N. A. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, xxx küla, xxx vald xxxxx Ida-Viru maakond; e-post xxx)
Kostja II:
N. A. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, xxx küla, xxx vald xxxxx Ida-Viru maakond; e-post xxx)
Kostjate esindaja:
Advokaat Margus Kiir (e-post xxx)
(e-post
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Tiia Kalause hagi N. A. ja N. A. vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes.
2.Välja mõista solidaarselt kostjatelt N. A.lt ja N. A.lt hageja OÜ Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Tiia Kalause kasuks kahju hüvitis 85 135 (kaheksakümmned viis tuhat ükssada kolmkümmend viis) eurot.
3.Välja mõista solidaarselt kostjatelt N. A.lt ja N. A.lt hageja OÜ Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Tiia Kalause kasuks viivis põhivõlalt (85 135 eurot) seisuga 03.07.2020 summas 24 079 (kakskümmend neli tuhat seitsekümmend üheksa) eurot 71 senti ja alates 04.07.2020 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Menetluskulude jaotus
1.Jätta hageja OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalause menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate N. A. ja N. A. kanda ja välja mõista solidaarselt kostjatelt N. A.lt ja N. A.lt OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalause kasuks menetluskulud kogusummas 11 775 (üksteist tuhat seitsesada seitsekümmend viis) eurot 00 senti, sh ekspertiisitasu summa 1 155 eurot ja õigusabikulu 10 620 eurot.
2.Välja mõista solidaarselt kostjatelt N. A.lt ja N. A.lt OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalause kasuks viivis menetluskuludelt (11 775 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Välja mõista solidaarselt kostjatelt N. A.lt ja N. A.lt Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv summas 1 200 (üks tuhat kakssada) eurot, mis tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele vastavalt otsusele lisatud makseinfole (unikaalne viitenumber) ning märkima selgitusse „N. A. ja N. A., tsiviilasi nr 2-16-19159, riigilõiv“ 6 (kuue) kuu jooksul lahendi jõustumisest.
4.Kostjate menetluskulud jätta kostjate endi kanda.
Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
Hagiavaldus
1.Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis) esitas Viru Maakohtule hagi N. A. (kostja I) ja N. A. (kostja II) vastu tekitatud kahju 85 135 euro nõudes ja taotluse menetlusabi saamiseks. Samuti esitas hageja taotluse hagi tagamiseks kohtuliku hüpoteegi seadmiseks.
2.1.Kostja I oli perioodil 09.12.2002 kuni 30.08.2016 pankrotis OÜ Szilagyi Perzsebet (kuni
30.08.2016 ärinimega Astnik Ehitus OÜ) juhatuse liige. 18.08.2016 on kostja I võõrandanud Astnik Ehitus OÜ osa OÜ-le Stroominvest ja alates 30.08.2016 on Astnik Ehitus OÜ juhatuse liikmeks R. P.
2.2.Kostja I ja kostja II on abikaasad.
2.3.24.10.2016 on Viru Maakohus kuulutanud välja Szilagyi Pezsebet OÜ pankroti. 18.11.2016 toimunud võlausaldajate esimene üldkoosolek kinnitas kohtu poolt määratud Tiia Kalause Szilagyi Perzsebet OÜ pankrotihalduriks.
2.4.Astnik Ehitus OÜ on Swedbank AS-iga sõlminud deebetkaardi kasutamise lepingu ning Astnik Ehitus OÜ-le on väljastatud Swedbank’i pangakaart nr xxxxxxx, kaardi kasutajaks on märgitud kostja I. Nimetatud pangakaarti kasutades on perioodil 12.06.2016 kuni 30.08.2016 Astnik Ehitus OÜ Swedbank pangakontolt nr XXXXXXXX välja võetud sularaha kokku summas 35 245 eurot.
2.5.Astnik Ehitus OÜ on SEB Pank AS-iga sõlminud pangakaardi lepingu ning Astnik Ehitus OÜ-le on väljastatud SEB pangakaart nr xxxxxxxxx ja alates 22.12.2015 SEB pangakaart nr xxxxxxxxxx. Mõlema pangakaardi valdaja on kostja II. Nimetatud pangakaarte kasutades on Astnik Ehitus OÜ SEB Panga kontolt nr XXXXXXXXXXX perioodil 01.01.2015 kuni 18.08.2016 välja võetud sularaha 137 040 eurot ja kontole tagastatud 87 150 eurot. Kontolt võetud ja tagastatud summade vahe on kokku summas 49 890 eurot.
2.6.Kokku on Astnik Ehituse OÜ pangakontodelt perioodil 01.01.2015 kuni 30.08.2016 välja võetud sularaha 85 135 eurot, mida ei ole hagejale tagastatud või kasutatud hageja huvides.
3.Eeltoodud asjaoludel leiab hageja, et kostja I ja kostja II on tekitanud Astnik Ehitus OÜ-le kahju summas 85 135 eurot ning kostjad vastutavad solidaarselt tekitatud kahju eest.
4.Hageja leiab, et kostja I on rikkunud äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-st 1 tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust eelkõige seetõttu, et kostja I ei tagastanud või ei kasutanud Astnik Ehitus OÜ pangakontolt väljavõetud kogu raha äriühingu huvides. Kostja I ei ole tänaseni Astnik Ehitus OÜ juhatuse endise liikmena esitanud hagejale mistahes andmeid ja
tõendeid Astnik Ehitus OÜ majandustegevusega seoses, samuti ei ole kostja I andnud kohtule seaduses sätestatud võlgniku vannet. Samuti ei ole kohtu korraldusi täitnud Astnik Ehitus OÜ viimane juhatuse liige R. P. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et kostja I ei täitnud juhatuse liikmele seadusest tulenevat korraliku ettevõtja hoolsuskohustust ning oma käitumisega on kostja I tekitanud Astnik Ehitus OÜ-le kahju võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 mõttes.
5.Hageja leiab, et kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused kostja I vastu on täidetud järgnevalt:
5.1.Kostja I oli Astnik Ehitus OÜ pangakontolt sularaha väljavõtmisel Astnik Ehitus OÜ juhatuse liige, kelle kohustus oli muuhulgas täita äriühingu vara hoidmise kohustust. Kostja I rikkus oma juhatuse liikme kohustusi hageja ees ÄS § 187 lg 1 mõttes – kostja I ei ole tagastanud kontolt väljavõetud sularaha ega kasutanud seda Astnik Ehitus OÜ huvides.
Kostja I on tekitanud Astnik Ehitus Oü-le juhatuse liikme kohustuste rikkumisega kahju VÕS § 127 lg 1 mõttes summas 85 135 eurot – Astnik Ehitus OÜ vara on nimetatud summa osas vähenenud.
Kostja I kohustuse rikkumise ja Astnik Ehitusele e tekkinud kahju vahel eksisteerib põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 mõttes.
6.SEB Pank konto kohta väljastatud pangakaartide valdajaks oli panga poolt väljastatud info kohaselt kostja I. Pangakaartide väljastamise eelduseks isikule, kes ei ole äriühingu juhatuse liige, on selle äriühingu volitus, seega eeldab hageja, et kostja I on andnud kostjale II SEB Panga ees volituse olla Astnik Ehitus OÜ pangakaartide (ja seeläbi raha) kasutajaks. Hagejale teadaolevalt on kostja II kasutanud ka Swedbank’ist väljastatud pangakaarti sularaha väljavõtmiseks, mistõttu hageja eeldab sellise volituse andmist kostjale II ka Swedbank’ist välja võetud raha kasutamisel. Kuna kostja II tegutses eeldatavasti kostjalt I kui Astnik Ehitus OÜ juhatuse liikmelt saadud käsundi alusel, oli kostja II kohustatud tegutsema Astnik Ehitus OÜ huvides, st pangakontolt välja võetud sularaha tuli kasutada Astnik Ehitus OÜ huvides või tagastada talle.
7.Hageja leiab, et kahju hüvitamise nõude eeldused kostja II vastu on täidetud järgmiselt:
7.1.Kostja II oli Astnik Ehitus OÜ pangakontolt sularaha väljavõtmiseks volitatud isik, kes tegutses Astnik Ehitus OÜ juhatuse liikmelt saadud käsundi alusel VÕS § 619 mõttes. Kostja II rikkus oma käsundisaaja hoolsust käsundi täitmisel VÕS § 620 lg-te 1 ja 2 mõttes – välja võetud sularaha ei ole kasutatud Astnik Ehitus OÜ huvides ega talle tagastatud.
Kostja II on tekitanud Astnik Ehitus OÜ-le käsundisaaja kohustusi rikkudes kahju VÕS § 127 lg 1 mõttes summas 85 135 eurot – Astnik Ehitus OÜ vara on nimetatud summa osas vähenenud.
Kostja II kohustuse rikkumise ja Hagejale tekitatud kahju vahel eksisteerib põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 mõttes.
8.Kuna kostja I ja kostja II on tegutsenud kahju tekitamisel ülaltoodud asjaoludel ühiselt, mille tulemusena on Astnik Ehitus OÜ-le tekitatud kahju, vastustavad kostjad hageja ees kui solidaarvõlgnikud VÕS § 137 lg 1 järgi.
9.Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse summas 85 135 eurot ja viivise põhivõlalt, alates hagi esitamisest s.o 21.12.2016 kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Menetlusabi taotlus ja hagi tagamine
10.Viru Maakohtu 22.12.2016.a määrusega oli rahuldatud OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) hagi tagamise taotlus ja hagi tagamiseks seatud kostja N. A. omandis olevale kinnistule Xxx, asukohaga Xxx, Xxx küla, xxx vald, Ida-Virumaa (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxx, katastritunnus xxxxxxx) neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 91 040,70 eurot OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) kasuks.
11.Viru Maakohtu 27.12.2016.a määrusega rahuldatud OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) taotlus ja antud OÜ-le Szilagyi Perzsebet (pankrotis) siviilasjas nr 2-16-19159 riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmisel ja vabastada OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) täielikult menetluskulude (riigilõivu) kandmisest hagiavalduse esitamisel tekitatud kahju nõudelt. Kostjate vastused
12.N. A. esitas 20.02.2017 vastuse hagile ning N. A. esitas vastuse hagile 21.02.2017. Kostjate vastused on osaliselt kokkulangevad. Kostjad hagiga ei nõustu ja vaidlevad sellele vastu täies ulatuses. Kostjad on seisukohal, et esitatud nõue on ebaselge ja arusaamatu.
13.Kostja I ei nõustu hageja väitega, et Astnik Ehitus OÜ-le väljastatud Swedbank’i pangakaardi nr xxxxxxx, kaardi kasutajaks on märgitud kostja I ja Astnik Ehitus OÜ pangakontodelt perioodil 01.01.2015 kuni 30.08.2016 on nimetatud pangakaartidega välja võetud 35 245 eurot, mida ei ole Astnik Ehitus OÜ-le tagastatud või kasutatud Astnik Ehitus OÜ huvides. Pank on ekslikult väitnud, et et Swedbank pangakaardi nr xxxxxxx kasutajaks on kostja I. Kostja I eeldab, et pank on oma vastuses tegelikult silmas pidanud, et pangakaarti kasutajaks pangas oli märgitud kostja I ning pangakaart oli väljastatud kostjale I allkirja vastu. Kes oli kaardi otseseks kasutajaks, pangal ei ole ega saagi olla informatsiooni, kuna see ei ole enam jälgitav panga poolt.
14.Kostja II ei nõustu hageja väitega, et SEB pangakaardi nr xxxxxxxxx ja SEB pangakaardi nr xxxxxxxxxx valdajaks on kostja II ja Astnik Ehitus OÜ SEB pangakontodelt perioodil 01.01.2015 kuni 30.08.2016 on nimetatud pangakaartidega välja võetud 49 890 eurot, mida ei ole Astnik Ehitus OÜ-le tagastatud või kasutatud Astnik Ehitus OÜ huvides. Kostja vaidlustab Astnik Ehitus OÜ pangakonto väljavõtte sularahatehingute osas ehtsuse TsMS § 277 alusel, kuna tegemist on hageja enda tehtud (sh endale sobivas ulatuses) kinnitamata väljavõttega, milline ei saa olla tõendiks. Kostja sooviks tutvuda Astnik Ehitus OÜ SEB Pank pangakonto väljavõttega perioodil 01.01.2015-30.08.2016 kohta, kus nähtub sularahaga tehtud toimingud krediidiasutuses.
Hageja väite kohaselt oli SEB Pank konto kohta väljastatud pangakaartide valdajaks oli panga poolt väljastatud info kohaselt kostja II. Kostja leiab, et tegemist on panga eksliku väitega. Valdamine jaguneb omakorda otseseks valdamiseks ja või kaudseks valdamiseks. Kostja II eeldab, et pank on oma vastuses tegelikult silmas pidanud, et pangakaarti kasutajaks pangas oli märgitud kostja II ning pangakaart oli väljastatud kostjale II allkirja vastu. Kes oli kaardi otseseks valdajaks, pangal ei ole ega saagi olla informatsiooni, kuna see ei ole enam jälgitav panga poolt. Nimetatud väite osas kostja II puudub võimalus esitada tõendeid. Kostjale II teadaolevalt kasutasid Astnik Ehitus OÜ väljastatud pangakaarte füüsiliselt erinevad füüsilised isikud (mitte ainult kostja II). Kostja II nimele oli väljastatud pangakaart, kuid see oli üle antud Astnik Ehitus OÜ ning see edaspidi paiknes Astnik Ehitus OÜ tegevuskoha kontoris, kus siis vastavalt vajadustele ja võimalustele Astnik Ehitus OÜ, juhatuse liikme isikus, esitas erinevatele füüsilistele isikutele tahteavaldusi. Kostja II palub AS-st SEB Pank välja nõuda tõendid, mille alusel pank on väitnud, et pangakaartide nr xxxxxxxxxx ja nr xxxxxxxxx otseseks valdajaks oli N. A. perioodil 21.12.2012 kuni 30.08.2016.
15.Astnik Ehitus OÜ väljastatud pangakaarte kasutasid mitte ainult kostja I ja kostja II vaid erinevad füüsilised isikud. N. A. võtab õigeks asjaolu, et ta on mingis osas Astnik Ehitus OÜ väljastatud pangakaartidega erinevatest sularahaautomaatist võtnud välja sularaha. Kuid N. A. ei ole seda raha võtnud endale, vaid tegutsedes Astnik Ehitus OÜ esindajana. Sularaha pangast välja võtja oli Astnik Ehitus OÜ, mitte aga kostja II.
16.Kostjatele I jääb esitatud nõudest ebaselgeks, milles on seisnenud kostja I ja kostja II rikkumine ja kahju: kas lojaalse rikkumises; kas hoolsuskohustuse rikkumisest; millest tuleneb kahju kostja II esitatud nõudest jääb ebaselgeks ja arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel nõutakse kostjalt II hüvitist, sh kas tegemist lepingu või lepinguvälise kahju hüvitamise nõudega. Hageja kirjeldatud asjaolud on selles osas ebaselged, need ei võimalda määrata kostja II vastutuse õiguslike aluseid.
17.Kostjad on ka seisukohal, et hageja nõue on pahatahtlik. Nii kostja I kui ka kostja II pole Astnik Ehitus OÜ juhid ega raamatupidajad. Kostja I väidab, et kõik sularaha väljavõtmised kajastati OÜ Astnik Ehitus raamatupidamidamises ning kogu sularaha kasutati OÜ Astnik Ehitus huvides. Astnik Ehitus OÜ raamatupidamist peeti vastavalt Raamatupidamise seaduses sätestatule. Kostjale II ei ole teada, kuidas Astnik Ehitus OÜ kajastas sularahaga seotud toiminguid oma raamatupidamises, kuid eeldatavalt vastavalt Raamatupidamise seaduses sätestatule. Kostjate 23.02.2018 seisukohad
18.Kostjad esitasid 23.02.2018 seisukohad, milles nad jätkuvalt ei nõustu hagiga ja vaidlevad sellele täies ulatuses vastu.
19.Hageja väidab, et Astnik Ehitus OÜ pangakontodelt on perioodil 01.01.2015 kuni 30.08.2016 pangakaartidega välja võetud sularaha, mida ei ole Astnik Ehitus OÜ-le tagastatud või kasutatud Astnik Ehitus OÜ huvides. Oma väite tõendamiseks hageja esitab Astnik Ehitus OÜ pangakonto väljavõtte sularahatehingute osas ja SEB Pank teatise. Seega on asjas põhiküsimuseks asjaolu, kas Astnik Ehitus OÜ arvelduskontodelt võetud raha on Astnik Ehitus OÜ-le üle antud ja kas raha on kulunud Astnik Ehitus OÜ huvides.
20.Eelkõige märgib kostja I, et alates 2014.a on Astnik Ehitus OÜ olulised koostööpartnerid tekitanud olukorra, kus Astnik Ehitus OÜ-l jäi puudu käibevahenditest. Perioodil 2014 – 2016 (so
kuni pankroti väljakuulutamiseni) on Astnik Ehituse OÜ-l olulisematelt koostööpartneritelt jäänud saamata rahalisi vahendeid vähemalt 321 000 eurot. Astnik Ehitus OÜ ja kostja I olid sunnitud otsima käibevahendeid ja neid laenama. 2014.a ja 2015.a laenas Astnik Ehitus OÜ rahalisi vahendeid kostjalt II. Kostjad esitavad laenulepingud, millega Astnik Ehituse OÜ laenas 31.01.2014 ja 05.10.2014 kostjalt II raha summas kokku 85000 eurot. Samuti esitavad laenulepingu ja laenu üleandmist kinnitava kviitungi, millede kohaselt laenas Astnik Ehitus OÜ 15.01.2015 kostjalt II raha summas kokku 40000 eurot. Seisuga 01.01.2015.a oli Astnik Ehituse OÜ poolt kostjale II tagastamata laen summas 58300 eurot. Seisuga 01.01.2016.a oli Astnik Ehitus OÜ kostjale II tagastamata laenu summa 28750 eurot. 04.01.2016 loovutas kostja II loovutas oma nõude Astnik Ehitus OÜ vastu summas 28750 eurot OÜ-le Valenberg. 02.11.2015 võttis Astnik Ehitus OÜ laenu ka OÜ-lt Valenberg summas 20000 eurot tagastamise tähtajaga kuni 28.06.2016. OÜ-le Valenbergi on laen tagastatud sularahas perioodil 28.01.2016.a kuni 30.08.2016.a (Valenberg kassa sissetuleku orderid: 28.01.2016 8000 eurot; 28.02.2016 5000 eurot; 28.03.2016 7000 eurot; 28.04.2016 4000 eurot; 28.05.2016 5000 eurot, 28.07.2016 6000 eurot; 30.08.2016 14893,80 eurot).
21.Kostja I võõrandas talle kuuluva OÜ Astnik Ehitus osa 18.08.2016.a. Tehinguks koostati seisuga 17.08.2016.a kassaandmete väljatrükk. Eeltoodud tagasimaksed kajastuvad väljatrükis, kuid kostjal I puuduvad väljatrükis kajastatud avansiaruanded. Kostja I oli seaduslikuks esindajaks Astnik Ehitus OÜ-l kuni augusti kuu lõpuni. Kokkuvõtteks rõhutavad kostjad et seisuga 17.08.2016.a on kõik hageja poolt nimetatud sularaha välja võtmised Astnik Ehitus OÜ pangakontodelt kajastatud Astnik Ehitus OÜ kassaandmetes, st ka raamatupidamises. Seega on ilmne, et raha ei ole omastatud, vaid on üle antud Astnik Ehituse OÜ-le. Lisaks on ilmne, et kõik kassas olemasolevad vahendid on kasutatud Astnik Ehitus OÜ huvides, st jooksvad kulud, laenude tagasimaksed ja SEB Panga maksed.
22.Kostjad peavad oluliseks perioodil 17.08.2016.a kuni 31.08.2016.a toimunud tehinguid. Seisuga 17.08.2016 oli Astnik Ehitus OÜ-l kassas rahalisi vahendeid summas 7004,89 eurot. Alates 18.08.2016 kuni 30.08.2016.a lisandus Astnik Ehitus OÜ kassasse (st võeti kontolt täiendavalt) veel 9410 eurot. Kokku Astnik Ehitus OÜ-l antud perioodil sularaha summas 16414,89 eurot. Kostjad märgivad, et ka see raha oli üle antud Astnik Ehitus OÜ-le ja selle arvelt kanti Astnik Ehitus OÜ kulud, st kasutatud Astnik Ehitus OÜ huvides. Nimelt summas 14893,80 eurot tasus Astnik Ehitus OÜ laenujäägi OÜ-le Valenberg (30.08.2016 kassa sissetuleku order nr 163179).
23.Tulenevalt kassaandmete väljavõttest on Astnik Ehitus OÜ andnud 15.08.2016 700 eurot OÜ-le AstnikFinants. Kostjad selgitavad, et Astnik Ehitus OÜ-l ja osaühingul AstnikFinants oli omavaheline kokkulepe, millise sisuks oli Astnik Ehitus OÜ käsundite täitmine OÜ AstnikFinants poolt. Eeltoodud 700 eurot oli OÜ-le AstnikFinants Astnik Ehitus OÜ kassast üle antud käsundiga tasuda Astnik Ehitus OÜ võlgnevuse AS-le FEB (AstnikFinants OÜ kassa sissetuleku order xxxxx, sularaha AstnikFinants OÜ kontole kandmine 15.08.2016, AS FEB arved nr xxxxx, xxxxx, AstnikFinants OÜ 17.08.2016 maksekorraldus). OÜ AstnikFinants võttiski Astnik Ehitus OÜ-lt vastu käsundi ja sularaha summas 700 eurot. Sularaha paigutati AstnikFinants OÜ pangakontole ja tasuti Astnik Ehitus OÜ võlgnevus. 27.08.2016 oli OÜ-le AstnikFinants Astniku kassast üle antud 3100 eurot käsundiga tasuda Astnik Ehitus OÜ võlgnevus OÜ-le Viru Infra (AstnikFinants OÜ kassa sissetuleku order xxxx, sularaha AstnikFinants OÜ kontole kandmine 27.08.2016, OÜ Viru Infra arve nr xx, AstnikFinants OÜ
11.09.2016 maksekorraldus). OÜ AstnikFinants võttiski Astnik Ehitus OÜ käsundi ja sularaha summas 3100 eurot vastu. Sularaha paigutati AstnikFinants OÜ pangakontole ja tasuti Astnik Ehitus OÜ võlgnevus. Seega alates 18.08.2016 kuni 30.08.2016 kanti Astnik Ehitus OÜ sularaha/kassa summas 16414,89 eurot arvel Astnik Ehitus OÜ kulud. Kostja I panustas võlgnevuste kustutamiseks lisaks oma raha summas 1578,91 eurot (16414,89 eurot – 17993,80 eurot = - 1578,91 eurot).
24.Kostjad osutavad, et Astnik Ehitus OÜ poolt sularaha välja võtmist ei saa samastada kostjate poolt raha omastamisega. Sularaha oli Astnik Ehitus OÜ raamatupidamises arvele võetud, st Astnik Ehitus OÜ-le üle antud (kassasse). Sularahaga tehti tehinguid Astnik Ehitus OÜ huvides ja sellega ei saa hagejale tekkida kahju. Kogutud ja esitatud tõendid kinnitavad kostjate väiteid. Lähtudes eeltoodust on kostjad jätkuvalt seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
25.Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
26.Hageja on esitanud nõude kostjatelt solidaarselt tekitatud kahju 85135 euro, so rahasummade, mis on kokku sularahas Astnik Ehitus OÜ AS-i Swedbank ja SEB Pank AS ja pangakontodelt välja võetud, kuid ei ole sinna tagastatud või kasutatud äriühingu huvides, väljamõistmiseks. Hageja leiab, et kostja I on rikkunud äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-st 1 tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust eelkõige seetõttu, et kostja I ei tagastanud või ei kasutanud Astniku pangakontolt väljavõetud kogu raha äriühingu huvides. Hageja leiab, et kostja II rikkus oma käsundisaaja hoolsust käsundi täitmisel VÕS § 620 lg-te 1 ja 2 mõttes – välja võetud sularaha ei ole kasutatud Astnik Ehitus OÜ huvides ega talle tagastatud.
27.Asjas ei ole vaidlust, et kostja I oli perioodil 09.12.2002 kuni 30.08.2016 pankrotis OÜ Szilagyi Perzsebet (kuni 30.08.2016 ärinimega Astnik Ehitus OÜ) juhatuse liige. 18.08.2016 on kostja I võõrandanud Astnik Ehitus OÜ osa OÜ-le Stroominvest ja alates 30.08.2016 on Astnik Ehitus OÜ juhatuse liikmeks R. P. 24.10.2016 on Viru Maakohus kuulutanud välja Szilagyi Pezsebet OÜ pankroti. 18.11.2016 toimunud võlausaldajate esimene üldkoosolek kinnitas kohtu poolt määratud Tiia Kalause Szilagyi Perzsebet OÜ pankrotihalduriks. Kostja I ja kostja II on abikaasad.
28.Asjas on tõendamist leidud, et pangakaardi nr xxxxxxx kasutades on perioodil 12.06.2016 kuni 30.08.2016 Astnik Ehitus OÜ AS Swedbank pangakontolt nr XXXXXXXX välja võetud sularaha kokku summas 35 245 eurot, kaardi kasutajaks on kostja I.( kd 1, tl 35 – 47; kd 2, tl 91-94) Samuti on asjas tõendamist leidnud, et SEB Pank AS on sõlminud Astnik Ehitus OÜ-ga pangakaardi lepingu ning Astnik Ehitus OÜ-le on väljastatud SEB pangakaart nr xxxxxxxxx ja alates 22.12.2015 SEB pangakaart nr xxxxxxxxxx. Mõlema pangakaardi valdaja on kostja II. Nimetatud pangakaarte kasutades on AS SEB Pank kontolt nr XXXXXXXXXXX perioodil 01.01.2015 kuni 18.08.2016 välja võetud sularaha 137 040 eurot ja kontole tagastatud 87 150 eurot. Kontolt võetud ja tagastatud summade vahe on kokku summas 49 890 eurot (kd 1, tl 48-52; kd. 2, tl 2-88). N. A. võttis 20.02.2017 vastuses (kd 1, tl 120 -123) õigeks asjaolu, et ta on mingis osas Astnik Ehitus OÜ väljastatud pangakaartidega erinevatest sularahaautomaatist võtnud välja
sularaha. Kostja II poolt sularaha Astnik Ehitus OÜ AS-s Swedbank asuvalt pangakontolt võtmist kinnitavad ka Swedbank sularaha automaatide poolt tehtud pildid (kd 2, tl 154 – 168). Asjas tõendeid, et eelnimetatud pangakaarte on peale kostja (kostjate) kasutanud ka teised Astnik Ehitus OÜ töötajad, esitatud ei ole. Asjas on oluline, et kostjatele väljastatud pangakaartidega on Astnik Ehitus OÜ arvelduskontodelt sularaha välja võetud.
29.Kostjad hagi õigeks ei võta, põhjendades, et sularaha pangakontodelt väljavõtjaks oli Astnik Ehitus OÜ ja vaidlusalused rahasummad olid kasutatud Astnik Ehitus OÜ huvides, sh on sularahas tagastatud laenusid OÜ-le Valenberg, tasutud arveid, sh teostatud liisingmakseid, tehtud makseid AstnikFinants Astnik Ehitus OÜ arvete tasumiseks. Oma väidete tõendamiseks on kostjad esitanud: 31.01.2014.a. laenuleping nr xx (kd 3, tl 22 – 23, 26 -27, 138), 05.10.2014 laenuleping nr xx (kd 3, tl 24-25, 28-29, 139); 15.01.2015.a. laenuleping nr xx (kd 3, tl 30-33, 140), 15.01.2015 kassa kviitung (kd 3, tl 34); laenuleping nr xxxx (kd 3, tl 81 – 83, 85 - 86); 02.11.2015 kassa väljaminekuorder nr xxxx (kd 3, tl 84); nõude loovutamise leping (kd 3, tl 87 – 90); kassa väljaminekuorderid (13 orderit, kd 3, tl 91 – 103); kassa aruanded (kd 3, tl.104, 110); 02.11.2015 müügilepingu (kd 3, tl 105); OÜ Valenberg kassa sissetulekuorderid (kd 3, tl 106-107); AstnikFinants OÜ kassa sissetulekuorderid (kd 3, tl 111, 116, 141); AS FEB arved (kd 3 , tl 113, 114), AstnikFinants OÜ maksekorraldused (kd 3, tl 115, 118); Viru Intra OÜ arve (kd 3, tl 117), Swedbank pangakonto väljavõtted (kd 3, tl 112, 119).
30.02.03.2018. a määrusega kohustati kostjaid esitama nimetatud dokumentide originaale, et kohtul oleks võimalik nende suhtes ekspertiisi läbi viia. Kostjad täitsid kohtunõuet osaliselt, jättes esitamata alljärgnevate dokumentide originaalid: 15.01.2015 kassa kviitungi ning kassa väljamineku orderid ja kviitungid (13 orderit).
31.Hageja vaidlustab kostja poolt 23.02.2018 esitatud tõendite (31.01.2014.a laenuleping nr xx, 05.10.2014. a laenuleping nr xx, 15.01.2015.a laenuleping nr xx, 15.01.2015 kassa kviitung, 02.11.2015 laenuleping nr xxxxx, 02.11.2015 kassa väljaminekuorder nr xxxx, 04.01.2016 nõude loovutamise leping, kassa väljaminekuorderid 13 tk, OÜ Valenberg kassa sissetulekuorderid, AstnikFinants OÜ kassa sissetulekuorderid) ehtsuse TsMS § 277 lg 1 mõttes ning palub jätta nimetatud tõendid TsMS § 238 lg 5 teise lause kohaselt arvestamata. Hageja leiab, et on menetluse vältel korduvalt põhistanud kostjate poolt esitatud tõendite ehtsuse puudumist. Samuti on kostjate poolt 23.02.2018 esitatud dokumentide osas on teostatud ekspertiis, millega tuvastati, et vastuse lisad nr 9, 10, 12, 14 ja 15 on tagantjärele koostatud ja allkirjastatud mitte nendel märgitud kuupäevadel, vaid kohtusse esitamise lähedasel ajal. Seega on asjas tuvastatud, et nimetatud dokumendid on ilmselgelt võltsitud ning need tuleb arvata tõendite hulgast välja.
32.Tsiviilasjas teostatud ekspertiisiakti nr xxxxx (IV kd, lk 51- 68) kohaselt jõudsid eksperdid arvamusele, et tsiviilasjas ekspertiisiks esitatud materjalide alusel on tõenäolisem, et 02.11.2015 laenuleping nr xxxxx (kd. 3, tl. 81-82); 02.11.2015 dateeritud kassa väljamineku order nr xxxxx (kd. 3, tl. 84); 04.01.2016 dateeritud nõude loovutamise leping koos lisaga nr xx ja laenugraafikutega (kd. 3, tl. 83, 87-90); OÜ Valenberg kassa sissetulekuorderid 7 tk (kd. 3, tl. 106-107); AstnikFinants OÜ kassa sissetulekuorder nr. xxxxx (kd. 3, tl. 111) ja Astnik Finants OÜ kassa sissetulekuorder nr xx-xxx (kd. 3, tl. 116) on koostatud ja vormistatud mitte dokumentidel näidatud kuupäevadel vaid hiljem, enne dokumentide koopiate esitamist kohtule 23.02.2018, kuid sellele lähedasel ajal. Vaidlustatud 31.01.2014 dateeritud laenulepingul nr xx (kd. 3, tl. 26-27); 05.10.2014 dateeritud laenulepingul nr xx (kd. 3, tl. 28-29) ja 15.01.2015 dateeritud laenulepingul nr xx (kd. 3, tl. 329
33) esinevad ühised vormistamise tunnused, mis viitavad sellele, et need on valmistatud samaaegselt. Valmistamise aja kohta arvamuse andmine ei ole võimalik. Ainuüksi asjaolu, et ekspert on ajanud lepingu xxxxxx 01.11.2015 allkirjastanud isikud segi, so märkinud kostja I asemel kostja II, ei anna iseenesest alust jätta ekspertiisiaktiga arvestamata. Kohus hindab kõiki asjas esitatud tõendeid kogumis.
33.Kohus peab vajalikuks enne esitatud tõenditele ja väidetele hinnangu andmist märkida, et eluliselt usutav pole, et kostjatele „meenus“ Astnik Ehitus OÜ pangakontodelt väljavõetud sularaha kasutusotstarve, sh Astnik Ehitus OÜ laenude tagastamine, arvete tasumine, Volvo ost, alles 11 kuud peale hagi kohtusse esitamist. Samuti pole eluliselt usutav, et kostjad unustasid, et kostja II on võlgnikule laenanud 125 000 eurot ning, et OÜ-le Valenberg on vahetult enne võlgniku pankrotimenetlust väidetavalt tasutud peaaegu 50 000 eurot.
34.Kostjate väitel laenas Astnik Ehitus OÜ 2014.a ja 2015.a kostjalt II rahalisi vahendeid. Kostjad esitasid laenulepingud, millega Astnik Ehituse OÜ laenas 31.01.2014 ja 05.10.2014 kostjalt II raha summas kokku 85000 eurot. Samuti esitasid kostjad laenulepingu ja laenu üleandmist kinnitava kviitungi, millede kohaselt laenas Astnik Ehitus OÜ 15.01.2015 kostjalt II raha summas kokku 40000 eurot. Kostjate väitel oli seisuga 01.01.2015.a oli Astnik Ehituse OÜ poolt kostjale II tagastamata laen summas 58300 eurot. Seisuga 01.01.2016.a oli Astnik Ehitus OÜ kostjale II tagastamata laenu summa 28750 eurot. 04.01.2016 loovutas kostja II loovutas oma nõude Astnik Ehitus OÜ vastu summas 28750 eurot OÜ-le Valenberg. Kostja II on küll esitanud 31.01.2014 ja 05.10.2014 laenulepingud, kuid laenulepingud ei tõenda iseenesest laenuraha üleandmist. Kostjad ei ole isegi esitanud tõendeid väidetavalt 2014 aastal laenuraha summas 85 000 eurot Astnik Ehitus OÜ-le üleandmise kohta. Astnik Ehitus OÜ kontodelt ei ole tehtud mitte ükski ülekannet laenu tagastamisena kostja II kontole tehtud viitega konkreetsele laenulepingule, mille alusel väidetavalt laenu on antud. Kõik väidetavaid laenulepingute sõlmimisi või laenude tagastamisi tõendavad dokumendid on koostatud kirjalikult ainult kostjate poolt. Kohus leiab, et kostjad ei ole menetluses esitanud tõsikindlaid ja objektiivseid tõendeid, mis kinnitaksid, et kostjatel oli aastatel 2014. ja 2015 olemas sularahas 125 000 eurot, mida väidetavalt siis anti Astnik Ehitus OÜ-le üle laenuna. Kohus nõustub hagejaga selles, et ennekõike on kostja II poolt Asnik Ehitus OÜ-le laenu andmine välistatud põhjusel, et kostjal II ja tema abikaasal (kostjal I) puudus selline finantsvõimekus, et laenu summas 125 000 eurot anda. Kostja I ja II tuludeklaratsioonide ( kd 5, tl 3 -14, 21 – 32) kohaselt oli kostjate tulu 2014. aastal kokku ligi 44 000 eurot, 2015. aastal aga alla 12 000 euro. Kostjate poolt esitatud pangakonto väljavõtete (kd 5, tl 135,136) kohaselt olid kostja II sissetulekud 2012.aastal 12304,78 eurot ja 2013 aastal 18519,07 eurot. Kostjate arveldusarvete väljavõtetest ((kd 4, tl 102- 188, kd 5, tl 96 -101) nähtub, et kostjad on oma raha kasutanud vaid igapäevaste kulutuste tasumiseks ning kostjatel ei tekkinud 2013, 2014 või 2015 aasta lõppedes sellises ulatuses sularaha jääki, milles väidetavalt laenu anti. Samuti nähtub, et tuludeklaratsioonidest, et kostjad kandsid xxxx sündinud poja koolituskulusid, seega oli kostjate ülalpidamisel ka alaealine laps. Samuti ei nähtu kostjate arveldusarvete väljavõtetest mistahes laenu väljamakseid Astnik Ehitus OÜ-le, seega ei ole kostjad tõendanud, et kostja II oleks laenusaajale väidetavalt laenuraha üldsegi üle andnud. Kostjate arveldusarvetest ei tulene, et kostjad oleksid laenu andnud pangaülekandena, seega oleks teoreetiliselt võimalik vaid sularahas laenuandmine. Samuti ei nähtu kostjate
arveldusarvetest, et kostjad oleksid väidetavate laenulepingute sõlmimise eel või ajal võtnud suuremaid rahasummasid arveldusarvetelt välja. Kostja II arveldusarve kohaselt on välja võetud ja sisse pandud sularaha summad aastal 2013 kattuvad, mistõttu ei ole võimalik, et 31.01.2014 oli kostjal II võimalik Astnik Ehitus OÜ-le üle anda 25 000 eurot. Kui raha olemasolu ei ole tuvastatud, ei ole võimalik ka selle üleandmine laenusaajale, mis omakorda tähendab, et ka laenuraha tagastamine laenusaaja poolt kostjale II ei ole õiguslikult põhjendatud ega võimalik. Kuna kostja ei ole objektiivseid tõendeid raha olemasolu ja üleandmise osas esitanud ning kostjate selgitused Astnik Ehitus OÜ raha kasutamise osas ei ole eluliselt usutavad, siis tuleb järeldada, et sellises summas raha kostjatel puudus. Seega ei olnud kostjatel võimalik ka sellistes summades laenu anda, mis tähendab, et reaalsuses laenuandmist ei toimunud ning järelikult ei saanud Astnik Ehitus OÜ arveldusarvetelt võetud sularahas ka neid olematuid laenusid tagastada. Samuti ei tõenda Astnik Ehitus OÜ-le väidetavalt laenude andmist ainuüksi Astnik Ehitus OÜ majandusaasta aruanded (kd 3, tl 35- 80). Kostja I poolt koostatud aruanne ei saa kinnitada kostjatel laenuandmise võimekust. Kostjate poolt koostatud aruandest ei näita nimeliselt, et laenuandjaks oleks kostja II. Niisamuti on kohtuekspertiis 30.09.2019.a aktis tuvastanud, et kõik kostjate poolt antud asjas esitatud kostja II ja Astnik Ehitus OÜ vahelised väidetavad laenulepingud (31.01.2014, 05.10.14 ja 15.01.15) on koostatud ühel ajal, mis selgelt viitab, et laenulepingud koostati tagantjärele. Eeltoodust lähtudes leiab kohus kostjate poolt esitatud väidetavalt 31.10.2014.a, 05.10.2014.a ja 15.01.2015 sõlmitud laenulepinguid hinnates, arvestades sealjuures 30.09.2019.a ekspertiisiaktis tuvastatut, et nimetatud tõendid ei ole usaldusväärsed ning kuuluvad otsuse tegemisel arvesse võtmata jätmisele.
35.Kostjate väitel sai Astnik Ehitus OÜ 2015.aastal OÜ Valenberg laenu summas 20 000 eurot. Samuti omandas OÜ Valenberg väidetavalt ka kostjalt II nõudeõiguse hinnaga 20 000 eurot. Asjas on asjas tõendamist leidnud, et OÜ-l Valenberg puudus 2015.aastal, so väidetava laenu andmise ja ka kostjalt II väidetava nõude omandamise seisuga majandustegevus ja ka raha nimetatud toimingute tegemiseks. OÜ Valenberg arveldusarvete väljavõttest (kd 5, tl 41 – 94) ), et OÜ Valenberg majandustegevus on täies ulatuses lõppenud 2013. aasta juulikuus, kui pangatehinguid enam ei tehtud ja arveldusarvete jäägiks jäi 0,07 eurot. Majandustegevuse puudumise fakti OÜ-l Valenberg kinnitab ka majandusaasta aruannete esitamata jätmine alates 2013. aastast. OÜ Valenberg juhatuse liikmeks nimetati 2013. aasta oktoobris H. L. 2015. aastal nimetati juhatuse liikmeks A. A., kes on avalike registrite andmetel nn likvideerimisteenust osutav isik. OÜ Valenberg kustutati 29.11.2017 majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu (kd 3, tl 126 - 129, 161 -164). Ei ole eluliselt usutav, et äriühingul, millel puudub majandustegevus ja mingitki rahalised vahendid, oleks võimalik anda 20 000 euro ulatuses laenu ja veel ka nõuet 20 000 euro eest osta. Kostjad ei ole ka eluliselt usutavalt põhistanud, miks toimusid väidetavad laenude tagasimaksed sularahas. Puudub arukas põhjendus, miks oli vaja Astnik Ehitus OÜ kontolt sularaha välja võtta, et see siis sularahas OÜ-le Valenberg kassasse viia. Samuti ei ole OÜ-le
Valenberg väidetavalt tagastatud summast mitte ühtegi eurot jõudnud OÜ Valenberg pangakontole. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et Valenberg OÜ kassa sissetulekuorderite (kd 3 tl 106 – 107) kohaselt on väidetavalt kassasse laekunud lepingu xxxxxxx põhiosa ja intressidena kokku 49893,80 eurot, samas oli 02.11.2015 laenulepingu nr xxxxxxx järgne põhiosa suurus ainult 20 000 eurot. 30.09.2019 kohtuekspertiisiaktiga on tuvastatud, et väidetav 04.01.2016.a nõude loovutamise lepingu ning OÜ Valenberg kassa sissetuleku orderid 2016. aastast on kõik tegelikult koostatud 23.02.2018 lähedasel ajal ehk siis käesoleva menetluse vältel. Seda kinnitab kaudselt ka asjaolu, et kostjatele „meenusid“ Astnik Ehitus OÜ-le antud laenud alles 11 kuud peale hagi kohtusse esitamist. Kõik OÜ-ga Valenberg seotud dokumendid on reaalsuses koostatud ajal, mil OÜ Valenberg oli kustutatud. Kohus leiab, et tegu ei ole usaldusväärsete tõenditega, need on võltsitud ja need tuleb asjas jätta arvestamata.
36.Kostjad on dokumentaalsete tõendina esitatud kassaaruanded 2015. ja 2016. aasta kohta (kd 3, tl 104, 110) , milles väidetavalt on kajastatud tegelikkuses toimunud sularahatehingud. Enamuse väidetavatest kannetest moodustavad siiski ainult vaidlusaluste laenudega seotud maksed kostjale II või siis OÜ-le Valenberg ehk siis tehingud, millised hageja on vaidlustanud ja mille kohta puuduvad üleüldse originaaldokumendid või on nende ehtsus ekspertiisiaktiga kahtluse alla seatud. Ka muude ülejäänud tehingute alusdokumente raamatupidamise seaduse (RaPS) mõistes ei ole enamuses osas üleüldse esitatud. Vaidlust selles, et Szilagyi Perzsebet OÜ pankrotimenetluses haldurile raamatupidamisdokumente üle ei antud. Kassaraamatud ise raamatupidamise alusdokumendiks RaPS § 7 mõttes ei ole. Esitatud kassaandmete ebausaldusväärsust ilmestab asjaolu, et need ei kajasta sularahatehinguid tekke- ehk päevapõhiselt. Nii on pangast välja võetud ja kontole pandud raha kajastatud üheainsa kandena kas terve aasta kohta (2015) või siis kuni 17.08.2016. See aga on vastuolus raamatupidamise reeglitega (RaPS § 5 lg 3). Kostjate poolt esitatud tõendite usaldusväärsuse puudumist ja nende koostamist käesoleva menetluse tarbeks kinnitab ka veel nende tõendite omavaheline vasturääkivus ja ebaloogilisus. Hageja poolt esitatud koonditest (kd 5, tl 196 -197), milles on kajastatud toimingu või tehingu tegemise päeva kaupa Asnik Ehitus OÜ pangakontolt välja võetud sularaha ja tema pangakontole sisse pandud sularaha (pangakontode alusel), samuti on kuupäevade kaupa lisatud kõik väidetavates kassaraamatutes kajastatud tehingud. Koondid näitavad selgelt, et „kostjate kassaraamatutes“ kajastatud tehinguid ei saanud toimuda, sest toimingute tegemiseks kostjate esitatud viisil raha olla ei saanud ja kassa oli „miinuses“. Nii on see olnud 2015. aastal perioodil 15.09.2015-16.12.2015 ja 2016 aastal perioodil 28.03.2016-17.08.2016.
37.Kostjate väitel on nad Astnik Ehitus OÜ kassast võetud sularahaga teinud 03.08.2016 makseid SEB Liisingule summas 12078,97 eurot. Kostja on toonud kohtu ette tõendina sularaha sissemakse korraldused 03.08.2016, mille järgi kostja II on SEB Liisingule tasunud sularahas kokku 12078,97 eurot (kd 2, tl 147 -146). Korraldustest ei nähtu, et sissemaksjaks oleks juriidilise isikuna Astnik Ehitus OÜ, vaid maksed on eraisikuna teinud kostja II. Tõendeid, millest nähtuks, et tegemist oleks 03.08.2016 Astnik Ehitus OÜ kassast välja läinud rahaga, kostjad esitanud ei ole. Kostjate enda käsitlus välistab, et tegemist oli Astnik Ehitus OÜ kassas olnud rahaga. Isegi kui eeldada kostja poolt kirjeldatud kassatehingute toimumist, siis ei saanud Astnik Ehitus OÜ kassas 03.08.2016 raha olla, sest kassa oli 4 000 euroga miinuses (kd 5, tl 196 – 197). Seega on kostja poolt kohtu ette toodud väited omavahel vastuolus ning pole seetõttu usaldusväärsed.
Kostja ei ole ka eluliselt usutavalt põhistanud, miks oleks olnud vajalik käeoleval digiajastul Astnik Ehitus OÜ sularaha SEB Liisingule pangakontorisse viia, mitte aga teostada pangamakse. Puudub arukas põhjendus, miks oli siiski vaja Astnik Ehitus OÜ kontolt sularaha välja võtta, et see siis sularahas liisinguandjale viia. Selline käitumine on ilmselgelt erakordne ja äris tavapäratu ning selle ainus põhjendus saaks olla raha tegeliku päritolu varjamine. Kui tegemist oleks nö kassarahaga, oleks mingil määral mõistetav olnud raha Astnik Ehitus OÜ kontole sularahas sisestamine ja seejärel SEB Liisingule makse teostamine (mitte aga eraisikuna sularahas tasumine). Võlgniku pangakontod näitab, et sel viisil on kostjad Astnik Ehitus OÜ kontol ka eelnevaid tehinguid teinud.
38.Kostja väitel on Astnik Ehitus OÜ ostnud sularaha eest Volvo S70. Müügilepingust (kd 3, lk 105) ei nähtu, et ostuhind oleks tasutud. Lepingus on viide, et müüja kohustub auto eest tasuma ehk tegema seda tulevikus. Ka ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, et väidetav müüja oleks raha kätte saanud ehk ka selles osas puuduvad usutavad tehingu alusdokumendid (nt kassa väljamineku order koos müüja vastava kinnitusega raha saamise kohta). Kostja enda „väide“ kassaraamatus, et selline summa sularahas on makstud, ei saa olla käesolevas vaidluses piisav. Hageja esitatud koondi (kd 5, tl 196 – 197) oli kassa ka 02.11.2015 735 euroga miinuses ehk kostja enda selgituste järgi ei oleks sellise raha maksmine kassast võimalik (sest raha polnud). Kui arvestada, et väidetavalt OÜ-lt Valenberg saadud laenu ei ole reaalsuses AStnik Ehitus OÜ-le antud, siis oli Volvo ostu ajal Astnik Ehitus OÜ kassa kostjate esitatud dokumentide pinnalt 20 735 euroga miinuses.
39.Kostjate väitel võtsid nad Astnik Ehitus OÜ arveldusarvelt sularaha välja ja andsid selle OÜ-le AstnikFinants, milline siis täitis Astnik Ehitus OÜ kohustusi. Asjas on tuvastamist leidnud, et OÜ AstnikFinants oli 2016.a kostjatega otseselt seotud firma, mille juhataja on algusest peale olnud N. A. ehk kostja II. (vt avalik äriregister). Kohus nõustub hagejaga selles, et tegemist ei ole eluliselt usutava seletusega ning puudub mõistlik seletus, mis ei saanud Astnik Ehitus OÜ pangakontol raha olemasolul oma kohustusi oma pangakontolt ise täita. Ennekõike tuleb aga silmas pidada, et kõik OÜ AstnikFinants kassaorderid on võltsitud (vt 30.09.2019 ekspertiisakti). Kohus nõustub hagejaga selles, et kostjad on proovinud OÜ AstnikFinants kontole sisse pandud sularaha tagantjärele dokumente koostades näidata Astnik Ehitus OÜ raha kasutamisena. Usutavaid tõendeid selle kohta olemas ei ole. Samuti märgivad kostjad ise oma 23.02.2018 menetlusdokumendis (kd 3, tl 6), et tegemist oli üldse kostja I rahaga.
40.VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
ÄS § 187 lg 1 ettevõtja hoolsusega.
järgi
peab
juhatuse
liige
oma
kohustusi
täitma
korraliku
41.Kohus leiab, et kostja I on rikkunud äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-st 1 tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust eelkõige seetõttu, et ei tagastanud või ei kasutanud Astnik Ehitus OÜ pangakontolt väljavõetud kogu raha äriühingu huvides ehk ei ole taganud äriühingu vara säilimist. Oma käitumisega on kostja I tekitanud Astnik Ehitus OÜ-le kahju võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 mõttes. Kahju tekkimine ehk varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist, s.o äriühing peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Ainuüksi sularaha väljavõtmise fakt iseenesest ei ole kvalifitseeritav juhatuse liikme kohustuste rikkumisena, kuid kui väljavõetud sularaha ei ole kasutatud äriühingu huvides või see ei ole olemas äriühingu kassas, ei ole juhatuse liige sellise sularaha puudujäägi olemasolul oma hoolsuskohustust täitnud. Kostja I ei ole tõendanud Astnik Ehitus OÜ pangakontolt väljavõetud sularaha oleks kasutatud äriühingu huvides ning Astnik Ehitus OÜ majanduslik olukord ei ole nende toimingutega halvenenud.
41.Kohus leiab, et kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused kostja I vastu on täidetud järgnevalt: - kostja I oli Astnik Ehitus OÜ pangakontolt sularaha väljavõtmisel äriühingu juhatuse liige, kelle kohustus oli muuhulgas täita äriühingu vara hoidmise ja säilitamise kohustust; - kostja I rikkus oma juhatuse liikme kohustusi Astnik Ehitus OÜ ees ÄS § 187 lg 1 mõttes – kostja I ei ole tagastanud kontolt väljavõetud sularaha ega kasutanud seda äriühingu huvides; - kostja I on tekitanud Astnik Ehitus OÜ-le juhatuse liikme kohustuste rikkumisega kahju VÕS § 127 lg 1 mõttes summas 85 135 eurot – äriühingu vara on nimetatud summa osas vähenenud; - kostja I kohustuse rikkumise ja äriühingu tekkinud kahju vahel eksisteerib põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 mõttes. Ilma kostja I tegevuseta oleks äriühingu vara alles.
42.VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 620 lg 1 sätestab, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. VÕS § 620 lg 2 järgi peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel.
43.Asjas puudub vaidlus, et kostjad kasutasid ühiselt AS-is SEB Pank ja AS-is Swedbank avatud arveldusarvete kasutamiseks Astnik Ehitus OÜ-le väljastatud pangakaarte. Samuti on kostjad kinnitanud, et kostja II täitis kostja I poolt kostjale II antud käsundeid ehk väidetavalt tegutses kostja II Astnik Ehitus OÜ (kd 2, tl 147 -149). Kuna kostja II tegutses kostjalt I kui Astnik Ehitus OÜ juhatuse liikmelt saadud käsundi alusel, oli kostja II kohustatud tegutsema äriühingu huvides, st Astnik Ehitus OÜ
pangakontolt välja võetud sularaha tuli kasutada äriühingu huvides või tagastada äriühingule. Astnik Ehitus OÜ pangakontolt väljavõetud raha tagastamata või tema huvides kasutamata jätmine ei ole äriühingu huvides.
44.Kohus leiab, et kahju hüvitamise nõude eeldused kostja II vastu on täidetud järgmiselt: kostja II oli Astnik Ehitus OÜ pangakontolt sularaha väljavõtmiseks volitatud isik, kes tegutses Astnik Ehitus OÜ juhatuse liikmelt (kostja I) saadud käsundi alusel VÕS § 619 mõttes; - kostja II rikkus oma käsundisaaja hoolsust käsundi täitmisel VÕS § 620 lg-te 1 ja 2 mõttes – välja võetud sularaha ei ole kasutatud Astnik Ehitus OÜ huvides; - kostja II on tekitanud Astnik Ehitus OÜ käsundisaaja kohustusi rikkudes kahju VÕS § 127 lg 1 mõttes summas 85 135 eurot – Astnik Ehitus OÜ vara on nimetatud summa osas vähenenud, raha ei ole säilinud; - kostja II kohustuse rikkumise ja äriühingule tekitatud kahju vahel eksisteerib põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 mõttes.
45.VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
46.Kuna kostja I ja kostja II on tegutsenud kahju tekitamisel ülaltoodud asjaoludel ühiselt, ning selle tulemusena on Astnik Ehitus OÜ-le tekitatud kahju, vastustavad kostjad kui solidaarvõlgnikud VÕS § 137 lg 1 järgi. Põhjuslik seos kostjate ühise tegevuse ja kahju tekkimise vahel on ilmne. Kui kostjad ei oleks raha Astnik Ehitus OÜ arveldusarvetelt kõrvaldanud või oleksid seda kasutanud Astnik Ehitus OÜ huvides, siis ei oleks äriühingu vara sellises ulatuses ka vähenenud ja vara oleks säilinud. Märkimisväärne on ka see, et sularaha väljavõtmine muutus hoogsamaks just vahetult enne äriühingu pankrotimenetluse algust, mis selgelt viitab teadlikule kahju tekitamisele kostjate poolt. Asjaolu, et kostjatel abikaasadena on sõlmitud abieluvaraleping, ei välista kostjate solidaarset vastutust.
47.Eeltoodud põhjenduste alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja tekitatud kahju hüvitise 85 135 eurot. Viivis
48.VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
49.Kuna kohus rahuldas hagi põhinõude osas, kuulub kostjatel solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhivõlalt (85 135 eurot) seisuga 03.07.2020 summas 24079,71 eurot ja alates 04.07.2020 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses.
Menetluskulude jaotus
50.TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
51.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
52.Hageja esindaja esitas 26.05.2020 menetluskulude nimekirja, milles palub kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulud kogusummas 11 775 eurot, sh õigusabikulud summas 10 620 eurot (88,5 tundi x 120 eurot) ja ekspertiisitasu summas 1 155 eurot, samuti viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. Hageja lepingulise esindaja J. Moori tunnitasu on 120 eurot (käibemaksuta), mis kohtu arvamuse kohaselt on mõistliku suurusega. Hageja esindaja taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamisele kokku 88,5 tundi: 15.12.2016-27.12.2016: hagiavalduse koostamine, tõendite komplekteerimine, kohtusse esitamine, kohtumäärustega tutvumine, nõupidamine kliendiga – 9 tundi; 18.01.2017-27.01.2017: kostjate menetluskulude tagatise taotlustega tutvumine, sellele seisukoha koostamine ja kohtusse esitamine, kohtumäärusega tutvumine – 5,5 tundi; 20.02.2017-27.10.2017: kostjate vastustega tutvumine, kostjate taotlustele seisukoha koostamine ja kohtusse esitamine, kohtumäärusega tutvumine, panga vastuste ja lisadega tutvumine – 5,5 tundi; 11.12.2017-24.01.2018: kostja I taotlusega tutvumine, kostja I esitatud tõendite analüüs, kohtuistungiks ettevalmistus, kohtutoimiku komplekteerimine, kohtuistungil osalemine, nõupidamine kliendiga – 8,5 tundi; 20.02.2018-25.04.2018: hageja seisukoha koostamine, kostja seisukoha ja esitatud tõenditega tutvumine, nende osas hageja seisukoha koostamine, tõendite kogumise taotluse koostamine ja esitamine kohtusse, kohtumäärustega tutvumine, kostja kohtunõude täitmisega tutvumine – 7 tundi; 01.07.2018-21.12.2018: kostja 23.02.2018 esitatud tõenditega tutvumine kohtumajas, ekspertiisi taotluse koostamine ja esitamine, kostjate seisukohaga tutvumine, ekspertiisitasu nõudega tutvumine, hageja vastus kohtunõudele, nõupidamine kliendiga – 7,5 tundi; 04.01.2019-04.07.2019: ekspertiisimäärusega tutvumine, kohtunõudega seoses võrdlus-materjali esitamisega
tutvumine, selle täitmiseks tõendite komplekteerimine ja nende esitamine ekspertiisi, kostjate kohtu taandamisavaldusega tutvumine, sellega seotud kohtudokumentidega tutvumine, nõupidamine kliendiga – 9,5 tundi, 09.09.2019-09.12.2019: kostja II poolt kohtunõude täitmisega tutvumine, ekspertiisiaktiga tutvumine, hageja korduvtaotluse koostamine ja esitamine kohtusse, kohtu poolt kogutud tõendite analüüs, kohtumäärustega tutvumine, edastamine kliendile, kogutud tõenditele seisukoha koostamine, kostjate seisukohtadega tutvumine – 9,5 tundi; 04.01.2020-27.012020: istungiks ettevalmistamine, hageja taotluse koostamine, istungil osalemine, ekspertiisile tehtud kohtunõudega tutvumine, protokolli parandamise taotluse koostamine ja esitamine, hageja taotluse osas kostjate seisukohtadega tutvumine – 10,5 tundi; 03.04.2020-26.05.2020: kohtumäärustega tutvumine, hageja lõplike seisukohtade koostamine ja esitamine kohtusse – 16 tundi.
53.Kostjate esindaja vastuväiteid hageja menetluskuludele ei esitanud, seega eeldab kohus, et kostjad on hageja menetluskuludega nõus.
54.Kohus, tutvudes hageja esindaja poolt esitatud menetluskulude nimekirjaga ja võttes arvesse, et kohtumenetlus toimub juba 3,5 aastat, leiab et hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses, so kogusummas 11 775 eurot, sh õigusabikulud 10 620 eurot ja ekspertiisitasu 1 155 eurot. Ekspertiisitasu oli hageja esindaja poolt tasutud 21.12.2018 ning kantud riigituludesse 27.11.2019 kohtumääruse alusel.
55.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 11 775 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (11 775 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
56.Kostjate esindaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad kostja I ehk N. A. menetluskulud 3 816 eurot ning kostja II ehk N. A. menetluskulud 4 104 eurot, kokku 7 920 eurot. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad kostjate menetluskulud täies ulatuses kostjate endi kanda ning kohus ei anna sisulist hinnangut kostjate õigusabikulude põhjendatusele.
57.Viru Maakohtu 27.12.2016 kohtumäärusega rahuldas kohus hageja riigi menetlusabi taotluse ja vabastas OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) täielikult menetluskulude (riigilõivu) kandmisest hagiavalduse esitamisel tekitatud kahju nõudelt. Hagihind käeolevas asjas moodustab 91 040,70 eurot, (põhinõue 85 135 eurot + lisanduv viivis VÕS § 113 sätestatud määras). RLS § 59 lg 1, hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Riigilõiv hagihinnalt 91 040,70 eurot moodustab 1 200 eurot. Vastavalt TsMS § 190 lg 3 kohaselt, menetluskulud, mille kandmisest hageja oli vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamisel kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osale, § 179 lg 5 kohaselt tuleb raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul kui lahend kuulub täitmiseks viivitamata või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.
Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, kuulub kostjatelt solidaarselt riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv summas 1 200 eurot, mis kuulub tasumisele 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates.
58.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 07.01.2021. a kohtuotsusega nr 216-19159.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.