2.Välja mõista N. A.lt ja N. A.ilt solidaarselt OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalause kasuks 57 233 (viiskümmend seitse tuhat kakssada kolmkümmend kolm) eurot 86 senti.
Välja mõista N. A.lt ja N. A.ilt solidaarselt OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalause kasuks viivis põhinõudelt 57 233, 86 eurot alates 08.03.2022.a. VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.
Menetluskulud jätta solidaarselt N. A. ja N. A.i kanda solidaarselt.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul jooksul esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.03.08.2016 esitas võlausaldaja OÜ X pankrotihoiatuse ning 17.08.2016 kohtule avalduse OÜ Szilagyi Perzsebet (endine ärinimi OÜ S, edaspidi võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Viru Maakohus võttis 19.08.2016 avalduse menetlusse. 16.09.2016 nimetati võlgnikule ajutine pankrotihaldur. 24.10.2016 kuulutas Viru Maakohus välja OÜ Szilagyi Perzsebet pankroti ning pankrotihalduriks nimetati Tiia Kalaus.
2.Pankrotihaldur esitas Viru Maakohtule hagi N. A. ja N. A.i vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt võõrandas võlgnik pankrotimenetluses kogutud andmete põhjal 17.08.2016 arve nr 41/08 alusel OÜ-le X roomikekskavaatori Komatsu Hydraulic Excavator PC210LC-8 (tehasetähis XXX) hinnaga 45 810 eurot. Pankrotimenetluses ei ole tuvastatud, et nimetatud ostuhinda oleks OÜ-le Szilagyi Perzsebet tasutud. 17.08.2016 arvel märgitud ostuhind summas 45 810 eurot ei vasta Komatsu tegelikule turuväärtusele. 24.01.2020 OÜ ValueExpert poolt koostatud hindamisakti kohaselt oli Komatsu väärtus 78 000 eurot, seega võõrandati Komatsu selgelt alla selle väärtuse. Hageja leiab, et võlgnikule tekitatud kahjuks saab pidada omandist välja läinud vara väärtust ehk 78 000 eurot. Hageja leiab, et N. A. on rikkunud ÄS § 187 lg-st 1 tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust eelkõige sellega, et on võõrandanud tasuta äriühingu vara. Mistahes vastusoorituseta äriühingu vara võõrandamine ei ole juhatuse liikme poolt oma kohustuste täitmine korraliku ettevõtja hoolsusega, vaid juhatuse liige on oma tegevusega soovinud tekitada äriühingule kahju. Samuti on N. A. rikkunud lojaalsuskohustust, sest on eelistanud teise firma huve võlgniku huvidele. Hageja on seisukohal, et N. A. ei täitnud juhatuse liikmele seadusest tulenevat korraliku ettevõtja hoolsuskohustust ja lojaalsuskohustust, mistõttu on ta oma käitumisega tekitanud võlgnikule kahju. Kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused on täidetud: a) N. A. oli võlgniku vara tasuta võõrandamise hetkel võlgniku juhatuse liige, kelle kohustus oli mh täita äriühingu vara hoidmise kohustust; b) N. A. rikkus oma juhatuse liikme kohustusi võlgniku ees ÄS § 187 lg 1 mõttes; c) N. A. tekitas võlgnikule juhatuse liikme kohustuste rikkumisega kahju VÕS § 127 lg 1 mõttes summas 78 000 eurot. Võlgniku vara on nimetatud summa võrra vähenenud. d) kohustuse rikkumise ja kõlgnikule tekkinud kahju vahel eksisteerib põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 mõttes.
Võlgniku pankrotimenetluses on tuvastatud, et tegelikkuses pani just N. A. paika vaidlusaluse tehingu masina maksumuse ja leppis OÜ-ga X müügitingimustes kokku. N. A. võõrandas Komatsu N. A.i kaasaaitamisel tasuta või äärmisel juhul oluliselt odavamalt, kui oli selle reaalne turuhind, eesmärgiga vara võlgnikult välja kantida. N. A. tekitas N. A.i tahtlikul kaasaaitamisel võlgnikule kahju. N. A. vastutab lepinguvälise kahju tekitamise eest VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja 7 alusel. N. A. on võlgniku nimel tegutsedes võõrandanud võlgnikule kuulunud vara selgelt turuväärtusest odavamalt, mistõttu on võlgnikule tekkinud kahju. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku ees viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kuna kostjad on tegutsenud kahju tekitamisel ühiselt, vastutavad nad võlgniku ees kui solidaarvõlgnikud VÕS § 137 lg 1 järgi. Hageja palub kohtul välja mõista kostjatelt viivise seaduses sätestatud määras põhivõlalt (78 000 eurot) alates hagi esitamisest, s.o. alates 09.10.2020, kuni tekitatud kahju täieliku hüvitamiseni TsMS § 367 alusel.
3.Hageja taotles tsiviilasja menetluse peatamist TsMS § 356 lg 1 alusel. Hageja leidis, et antud menetluses otsuse tegemine sõltub täielikult tsiviilasjast nr 2-19-16598 (OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalause hagi X OÜ vastu vara tagasivõitmiseks pankrotivarasse). Kui viidatud asjas tunnistab kohus OÜ X ja võlgniku vahelise müügitehingu kehtetuks ja OÜ X hüvitab rasketehnika (Komatsu) väärtuse võlgnikule, puudub alus tekitatud kahju väljanõudmiseks kostjatelt.
4.06.06.2022 seisukohas täpsustas hageja N. A.i rolli kahju tekitamisel. Hageja märgib, et N. A. korraldas enne võlgniku pankroti väljakuulutamist koos N.ga võlgniku varade, sh vaidlusaluse ekskavaatori Komatsu müüki. Kostjad korraldasid koos tegutsedes võlgniku raha kõrvaldamise. Tsiviilasjas nr 2-16-19159 on nii maakohus oma 03.07.2020. otsuses kui ka Tartu Ringkonnakohus 07.01.2021.a otsuses analüüsinud ja tuvastanud N. A.i rolli OÜ-s S. Kohtud lahendasid hageja nõuet äriühingust kõrvaldatud sularaha kui kahju kostjatelt solidaarselt väljamõistmiseks. Maakohtus kostjad ei vaidlustanud, et nad kasutasid ühiselt AS-is SEB Pank ja AS-is Swedbank avatud arveldusarvete kasutamiseks S OÜ-le väljastatud pangakaarte. Samuti kinnitasid kostjad, et N. A. täitis N. A.lt saadud käsundeid ehk väidetavalt tegutses ta S OÜ esindades. Käsundisaajana tegutsedes, oli N. A. kohustatud tegutsema äriühingu huvides. Ringkonnakohus rõhutas, et kostjad ei ole vaidlustanud äriühingu ja N. A.i vahelisi käsunduslepingust tulenevaid võlasuhteid. N. A. vastutab hageja ees mh siis, kui ta on rikkunud käsundit täites hoolsuskohustust (VÕS § 620 lg 1 ja 2). Kriminaalasjas nr 16221000129 tunnistaja S. S. ülekuulamise protokollist tulenevalt töötas S. S. 2016 aastal AS-is SEB Pank, olles AS S kliendihaldur. Ülekuulamisel antud ütlustest tuleneb üheselt, et N. A. oli reaalne äriühingu juht, kellega S. S. kohtus ning N. A. käis SEB Pangas alati koos N.ga. Oluline on S. S. protokollitud ütlustest ka asjaolu, et tema panga esindajana S OÜ poolt liistud vara müügiga ja/või varale ostjate otsimisega ei tegelenud ning seda ei teinud ka ükski teine kliendihaldur. Varade osas, mis müüdi panga teadmisel edasi (n-ö kolmepoolse lepingu kaudu), leidis S OÜ ostjad ise. Eraldi toob tunnistaja S. S. välja, et just 2016 aastal käis N. A. pangas tema juures pangakontoris sooviga vormistada kõik S OÜ liisingvarad ümber OÜ-le S. Pank selle tehinguga nõus ei olnud. Hinnates kõnealuseid kohtulahendeid kogumis koos S. S.i poolt antud ütlustega, on hageja hinnangul piisavalt alust asuda seisukohale, et N. A. jätkas juhatuse liikme N. A. teadmisel ja
heakskiidul võlgniku nimel tegutsemist ning otsustas muuhulgas iseseisvalt ka kõikide varade müümise üle, sh otsis ja leidis varale ostjad. S. S. ei ole välja toonud, et Komatsu Hydraulic Excavator PC210LC-8 (tehasetähis xxx, edaspidi „Komatsu“) müügi puhul oleks käitumismuster olnud teistsugune. Hageja hinnangul vastutab N. A. alternatiivselt hageja ees VÕS § 619- 620 alusel. Hageja nõue N. vastu ei ole aegunud. Aegumine oli vahepealsel ajal kostjate vastu algatatud kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi esitamise ja menetlemise tõttu peatunud. Juriidilisest isikust kannatanu pankroti väljakuulutamise korral saab lugeda aegumistähtaja kulgemise alguseks aja, mil kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust sai teada kannatanu pankrotihaldur (vt Riigikohtu 23.02.2022 lahend tsiviilasjas nr 2-19-3736). Tuginedes Riigikohtu viidatud seisukohale, tuleb hageja arvates lugeda aegumise kulgemise alguseks nimetada just seda kuupäeva. Ka juhul, kui jätta Riigikohtu juhis arvestamata ja lugeda aegumise kulgemise alguseks tehingu tegemise ehk arve nr 41/08 koostamise ja väljastamise päeva, ei ole hagi N. A.i vastu aegunud. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 3 kohaselt lõpeb nõude aegumise peatumine peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega. Hageja esitas Viru Ringkonnaprokuratuurile kostjate vastu kriminaalasjas nr 16221000129 tsiviilhagi 18.10.2018, mille punktis 3 nõudis hageja kostjatelt Komatsu võõrandamisega võlgnikule tekitatud kahju hüvitamist. Aegumine peatus alates 18.10.2018. Hageja tsiviilhagi jäeti Viru Maakohtu Narva kohtumaja määrusega läbi vaatamata. Seega TsÜS § 160 lg 3 kohaselt lõppes aegumise peatumine 12.12.2019 ning aegumine jätkus alates 13.12.2019. Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja hagiavalduse Viru Maakohtule 09.10.2020, järelikult peatus TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine 09.10.2020. Hageja nõue ei ole aegunud.
5.28.11.2022 menetlusdokumendis selgitas hageja järgmist: OÜ S ja AS SEB Liising sõlmisid 11.04.2012 liisingulepingu nr 12102552, mille esemeks oli vaidlusalune 2 pöördekskavaator Komatsu PC210LC-8 (VIN-kood XXX). Ekskavaator omandati Komatsu tehnika esindusest AS-ist B uuena ja maksis omandamise hetkel 123 602 eurot (lisandus käibemaks). Komatsu valdus anti võlgnikule üle 27.04.2012. N. A. esitas 19.08.2016 elektroonilise taotluse liisingulepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks . Taotluse tekstist on näha, et OÜ S soov liisingulepingu lõpetamisel oli liisinguese (Komatsu) omandada. Vastava taotluse esitamise õiguse nägi ette Liisingulepingu p 28.1. Taotlus tõendab muuhulgas, et liisingulepingut ei lõpetatud SEB Liising AS algatusel (nt tasumata võlgnevuste tõttu). 19.08.2016 on SEB Liising AS koostanud ja väljastanud vara väljaostuarve nr A16267496 summas 14 766,14 eurot. Arve selgitusse on märgitud liisingulepingu nr L12102552, pöördekskavaatori Komatsu mark ja number, väljaostuhind (vastab lepingujärgsele tasumata liisingujäägile), tasumata intressiosa ja ennetähtaegse lõpetamise tasu1. Arve tõendab üheselt AS-i SEB Liising nõustumust võlgniku esitatud liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamise avaldusega. Arve saajaks on Võlgnik. Liisingulepingu punkti 28 viimases lõigus on fikseeritud kokkulepe, kuidas toimub lepingu ennetähtaegse lõpetamise puhul omandi üleminek liisinguvõtjale. Vastavalt kokkuleppele „käesolevas punktis nimetatud kohustuste täitmise järel läheb liisingueseme omand üle liisinguvõtjale. Liisinguese on liisinguvõtja otseses valduses ja omandi üleminekul liisinguvõtjale valduse üleandmist ei toimu. Omandi ülemineku päevaks loevad pooled päeva, millal liisinguandjale on laekunud kõik liisinguvõtja poolt tasumisele kuuluvad maksed. ”. Vastuseks hageja päringutele teatas AS SEB Liising, et „klient ostis vara välja arve alusel summas 14 766,14 eurot“.
AS SEB Liising 24.11.2022 kirjast nr 31673794 nähtub, et väljaostuarve nr A16267496, st kõik nõuded tasuti lepingu lõpetamisel OÜ S poolt ühes osas. Vastuseks hageja täiendavale päringule teatas AS SEB Liising, et „lepingu punkti 28.4 kohaselt on omandiõigus üle läinud kõikide nõuete tasumise kuupäeval 22.08.2016. Seega on üheselt selge ja tõendatud, et vastavalt liisingulepingus kokkulepitule oli hiljemalt 22.08.2016 võlgnik Komatsu omanik. N. A. väitis 14.06.2022 kohtuistungil vastuseks hageja esindaja küsimusele, kuidas toimus Komatsu üleandmine ostjale, OÜ-le X, et „me tegime tehingu ja siis ta tuli ja võttis ära Komatsu“. Seega on üheselt selge, et valdus Xile anti üle peale liisingulepingu lõpetamise õigustoimingute tegemist ning ajal, kui Võlgnik oli saanud Komatsu omanikuks. SEB Liising AS ei ole Komatsut OÜ-le X müünud ega ka valdust üle andnud. Tehingu tegemise ajal kehtinud VÕS § 208 lg 1 järgi kohustus müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustus müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vallasasja omandi tekkimist reguleeris AÕS § 92 lg 1, mille järgi tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Seega seadusest ei tulene, et müüja peaks müügitehingu sõlmimise ajal olema asja omanik. Võlgnik sai Komatsu müügis kokku leppida ja esitada 17.08.2016 ka OÜ-le X Komatsu müügiks arve ajal, kui liisinguleping AS-iga SEB Liising oli veel kehtiv ja lõpetamata. Müügilepingu järgi oli Võlgnik kohustatud tegema võimalikuks omandi ülemineku OÜ-le X. Hageja täpsustas oma nõuet kostjate vastu ja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 63 233,86 eurot. AS SEB Liising vastuse kohaselt omandas võlgnik Komatsu AS-lt SEB Liising, tasus AS-le SEB Liising liisingulepingu lõpetamisel 14 766,14 eurot. Kuivõrd Võlgniku kohustused on nimetatud summa ulatuses vähenenud, siis ei saa seda kahjuhüvitise osaks pidada ega arvestada. Ostuhinda ülejäänud osas ei ole võlgnikule tasutud ning Komatsu on müüdud ka turuhinnast tunduvalt odavamalt.
6.Lõppseisukohtades jäi hageja kõigi oma varasemates menetlusdokumentides toodud faktiväidete ja tõendite ning kohtuistungil avaldatu juurde. Hageja märgib, et kostjad ei ole käesolevas asjas esitanud mitte ühtegi tõendit ega taotlust tõendite kogumiseks või kaasamiseks mõnest muust kohtumenetlusest (nt 2-19-16598). 14.06.2022 istungil juhtis kohus kostjate tähelepanu, et teises tsiviilasjas esitatud tõenditele viitamiseks peavad kostjad esitama korraliku taotluse, määrates selle esitamiseks kostjatele tähtaja 11.07.2022. 18.07.2022 ekirjaga kostjad taotlusi ei esitanud ning palusid asi läbi vaadata ilma nendeta. Seega on kõik kostjate vastuväited paljasõnalised. Pankrotimäärusest tuleneb, et võlgnik oli maksejõuetu juba juulis 2016. Sellest hoolimata ei esitatud võlgniku nimel kohtule pankrotiavaldust, vaid võlausaldaja 17.08.2016 pankrotihoiatusest tulenevalt alustasid kostjad paralleelselt toiminguid varade võimalikust pankrotipesast välja võõrandamiseks. Liisingulepingu sõlmimisel oli Komatsu hinnaks 148 322,40 eurot (vt lepingu p 4). 17.08.2016 (s.o samal päeval Võlgniku vastu esitatud pankrotihoiatusega) väljastatud arve nr 41/08 alusel võõrandas Võlgnik OÜ-le X roomikekskavaator Komatsu Hydraulic Excavator PC210LC-8 (tehasetähis XXX, edaspidi „Komatsu“) hinnaga 45810 eurot. Nimetatud ostuhinda ei tasutud. Komatsu võõrandamisega tekitasid kostjad solidaarselt võlgnikule kahju 63 233,86 euro ulatuses. Hagi on esitatud kostjate vastu põhjusel, et kostjad võõrandasid võlgniku vara (s.o Komatsu) tunduvalt odavamalt selle tegelikust turuväärtusest ning reaaluses võlgnik vara võõrandamise eest vastusooritust (mh seda ebaõiget müügihinda) ei saanud. N. A. vastutab juhatuse liikme kohustuste (eeskätt hoolsuskohustuse) rikkumisega võlgnikule tekitatud kahju eest. N. A. vastutab deliktiõiguse alusel või käsundisaaja hoolsuskohustuse rikkumise eest. Võlgnikul oli õigus
Komatsut võõrandada. Kostjad on oma 06.01.2023 menetlusdokumendis esitanud paljasõnalise ja ebaõige väite, justkui AS SEB Liising müüs Komatsu OÜ-le X. Tegelikkuses võõrandasid kostjad võlgniku nimel Komatsu OÜ-le X. Liisingulepingust tulenevad Võlgniku kohustused AS-i SEB Liising ees täideti ning võlgnikust sai Komatsu omanik. Asjaolu, et 17.08.2016 arve väljastamise hetkel oli Komatsu liisingvara, ei mõjuta võlgniku ja OÜ X vahelist Komatsu müügitehingut. Seadusest ei tulene, et müüja peaks müügitehingu sõlmimise ajal olema asja omanik. Ka Võlgnik sai Komatsu müügis kokku leppida ja esitada 17.08.2016 ka OÜ-le X Komatsu müügiks arve ajal, kui Liisinguleping AS-iga SEB Liising oli veel kehtiv ja lõpetamata. Müügilepingu järgi oli võlgnik kohustatud tegema võimalikuks omandi ülemineku OÜ-le X. Omand OÜ-l X tekkis seoses valduse üleandmisega, valduse üleandmise ajaks oli ise saanud Komatsu omanikuks. Valduse üleandmist OÜ-le X kinnitas N. A. 14.06.2022 istungil. Komatsu müügihind ei vastanud selle turuväärtusele. Hageja on esitanud tõendeid, et Komatsu turuväärtuss 2016. aasta seisuga oli 78 000 eurot. 28.11.2022 on riiklikult tunnustatud ekspert T. A. koostanud ekspertarvamuse nr 2047, mille kohaselt peab ekspert Komatsu väärtuseks 2016. aasta seisuga käibemaksuta kuni 67 000 eurot, koos käibemaksuga seega kuni 80 400 eurot. Komatsuga sama mudeli sarnaste töötundide arvu ja tootmisaastaga ekskavaatorite müügikuulutuste kohaselt jäävad hinnad vahemikku 62 000 kuni 69 000 eurot. Komatsu müügiarvel oli hinnaks märgitud aga 45’810 eurot. On ilmne, et võlgnik jäi ilma märkimisväärsest summast, kuivõrd kostjad võõrandasid Komatsu selgelt alla selle turuväärtuse. Kostjad ei ole tõendanud, et Võlgnik sai Komatsu võõrandamise eest mingitki vastusooritust. Liisingulepingu lõpetamisel tasuti AS SEB Liising 14 766,14 eurot. Kuivõrd võlgniku kohustused on nimetatud summa ulatuses vähenenud, ei saa seda kahjuhüvitise osaks pidada ega arvestada. Komatsu tegelik turuväärtus oli 78 000 eurot ning võlgniku kohustused Komatsuga seoses vähenesid ainult 14766,14 euro ulatuses, siis on kostjad tekitanud võlgnikule kahju 63 233,86 eurot. Hageja leiab, et N. A. rikkus ÄS § 187 lg-st 1 tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust, tegi võlgniku varaga tehingu, mille eest võlgnik kohast vastusooritust ei saanud. AS SEB Liising esindaja ja Võlgniku kliendihaldur S. S. on kriminaalasjas nr 162210000129 tunnistanud, et kostja oli reaalne äriühingu juht, kellega S. S. kohtus ning N. A. käis SEB Pangas alati koos N. A. (vt dtl 86- 88). Ka telefonitsi suhtlemine käis alati N.ga. S. S. on kinnitanud, et ostjad leidis Võlgnik ise. Lisaks on S. S. märkinud, et 2016. aastal käis N. A. pangas tema juures, sooviga vormistada kõik võlgniku liisingvarad ümber OÜ-le S – liisinguandja ei olnud sellega nõus. Tsiviilasjas nr 2-16-19159 tuvastati, et N. täitis N. poolt võlgniku nimel antud käsundeid ja tegutses võlgnikku esindades. Kohtud tuvastasid, et N. A. ei tegutsenud VÕS § 620 lg-st 1 tuleneva vajaliku hoolsusega ning lg-st 2 ei hoidnud ära käsundiandjale (s.o võlgnikule) kahju tekkimist. Tsiviilasja nr 2-20-15009 peetud kohtuistungil võttis N. omaks, et tema mh tegeles võlgniku nimel võlgniku ehitustehnika müümisega, otsides sellele ostjaid ning määrates tehingutingimusi. N. A. tekitas võlgnikule kahju käsundisaaja hoolsuskohustust rikkudes ja vastutab VÕS § 619-620 tulenevalt või on võlgnikule tekitanud lepinguvälist kahju VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja 7. Kostjad vastutavad võlgniku ees kui solidaarvõlgnikud VÕS § 137 lg 1 järgi. Hageja nõuab viivist seaduses sätestatud määras põhivõlalt (s.o 63,233,86 eurot) alates hagi esitamisest (s.o 09.10.2020) kuni tekitatud kahju täieliku hüvitamiseni.
KOSTJATE VASTUVÄITED
7.N. A. ja N. A. hagiga ei nõustu ja vaidlevad sellele vastu täies ulatuses. Kostjad leiavad, et nõue on alusetu ja N. A.i suhtes aegunud (kostjad paluvad kohaldada aegumist, TsÜS § 150 lg 1). Kostjad märgivad, et kohus otsustas tsiviilasjas nr 2-19-16598 ekskavaatori Komatsu PC210 LC-8 müügi kohta, et see seade ei kuulunud OÜ S, vaid on AS SEB Liisingu omand. Kostjad ei usu, et peaksid vastutama kolmandate isikute tehtud tehingute eest.
MENETLUSE PEATAMINE
8.26.11.2020.a. määrusega peatas kohus tsiviilasja nr 2-20-14833 menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-19-16598 (OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalause hagi X OÜ vastu vara tagasivõitmiseks pankrotivarasse) tehtud lahendi jõustumiseni (tl 43-44). Nimetatud tsiviilasjas palus hageja tunnistada kehtetuks pankrotivõlgniku ning OÜ X vahel 19.08.2016.a sõlmitud müügileping ning välja mõista OÜ-lt X pankrotivarasse roomikekskavaator Komatsu Hydraulic Excavator PC210LC-8 (tehasetähis XXX) või üleandmise võimatuse korral hüvitada selle väärtus 71 000 eurot (+ käibemaks). Käesolevas tsiviilasjas nõudis hageja sama võõrandamise tehinguga tekitatud kahju hüvitamist N. A.lt kui võlgniku juhatuse liikmelt tehingu tegemise ajal ja N. A.ilt kui tehingu vahetult ettevalmistajalt ja tingimuste kooskõlastajalt. Kui tsiviilasjas 2-19-16598 tunnistanuks kohus OÜ X ja võlgniku vahelise müügitehingu kehtetuks ja OÜ X hüvitab rasketehnika väärtuse võlgnikule, puudunuks alus / vajadus kahju väljanõudmiseks kostjatelt.
9.Kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-16598 jõustus 18.10.2021.a.
08.detsembri 2020 otsusega jättis maakohus OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalause hagi rahuldamata. Tartu Ringkonnkohus jättis 28.05.2021.a otsusega Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Tiia Kalause apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 8. detsembri 2020. a otsuse resolutsiooni muutmata, kuid ringkonnakohus muutis maakohtu otsuse põhjendusi. Maakohus tuvastas, et S OÜ tegi 19. augustil 2016 makse AS-le SEB Liising liisingulepingu L12102552, Komatsu PC210LC-8 XXX ennetähtaegse lõpetamise osas. S OÜ täitis võlgniku kohustuse liisinguandja ees. Ringkonnakohtu istungil väitis hageja esindaja, et OÜ X tasus arve alusel 19. augustil 2016 S OÜ-le, kes omakorda tasus samal päeval liisinguandjale. Ringkonnakohus leidis, et kui hageja esitatud 17. augusti 2016 arve tõendab sellel kuupäeval sõlmitud tehingut võlgniku ja kostja vahel, siis selle tehingu tegemise hetkel ei olnud võlgnik liisingulepingu eseme omanik. Iseenesest on õige hageja seisukoht, mille kohaselt ei sõltu lepingu kehtivus VÕS § 12 järgi sellest, kas lepingupoolel oli lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. Hageja esitatud 17. augusti 2016 arve tõendab sellel kuupäeval sõlmitud tehingut võlgniku ja kostja vahel. Ringkonnakohus leidis, et müügilepingu esemeks ei olnud mitte arvel nimetatud pöördekskavaator Komatsu, vaid selle masina omandiooteõigus, kuna selle tehingu tegemise hetkel ei olnud võlgnik liisingulepingu eseme omanik. Samas saab sellisel lepingul olla VÕS § 175 lg 1 ja 2 järgi tähendus üksnes võlgniku ja kostja vahelises sisesuhtes. Võlgnikule kuulus enne 17. augusti 2016 tehingu tegemist, millega liisinguleping lõpetati, asjaõiguslik ooteõigus liisingulepingu esemele, mitte masina omand. Võlgnik oli lepingu lõpetamise hetkeks lepingueset pikema aja jooksul kasutanud. Menetluses esitatud eksperthinnangu järgi oli sõiduki hind 50 000 eurot + käibemaks. Eksperthinnangu järgi võis masina müügihind olla ka ca 25% madalam, kui müügil on mitu masinat korraga ning müügiaeg 4-5 kuud. Seega ei ole tehingus kokkulepitud hind oluliselt erinev ekspertarvamuses avaldatud masina maksumusest ning vaidlusalusel tehingul puudus kinke iseloom. Riigikohus jättis 18.10.2021.a. määrusega pankrotihalduri kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning Tartu Ringkonnakohtu lahend jõustus 18.10.2021.a.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.
12.17.08.2016 esitas OÜ X avalduse OÜ S (alates 30.08.2016 ärinimi OÜ Szilagyi Perzsebet) pankroti väljakuulutamiseks. 19.08.2016 võttis maakohus avalduse menetlusse (tsiviilasi nr 2-16-12507). 16.09.2016 nimetati võlgnikule ajutine pankrotihaldur. 24.10.206 kuulutas Viru Maakohus välja OÜ Szilagyi Perzsebet pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Tiia Kalause (tl 10-22). 17.08.2016.a. võõrandas OÜ S arve nr 41/08 alusel OÜ-le X roomikekskavaatori Komatsu Hydraulic PC210LC-8 (tehasetähis XXX) hinnaga 45 810 eurot (tl 23). Hageja leiab, et ostuhinda ei ole võlgnikule tasutud ning ostuhind 45 810 ei vasta roomikekskavaator Komatsu tegelikule turuväärtusele. Hageja on esitanud kostjate vastu kahju hüvitamise nõude. Hageja on seisukohal, et võlgniku vara vähenes 63 233,86 euro võrra. Hageja leiab, et N. A. rikkus ÄS § 187 lg-st 1 tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust tehes võlgniku varaga tehingu, mille eest võlgnik kohast vastusooritust ei saanud. N. A. vastutab võlgniku ees lepinguvälise kahju tekitamise sätete VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja 7 alusel või alternatiivselt käsundisaaja hoolsuskohustuse rikkumise eest VÕS § 619- 620 alusel.
13.Hageja tuli menetluses TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada kostja vastutuse eelduste olemasolu, Kahju hüvitamise nõude esitamiseks OÜ S juhatuse liikme, N. A. vastu pidi hageja tõendama, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud (ÄS § 187 lg 1), osaühing on saanud kahju (VÕS § 127) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Juhatuse liige (kostja) vabaneb ÄS § 187 lg 2 2 lause järgi vastutusest kui tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt Riigikohtu 03.01.2020 otsus tsiviilasjas nr 217-13855 p 10). Nõude rahuldamiseks N. A. kui käsundisaaja vastu pidi hageja tõendama, et kostja rikkus VÕS § 620 lg 2 tulenevat hoolsuskohustust, kahju tekkimist, selle ettenähtavust ja kuulumist lepingu kaitsealasse ning põhjuslikku seost kahju ja kohustuse rikkumise vahel. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva vastutuse kohaldamiseks peab hageja üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise (vt Riigikohtu 12.12.2016.a lahend tsiviilasjas 3-2-1-132-16 p 14) Tuginedes N. A.i teo õigusvastasusele VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi, pidi hageja tooma muuhulgas esile kahju tekitajat kohustava kaitsenormi olemasolu ning VÕS § 1045 lg-st 3 tulenevalt ka selle,
et selle sätte vähemalt üheks eesmärgiks oli kaitsta kannatanut kahju eest, mille eest ta hüvitist nõuab. Nende eelduste olemasolu korral saab kahju tekitaja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et ei olnud kaitsenormi rikkumises süüdi (vt Riigikohtu 23.02.2022 lahend tsiviilasjas nr 2-19-3736/84 p 13).
14.Kostjad leiavad, et nõue on N. A.i suhtes aegunud (TsÜS § 150 lg 1; vara võõrandati X OÜle 17.08.2016.a. , tl 23) ja paluvad kohaldada aegumist (tl 40). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Vastavalt TsÜS § 150 lg 1 on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hageja kostjate aegumise vastuväitega ei nõustu. Hageja viitab Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas arvestada aegumistähtaja kulgemist ajast, mil kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust sai teada kannatanuks oleva juriidilise isiku juhatuse liige, kes ka ise osales isikute eelneval kokkuleppel kahju tekitamises. Kui kannatanul oli üks või mitu juhatuse liiget, kes kõik osalesid kahju tekitamisel, ei ole olukorras, kus kohus on välja kuulutanud kannatanu pankroti ja nimetanud pankrotihalduri, hea usu põhimõttega kooskõlas siduda aegumistähtaja algust tema juhatuse liikmete teadmisega. PankrS § 541 lg 1 kohaselt teeb pankrotihaldur pankrotivaraga seotud tehinguid ja muid toiminguid ning osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Sellest tulenevalt saab juriidilisest isikust kannatanu pankroti väljakuulutamise korral lugeda aegumistähtaja kulgemise alguseks aja, mil kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust sai teada kannatanu pankrotihaldur (vt Riigikohtu 23.02.2022 lahend tsiviilasjas nr 2-19-3736) Kohus ei nõustu kostjate aegumise vastuväitega. Võlgniku juhatuse liige N. A. tegi vaidlusaluse tehingu koos N. A.iga. Võlgniku pankrot kuulutati välja ja nimetati pankrotihaldur 24.10.2016 (tl 10-21). Kohus nõustub, et aegumise kulgemise tähtaja algust saab hakata lugema alates 24.10.2016.a TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Viidatud paragrahvi lõike 3 kohaselt lõpeb nõude aegumise peatumine peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega. Hageja esitas Viru Ringkonnaprokuratuurile kostjate vastu kriminaalasjas nr 16221000129 tsiviilhagi 18.10.2018, milles nõudis muuhulgas Komatsu võõrandamisega võlgnikule tekitatud kahju hüvitamist (tl 90-94) Tulenevalt TsÜS § 160 lg 1 sätestatust, katkes aegumine 18.10.2018. Viru Maakohtu 12.12.2009 määrusega (tl 95-100) jäeti tsiviilhagi roomikekskavaatori Komatsu PC210LC-8 osas läbi vaatamata. Vastavalt TsÜS § 160 lg 3 lõppes aegumise peatumine 12.12.2019 ning jätkus alates 13.12.2019. Hagiavaldus käesolevas tsiviilasjas esitati Viru Maakohtule 09.10.2020, seega peatus TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine 09.10.2020 uuesti. Kooskõlas TsÜS § 168 lg 1 aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Kohus on seisukohal, et aegumise kulgemist tuleb lugeda alates 24.10.2016; perioodil 18.10.2018 12.12.2019 oli aegumine peatunud ning peatus uuesti alates 09.10.2020 käesolevas tsiviilasjas hagi esitamisega ning hageja nõue N. A.i vastu aegunud.
15.Hagiavalduse kohaselt tekitasid kostjad võlgnikule kahju Komatsu Hydraulic Excavator PC210LC-8 (tehasetähisXXX) võõrandamisega selle eest vastusooritust saamata ja müües vara oluliselt alla selle turuväärtuse. Kahjuks peab hageja omandist välja läinud vara väärtust 63 233, 86 eurot (78 000 vara väärtus ValueExpert.ee hindamisakti järgi – AS SEB Liising lepingu lõpetamisel tasutud 14 766,14). 15.1 Hageja esitas võõrandamistehingu tõendamiseks arve – saatelehe nr 41/08 17.08.2016 (tl 23), millel on makse saajana märgitud OÜ S, maksjana OÜ X ning ostuhind 45 810 (sh käibemaks). Arvel on märge, et arvest tulenevad nõudeõigused on loovutatud OÜ-le S ning tasumisele kuuluvad summad tuleb tasuda OÜ S arveldusarvele. Mistahes nõude loovutamist menetluses tõendatud ei ole OÜ S ja SEB Liising sõlmisid 11.04.2012 liisingulepingu nr 12102552, mille esemeks oli pöördekskavaator Komatsu PC210LC-8 (tl 130-138). Komatsu omandati Komatsu tehnika esindusest AS B uuena ning maksis omandamise hetkel 123 602 eurot (km-ta) (tl 139-140). N. A. esitas 19.08.2016 elektroonilise taotluse liisingulepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks. Taotluse tekstist on näha, et OÜ S tahe oli liisingulepingu lõpetamisel liisinguese (Komatsu) omandada (tl 141-142). Liisingulepingu p 28.1 nägi ette liisinguvõtja õiguse täita lepingust tulenevad kohustused ennetähtaegselt, teatades sellest kirjalikult liisinguandjale vähemalt kolm kuud ette (tl 134). 19.08.2016 koostas ja väljastas SEB Liising AS OÜ-le Szilagyi Perzsebet vara väljaostuarve nr A16267496 summas 14 766,14 eurot (tl 143) Vastavalt S ja SEB Liising vahel sõlmitud liisingulepingu p 28 kohaselt p-s 28 nimetatud kohustuste täitmise järel läheb liisingueseme omand liisinguandjalt üle liisinguvõtjale. Liisinguese on liisinguvõtja otseses valduses ja omandi üleminekul liisinguvõtjale valduse üleandmist ei toimu. Omandi ülemineku päevaks loevad pooled päeva, millal liisinguandjale on laekunud kõik liisinguvõtja poolt tasumisele kuuluvad maksed. AS SEB Liising 11.11.2022 vastuse kohaselt ostis klient vara välja arve alusel summas 14 766,14 eurot (tl 147). SEB Liising teatab, et kõik nõuded täideti 22.08.2016, järelikult läks vastavalt liisingulepingu p 28 liisingueseme Komatsu omand üle võlgnikule 22.08.2016.a. (vt ka SEB Liising 25.11.2022 vastus, tl 149). Väljaostuarve nr A16267496 tasus OÜ S (tl 147) Hageja on seisukohal, et võlgnik sai Komatsu müügis kokku leppida ja esitada 17.08.2016 OÜ-le X arve ka ajal, kui liisinguleping AS SEB Liising oli veel kehtiv ja lõpetamata. Müügilepingu järgi oli võlgnik kohustatud tegema võimalikuks omandi ülemineku OÜ-le X, omand OÜ-l X tekkis valduse üleandmisega ning selleks hetkeks oli võlgnik saanud Komatsu omanikuks. Kohus nõustub hageja seisukohaga. Vastavalt VÕS § 208 lg 1 kohustub müüja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. Kohus on seisukohal, et 17.08.2016 müügitehingu hetkel ei olnud lepingu esemeks mitte arvel nimetatud pöördekskavaator Komatsu, vaid selle masina omandiooteõigus, kuna tehingu tegemise
hetkel ei olnud võlgnik liisingulepingu eseme omanik, küll aga omandas võlgnik selle 22.08.2016 (tl 149) tehes Komatsu valduse üleandmisega võimalikuks OÜ-le X (ostjale) omandi ülemineku. 15.2 Kohus on seisukohal, et Komatsu võõrandamistehinguga tekitati OÜ S kahju. Asjas on tõendatud, et liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamise avalduses märkis S juhatus liige N. A. roomikekskavaatori Komatsu omandamise soovi (tl 141). Szilagyi Perzsebet pankrotimääruse (tl 10-22) kohaselt leidis ajutine pankrotihaldur, et võlgniku makseraskused tekkisid 2015. aastal ja 2016. aastal need süvenesid, tegevuse lõpetamisel oli alaline maksejõuetus välja kujunenud. Haldur märgib ka seda, et maksejõuetus saabus koos aktiivse tegevuse lõppemisega juulis-augustis 2016.a. Võlgnik hakkas oma tegevust koondama ja lõpetamiseks ettevalmistusi tegema 2016. aasta kevadel märtsis-mais, Sel perioodil on lõpetatud osaliselt töölepingud, võõrandatud vara ning teadaolevatele võlausaldajatele on tekkinud võlad sellest perioodist või varem. (tl 18). Kui 17.08.2016 müügitehingu hetkel ei olnud lepingu esemeks mitte arvel nimetatud Komatsu, vaid selle omandiooteõigus, siis võlgniku ooteõigusest loobumine võib võlgniku (ja võlgniku võlausaldajate) huve kahjustada. Kui võlgnik on oma ooteõiguse üle andnud, võtab see pankrotihaldurilt ära võimaluse otsustada eseme pankrotivarasse omandamise üle (vt Tartu Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas 2-19-16598) AS SEB Liising 25.11.2022.a. vastuse kohaselt läks vara (Komatsu) omand üle OÜ-le S 22.08.2016.a. (tl 149). Kostjad ei ole menetluses millegagi tõendanud ostuhinna tasumist/laekumist võlgnikule (OÜ-le S). Veelgi enam, tsiviilasjas nr 2-19-16598 tehtud otsusest tulenevalt on OÜ X tasunud ostuhinna OÜle S. Arvel nr 41/08 väidetavat nõude loovutamist OÜ-le S millegagi tõendatud ei ole. Seega on vara võõrandatud selle eest vastusooritust saamata ning OÜ-le S on tekitatud kahju. 15.3 Hageja hindab kahju suuruseks - hageja omandist välja läinud vara väärtust 63 233, 86 eurot. Hageja on seisukohal, et arvel nr 41/08 märgitud ostuhind 45 810 eurot ei vasta Komatsu tegelikule turuväärtusele. Oma väite tõendamiseks esitas hageja 24.01.2020.a OÜ ValuExpert koostatud hindamisakti, mille järgi on hinnatava ekskavaatori maksumuseks tagasiulatuvalt 2016. a septembris 60 000-65 000 eurot käibemaksuta (tl 24-25) ja riiklikult tunnustatud ekspert Toomas Õlekõrre ekspertarvamuse nr 2047 28.11.2022 (tl 150-152), mille kohaselt Komatsu turuväärtus augustis 2016.a oli vahemikus 62 000-67 000 eurot käibemaksuta. Kostja hageja väiteid millegagi ümber lükanud ei ole, omapoolseid tõendeid vara turuväärtuse kohta võõrandamise ajal esitanud ei ole. Tuginedes hageja esitatud hindamisaktile ja ekspertarvamusele nõustub kohus, et Komatsu turuväärtus selle müügi hetkel 2016. a ei olnud 45810 eurot, vaid kõrgem. Kohus märgib, et kostjad ei ole ka millegagi põhjendanud, millistel põhjustel ja kaalutlustel müüdi ekskavaator sellise hinnaga. Hageja on märkinud ekskavaatori väärtuseks 78 000 eurot, arvestades OÜ ValueExpert hinnangus toodud maksimumi 65 000 (hinnangus antud vahemik 60 000 -65 000 eurot), millele lisandub käibemaks 13 000 eurot. Kohus märgib, et hageja esitatud ekspertarvamustest tulenevalt on hinnangu andmisel lähtutud ekskavaatori soetusmaksumusest, töötundide arvust, amortisatsioonist, varustust, samas ei ole kumbki märkinud müügiprotsessi/müügiaja võimalikku mõju hinnale. Samuti tuleb kohtu hinnangul arvestada asjaolu, et müügihetkel liisingus olev vara müüdi liisinguandja osaluseta, ka see asjaolu võis mõjutada müügihinda. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks ekskavaatori väärtuseks 72 000 eurot (OÜ ValueExpert hinnangus, alates 60 000, millele lisandub käibemaks) Hageja esitatud võõrkeelsed müügikuulutused (tl 171-174) jätab kohus tähelepanuta.
Kuivõrd liisingulepingu lõpetamisel tasuti AS-le SEB Liising 14 766,14 eurot (tl 143, 147, 149), on võlgnikule tekitatud kahju 72 000 – 14 766,14 = 57 233,86 eurot. Vara võõrandati vastusooritust saamata. Hageja nõue N. A. vastu
16.Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 nimetatud kahju hüvitamise nõuet juhatuse liikmete vastu saab pankrotistunud äriühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur (ÄS § 187 lg 4) ÄS § 187 lg 1 sätestab juhatuse liikme kohustuse täita oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Sama paragrahvi 2. lõike järgi juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks on ÄS § 187 lg 2 esimene lause. Kuna juhatuse liikme õigussuhe on olemuslikult tehinguline, kohaldub kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel VÕS § 115. Kahju hüvitamiseks peab osaühing tõendama, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud, osaühing on saanud kahju ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Juhatuse liige vabaneb ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline erinevus VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist - äriühing peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (vt Riigikohtu 03.01.2020.a. lahend tsiviilasjas nr 2-17-13855/81 p 13). N. A. oli OÜ S juhatuse liige perioodil 09.12.2002-30.08.2016 (tl 12). Käesoleva tsiviilasja menetluses ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et Komatsu müügitehingust saadud vahendid oleks laekunud võlgnikule, ehk et võlgnik oleks saanud vara võõrandamisele vastusoorituse. Kohus on seisukohal, et äriühingu vara võõrandamine selle eest vastusooritust saamata/kantimine ei järgi ÄS § 187 lg 1 sätestatud hoolsuskohustust. Nõude esitamise eeldused N. A. vastu on täidetud - N. A. oli vara võõrandamise hetkel võlgniku juhatuse liige, kellel kohustus oli muuhulgas hoida äriühingu vara; - N. A. juhatuse liikmena rikkus oma kohustusi ÄS § 187 lg 1 võlgniku ees; - N. A. on võõrandamistehinguga tekitanud võlgnikule kahju (VÕS § 127 lg 1); - N. A. kohustuse rikkumise ja võlgnikule kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kostja tegevuseta ei ole võlgniku vara selles ulatuses vähenenud. Hageja nõue N. A.i vastu
17.Hageja leiab, et kuivõrd N. A. määras tehingu hinna ning leppis X OÜ-ga müügitingimustes kokku, mille tulemusena N. A.a võõrandas Komatsu roomikekskavaatori N. A.i kaasaaitamisel tasuta või turuhinnast oluliselt odavamalt ning tekitades võlgnikul kahju N. tahtlikul kaasaaitamisel, vastutab N. A. õigusvastaselt tekitatud kahju sätete VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja 7 alusel. Alternatiivselt tugineb hageja õigusliku alusena VÕS § 619-620 tulenevalt (N. A. tekitas võlgnikule kahju käsundisaaja hoolsuskohustust rikkudes) Kohtu hinnangul on põhjendatud N. A.i ja võlgniku vahelise õigussuhte kvalifitseerimisel tugineda VÕS § 619-620 sätetele.
Vastavalt VÕS § 620 lg 1 peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi 2. lõike järgi peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Lisaks eeltoodule peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid (VÕS § 621 lg 1) Kui juhistest kinnipidamisega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg, võib käsundisaaja järgida juhiseid alles siis, kui ta on juhtinud käsundiandja tähelepanu ebasoodsale tagajärjele ja käsundiandja ei muuda juhiseid (VÕS § 621 lg 3). Tsiviilasjas nr 2-16-19159 (OÜ Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Tiia Kalause hagi N. A. ja N. A.i vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes) (tl 60-85) tehtud lahendites tuvastasid kohtud, et kostjad tegutsesid abikaasadena ühiselt ka äriühingu majandustegevuses (kuigi juhatuse liige oli N. A.). N. A. tegutses käsundisaajana VÕS § 619 lg 1 mõttes. Tsiviilasjas 2-16-19159 ei vaidlustanud N. A. et tema ja võlgniku vahel olid käsunduslepingust tulenevad võlasuhted. Eeltoodut tõendavad ka SEB Pank AS vanemkliendihalduri S. S.i ütlused kriminaalasjas nr 16221000129 (tl 87-89). Asjaolu, et N. A. tegeles võlgniku nimel võlgniku ehitustehnika müügiga, otsis ostjaid ning määras tehingutingimusi, kinnitavad N. A. enda seletus tsiviilasja 2-20-15009 kohtuistungil (tl 177 pöördel) Käesolevas tsiviilasjas märkis kostja 14.06.2022 istungil, et tehingut Komatsuga tema ette ei valmistanud ja sellest midagi ei tea. N. A. väitel tegeles tehingu ettevalmistamisega tema ise (tl 108112). Asjas kogutud tõenditele tuginedes, ei pea kohus eluliselt usutavaks, et N. A.il, kes üldiselt osales aktiivselt OÜ S juhtimises ja majandustegevuses (käsundisaajana), siis ühes konkreetses tehingus (roomikekskavaator Komatsu) mingisugust puutumust ei ole. Eeltoodut kinnitab kohtu hinnangul selgelt asjaolu, et arve-saateleht nr 41/08 17.08.2016.a. on küll Komatsu Hydraulic Excavator müügist makse saajana märgitud OÜ S, kuid märgitud, et arvest tulenevad nõudeõigused on loovutatud OÜ-le S ning OÜ-le S tasumisel kuuluvad summad tuleb tasuda OÜ S arveldusarvele (tl 23). Äriregistri andmetel on OÜ S (RK XXX, esmakanne tehtud 19.07.2016.a.) asutaja, ainus juhatuse liige ja tegelik kasusaaja N. AA.. Tsiviilasjas nr 2-19-16598 tehtud otsuse kohaselt on maakohus tuvastanud, et X OÜ tasus arve OÜle S ning kostja (OÜ X) ei ole vastu vaielnud sellele, et ta ostis roomikekskavaatori võlgnikult ja, et tegemist oli müügitehinguga võlgniku ja kostja vahel. Eeltoodust tulenevalt, on kohtu hinnangul ilmne, et N. A. tegutses N. A.lt kui S OÜ juhatuse liikmelt saadud käsundi alusel, olles kohustatud tegutsema S OÜ huvides, st võõrandades OÜ S vara (ostuooteõiguse), kasutama saadud vahendid kasutama OÜ S huvides. Tõendamata on väidetav nõude loovutamine. Seega saab eeltoodust järeldada, et vara võõrandamise eesmärk oli selle kantimine teisele (N. A.iga seotud) äriühingule, kahjustades sellega maksejõuetuks muutunud OÜ-d S. Seega on täidetud N. A.i vastu nõude kahju hüvitamise esitamise eeldused: N. A. tegutses S OÜ juhatuse liikmelt N. AA.lt saadud käsundi alusel (VÕS § 619); N. A. rikkus käsundisaajana hoolsuskohustust käsundi täitmisel (VÕS § 620 lg1 ja 2) – tegutses mitte S OÜ, vaid S huvides; N. A. on tekitanud S käsundisaaja kohustusi rikkudes kahju (VÕS § 127 lg 1 ), S OÜ ei saanud vara müügist saadud vahendeid, seega vara vähenes;
N. A.i kohustuse rikkumise ja võlgnikule tekitatud kahju vahel eksisteerib põhjuselik seos (VÕS § 127 lg 4).
18.Kohus leidis otsuse p-s 15.3, et hagejale tekitatud kahju suurus on 57 233,86 eurot. Kostjad tegutsesid ühiselt, seega vastutavad tekitatud kahju eest ühiselt. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kostjad vastutavad võlgniku ees kui solidaarvõlgnikud VÕS § 137 lg 1 järgi.
19.Hageja on kostjate vastu esitanud viivisenõude tulenevalt TsMS § 367 ja palub viivise välja mõista alates hagi esitamisest so alates 09.10.2020.a kuni tekitatud kahju hüvitamiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus ei nõustu viivise väljamõistmise nõudega alates hagi esitamisest. Hagiavalduses taotles hageja menetluse peatamist (tl 5-6). Kohus peatas tsiviilasja menetluse 26.11.2020 kuni lahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-19-16598. Kui tsiviilasjas 2-19-16598 tunnistanuks kohus OÜ X ja võlgniku vahelise müügitehingu kehtetuks ja OÜ X hüvitanuks rasketehnika väärtuse võlgnikule, puuduks alus/vajadus kahju nõudmiseks kostjatelt. Tsiviilasjas 2-19-16598 jäi hagi rahuldamata. Viivise väljamõistmine aja eest, mil menetlus oli hageja taotlusel ja kostjate nõusolekul peatatud, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus peab põhjendatuks mõista viivis välja alates menetluse uuendamisest ehk alates 08.03.2022.a põhinõudelt 57 233,86 VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni kahju hüvitamiseni.
Menetluskulude jaotus
20.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus rahuldab hagi, seega jäävad poolte menetluskulud kostjate kanda solidaarselt. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/
Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.