub jätta tähelepanuta hageja väite, et piir peab kulgema 10 m kaugusel majaseinast. Hageja esitas ringkonnakohtule Mulgi valla majandusnõuniku M. Järve seisukoha (II kd lk 184). Mulgi vald on nõus, et tekkivate kinnisasjade vaheline piir paikneb peauksest 2 m kaugusel, et tagada peaukse kasutamise võimalus. Maksimaalse privaatsuse tagamiseks oleks 10 m minimaalne piiri kaugus hagejale jääva elamu seinast. Maakorralduslikult oleks mõistlikum, et piir kulgeks vastavalt kaardile 1, kuid iseenesest ei välista vald kinnistu jagamist nii, et kelder jääks hagejale (kaart 2), kuid siin tekib maksimaalse privaatsuse tagamise küsimus (minimaalne piiri kaugus hoone välisseinast 10 m ).
10.AÕS § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
Kohus saab otsustada vaid sellise kaasomandi lõpetamise viisi osas, mida hageja on taotlenud. Kostja ei ole vastuhagi esitanud, kuid on esitanud oma seisukohad asja reaalosadeks jagamisel tekkivate kinnistute vahelise piiri võimaliku kulgemise osas.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukoha ja põhjendustega selles, et kaasomandi lõpetamine ei saa toimuda asja andmisega hagejale koos kohustusega maksta kostjale omandi kaotuse eest hüvitist. Maakohtu otsus on selles osas seaduslik ja põhjendatud. Hagi tuleb selle kaasomandi lõpetamise viisi osas jätta rahuldamata. Nõustudes maakohtu põhjendustega (maakohtu otsuse p-d 5-12) ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid TsMS § 654 lg 6 alusel korrata. Hageja väited poolte ja nende pereliikmete vaheliste suhete osas ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks kaasomandi lõpetamise viisi osas. Ringkonnakohus leiab, et praegune ebaselge olukord kaasomandi lõpetamise osas võib mõjuda poolte suhetele ja neid pingestada. Kostja on avaldanud, et pärast maakohtu otsust ei ole naabrite vahel konflikte olnud. Kostja ei pea tõendama, et ta ei suuda 6666 euro eest soetada endale ja oma perele samaväärset eluruumi. Ka ei ole kostja kohustatud vastu võtma hageja poolt pakutavat korteriomandit. Oma tervisliku seisundi kohta on kostja tõendid esitanud. Ringkonnakohus peab vajalikuks lisada, et olukorras, kus mõlemad pooled ei välista kinnistu jagamist reaalosadeks, see on maakorralduslikult ja ehituslikult võimalik ning sellist jagamise viisi toetab ka kohalik omavalitsus, ei ole mõistlik jätta kinnistu üksnes ühe kaasomaniku ainuomandisse, kui see toob kaasa teisele kaasomanikule elukoha kaotuse. Kohus peab kaasomandi lõpetamisel kaaluma kaasomanike huve ja lähtuma asja jagamisel õiglusest, s.o hea usu põhimõttest (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06 p 20; 3-2-1-61-12 p 12; 3-2-199-09 p 17). Maakohus on sellest ka lähtunud.
12.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kaasomand tuleb lõpetada asja jagamisega reaalosadeks suurusega 1758,75 m2 ja 866,25 m2. Hageja on alternatiivselt sellise nõude esitanud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-103-03 p-s 26 selgitanud, et kinnisasja jagamisel reaalosadeks tuleb arvestada maatüki olemust ja maakorralduse nõudeid. Maakorralduse seaduse § 5 lg 2 p-de 5 ja 6 kohaselt tuleb maakorralduse läbiviimisel tagada kinnisasja terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamine, lihtsate ja selgete piiride loomine ning looduslike piiride arvestamine, samuti kinnisasja kildumise ja ribasuse vältimine. Maakohus viis asjas läbi paikvaatluse ning asus põhjendatud seisukohale, et reaalosade moodustamine viisil, et kelder jääks hagejale toob kaasa nurgelise kinnistu piiri (sopistumise) ja ei oleks kooskõlas maakorralduslike nõuetega (maakohtu otsuse p 18). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Hageja ei ole tõendanud oma ülekaalukat huvi keldri osas, mis peaks kaasa tooma iseseisvate kinnistute moodustamise korral piiride määramisel MKS § 5 lg 2 p-de 5 ja 6 rikkumise. Võimalikku kõrvalekallet poolte kohtlemisel tasakaalustab kostja nõusolek maksta hagejale keldri omandiõigusest ilma jäämise eest hüvitist 1000 eurot, mis on maakohtu otsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistetud. Nõusolekut hüvitist maksta on kostja kinnitanud ka apellatsioonimenetluses.
13.Maakohtu otsusega määratud tekkivate kinnisasjade piir kulgeb mööda hagejale jääva elamu seina viisil, mis ei võimalda hagejal selles seinas asuvat ust kasutada. Maakohus määras tekkivate uute kinnisasjade piiri kindlaks viisil, mida hageja ise ei olnud (ka alternatiivselt) nõudnud. Maakohus eksis AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud põhimõtte vastu, et asja saab jagada üksnes viisil, mida hagis või vastuhagis on nõutud.
Elamu põhikorruse projekti (I kd lk 6) kohaselt on hageja kasutusse jäävas elamuosas kaks sissepääsu (ust). Üks sissepääs elamusse on läbi veranda, mida hageja kasutab igapäevaselt. Teine sissepääs (hageja nimetab seda peasissepääsuks) asub elamu selles küljes, kust kulgeb piir kostjaga ja mida hageja praegu ei kasuta (hageja väitel ei saa kostjast tingituna kasutada). Teise sissepääsu juurest läheb elamu sees trepp teisele korrusele. Hageja apellatsioonkaebus on põhjendatud selles, et maakohus jättis asja reaalosadeks jagamisel piiri määramisel arvestamata hageja seisukohaga, et ta peab saama kasutada elamusse sisenemiseks ka projektijärgset teist ust. Asja reaalosadeks jagamisel peab olema võimalik jagatud ehitist iseseisvalt ja projektijärgselt kasutada. Hageja on ringkonnakohtu menetluses teinud uued ettepanekud reaalosadeks jagamisel tekkivate kinnisasjade vahelise piiri määramiseks, mis säilitavad hagejale nii teise ukse kasutamise võimalust (piir kulgeks uksest 2 m kauguselt), kui ka privaatsusnõudeid (ülejäänud piir kulgeks vähemalt 10 m kauguselt hageja elamust) (kaart nr 1). Kostja ei ole selliselt määratavale piirile vastuväiteid esitanud. Ka Mulgi vald peab kõige asjakohasemaks määrata piir kaart nr 1 järgi, märkides, et piir peaks kulgema maja nurgast väikese diagonaaliga. Kaardi 1 järgi määratava piiri korral jääks kaev hageja kinnistule. Kostja ei ole sellele ringkonnakohtu menetluses vastu vaielnud. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et selge ja sopistusteta piiri määramisel ei ole võimalik korraga tagada, et piir kulgeks 2 meetri kauguselt hagejale jääva elamu uksest, kelder jääb kostja kinnistule ning mõlemad pooled säilitavad juurdepääsu kaevule. Pooled kinnitasid ringkonnakohtu istungil, et elamu veevarustus on tagatud ühisveevärgi kaudu. Kaev on alternatiivseks veevõtukohaks (II kd lk 9).
14.Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud põhjendustel tuleb kinnistu reaalosadeks jagamisel tekkivate uute kinnisasjade piiri määramisel lähtuda kaardist nr 1 ja vastavalt tuleb asendada maakohtu otsuse lisaks olev plaan. Piiri kulgemine tuleb kirjeldada ka kohtuotsuse resolutsiooni tekstis. Kohtuotsuses tuleb uute kinnisasjade asukohad (piirid) ja suurused märkida ära võimalikult täpselt, et kohtuotsus saaks olla aluseks järgneva menetluse läbiviimisel, kus moodustatakse katastriüksused ja jagamise kohta tehakse kanded kinnistusraamatus.
15.Ringkonnakohus märgib, et kohtuotsus asendab selle kaasomaniku tahteavaldusi, kes on kohtu poolt otsustatud kinnisasja jagamise vastu. Edasiste toimingute tegemisel peab hageja avaldama oma tahteavaldusi ise, vastu olnud kaasomaniku tahteavaldusi asendab kohtuotsus.
16.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10 p-s 14 asunud seisukohale, et kaasomandi lõpetamine toimub eelduslikult mõlema poole huvides, siis on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Maakohus jättiski sellest tulenevalt menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud kostjale osutatud riigi õigusabi kulud. Ringkonnakohus leiab, et puudub põhjus menetluskulude teistsuguseks jaotuseks ning menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kostjale osutatud riigi õigusabikulud tuleb jätta riigi kanda. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasu taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.