GG, RR, LL avaldus M&M Vara OÜ erikontrolli korraldamiseks ja erikontrolli läbiviija määramiseks
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 31. jaanuari 2020 määrus
Kaebuse esitajad ja liik
M&M Vara OÜ ja UU määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja I: GG (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja OO Avaldaja II: RR (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja SS Avaldaja III: LL (isikukood XXXXXXXXXXX) Avaldajate ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat Timo Kullerkupp Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja I): M&M Vara OÜ (registrikood 11223950), seaduslik esindaja juhatuse liige UU Puudutatud isik II (määruskaebuse esitaja II): UU (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isikute I ja II ühised lepingulised esindajad vandeadvokaadid Eerik Entsik ja Liisi Kents Puudutatud isik III (erikontrolli läbiviija kandidaat I): JJ (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik IV (erikontrolli läbiviija kandidaat II): vandeaudiitor TT
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.M&M Vara OÜ ja UU 1. juuli 2020 taotlused määruskaebuse tagamiseks ja täiendava tõendi vastuvõtmiseks jätta rahuldamata.
2.Harju Maakohtu 31. jaanuari 2020 määrus jätta muutmata.
UU määruskaebus jätta läbi vaatamata ning tema osas kaebuse ja punktis 1 märgitud taotlustega seonduvad menetluskulud UU kanda.
4.M&M Vara OÜ määruskaebus jätta rahuldamata ning tema osas kaebuse ja punktis 1 märgitud taotlustega seonduvad menetluskulud M&M Vara OÜ kanda. Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord
Kohtumääruse (v.a resolutsiooni punkti 1) peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.
MENETLUSE KÄIK
1.GG (avaldaja I), RR (avaldaja II) ja LL (avaldaja III, edaspidi koos: avaldajad) esitasid
24.oktoobril 2018 Harju Maakohtule avalduse M&M Vara OÜ (puudutatud isik I, edaspidi: ühing) erikontrolli korraldamiseks ja erikontrolli läbiviija määramiseks. Avaldajad soovivad erikontrolliga saada vastust järgmistele küsimustele: (1) millistel tingimustel on ühing teinud UU (puudutatud isik II, kes on ühingu ainus juhatuse liige, edaspidi: juhataja) ja temaga tulumaksuseaduse (TuMS) § 8 tähenduses seotud isikutega tehinguid viimase viie aasta jooksul? Kas tehtud tehingud olid tehtud õiguspäraselt ja kooskõlas turutingimustega; (2) selgitada välja, mis tingimustel toimus ühingu poolt Swedbank AS-st (edaspidi: pank) laenu summas 460 000 eurot võtmine ning kas laenu võtmine ja juhatajaga seotud OÜ Bürgermeister (endise nimega Osaühing Experience, edaspidi: OÜB) omanikulaenu tagastamine teostati kooskõlas õigusaktidest tulenevate nõuetega; (3) selgitada välja ühingu ja OÜB vahel tehtud tehingud ning võtta seisukoht küsimustes kas tehingud olid tehtud õiguspäraselt ja kooskõlas turutingimustega, mh kas OÜB on saadud tasude eest ühingule ka faktiliselt teenust osutanud. Erikontrolli läbiviijaks palusid nad määrata Audit & Consult OÜ või vanemaudiitori TT. Avaldajate peamised väited on järgmised: -
-
-
-
-
avaldajad on ühisosanikud, kellele kuulub ühingu osa nimiväärtusega 1278 eurot, millele vastab 50% osakapitalist. Avaldajad pärisid osa isalt, kes suri 12. jaanuaril 2016. Ühingu teine osanik on juhataja, kellele kuulub samuti 50% suurune osa; avaldajad esitasid 9. aprillil 2018 ühingu juhatusele teabenõude seoses ühingu ja juhataja või temaga seotud isikute vaheliste tehingutega. Avaldajate andmetel tehti ühingu ja juhataja ning ühingu ja OÜB vahel korduvalt tehinguid, kuid avaldajatele ei ole teada nende sisu, majanduslik otstarve, samuti on ilmselt vastu võtmata vajalikud otsused. Juhataja teabenõudele sisuliselt ei vastanud; avaldajad esitasid 28. mail 2018 ühingu juhatusele nõude erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks, et otsustada erikontrolli läbiviimine, aga 3. septembri 2018 koosolekul erikontrolli läbiviimise otsust vastu ei võetud, sest juhataja hääletas vastu; avaldajatel on kahtlus, et juhataja on ulatuslikult kahjustanud ühingu ja osanike huve ja õigusi. Avaldajad soovivad erikontrolliga teha kindlaks, kas esinevad alused kahju hüvitamise nõude esitamiseks juhataja vastu tema kohustuse rikkumise tõttu; avaldajatele teadaolevalt on juhataja teinud ühingu nimel väljamakseid iseendaga seotud OÜB-le. Selgitusteks märgiti üürilepingu vahendustasu, aga pole teada, mille 2 (7)
-
eest ja mis alusel maksed tehti. Samuti ei ole teada maksete täpne aeg. Tehinguteks puudus osanike nõusolek ja on põhjust arvata, et tegelikult OÜB teenust ei osutatud; ühing esitas 7. märtsil 2017 pangale laenutaotluse summas 460 000 eurot, mille arvel tasuti täies ulatuses OÜB omanikulaen summas 230 000 eurot ja osaliselt MAVE VARAHALDUS Osaühingule (edaspidi: MVOÜ) laen summas 230 000 eurot. Laenu võtmine on tehing, mis väljub igapäevasest majandustegevusest ja vajab tulenevalt ühingu põhikirjast ja seadusest osanike otsust. Seda mh põhjusel, et laenu arvelt tehti tehinguid seotud isikutega. Avaldajad leivad, et laenu võtmine ja omanikulaenu tagastamine juhatajaga seotud isikule võib olla ühingu huvidega vastuolus.
2.Puudutatud isikud I ja II vaidlesid avaldusele vastu kokkuvõtvalt järgmiselt: -
-
-
-
avaldus on pahatahtlik ja esitatud vastukaaluks ühingu hagile. Avaldus ei ole piisavalt põhistatud ning puudub nii põhjus kui ka sisuline alus erikontrolli läbiviimiseks; ühingu ja OÜB vaheliste tehingute tegemiseks oli osanike otsus olemas; ühingu ja panga vaheliste laenulepingute sõlmimine ei väljunud igapäevasest majandustegevusest. Samuti oli pank teadlik laenu tagastamisest MVOÜ-le ja OÜB-le. Tehingud tehti ühingule majanduslikult soodsatel tingimustel ja need olid põhjendatud; ühingul pole nõukogu. Seadusest ei tulene kohustust laenulepingute sõlmimiseks küsida osanike nõusolekut. Avaldajate ning puudutatud isikute I ja II vahel on vaidlus, kas vaidlusaluste tehingute tegemiseks oli üleüldse vajalik osanike koosoleku otsus või osanike heakskiit või mitte. Eksperdil ei ole pädevust vastata sellisele küsimusele; avaldajate küsimused sisaldavad õiguslikke eriteadmisi eeldavaid küsimusi, millele ei saa vastata riiklikult tunnustatud ekspert finantsalal. Küsimustest tuleb kõrvaldada osad, millele vastamine nõuab õiguse väljaselgitamist ja tõlgendamist; ei ole selge, kas avaldajad on üldse pärijad; erikontrolli läbiviijaks määrata (riiklikult tunnustatud) ekspert JJ ja kohustada avaldajaid tasuma erikontrolli tasu osas ettemaksu kohtu deposiiti.
3.Maakohus kaasas 21. oktoobri 2019 määrusega menetlusse puudutatud isikutena III ja IV erikontrolli läbiviimise kandidaatidena riiklikult tunnustatud eksperdi JJ ja vandeaudiitori TT. Mõlemad kandidaadid olid nõus erikontrolli läbi viima.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Maakohus rahuldas 31. jaanuari 2020 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse, otsustas korraldada ühingu suhtes erikontrolli ja määras selle läbiviijaks vandeaudiitori TT ning erikontrolli läbiviija tasuks maksimaalselt 8000 eurot (lisandub käibemaks). Erikontrolli aruandes tuleb vastata järgmistele küsimustele: (1) millistel tingimustel on ühing teinud juhataja ja temaga TuMS § 8 tähenduses seotud isikutega tehinguid viimase viie aasta jooksul? Kas tehtud tehingud olid tehtud kooskõlas turutingimustega ja majanduslikult põhjendatud; (2) selgitada välja, mis tingimustel toimus ühingu poolt pangast laenu summas 460 000 eurot võtmine (20. juuni 2013) ning kas laenu võtmine ja juhatajaga seotud OÜB omanikulaenu tagastamine teostati kooskõlas äriühingule esitatavate nõuetega seesuguste tehingute tegemiseks; (3) selgitada välja ühingu ja OÜB vahel kirjalikult ja suuliselt tehtud tehingud ning võtta seisukoht küsimustes, kas tehingud olid tehtud kooskõlas turutingimustega ja majanduslikult põhjendatud, mh kas OÜB on saadud tasude eest ühingule ka faktiliselt teenust osutanud. Erikontrolli aruande valmimise ja osanikele kättesaadavaks tegemise tähtaeg on võimaluse korral kuus kuud peale määruse jõustumist. 3 (7)
Ühtlasi selgitas maakohus, et ühingu juhatuse liikmed peavad võimaldama erikontrolli läbiviijal tutvuda kõigi erikontrolliks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. Erikontrolli läbiviija peab hoidma ühingu ärisaladust. Dokumentidega tutvumise võimaldamisest või teabe andmisest keeldumise korral võib erikontrolli läbiviija kahe nädala jooksul, alates keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui sellele ei ole vastatud, esitada hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse liikmete kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Menetluskulud (sh erikontrolli läbiviija tasu) jäid ühingu kanda, aga kindlaks määramata.
4.1.Maakohus kontrollis, kas avaldajad on ühingu osanikud. Avaldajate kasuks
19.aprillil 2016 väljastatud pärimistunnistuse järgi nad ühingu 50% suuruse osa ühisomanikud ja osanikena seega õigustatud äriseadustiku (ÄS) § 191 lg 2 alusel avaldust esitama.
4.1.1.MM (edaspidi: pärandaja) testament ja 25. jaanuari 2016 testamendijärgse pärija KK pakkumus avaldajatele lepingu sõlmimiseks oli juhatajale teada juba 25. jaanuaril 2016, kuna ta oli selle pakkumuse notariaalse allkirjastamise juures, samuti oli ta maakohtu 4. märtsi 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-1540 nimetatud pärandi hooldajaks. Kuni 27. juuni 2019 ostueesõiguse avalduse esitamiseni käsitles juhataja avaldajaid osanikena.
4.1.2.Erikontrolli määramise avaldus esitati 24. oktoobril 2018, aga avaldajate pärimisõiguse vaidlustamine kerkis esile hiljem. Kõikide muude vaidluste lahenemist oodates võib erikontrolli määramine lükkuda edasi määramatu aja võrra. See ei ole mõistlik ega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 2 sätestatud eesmärgiga. Erikontrolli läbiviimine on kõigi menetlusosaliste huvides, sest see võimaldab nii avaldajatel kui ka puudutatud isikutel veenduda ja kinnitust saada analüüsitavate toimingute ja tehingute majandusliku sisu kohta.
4.1.3.Samuti on erikontrolli määramine vajalik, et välja selgitada, kas osanikel või ühingul võib olla kahju tekitamisest tulenevaid nõudeid juhataja vastu. Juhatuse liikme vastutus on ajaliselt piiratud (ÄS § 187 lg 3), seega tuleks erikontrolli määramise avalduse läbivaatamise põhjendamatut viivitamist vältida.
4.2.Avaldajad tõid esile asjaolud, milles avaldub mõjuv põhjus erikontrolli läbiviimiseks. Kuni oma surmani 12. jaanuaril 2016 tegutses pärandaja ühingu osanikuna ja osales juhtimises. Avaldajad said osanikeks pärimise teel. Seejärel selgus asjaolusid ühingu tegevuses ja juhtimises, millel pole nähtavat arusaadavat majanduslikku põhjendust. Seetõttu tekkisid küsimused, mida pole lahkhelide tõttu juhatajaga suudetud lahendada. Avaldajate põhjendatud kahtlus tingib vajaduse saada erapooletu arvamus, millised tehingud tegi ühing seotud isikutega, kas need on majanduslikult põhjendatud ja tehtud turutingimustel. Samuti on põhjendatud analüüsida pangast laenu võtmise asjaolusid, kuna selle arvel täideti kohustusi seotud isikute ees. Lisaks tueb analüüsida erinevatel alustel tehtud väljamakseid.
4.3.Maakohus määras erikontrolli läbiviijaks audiitori TT, kes ta vastab ÄS § 191 lg-s 3 kirjeldatud tunnustele. JJ ei ole ei audiitor ega vandeadvokaat.
4.4.Erikontrolli eesmärk ei ole õiguslik analüüs või võimalike nõuete esitamise hindamine. Küll aga peab erikontrolli läbiviija suutma analüüsida, kas tehingud vastavad majanduslikule otstarbele, on sõlmitud turutingimustel jms. See võib eeldada õiguslikele argumentidele tuginemist. Maakohus kõrvaldas avaldajate küsimustes hulgast õiguse sisu ja tõlgendamist puudutavad küsimused ja määras erikontrolli läbiviijale esitatavad küsimused.
4.5.ÄS § 191 lg 3 viimase lause ja TsMS § 605 lg 1 alusel tuleb erikontrolli läbiviimise kulu kanda ühingul. Maakohus ei pidanud vajalikuks nõuda erikontrolli läbiviija tasu ettemakset, sest erikontroll teenib kõigi osanike huve.
4 (7)
MÄÄRUSKAEBUS
5.Puudutatud isikud I ja II esitasid 17. veebruaril 2020 ühise määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega jätta avaldus rahuldamata või teise võimalusena -
kohustada avaldajaid tasuma erikontrolli kulude katteks kohtu määratud summas ettemaks kohtu nimetatud deposiitkontole. Juhul kui kohtu määratud summat kohtu määratud tähtpäevaks ei tasuta, siis jätta avaldus läbi vaatamata
või kolmanda võimalusena -
tühistada vaidlustatud määrus osaliselt erikontrolli läbiviija määramise osas ning nimetada erikontrolli läbiviijaks JJ
või neljanda võimalusena -
tühistada määrus erikontrolli läbiviijale esitatud küsimuste osas ning kohustada erikontrolli läbiviijat erikontrolli aruandes vastama alljärgnevatele küsimustele: (1) millistel tingimustel on ühing teinud juhataja ja temaga TuMS § 8 tähenduses seotud isikutega tehinguid viimase viie aasta jooksul; (2) selgitada välja, mis tingimustel toimus ühingu poolt pangast laenu summas 460 000 eurot võtmine (20. juunil 2013); (3) selgitada välja ühingu ja OÜB vahel kirjalikult ja suuliselt tehtud tehingud.
Puudutatud isikud I ja II jäävad seni esitatud vastuväidete juurde, leides et: -
-
erikontrolli läbiviimiseks puudus mõjuv põhjus ning esitatud küsimused on suunatud eelkõige õiguslike järelduste tegemisele ja majandusliku põhjendatuse väljaselgitamisele, mitte ettevõtte juhtimise või varalise seisundi väljaselgitamisele; maakohus oleks pidanud määrama erikontrolli läbiviijaks riiklikult tunnustatud finantseksperdi JJ, kes tegi madalama hinnapakkumise; maakohus oleks pidanud nõudma avaldajatelt erikontrolli kulude katteks tagatist; erikontrolli teostajale esitatavatest küsimustest tuleb jätta välja kõik hinnangulised küsimused.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajatele tähtaja sellele vastamiseks. Avaldajad vaidlesid kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
16.märtsil 2020.
7.Puudutatud isikud I ja II esitasid 1. juulil 2020 taotluse määruskaebuse tagamiseks, paludes peatada vaidlustatud määruse täitmine kuni kohtulahendi jõustumiseni.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Puudutatud isikute I ja II taotlus määruskaebuse tagamiseks jääb rahuldamata. TsMS § 478 lg 4 esimese lause näeb ette, et hagita menetluses tehtav määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuivõrd maakohtu määrus jääb muutmata, ei ole alust eraldi reguleerida selle täitmise aega. Koos määruskaebusega esitasid puudutatud isikud I ja II täiendavad tõendid (vandeaudiitor TTi 9. juuni 2020 teabenõue ja maakohtu 29. juuni 2020 elektronkiri). TsMS § 238 lg 1 p 1, § 652 lg 4 ja § 659 alusel jääb taotlus rahuldamata. Dokumente ei ole nende elektroonilise esitamise tõttu vaja tagastada, kuid kohus ei võta neid ka toimikusse. 5 (7)
9.Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku II (juhataja) osas tuleb määruskaebus jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata ja selles osas menetluskulud tema kanda. Vastavalt TsMS § 664 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. TsMS § 606 lg 2 kohaselt võivad isiku määramise avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise või menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada avaldaja ja juriidiline isik. Seadus ei näe ette, et määrust saaks vaidlustada juriidilise isiku juhatuse liige, kes on menetlusse kaasatud. Seega on puudutatud isiku II osas kaebus ebaõigesti menetlusse võetud.
10.Puudutatud isiku I (ühingu) kaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks ega ühelgi alternatiivselt taotletud viisil muutmiseks. Maakohtu määrus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata ja ühingu kaebus rahuldamata. Ühingu kaebuse osas jäävad menetluskulud ühingu kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.
11.Vastuseks kaebuse sisulistele väidetele tuleb märkida järgmist. ÄS § 191 lg 1 kohaselt võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, nõuda osaühingu juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist osanike otsusega. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui osanikud erikontrolli korraldamist ei otsusta, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, nõuda erikontrolli korraldamist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt. Maakohus tuvastas õigesti, et avaldajad on ühingu osanikud ja ÄS § 191 lg 1 järgne eeldus on täidetud.
11.1.Samuti leidis maakohus põhjendatult, et esile toodud ja tuvastatud asjaolud võimaldavad määrata ühingu erikontrolli.
11.1.1.Kohus võib määrata erikontrolli üksnes mõjuval põhjusel. Siiski piisab mõjuva põhjuse olemasoluks, kui taotluse esitaja põhistab (teeb usutavaks) kahtluse olemasolu. Kui avaldaja on tõstatanud põhjendatud kahtluse, et äriühingu juhtorgani liige on tekitanud ühingule kahju, tuleks erikontroll vähemalt üldjuhul määrata. Erikontrolli võib kirjeldatud olukorras jätta määramata vaid juhul, kui selleks esinevad ülekaalukad põhjused (vt Riigikohtu
9.detsembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-15, p-d 15 ja 16).
11.1.2.Käesoleval juhul ajendas erikontrolli taotlemist kahtlus, et ühingu vara ei kasutatud ühingu huvides ja sellega võidi põhjustada kahju. Maakohus leidis õigesti, et sel viisi sisustatud põhjus on mõjuv eelmises alapunktis märgitud tähenduses. Avaldajate küsimused on suunatud ühingu vara kasutuse otstarbekuse väljaselgitamisele. Avaldajad tõid piisavalt esile asjaolud, millele tuginedes nad soovivad erikontrolli läbiviimis, sh ühing on teinud tehingud seotud isikutega, mis ei pruugi olla majanduslikult põhjendatud ega vastata turutingimustele; ühing võttis pangast laenu, millega täideti kohustusi seotud isikute ees; juhatajale on erinevatel alustel tehtud väljamakseid. Neil asjaoludel on tõstatud põhjendatud kahtlus, et ühingu juhtimisega võidi tekitada ühingule kahju.
11.1.3.Puudutatud isik I ei esitanud ülekaalukaid põhjendusi, miks peaks erikontrolli jätma määramata. Pigem saab puudutatud isiku I esitatud asjaolude põhjal järeldada, et erikontroll on vajalik. Menetlusosaliste omavaheliste vaidluste arvukus kinnitab erimeelsusi ühingu tehingute osas. Erikontroll võimaldab tekkinud keerulistes suhetes selgust saada.
11.1.4.Järelikult leidis maakohus õigesti, et esineb mõjuv põhjus erikontrolli läbiviimiseks.
6 (7)
11.2.Erikontrolli läbiviija määramisel ei pea kohus lähtuma odavamast hinnapakkumisest, vaid tuleb kontrollida, kas erikontrolli läbiviija kandidaat vastab seaduses sätestatud tingimustele. Puudutatud isikute I ja II esitatud asjatundja neile tingimustele ei vastanud, mistõttu ei saanud teda erikontrolli läbiviijaks määrata. Maakohus ei ületanud erikontrolli läbiviija nimetamisel diskretsioonipiire. Erikontrolli läbiviija peab andma enda määramiseks nõusoleku (TsMS § 603 lg 3) ja kohus peab veenduma määratava isiku vastavuses seaduse nõuetele, sh võimes erikontrolli ülesandeid vajalikul määral täita (TsMS § 603 lg 1). Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda maakohtu määratud erikontrolli läbiviija professionaalsetes teadmistes ja kogemuses ning sõltumatuses.
11.3.ÄS § 191 lg 1 ei välista hinnanguliste küsimuste esitamist erikontrolli läbiviijale. Üldjuhul ei ole erikontrolli eesmärk lihtsalt tehingutest ülevaate saamine, vaid nende tehingute sisu ja seaduslikkuse kontrollimine (mh nt selle kontrollimine, kas tehingud tehti turutingimustel). Kui erikontrolli läbiviijalt küsitakse, kas tehingud tehti turutingimustel, peab erikontrolli läbiviija küsimusele vastama, vajadusel hinnanguna. Selline kohustus tuleneb erikontrolli eesmärgist, mis on osanikele ühingu varaga seotud asjaolude kohta sõltumatu arvamuse andmine. Kui erikontrolli läbiviija ei saa mingil põhjusel mõnele küsimusele vastata, peab ta seda aruandes märkima (vt Riigikohtu 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-5516, p-d 12 ja 14). Seega ei ole põhjendatud määruskaebuse etteheide, et vaidlustatud määruses toodud küsimusi ei saa erikontrolli läbiviijale esitada, kuna need on hinnangulised. Maakohus kuulas ka ära erikontrolli läbiviijaks määratud isiku, kes kinnitas, et küsimused on selged ja neile on võimalik vastata.
11.4.TsMS § 605 lg 2 ei kohusta kohut nõudma avaldajatelt erikontrolli läbiviija tasu katteks tagatist, vaid annab selleks võimaluse. Maakohus selgitas vaidlustatud määruses, miks ta ei pea vajalikuks erikontrolli läbiviija tasu ettemaksu nõudmist. Siinjuures on kohane võtta arvesse, et TsMS § 172 lg 6 järgi kannab juriidilise isiku erikontrolli läbiviija määramise ja sellega seotud menetluse kulud juriidiline isik. Määruskaebuses ei ole esile toodud, et ettemaksu nõudmine avaldajatelt on erandkorras põhjendatud, nt ühingu varalise seisundi tõttu. Kui ühingul on kohtu hinnangul piisavalt vara, et erikontrolli kulu reaalselt kanda, siis ei ole avaldajate suhtes õiglane ega põhjendatud kohustada neid vastava kulu arvel tegema küllaltki olulises summas ettemakse kohtu arvele.
12.Ühingu määruskaebuse ja selle tagamise taotlusega seonduvad menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 6 esimese lause alusel ühingu kanda. Juhataja määruskaebuse ja selle tagamise taotlusega seonduvad kulud jäävad analoogia korras TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 6 teise lause alusel tema kanda (Riigikohtu 7. novembri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-178339, p 15 teine lõik). Maakohus ei määranud vaidlustatud määruses kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Seetõttu toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, st pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. Maakohtul tuleb anda menetlusosalistele tähtajad menetluskulude nimekirjade esitamiseks ja neile vastamiseks.
13.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 606 lg 2 alusel võib puudutatud isik I esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse. Puudutatud isik II saab TsMS § 659 kaudu kohalduva § 643 lg 4 alusel esitada kaebuse tema määruskaebuse läbi vaatamata jätmise osas (Riigikohtu 7. novembri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-8339, p 13). Kaebuse tagamata jätmise ega täiendavate tõendite vastuvõtmisest keeldumise peale ei saa kaevata. /allkirjastatud digitaalsel/ Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm 7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.