Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Tiia Kalause hagi Natalia Astaševa ja Nikolay Astashevi vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks 91 040 eurot 70 senti
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 3. juuli 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Natalia Astaševa apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
17. november 2020
Menetlusosalised ja nende
Apellandid (kostjad):
1.Natalia Astaševa (isikukood XXXXXXXXXXX)
2.Nikolay Astashev (isikukood XXXXXXXXXXX) Apellantide lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Kiir Vastustaja (hageja): OÜ Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis) (end. OSAÜHING ASTNIK EHITUS) (registrikood 10854335) pankrotihaldur Tiia Kalaus, lepinguline esindaja Johannes Moor
esindajad
ja
Nikolay
Astashevi
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Natalia Astaševa ja Nikolay Astashevi apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Viru Maakohtu 3. juuli 2020. a otsus Natalia Astaševalt ja Nikolay Astashevilt OÜ Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalaus kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Natalia Astaševalt ja Nikolay Astashevilt solidaarselt välja OÜ Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalaus kasuks menetluskulud maakohtu menetluses 7155 eurot (käibemaksuta), s.o lepingulise esindaja kulu 6000 eurot ja ekspertiisitasu 1155 eurot.
3.Muus osas jätta Viru Maakohtu 3. juuli 2020. a otsus muutmata.
4.Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
4.1.Rahuldada OÜ Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Tiia Kalause hagi Natalia Astaševa ja Nikolay Astashevi vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes.
4.2.Välja mõista Natalia Astaševalt ja Nikolay Astashevilt solidaarselt OÜ Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Tiia Kalause kasuks pankrotivarasse kahjuhüvitis 85 135 eurot.
4.3.Välja mõista Natalia Astaševalt ja Nikolay Astashevilt solidaarselt OÜ Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Tiia Kalause kasuks viivis põhivõlalt (85 135 eurot) seisuga 3. juuli 2020. a summas 24 079 eurot 71 senti ja alates 4. juulist 2020 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses.
4.4.Jätta OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalause menetluskulud täies ulatuses solidaarselt Natalia Astaševa ja Nikolay Astashevi kanda ja välja mõista Natalia Astaševalt ja Nikolay Astashevilt solidaarselt OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalause kasuks menetluskulud 7155 eurot, sh ekspertiisitasu 1155 eurot ja õigusabikulu 6000 eurot.
4.5.Välja mõista Natalia Astaševalt ja Nikolay Astashevilt OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) solidaarselt pankrotihaldur Tiia Kalause kasuks viivis menetluskuludelt (7155 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude
tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.6.Välja mõista Natalia Astaševalt ja Nikolay Astashevilt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv summas 1200 eurot, mis tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele vastavalt otsusele lisatud makseinfole (unikaalne viitenumber). Selgitusse tuleb märkida „Natalia Astaševa ja Nikolay Astashev, tsiviilasi nr 2-16-19159, riigilõiv“ kuue kuu jooksul lahendi jõustumisest.
4.7.Natalia Astaševa ja Nikolay menetluskulud jätta nende endi kanda
Astashevi
5.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Natalia Astaševa ja Nikolay Astashevi kanda. Mõista Natalia Astaševalt ja Nikolay Astashevilt OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalause kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 1620 eurot (ilma käibemaksuta). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis) (end. OSAÜHING ASTNIK EHITUS) (võlgnik) pankrotihaldur Tiia Kalaus (hageja) esitas 21. detsembril 2016 hagi Natalia Astaševa (kostja I) ja Nikolay Astashevi (kostja II) vastu kahju 85 135 euro ja viivise väljamõistmiseks. Kostjad on abikaasad. Kostja I oli 9. detsembrist 2002 kuni 30. augustini 2016 võlgniku juhatuse liige. Kostja I võõrandas 18. augustil 2016 võlgniku osa ja alates 30. augustist 2016 on võlgniku juhatuse liikmeks Raul Pint. Viru Maakohus kuulutas 24. oktoobri 2016. a määrusega välja võlgniku pankroti ning nimetas pankrotihalduriks hageja.
Võlgnik sõlmis Swedbank AS-iga deebetkaardi kasutamise lepingu ja AS-iga SEB Pank kahe pangakaardi kasutamise lepingud. Swedbank AS-i deebetkaardi kasutajaks oli kostja I ja AS-i SEB Pank mõlema pangakaardi valdajaks oli kostja II. Kostja II on kasutanud ka Swedbank AS-i pangakaarti sularaha väljavõtmiseks. Kuna kostja II tegutses kostjalt I kui võlgniku juhatuse liikmelt saadud käsundi alusel, oli kostja II kohustatud tegutsema võlgniku huvides, st pangakontolt välja võetud sularaha tuli kasutada võlgniku huvides või talle tagastada. Võlgniku pangakontodelt on perioodil 1. jaanuarist 2015 kuni 30. augustini 2016 välja võetud sularaha 85 135 eurot, mida ei ole võlgnikule tagastatud või kasutatud võlgniku huvides. Kostja I on rikkunud äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-st 1 tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust, ta ei tagastanud võlgnikule raha või ei kasutanud seda võlgniku huvides. Kostja II oli võlgniku pangakontolt sularaha väljavõtmiseks volitatud isik, kes tegutses võlgniku juhatuse liikmelt saadud käsundi alusel võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 619 ja 620 mõistes. Kostja II rikkus käsundisaaja hoolsust käsundi täitmisel ning on tekitanud võlgnikule käsundisaaja kohustusi rikkudes kahju.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjad leidsid, et pangad on eksinud väites, et pangakaartide kasutajateks on olnud kostjad. Võlgnikule väljastatud pangakaarte kasutasid erinevad isikud. Kostja II nimele väljastatud pangakaart oli üle antud võlgnikule ning see paiknes võlgniku kontoris. Kostja II on võtnud välja sularaha võlgnikule väljastatud pangakaartidega, kuid ta ei ole võtnud raha endale, vaid tegutses võlgniku esindajana. Väljavõetud sularaha kajastati võlgniku raamatupidamises ning sularaha kasutati võlgniku huvides. Võlgnikul on aastatel 2014–2016 jäänud koostööpartneritelt saamata vähemalt 321 000 eurot. Võlgnik laenas 31. jaanuaril 2014 ja 5. oktoobril 2014 kostjalt II 85 000 eurot ning 15. jaanuaril 2015 40 000 eurot. Võlgnikul oli 1. jaanuari 2016. a seisuga tagastamata kostjale II 28 750 eurot. Kostja II loovutas 4. jaanuaril 2016 oma nõude võlgniku vastu Osaühingule Valenberg, kellelt võlgnik oli ka varasemalt võtnud laenu 20 000 eurot. Laen on Osaühingule Valenberg tagastatud sularahas perioodil 28. jaanuarist 2016 kuni 30. augustini 2016. Tagasimaksed kajastuvad 17. augusti 2016. a kassaandmete väljatrükis, mis koostati kostja I poolt võlgniku osa võõrandamiseks. Kõik hageja poolt nimetatud võlgniku pangakontodelt toimunud sularaha väljavõtmised on kajastatud võlgniku raamatupidamises seisuga 17. august 2016. Perioodil 18. augustist 2016 kuni 30. augustini 2016 oli võlgnikul sularaha 16 414 eurot 89 senti, millest kanti võlgniku kulud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 3. juuli 2020. a otsusega hagi, mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 85 135 eurot, viivise 3. juuli 2020. a seisuga 24 079 eurot 71 senti ja viivise alates 4. juulist 2020 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, mõistis kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud 11 775 eurot, sh ekspertiisitasu 1155 eurot ja õigusabikulu 10 620 eurot ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu 1200 ning jättis kostjate menetluskulud kostjate endi kanda. Kostja I ja kostja II on abikaasad. Kostja I oli 9. detsembrist 2002 kuni 30. augustini 2016 võlgniku juhatuse liige. Kostja I on 18. augustil 2016 võõrandanud võlgniku osa OÜ-le Stroominvest ja alates 30. augustist 2016 on võlgniku juhatuse liikmeks Raul Pint. 24. oktoobril 2016 on Viru Maakohus kuulutanud välja võlgniku pankroti. Swedbank AS-i pangakaardi nr X kasutades on 12. juunist 2016 kuni 30. augustini 2016 võlgniku pangakontolt nr X välja võetud sularaha kokku 35 245 eurot, kaardi kasutajaks on
kostja I. AS-iga SEB Pank sõlmitud pangakaardi lepingu alusel on võlgnikule väljastatud pangakaardid nr X ja nr X. Mõlema pangakaardi valdaja on kostja II. Nimetatud pangakaarte kasutades on AS-i SEB Pank kontolt nr X perioodil 1. jaanuarist 2015 kuni 18. augustini 2016 välja võetud sularaha 137 040 eurot ja kontole tagastatud 87 150 eurot. Kontolt võetud ja tagastatud summade vahe on kokku 49 890 eurot. Kostja II võttis õigeks asjaolu, et ta on võtnud võlgniku pangakaartidega erinevatest sularahaautomaatidest välja sularaha. Kostja II poolt sularaha võtmist võlgniku Swedbank AS-i pangakontolt kinnitavad ka Swedbank AS-i sularaha automaatides paiknevate kaamerate pildid. Tõendeid selle kohta, et eelnimetatud pangakaarte on lisaks kostjatele kasutanud teised võlgniku töötajad, esitatud ei ole. Kostjate vastuväite kohaselt võttis sularaha pangakontodelt välja võlgnik ja raha oli kasutatud võlgniku huvides. Sularahas tagastati laenud Osaühingule Valenberg, tasuti arved, tehti liisingmaksed ja maksed AstnikFinants OÜ-le võlgniku arvete tasumiseks. Oma väidete tõendamiseks on kostjad esitanud laenulepinguid, kassa väljamineku- ja sissetulekuordereid, maksekorraldused, pangakonto väljavõtteid jms. Kostjate poolt esitatud dokumentidele on teostatud ekspertiis nr X, millega tuvastati, et osad dokumendid on tagantjärele koostatud ja allkirjastatud mitte nendel märgitud kuupäevadel, vaid kohtusse esitamisele lähedasel ajal. Seega on nimetatud dokumendid ilmselgelt võltsitud. Ekspertiisiakti kohaselt on tõenäoline, et
2.novembri 2015. a laenuleping nr X, 2. novembri 2015. a kassa väljamineku order nr X, 4. jaanuari 2016. a nõude loovutamise leping koos lisaga nr 1 ja laenugraafikutega, Osaühingu Valenberg kassa sissetulekuorderid, AstnikFinants OÜ kassa sissetulekuorder nr X ja AstnikFinants OÜ kassa sissetulekuorder nr X on koostatud ja vormistatud mitte dokumentidel näidatud kuupäevadel, vaid hiljem, lähedasel ajal enne dokumentide koopiate esitamist kohtule
23.veebruaril 2018.
31.jaanuari 2014. a laenulepingul nr X, 5. oktoobri 2014. a laenulepingul nr X ja 15. jaanuari 2015. a laenulepingul nr X esinevad ühised vormistamise tunnused, mis viitavad sellele, et need on valmistatud samaaegselt. Valmistamise aja kohta arvamuse andmine ei ole võimalik. Kostjate väitel laenas võlgnik kostjalt II raha. Kostja II on küll esitanud laenulepingud, kuid need ei tõenda raha üleandmist. Kõik laenulepingute sõlmimist või laenude tagastamist tõendavad dokumendid on koostatud kostjate poolt. Kostjad ei ole esitanud tõsikindlaid ja objektiivseid tõendeid, mis kinnitaksid, et kostjatel oli aastatel 2014 ja 2015 olemas sularahas 125 000 eurot, mida anti võlgnikule üle laenuna. Kostjatel puudus selline finantsvõimekus, et anda laenu 125 000 eurot. Seega ei ole väidetavat laenu antud ning võlgnik ei saanud pangakontodelt võetud sularaha arvelt olematuid laene tagastada. Laenude andmist ei tõenda ka võlgniku majandusaasta aruanded. Kostja I poolt koostatud aruanne ei saa kinnitada kostjatel laenuandmise võimekust. Kostjate poolt koostatud aruandest ei nähtu, et laenuandjaks oleks kostja II. 30. septembri 2019. a kohtuekspertiisiaktis tuvastatu, et kõik kostjate poolt esitatud kostja II ja võlgniku vahelised laenulepingud on koostatud ühel ajal, viitab selgelt, et laenulepingud koostati tagantjärele. Osaühingul Valenberg puudus väidetava laenu andmise ja kostjalt II nõude omandamise seisuga 2015. aastal majandustegevus ja raha. Osaühingu Valenberg majandustegevus on täies ulatuses lõppenud juulis 2013, kui pangatehinguid enam ei tehtud ja arveldusarvete jäägiks oli 7 senti. Majandustegevuse puudumist Osaühingul Valenberg kinnitab ka majandusaasta aruannete esitamata jätmine alates 2013. aastast. Osaühing Valenberg kustutati registrist
29.novembril 2017 majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu. Kostjad ei ole ka eluliselt usutavalt põhistanud, miks toimusid väidetavad laenude tagasimaksed sularahas. Kohtuekspertiisiaktiga on tuvastatud, et väidetav 4. jaanuari 2016. a nõude loovutamise leping ning Osaühingu Valenberg 2016. a kassa sissetuleku orderid on koostatud 23. veebruarile 2018
lähedasel ajal ehk käesoleva menetluse ajal. Kõik Osaühinguga Valenberg seotud dokumendid on koostatud ajal, mil Osaühing Valenberg oli registrist kustutatud. Esitatud kassaandmete ebausaldusväärsust ilmestab see, et need ei kajasta sularahatehinguid tekke- ehk päevapõhiselt. Võlgniku pankrotimenetluses haldurile raamatupidamisdokumente üle ei antud. Kostjate väitel on nad võlgniku kassast võetud sularahaga teinud 3. augustil 2016 makseid 12 078 eurot 97 senti Aktsiaseltsile SEB Liising. Esitatud sularaha sissemakse korraldustest ei nähtu, et sissemaksjaks oleks võlgnik, maksed on eraisikuna teinud kostja II. Tõendeid, millest nähtuks, et tegemist oleks võlgniku kassast välja läinud rahaga, kostjad esitanud ei ole. Isegi kui eeldada kostjate poolt kirjeldatud kassatehingute toimumist, siis ei saanud võlgniku kassas olla 3. augustil 2016 raha, sest kassa oli 4000 euroga miinuses. Kostjate väitel on võlgnik ostnud sularaha eest sõiduauto Volvo S70. Müügilepingust ei nähtu, et ostuhind oleks tasutud. Lepingu kohaselt kohustub ostja auto eest tasuma ehk tegema seda tulevikus. Hageja poolt esitatud koondi kohaselt oli kassa väidetava müügilepingu sõlmimise ajal 2. novembril 2015 miinuses, seega ei oleks raha maksmine kassast võimalik. Kostjate väitel võeti võlgniku arveldusarvelt sularaha välja ja anti AstnikFinants OÜ-le, kes täitis võlgniku kohustusi. AstnikFinants OÜ oli 2016. a kostjatega otseselt seotud ettevõtte. Kostjad ei seletanud, miks ei saanud võlgnik pangakontol raha olemasolu korral oma kohustusi enda pangakontolt ise täita. 30. septembri 2019. a ekspertiisiaktist tulenevalt on kõik AstnikFinants OÜ kassaorderid võltsitud. Kostjad on tagantjärele dokumente koostades üritanud AstnikFinants OÜ kontole kantud sularaha näidata võlgniku raha kasutamisena. Samuti märkisid kostjad ise, et tegemist oli hoopis kostja I rahaga. Kostja I on rikkunud ÄS § 187 lg-st 1 tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust eelkõige seetõttu, et ta ei tagastanud või ei kasutanud võlgniku pangakontolt väljavõetud raha võlgniku huvides, seega ei ole taganud võlgniku vara säilimist. Oma käitumisega on kostja I tekitanud võlgnikule kahju VÕS § 127 lg 1 mõttes. Kuigi ainuüksi sularaha väljavõtmise fakt ei ole kvalifitseeritav juhatuse liikme kohustuste rikkumisena, ei ole kostja I tõendanud, et võlgniku pangakontolt väljavõetud sularaha oleks kasutatud võlgniku huvides ning et võlgniku majanduslik olukord ei ole kostja I tegevuse tõttu halvenenud. Kostjad kasutasid ühiselt AS-i SEB Pank ja Swedbank AS-i poolt võlgnikule väljastatud pangakaarte. Samuti on kostjad kinnitanud, et kostja II täitis kostja I poolt antud käsundeid ehk väidetavalt tegutses kostja II võlgniku huvides. Kuna kostja II tegutses kostjalt I kui võlgniku juhatuse liikmelt saadud käsundi alusel VÕS § 619 mõttes, oli kostja II kohustatud tegutsema võlgniku huvides, võlgniku pangakontolt väljavõetud sularaha tuli kasutada võlgniku huvides või tagastada võlgnikule. Kuna kostjad on tegutsenud kahju tekitamisel ühiselt ning selle tulemusena on võlgnikule tekitatud kahju, vastustavad kostjad solidaarvõlgnikena VÕS § 137 lg 1 järgi. Põhjuslik seos kostjate ühise tegevuse ja kahju tekkimise vahel on ilmne. Kui kostjad ei oleks raha võlgniku pangakontodelt välja võtnud või oleksid seda kasutanud võlgniku huvides, siis ei oleks võlgniku vara sellises ulatuses vähenenud. Sularaha väljavõtmine muutus hoogsamaks vahetult enne võlgniku pankrotimenetluse algust, mis viitab teadlikule kahju tekitamisele kostjate poolt. Asjaolu, et kostjatel on sõlmitud abieluvaraleping, ei välista kostjate solidaarset vastutust.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostjad paluvad tühistada ka hagi tagamise määruse. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti ja ühekülgselt hinnanud tsiviilasjas kogutud tõendeid ning jätnud olulised tõendid tähelepanuta. Ekspertarvamus on ebausaldusväärne ja toetub ekslikele faktidele ning eeldustele. Dokumentide allkirjastamise aega ei ole võimalik kindlaks teha. Ekspert on segamini ajanud laenulepingu nr X allkirjastanud isikud, st väidetavalt on selle allkirjastanud kostja II. Kostja II ei ole laenuga seotud. Eksperdi järeldus, et allkirjajäljend lepingu lisal viitab lepingu koostamisele muul ajal, on arusaamatu. Jäljendiga maksegraafik allkirjastati koos laenulepinguga (lepingu p 3). Ekspert on eksinud nii lepingu allkirjastanud isikutes kui ka allkirjastamise ajas. Uuritud dokumendid ei ole koostatud võlgniku ega kostja I poolt, vaid raamatupidamisteenust osutava töötaja poolt. Osaühinguga Valenberg seotud raamatupidamisdokumente koostas äriühing tõenäoliselt ise, need dokumendid olid äriühingult välja nõutud ning selgitusi nende dokumentide osas saab anda nende esitaja. Ekspertiisiaktis seostakse dokumendid paberite partiidega, kuid küsimusele, milline on selle kogus, müügi periood, jne ei vastata. Maakohus on alusetult hinnanud kostjate finantsvõimekust puudulikuks. Kostjad on esitanud usaldusväärsed tõendid laenude andmise ja tasumise kohta, sh vandeaudiitori kinnitusega 2014. a andmed. Aruandest nähtub üheselt, et laenuandja on seotud isik – perekonna liige, sh eraisik. Kostja II andis laenu jooksvalt ning laen tagastati ka jooksvalt. Kohtu seisukoht, et kostjal II pidi olema võimekus laenata 125 000 eurot, on ekslik. Maakohus jättis tähelepanuta kostjate pangakontodel olnud raha. Tulu oli piisav, pangas hoitavaid sääste olulises osas üldse ei kasutatudki. Kostja II tegeleb äritegevusega üle 30 aasta ning omas sääste varasemast äritegevusest. Sääste kogutakse ka sularahas ning laenu on antud sularahas. Pankrotimenetluses ei ole laenu tagastamise nõudeid esitatud kuna vastavad kohustused on täidetud. Aruannete esitamata jätmisest ei saa järeldada, kas Osaühingu Valenberg majandustegevus toimus või mitte. See ei ole tavapäratu, et laenu antakse ning tagastatakse sularahas. Kostja II võttis võlgniku nimel Osaühingult Valenberg laenu ning tagastas selle. Kostja II nõude loovutamisel Osaühingule Valenberg liideti kostja II ja Osaühingu Valenbergi nõuded ja koos intressiga oli nõue kokku 49 893 eurot 80 senti. Kassaandmete puhul on tegemist raamatupidamise tarkvara väljatrükiga ning selles saab koondada makseid kliendipõhiselt. Kuna väljatrükk 2015. a kohta puudutab laenujäägi loovutamist, siis kinnitas võlgnik selle väljatrükiga laenujäägi moodustumist. 17. augusti 2016 seisuga tehtud väljatrükk on samuti kokkuvõtlik. Hageja lõppseisukohas tõendina esitatud koondid on lubamatud ja need tuleb jätta tähelepanuta. Maakohus oleks pidanud sellega arvestamisel menetluse uuendama ja võimaldama kostjatel esitada tõendeid. Hageja lõppseisukohas esitatud tõendid ja väited tuleb jätta tähelepanuta. Kostja II sai käsundi tasuda võlgniku liisingumaksed Aktsiaseltsile SEB Liising ja sai selleks võlgniku kassast vastavas ulatuses ka raha. Puudub vaidlus sõiduauto Volvo S70 omandamise kohta. Kuigi pangakontolt ei ole müügihinda tasutud, ei ole müüja tasunõuet esitanud, sh pankrotimenetluses. AstnikFinants OÜ-l ja võlgnikul oli omavaheline kokkulepe, mille sisuks oli võlgniku käsundite täitmine AstnikFinants OÜ poolt. Sellel eesmärgil oli avatud AstnikFinants OÜ pangakonto, kus hoiustati võlgniku raha ja mille kaudu tasuti võlgniku kohustusi.
Maakohus on omistanud käsundisaajale käsunditäitja toimingud. Kostja II vastutus käsunditäitjana on välistatud. Hageja menetluskulud ei ole põhjendatud. Hageja esindaja volitused algasid 15. jaanuaril 2018, seega on alusetud varasemad kulud 28,5 tunni eest. Järgnevad esindaja kulud 60 tunni ulatuses on ülepaisutatud ning need tuleb vähendada vähemalt 50% võrra.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Kostjad ei ole esitanud üheselt arusaadavat seisukohta kulutatud raha kohta. 23. veebruari 2018 menetlusdokumendi järgi tehti kulusid 104 077 eurot 19 senti: laenutagastus kostjale II 29 550 eurot, Osaühingule Valenberg 49 893 eurot 80 senti, AstnikFinants OÜ-le 3800 eurot, Volvo ostuks 8795 eurot ning Aktsiaseltsile SEB Liising 12 038 eurot 39 senti. Samas on kostjad nõustunud, et pangakontodelt välja võetud ja sinna tagastatud summade vahe oli 85 135 eurot. Kostjad ei ole esitanud ühtegi asjaolu, mis tekitaks kahtlusi ekspertiisiakti usaldusväärsuses. Kostjad ei ole seadnud kahtluse alla ega vaidlustanud kohtuekspertiisi poolt kasutatud võrdlusmaterjali või võrdlusmetoodikat. Kostjad ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et kõik eksperdi poolt analüüsitud kostjate dokumendid on välja trükitud ühe ja sama printeriga. Ekspertiisiaktiga on tõendatud kostjate poolt esitatud tõendite võltsitus. Hageja ei ole lõppseisukohas esitanud uusi väiteid või tõendeid. Asjas esitatud tõendite pinnalt koonddokumendi koostamine ei ole uueks tõendiks ja puudutab kostjate endi poolt esitatud asjaolusid. Hageja on võrrelnud kostjate poolt esitatud väidetavaid võlgniku kassaraamatuid 2015. a ja 2016. a kohta võlgniku arvelduskontodega. Laenuraha üleandmine kostja II poolt võlgnikule on tõendamata, seda ei tõenda ka audiitori kinnitus. Kostjal II (ja ka kostjatel koos) puudus finantsvõimekus võlgnikule laenu andmiseks. Maakohus on õigesti tuvastanud, et Osaühing Valenberg ei saanud võlgnikule laenu 20 000 eurot anda ja kostjalt II nõuet osta, sest Osaühingul Valenberg puudus nii vara kui ka majandustegevus. Kohtuekspertiis on tuvastanud, et kõik Osaühinguga Valenberg seotud ja asjas esitatud originaaldokumendid on võltsitud. Aktsiaseltsile SEB Liising tehtud makse 12 078 eurot 97 senti on teinud kostja II isiklikult. Kostjad ei ole esitanud ühtegi tõendit, et makse oleks tehtud võlgniku poolt võlgniku kassast pärineva rahaga. Kostjad ei ole põhistanud, miks oli võlgnikul vajalik digiajastul pangamakse teostamise asemel viia sularaha liisinguandjale kontorisse. Võlgnikul puudus sõiduauto Volvo S70 müügilepingu sõlmimisel kassas raha, mistõttu on välistatud sõiduki omandamine võlgniku rahaga. AstnikFinants OÜ kaudu sularaha liikumist tõendavad kassa sissetuleku orderid on võltsitud. Kui võlgnikul oleks olnud kohustused AS FEB või Viru Infra ees, saanuks neid tasuda panga kaudu. Väidetavalt AstnikFinants OÜ-le üle antud summad ei ühti pangamaksete summadega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt kostjatelt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Muus osas, s.o hagi rahuldamise osas, on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust selle muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse kostjatelt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud 7155 eurot (ilma käibemaksuta) (TsMS § 657 lg 1 p 2).
Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
7.Hageja nõuab kostjalt I kui võlgniku juhatuse liikmelt ning kostjalt II kui võlgniku käsundisaajalt solidaarselt võlgnikule tekitatud kahju hüvitamist, mis seisneb võlgniku pangakontodelt sularaha väljavõtmises ning selle tagastamata jätmises või kasutamises viisil, mis ei ole võlgniku huvides. Kostja I oli perioodil 9. detsembrist 2002 kuni 30. augustini 2016 võlgniku juhatuse liige. Kostja I ja kostja II on abikaasad. Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta kostjad maakohtu poolt tuvastatut, et ajavahemikul
12.juunist 2016 kuni 30. augustini 2016 oli võlgniku Swedbank AS pangakontolt välja võetud sularaha kokku 35 245 eurot, pangakaardi kasutajaks oli kostja I. Kostjad ei vaidlusta samuti, et asjas on tõendamist leidnud, et võlgniku SEB Pank AS mõlema pangakaardi valdaja oli kostja II ning pangakontolt võetud ja kontole tagastatud summade vahe perioodil 1. jaanuarist 2015 kuni 18. augustini 2016 on kokku 49 890 eurot (apellatsioonkaebuse p 5). Kostjad on seisukohal, et kostja II täitis sularaha võlgniku pangakontolt välja võttes võlgniku poolt antud käsundeid (apellatsioonkaebuse p 5).
8.Ringkonnkohus leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja I vastutuse aluseks hageja ees on ÄS § 187 ja VÕS § 115. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega, sama paragrahvi teise lõike järgi vastutab juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud osaühingule kahju, tekitatud kahju hüvitamise eest. Kostja II ei vaidlusta maakohtu poolt tuvastatut, et tema ja võlgniku vahel olid käsunduslepingust tulenevad võlasuhted. VÕS § 620 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi teise lõike järgi peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Kostja II vastutab seega hageja ees siis, kui ta on rikkunud käsundit täites hoolsuskohustust. Hagejal tuleb menetluses TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada kostjate vastutuse eelduste olemasolu. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks juhatuse liikme (kostja I) vastu peab osaühing tõendama, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud (ÄS § 187 lg 1), osaühing on saanud kahju (VÕS § 127) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Juhatuse liige vabaneb ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt Riigikohtu 3. jaanuari 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-13855, p 10). Hageja peab nõude rahuldamiseks kostja II kui käsundisaaja vastu tõendama, et kostja II on rikkunud VÕS § 620 lg-st 2 tulenevat hoolsuskohustust, kahju tekkimist, selle ettenähtavust ja kuulumist lepingu kaitsealasse ning põhjuslikku seost kahju ja kohustuse rikkumise vahel.
9.Hageja on tõendanud, et Swedbank AS-i pangakaarti kasutades on ajavahemikul 12. juuni 2016 kuni 30. august 2016 võlgniku pangakontolt välja võetud sularaha kokku summas 35 245 eurot. Nimetatud kaardi valdajaks oli kostja I. Sularaha väljavõtmine äriühingu kontolt ei ole iseenesest juhatuse liikme poolne hoolsuskohustuse rikkumine, küll aga rikub juhatuse liige oma kohustust äriühingu ees siis, kui ta ei kasuta pangakontolt väljavõetud raha äriühingu huvides. Hagiavalduse kohaselt puudusid nõude kohtule esitamise ajal mistahes tõendid või andmed võlgniku majandustegevuse kohta nimetatud ajavahemikul. Hagiavalduse kohaselt on kostja II poolt tema valduses olevaid SEB Panga AS pangakaarte kasutades ajavahemikul 1. jaanuar 2015 kuni 18. august 2016 välja võetud sularaha 137 040
eurot ja kontole tagastatud 87 150 eurot. Kontolt võetud ja tagastatud summade vahe on kokku summas 49 890 eurot. Hageja väitel ei ole seda raha kasutatud võlgniku huvides. Hageja esitas Viru Maakohtu 24. oktoobri 2016 määruse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, määruse põhjenduste kohaselt on võlgniku majandustegevus lõpetatud augustis 2016 (I kd, tl 18). Ringkonnakohus leiab, et sularaha väljavõtmise tõendamisega äriühingu kontolt vahetult enne äriühingu majandustegevuse lõppemist on hageja tõendanud nii äriühingu juhatuse liikme kui ka äriühingult käsundi saaja kohustuse rikkumise. Kostjal I tuleb vastutusest vabanemiseks tõendada, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Seega peab kostja I tõendama, et ta on kas ise võtnud välja või andnud käsundi kostjale II võtta äriühingu kontolt välja ja kasutanud sularaha äriühingu huvides. Kostja II puhul eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav VÕS § 103 järgi ning kostjal II tuleb tõendada seda, et ta on võlgnikult saadud käsundit täitnud käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolikusega VÕS § 620 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi.
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asjas andnud pooltele võimaluse oma väiteid tõendada ning esitatud tõendeid igakülgselt hinnanud. Maakohus viis kostja poolt esitatud tõendite suhtes dokumentide koostamise aja tuvastamiseks läbi dokumendiekspertiisi. Eksperdiarvamuse kohaselt on kostjate poolt esitatud 2. novembri 2015 laenuleping nr X; 2. novembri 2015 kassa väljamineku order nr X; 4. jaanuari 2016 nõude loovutamise leping koos lisaga nr 1 ja laenugraafikutega; seitse OÜ Valenberg kassa sissetulekuorderit; AstnikFinants OÜ kassa sissetulekuorder nr X ja AstnikFinants OÜ kassa sissetulekuorder nr X koostatud ja vormistatud mitte dokumentidel näidatud kuupäevadel vaid hiljem, enne dokumentide koopiate esitamist kohtule 23. veebruaril 2018, kuid sellele lähedasel ajal.
31.jaanuari 2014 laenulepingul nr X; 5. oktoobri 2014 laenulepingul nr X ja 15. jaanuari 2015 laenulepingul esinevad ühised vormistamise tunnused, mis viitavad sellele, et need on valmistatud samaaegselt. Valmistamise aja kohta arvamuse andmine ei ole ekspertarvamuse järgi võimalik. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda ekspertarvamuse õigsuses. Eksperdid on täiendavalt
23.jaanuaril 2020 vastanud kohtunõudele ja selgitanud trükiseadmete individuaalsete tunnuste esinemist. Eksperdid leidsid, et ekspertiisis on lähtutud kostjate esindaja poolt esitatud faktidest, kontrollides nende vastavust esitatud dokumentide valmistusviisiga. Kostjate esindaja on toonud välja, et ei ole teada milliste printeritega või kus vaidlustatud dokumendid valmistati ning et printerid, millistega tehti võlgniku asukohas dokumentide väljatrükke, ei ole kasutusel. Ekspertiisiuuringute alusel leidus asja materjalide hulgas kostjate lepingulise esindaja vandeadvokaadi Margus Kiire esitatud dokument kuupäevaga 12. märts 2018, mis on valmistatud vaidlustatud dokumentidega samaliigilisele paberile ja samu individuaalseid defekte omava printeriga.
11.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele maakohtupoolse tõendite hindamise kohta leiab ringkonnakohus järgmist. Asjaolu, et ekspert on ekslikult märkinud laenulepingu sõlminud isikuks kostja II, ei mõjuta eksperdi hinnangut dokumendi koostamise aja määratlemisel. Samuti ei mõjuta eksperdiarvamuse usutavust dokumendi koostaja isiku nimetamine (kostjate väitel ei koostanud dokumente mitte võlgnik vaid raamatupidamisteenust osutav isik). Kostja väited paberipartiide koguse ja müügiperioodi kohta on paljasõnalised, ekspertiisi eesmärgiks oli dokumendi koostamise aja määratlemine, mida üldjuhul paberi müügiandmed ei mõjuta. Maakohus on õigesti juhtinud tähelepanu sellele, et kostjate seisukoht on menetluse kestel muutunud. Kostjad ei tuginenud menetluse alguses võlgniku pangakontodelt väljavõetud
sularaha kasutamise eesmärgile. Kostja II vaidles vastuses hagile vastu sellele, et ta oli võlgniku pangakaartide kasutajaks. Kostja II esitas maakohtule taotluse tõendite kogumiseks, et teha kindlaks asjaolud, mille alusel AS SEB Pank väidab, et ta oli pangakaartide otseseks valdajaks. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus väidetav käsund kostjale II seisneb sularaha pangakontolt väljavõtmises, et seda võlgniku huvides kasutada, on kostjate poolne pangakaartide valduse vaidlustamine otseses vastuolus kostjate seisukohtadega hilisemas menetluses, kus kostjad asusid tõendama väljavõetud sularaha otstarvet.
12.Maakohus on põhjendatult leidnud, et ainuüksi kostjate poolt esitatud 31. jaanuari 2014 ning 5. oktoobri 2014 laenulepingud ei tõenda, et nende alusel on antud raha üle. Kostjad ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid maakohtu poolt tuvastatule, mille kohaselt ei ole võlgniku kontodelt tehtud mitte ühtegi ülekannet laenu tagastamisena kostja II kontole viitega konkreetsele laenulepingule, mille alusel väidetavalt laenu on antud. Nimetatu ei ole aga äriühingute majandustegevuses tavapärane. Apellatsioonkaebuse väited kostja II laenu andmise võimekuse kohta on paljasõnalised. Maakohus on hinnanud kostjate arveldusarvete väljavõtteid ning leidnud, et neist ei nähtu, et kostjad oleksid väidetavate laenulepingute sõlmimise eel või ajal võtnud suuremaid summasid arveldusarvetelt välja ning ei tuvastanud, et kostjate arveldusarvetest tuleneks, et kostjad oleksid laenu andnud pangaülekandena. Apellatsioonkaebuse kohaselt oli tegemist jooksva laenu andmisega võlgnikule, mida ka jooksvalt tagastati. Samas ei ole kostja esitanud sisulisi vastuväiteid maakohtu poolt tuvastatule, et kostjate arveldusarvete väljavõtetest nähtub, et kostjad on oma raha kasutanud vaid igapäevaste kulutuste tasumiseks ning kostjatel ei tekkinud 2013, 2014 või 2015 aasta lõppedes sellises ulatuses sularaha jääki, milles väidetavalt laenu anti. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole olulises osas kostjate poolt sääste kasutatud ning kostjal II on olemas sääste ka varasemast äritegevusest. Samas ei ole kostja esitanud tõendeid nimetatud säästude kasutamise kohta. Iseenesest on küll võimalik sääste hoida ka sularahas, kuid eluliselt ei ole usutav, et äriühingule anti suur laen üksikute väikeste osamaksetena sularahas kogutud säästudena. Võlgniku 2014. a majandusaasta aruandes on vandeaudiitori kinnitus, et aruande koostaja ei ole saanud teadlikuks asjaoludest, mis viitaksid raamatupidamise aruande vastuolule hea raamatupidamistavaga. Nimetatu ei tõenda laenulepingu sõlmimist ega seda, et kostja II oleks võimeline äriühingule laenu andma. Maakohus on õigesti märkinud, et majandusaasta aruannetes ei kajastu ka konkreetset laenuandjat. Lisaks on audiitor aruandes märkinud, et ülevaatuse käigus läbiviidud protseduurid on palju vähem mahukad kui rahvusvahelise auditeerimise standardiga kooskõlas tehtud auditi käigus läbiviidud protseduurid.
13.Maakohus on jõudnud põhjendatult järeldusele, et kostjad ei ole tõendanud, et võlgnik sai 2015. aastal laenu Osaühingult Valenberg 20 000 eurot ning et Osaühing Valenberg oleks omandanud kostjalt II nõudeõiguse hinnaga 20 000 eurot. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega (otsuse p-d 35 ja 36) ning ei korda neid TsMS § 654 lg 6 järgi. Majandusaasta aruannete esitamata jätmine Osaühingu Valenberg poolt viitab otseselt sellele, et äriühingu tegevus puudus. Maakohus on põhjendatult tuginenud ekspertarvamusele, mille kohaselt on kõik Osaühinguga Valenberg seotud dokumendid koostatud ajal, mil Osaühing Valenberg oli registrist kustutatud. Maakohus on õigesti leidnud, et kostjad ei esitanud maakohtule usaldusväärseid tõendeid.
14.Maakohus ei ole asunud ebaõigele seisukohale, et võlgniku raamatupidamisdokumente ei ole pankrotimenetluses haldurile üle antud. Kostjate endi väitel taastab kostja I raamatupidamist ja on selle taastatud osas üle andnud. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud väide viitab üheselt sellele, et võlgniku raamatupidamisdokumentide üleandmiskohustust ei ole täielikult täidetud.
Kostjad on esitanud kassaaruanded 2015. ja 2016. aasta kohta. Kui pangast välja võetud ja kontole pandud raha kajastada üheainsa kandena terve aasta kohta, ei tõenda see kokkuvõte usaldusväärselt üksikute tehingute tegemist. Maakohus ei ole otsuse põhjendustes tuginenud hageja lõppseisukohas esitatud koondandmetele, kui asjas olulist tähendust omavale tõendile. Põhjendatud on hageja seisukoht, mille kohaselt ei sisalda nimetatud dokument uusi andmeid. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et hageja on selles dokumendis võrrelnud kostjate endi esitatud andmeid (võlgniku pangakontolt väljavõetud raha ja võlgniku pangakontole sissemakstud sularaha ning väidetavaid kassaraamatutes kajastatud tehinguid).
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas õigesti, et kostjad ei ole tõendanud, et võlgniku kassast võetud sularahaga oleks 3. augustil 2016 tehtud SEB Liising makseid 12078 eurot 97 senti. Kostjate poolt esitatud sularaha sissemakse korralduse järgi on kostja II Aktsiaseltsile SEB Liising tasunud sularahas 12 078 eurot 97 senti (II kd, tl 143–144). Korraldustest nähtub, et maksed on teinud kostja II. Võlgniku kassaandmete väljatrükk ei tõenda üheselt, et liisingule tehti maksed võlgniku rahaga. Maakohus on õigesti leidnud, et puudub igasugune mõistlik põhjendus sellele, miks oli vaja võtta võlgniku kontolt sularaha välja, et see siis sularahas liisinguandjale viia.
16.Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et kostjad ei ole tõendanud, et nad oleks ostnud võlgniku sularaha eest Volvo S70. Müügilepingu p 1 järgi kohustub ostja tasuma ostuhinna. Tasumise aega ei ole lepingus kindlaks määratud. Kostjad ei ole tõendanud sõiduki eest tasumist. Majandusaasta aruandes sisalduvate andmete suhtes jääb ringkonnakohus otsuse p-s 12 väljendatud seisukoha juurde.
17.Kostjad ei ole tõendanud, et võlgniku pangakontolt võetud sularahaga täideti võlgniku kohustusi nii, et raha anti OÜ-le AstnikFinants ja nimetatud äriühing täitis võlgniku kohustusi. Maakohus on põhjendatult tuginenud ekspertarvamusele OÜ AstnikFinants kassaorderite koostamise aja määratlemise kohta. Maakohus on põhjendatult viidanud kostja väidetele, et tegemist oli ka kostja I rahaga.
18.Ringkonnakohus leiab, et hageja on kostja I ja kostja II poolse kohustuse rikkumise tõendamiskohustuse täitnud. Võlgnikule tekitatud kahjuks on hageja väitel võlgniku Swedbank AS-i pangakontolt välja võetud sularaha 35 245 eurot ning SEB Pank AS pangakontole tagastamata jäänud 49 890 eurot. Kostja I ei ole menetluses tõendanud, et ta oleks oma juhatuse liikme kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja I ei ole tõendanud, et ta oleks kasutanud võlgniku pangakontolt välja võetud sularaha võlgniku huvides. Kostja II ei ole tõendanud, et ta käitus võlgniku kontolt välja võetud raha võlgnikule tagastamata jättes käsundiandja suhtes lojaalselt või juhtis käsundiandja tähelepanu võimalikule negatiivsele tagajärjele käsundi täitmise tagajärjel (VÕS § 621 lg 3). Hageja on ka tõendanud võlgnikule kahju tekkimist ja selle põhjuslikku seost kostjate kohustuse rikkumisega: pangakontodelt sularaha väljavõtmisega vähenes võlgniku vara. Raha kontole tagastamata jätmisega äriühingule tekitatud kahju, mis seisneb vara vähenemises pidi olema ka kostjale II ettenähtav. Kahju ärahoidmine oli hõlmatud kostja I puhul juhatuse liikme hoolsuskohustuse ning kostja II puhul käsundisaaja hoolsuskohustuse kaitse eesmärgiga mitte kahjustada käsundiandja vara. Maakohus on ka õigesti tuvastanud, et kostjad vastutavad hageja ees kohustuse rikkumise eest solidaarselt VÕS § 137 lg 1 järgi. Kuigi Swedbank AS-i pangakonto pangakaart oli kostja I valduses ning SEB Pank AS pangakaartide valdaja oli kostja II, olid kostjad abikaasad, kes tegutsesid ka majandustegevuses ühiselt. Kostja II poolt on võetud sularaha ka võlgniku
Swedbank AS-is asuvalt pangakontolt, mille kaardi valdajaks oli kostja I, seda tõendavad Swedbank AS-i sularahaautomaatide poolt tehtud fotod (II kd, tl 154–168).
19.Ringkonnakohus leiab, et kostjate apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud kostjatelt hageja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suuruse osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 18. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus diskretsioonipiire ületanud. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et hageja lepinguline esindaja astus menetlusse alles
15.jaanuaril 2018. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 järgi kuuluvad menetluskulud hüvitamisele vaid juhul, kui lepinguline esindaja on menetluses osalenud ning üldjuhul on kulud hüvitatavad alates esindaja poolt kohtumenetluses osalemisest (vt Riigikohtu 1. aprilli 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-183-14, p 13). Ringkonnakohus leiab, et hüvitamisele ei kuulu hageja lepingulise esindaja menetlusse astumiseni tehtud toimingud 20 tunni ulatuses, mitte 28,5 tunni ulatuses. Kuivõrd hageja esindaja osales 24. jaanuari 2018. a kohtuistungil, siis on selleks ettevalmistumise, kostjate taotlustega eelnev tutvumise ajakulu, samuti istungil osalemise ajakulu põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et ülejäänud osas on hageja lepingulise esindaja ajakulu 60 tunni ulatuses osaliselt ülepaisutatud. Maakohus ei ole hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatust sisuliselt hinnanud. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt sisaldab esindaja ajakulu muuhulgas ka nõupidamisi kliendiga. Nimekirjast ei nähtu eraldi nõupidamistele kulunud ajakulu. Samuti sisaldub esindaja toimingutes kohtutoimiku komplekteerimise ajakulu. Ringkonnakohus leiab, et materjalide komplekteerimine ning kliendiga nõupidamised peaksid olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tsiviilasja materjalidega juba kursis olnud esindaja ajakulu hageja lõplike seisukohtade koostamisele 16 tunni ulatuses mõistlik ega põhjendatud. Arvestades tsiviilasja keerukust ja kestust, materjalide mahtu, teostatud toiminguid ja läbiviidud istungeid, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik hageja lepingulise esindaja ajakulu hageja esindamisel kohtumenetluses peale esindaja menetlusse astumist kokku 50 tundi. Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) on mõistlik. Seega tuleb kostjatel hüvitada hagejale lepingulise esindaja kulu 6000 eurot (120*50). Hageja on käibemaksukohustuslane, seega tuleb kulu hüvitada ilma käibemaksuta. Lisaks lepingulise esindaja kulule tuleb kostjatelt mõista hageja kasuks välja ekspertiisikulu 1155 eurot. Kostjad ei ole ekspertiisikulu väljamõistmist apellatsioonkaebuse põhjendustes vaidlustanud. Kostjatelt tuleb mõista hageja kasuks välja menetluskulud kokku 7155 eurot (käibemaksuta) (6000+1155).
20.Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse vaid väljamõistetud menetluskulude suuruse osas, kuid jätab apellatsioonkaebuse põhinõude osas rahuldamata. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Pooled vaidlesid ringkonnakohtus peamiselt just põhinõude üle. Sellest tulenevalt tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda.
Kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse (TsMS § 174 lg 3). Hageja menetluskuludeks ringkonnakohtus on lepingulise esindaja kulu 4620 eurot (käibemaksuta), millele lisandub istungil esindamise kulu. Hageja esindaja väitel osutas ta hagejale teenuseid apellatsioonimenetluses 38,5 tunni ulatuses, lisandub istungil osalemise ajakulu. Kostjate hinnangul arvestades, et menetlusdokumendis korratakse juba eelnevalt esitatud seisukohti, on mõistlik ajakulu kokku mitte üle 10 tunni. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja ajakulu oluliselt ülepaisutatud. Hageja esindaja esindas hagejat juba maakohtu menetluses, mistõttu oli tsiviilasja asjaolude ja materjalidega eelnevalt kursis. Seetõttu ei saa pidada ajakulu otsusega tutvumisele, apellatsioonkaebuse analüüsile ning vastuse koostamisele 34 tunni ulatuses põhjendatuks. Ringkonnakohus ei arvesta põhjendatud ja vajaliku ajakuluna nõupidamisi kliendiga. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu ringkonnakohtu menetluses kuni kohtuistungi toimumiseni teostatud toimingute eest 13 tundi, s.o maakohtu otsusega tutvumine 1,5 tundi, apellatsioonkaebusega tutvumine ning selle analüüs 5 tundi, vastuse koostamine 4 tundi, istungiks ettevalmitumine 2 tundi, menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi. Lisandub istungil osalemise ajakulu 0,5 tundi, s.t hageja esindaja põhjendatud ja vajalik esindamise ajakulu ringkonnakohtus 13,5 tundi. Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) on mõistlik. Seega tuleb kostjatelt mõista hageja kasuks välja menetluskulud apellatsiooniastmes 1620 eurot (käibemaksuta) (13,5*120). Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse apellatsiooniastme menetlusekuludelt viivise väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja apellatsiooniastme menetluskuludelt 1620 eurolt (käibemaksuta) kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Parrest
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.