Määruse tegemise aeg ja koht 11.03.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-20-19003
Kohtuasi
Erikontrolli läbiviija avaldus M&M Vara OÜ juhatuse kohustamiseks erikontrolli läbiviimiseks vajaliku teabe andmiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.06.2021 määrus
Kaebuse esitajad ja liik
M&M Vara OÜ ja X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik I: M&M Vara OÜ (registrikood 11223950) Puudutatud isik II: X (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isikute lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 30.06.2021 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jäävad kaebuse esitajate kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Y (erikontrolli läbiviija, avaldaja) esitas 23.12.2020 Harju Maakohtule avalduse M&M Vara OÜ (puudutatud isik I) juhatuse kohustamiseks erikontrolli läbiviimiseks vajaliku teabe andmiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks.
2.Esitatud avalduse kohaselt otsustati Harju Maakohtu 31.01.2020 määrusega tsiviilasjas 2-1816010 korraldada puudutatud isiku I suhtes erikontroll ja määrata erikontrolli läbiviijaks avaldaja. Maakohus märkis, et erikontrolli aruandes tuleb vastata järgmistele küsimustele: - millistel tingimustel on ühing teinud juhataja ja temaga tulumaksuseaduse (TuMS) § 8 tähenduses seotud isikutega tehinguid viimase viie aasta jooksul? Kas tehtud tehingud olid tehtud kooskõlas turutingimustega ja majanduslikult põhjendatud; - selgitada välja, mis tingimustel toimus ühingu poolt pangast laenu summas 460 000 eurot võtmine (20.06.2013) ning kas laenu võtmine ja juhatajaga seotud OÜ Bürgermeister omanikulaenu tagastamine teostati kooskõlas äriühingule esitatavate nõuetega seesuguste tehingute tegemiseks; - selgitada välja ühingu ja OÜ Bürgermeister vahel kirjalikult ja suuliselt tehtud tehingud ning võtta seisukoht küsimustes, kas tehingud olid tehtud kooskõlas turutingimustega ja majanduslikult põhjendatud, mh kas OÜ Bürgermeister on saadud tasude eest ühingule ka faktiliselt teenust osutanud.
3.X (puudutatud isik II) on puudutatud isiku I juhatuse liige. Alates 09.06.2020 on avaldaja nõudnud puudutatud isikutelt erikontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentide esitamist, kuid puudutatud isikud ei ole kõiki nõutud dokumente esitanud. 17.12.2020 esitas avaldaja täiendava kirjaliku nõude, milles loetles endiselt esitamata dokumendid ning esitas täpsustavad küsimused seoses juhatuse poolt 13.11.2020 esitatud üksikute selgituste ning materjalidega. Avaldaja ei ole nõutud dokumente ja teavet saanud.
4.Seega palub avaldaja äriseadustiku (ÄS) § 191 lg 4 alusel:
4.1.kohustada puudutatud isiku I juhatuse liiget puudutatud isikut II esitama erikontrolli läbiviijale perioodi 31.01.2015-31.01.2020 kohta terviklik (kõiki raamatupidamiskontosid, sh suletud kontod, sisaldav) puudutatud isiku I raamatupidamise pearaamatu väljavõte (.xls formaadis) ning perioodi 31.01.2015-31.01.2020 kohta kõikide puudutatud isiku I pangakontode (sh suletud pangakontod) väljavõtted (.csv või .xls formaadis);
4.2.kohustada puudutatud isiku I juhatuse liiget puudutatud isikut II esitama erikontrolli läbiviija 09.06.2020 teabenõudes nimetatud järgmised dokumendid ja kirjalikud selgitused järgmiselt:
4.2.1.puudutatud isiku I põhikirja kõik redaktsioonid, mis kehtisid perioodil 31.01.201531.01.2020;
4.2.2.puudutatud isiku I osanike otsused/nõusolekud vms, millega määrati tingimused tehingute tegemiseks puudutatud isiku II ja temaga TuMS § 8 tähenduses seotud isikutega perioodil 31.01.2015-31.01.2020;
4.2.3.puudutatud isiku I ja puudutatud isiku II ning temaga TuMS § 8 tähenduses seotud isikute vahel toiminud tehingute alusdokumendid (arved, lepingud, tasaarvestust puudutavad dokumendid, täitmist kinnitavad dokumendid jne);
4.2.4.TuMS § 50 nimetatud dokumendid, mille alusel puudutatud isik I veendus, et eelmises punktis nimetatud tehingud vastavad turutingimustele;
2-20-19003
4.2.5.puudutatud isiku I ja puudutatud isikuga II seotud ühingu OÜ Bürgermeister vahelist laenutehingut puudutavad dokumendid (laenuleping ja selle hilisemad muudatused; laenu tagastamist puudutavad dokumendid; osaühingu kõrgema organi nõusolekud seotud isikuga tehingu tegemiseks jne);
4.2.6.juhatuse kirjalik selgitus selle kohta, miks laenu võtmine Swedbankist ja selle arvel laenu tagastamine OÜ-le Bürgermeister oli puudutatud isiku I seisukohalt otstarbekas;
4.2.7.loetelu summadest, mis puudutatud isik I on tasunud OÜ-le Bürgermeister (seejuures tuua iga summa juures välja tasumise kuupäev ja tasumise viis (sularaha, pangaülekanne, tasaarvestus ja muul viisil tasumine));
4.2.8.kõikide OÜ-le Bürgermeister toimunud tasumiste aluseks olevad lepingud või muud kirjalikud dokumendid, mis selgitavad tasumise aluseks olnud tehingute olemust ja tingimusi;
4.3.kohustada puudutatud isiku I juhatuse liiget puudutatud isik II esitama kõik nõutud dokumendid erikontrolli läbiviijale elektroonilisel teel sobilikus formaadis (pangakontod .csv või .xls formaadis; pearaamat .xls formaadis ja muud dokumendid PDF formaadis).
5.Puudutatud isikud ei ole esitanud erikontrolli läbiviijale senimaani terviklikku pearaamatut, arvelduskonto väljavõtteid, osanike otsuseid või nõusolekuid tehingute tegemise kohta ega lepinguid, mille alusel tehinguid tehti. Ainus terviklik dokument, mille puudutatud isikud on avaldajale esitanud, on üks osanike otsus, millega otsustati puudutatud isiku I osanike poolt dividendide väljamaksmine. Puudutatud isikud on esitanud mõnel korral üksikuid selgitusi üksikute asjaolude kohta, kuid on peamiselt piirdunud vastamise tähtaja pikendamise taotlustega ning formaalsetele vastuväidetele erikontrollija tegevusele.
6.Erikontrolli aruande koostamiseks on avaldajal vaja analüüsida puudutatud isiku I terviklikku pearaamatut ning arvelduskonto väljavõtteid (sh suletud) perioodil 31.01.2015 – 31.01.2020. Avaldaja poolt nõutavad materjalid (st terviklik pearaamat ja arvelduskonto väljavõtted) on vajalikud selleks, et hinnata, kas puudutatud isikute väited seotud isikutega tehingute tegemise või mittetegemise kohta on tõesed. Näiteks on puudutatud isikud selgitanud, et puudutatud isik I ei ole teinud tehinguid Kõrgemäe Kinnisvara OÜ-ga, Korall Invest OÜ-ga Vergi Rand MTÜ-ga, Masti Maja OÜ-ga, Vergi Maja OÜ-ga, Ilvese Kinnisvara OÜ-ga, SS46 OÜ-ga ja Portmonee OÜ-ga. Erikontrolli läbiviijal ei ole võimalik selles väites veenduda, kui talle ei ole kättesaadav puudutatud isiku I arvelduskonto väljavõtteid ja terviklikku raamatupidamise pearaamatut. Samuti ei ole erikontrolli läbiviijal võimalik veenduda, et puudutatud isik I ei ole teinud seotud isikutega rohkem tehinguid, kui neid, mille tegemist ta on seni oma vastuses kinnitanud. Puudutatud isiku I raamatupidamise terviklik pearaamat ning arvelduskontode väljavõtted on ainuvõimalik viis hinnata seda, kas erikontrollijale seni avaldatu on tõene ning veenduda selles, millised tehingud on tehtud TuMS § 8 mõistes seotud isikutega.
7.Avaldaja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et dokumentide elektrooniline edastamine oleks ebamõistlikult koormav ning äriühingu huve kahjustav. Seda kinnitab mh asjaolu, et puudutatud isikud on edastanud avaldajale osalisi väljavõtteid pearaamatust. ÄS § 191 lg 4 kohaselt on erikontrolli läbiviijal kohustus hoida osaühingu ärisaladust. Erikontrolli läbiviimiseks on vajalik rist-kontrollida erinevaid lepinguid, konto väljavõtteid ning nende kajastamist raamatupidamises. Ei saa eeldada, et erikontrollija peaks suutma sisulise ning esitatud dokumentide ja teabe omavahelisi seoseid kontrolliva aruande koostada erikontrollitava äriühingu kontoris dokumentide vaatlemise teel. Dokumentide elektrooniline edastamine aitab vältida arusaamatusi ja hilisemaid vaidlusi selle üle, kas ja milliste dokumentidega erikontrolli läbiviija on tutvunud ning mille alusel oma aruande koostanud. Olukorras, kus dokumendid on erikontrollijale kättesaadavad elektroonilist taasesitamist võimaldaval kujul, on erikontrolli
2-20-19003 läbiviijal võimalik vajadusel tõendada erikontrolli aruandes toodud järelduste õigsust. Audiitortegevuse seaduse (AudS) § 60 lg 2 kohaselt peab vandeaudiitorit säilitama kutsetegevuse dokumente 7 aastat aruande kuupäevast.
8.Avaldus on esitatud tähtaegselt. 17.12.2020 vastuses avaldaja teabenõudele teatasid puudutatud isikud, et nad ei kavatse esitada terviklikku pearaamatut ja pangakontode väljavõtteid avaldaja palutud perioodi kohta. Seega on avaldus esitatud kahe nädala jooksul alates keelduva vastuse saamisest. Seejuures ei oma asjas tähendust, kas puudutatud isikute 09.11.2020 ja 23.11.2020 vastuseid saab samuti lugeda dokumentide esitamisest keeldumiseks. Kui erikontrolli läbiviija ühingult teavet ei saa, on tal võimalik nõuda sama teavet korduvalt (vt ka RKTKm nr 3-2-1-77-12, p 19, 20).
9.Avaldaja selgitas, et 13.01.2020 keeldusid puudutatud isikud jätkuvalt osade dokumentide esitamisest ning esitasid teabenõudes toodud küsimustele mittetäielikud vastused. Avaldaja on seda puudutatud isikutele ka oma 30.01.2020 vastuskirjas selgitanud. Seega on ülejäänud teabenõude osas tegemist sisuliselt ÄS § 191 lg-s 4 märgitud olukorraga, kus teabenõudele on jäetud vastamata. Isegi kui tõlgendada ÄS § 191 lg-t 4 selliselt, et avaldus tuleb esitada pärast nelja nädala möödumist, ei ole erikontrolli läbiviija puudutatud isikutelt tänaseni küsitud teavet saanud, mistõttu puuduvad sisulised takistused avalduse läbivaatamiseks. Puudutatud isikute seisukohad
10.Puudutatud isikud vaidlesid avaldusele vastu ning palusid jätta selle rahuldamata.
11.Avaldus ei ole esitatud tähtaegselt. Puudutatud isik on 09.11.2020 ja 23.11.2020 keeldunud arvelduskonto väljavõtete ja tervikliku pearaamatu esitamisest, seega on möödunud ÄS § 191 lg-s 4 sätestatud kahenädalane tähtaeg. Muude dokumentide osas on puudutatud isik II 17.12.2020 teabenõudele vastanud 13.01.2021 ning seega on ära langenud avaldaja õiguskaitsevajadus. Lisaks pöördus avaldaja kohtusse 23.12.2020, ootamata ära nelja nädala möödumist 17.12.2020 teabenõude esitamisest ÄS § 191 lg 4 järgi.
12.Avaldus ei ole põhjendatud ka sisuliselt. Erikontrolli eesmärgiks on vastata konkreetsetele kohtu poolt erikontrolli läbiviijale esitatud küsimustele, mitte anda erikontrolli läbiviijale täielik ja kõikehõlmav ülevaade puudutatud isiku I majandustegevusest ja kõikidest tema majandustehingutest absoluutselt kõikide tehingupartneritega. Nõutud dokumendid ei ole erikontrolli läbiviimiseks vajalikud. Erikontrolli läbiviija ei saa nõuda kehtinud põhikirja redaktsioonide esitamist, sest need on talle kättesaadavad äriregistrist. Erikontrolli läbiviija ei saa nõuda ühingult tehingute algdokumentide esitamist, sh nende esitamist elektrooniliselt erikontrolli läbiviija soovitud formaadis, vaid tehingute algdokumentidega saab erikontrolli läbiviija tutvuda puudutatud isiku I büroos eelneval kokkuleppel juhatuse liikmega. Nõuda ei saa dokumentide koopiaid ega nende edastamist e-kirja teel või dokumente enda valdusesse. Nõuda ei saa ka ühingu juhatuselt hinnanguid ega esitada küsimusi, mis on seotud oletuste või prognoosidega. Maakohtu määrus ja põhjendused
13.Harju Maakohtu 30.06.2021 määrusega rahuldati avaldus osaliselt ning kohustati puudutatud isiku I juhatust võimaldama erikontrolli läbiviijal tutvuda järgmiste dokumentidega: 1) terviklik (kõiki raamatupidamiskontosid, sh suletud kontod, sisaldav) puudutatud isiku I raamatupidamise pearaamatu väljavõte perioodi 31.01.2015- 31.01.2020 kohta; 2) kõikide puudutatud isiku I pangakontode (sh suletud pangakontod) väljavõtted perioodi 31.01.2015-31.01.2020 kohta;
2-20-19003 3) puudutatud isiku I ning Mave Varahalduse OÜ vahel perioodil 31.01.2015- 31.01.2020 toimunud tehingute alusdokumendid (arved, lepingud, tasaarvestust puudutavad dokumendid, täitmist kinnitavad dokumendid jne); 4) puudutatud isiku I ning Heinla Ehituse AS-i vahel perioodil 31.01.2015-31.01.2020 toimunud tehingute alusdokumendid (arved, lepingud, tasaarvestust puudutavad dokumendid, täitmist kinnitavad dokumendid jne); 5) puudutatud isiku I ning OÜ Bürgermeister vahelist laenutehingut puudutavad kõik dokumendid (sh laenuleping ja selle hilisemad muudatused; laenu tagastamist puudutavad dokumendid); 6) kõikide perioodil 31.01.2015-31.01.2020 OÜ-le Bürgermeister toimunud tasumiste aluseks olevad lepingud või muud kirjalikud dokumendid, mis selgitavad tasumise aluseks olnud tehingute olemust ja tingimusi.
13.1.Maakohus määras, et puudutatud isiku I juhatus peab võimaldama erikontrolli läbiviijal tutvuda eeltoodud dokumentidega edastades need elektrooniliselt e-posti aadressil XXX selliselt, et punktis 1 nimetatud dokument on .xls formaadis, punktis 2 nimetatud dokumendid on .csv või .xls formaadis ning punktides 3-6 nimetatud dokumendid on .pdf formaadis.
13.2.Maakohus jättis rahuldamata avalduse kohustada puudutatud isiku I juhatust esitama: 1) puudutatud isiku I põhikirja kõik redaktsioonid, mis kehtisid perioodil 31.01.201531.01.2020; 2) puudutatud isiku I osanike otsused/nõusolekud vms, millega määrati tingimused tehingute tegemiseks puudutatud isikuga II ja temaga TuMS § 8 tähenduses seotud isikutega perioodil 31.01.2015-31.01.2020; 3) 17.12.2020 päringus nimetamata puudutatud isiku I ja puudutatud isiku II ning temaga TuMS § 8 tähenduses seotud isikute vahel toiminud tehingute alusdokumendid (arved, lepingud, tasaarvestust puudutavad dokumendid, täitmist kinnitavad dokumendid jne); 4) TuMS § 50 nimetatud dokumendid, mille alusel puudutatud isik I veendus, et tehingud vastavad turutingimustele; 5) juhatuse kirjalik selgitus selle kohta, miks laenu võtmine Swedbankist ja selle arvel laenu tagastamine OÜ-le Bürgermeister oli otstarbekas; 6) loetelu summadest, mis puudutatud isik I on tasunud OÜ-le Bürgermeister.
13.3.Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
14.ÄS § 191 lg 4 järgi peavad juhatuse ja nõukogu liikmed võimaldama erikontrolli läbiviijal tutvuda kõigi erikontrolliks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. See õigus on erikontrolli läbiviijal ka kontrollitava osaühinguga samas kontsernis olevate äriühingute suhtes. Erikontrolli läbiviija peab hoidma osaühingu ärisaladust. Dokumentidega tutvumise võimaldamisest või teabe andmisest keeldumise korral võib erikontrolli läbiviija esitada kahe nädala jooksul, alates keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui sellele ei ole vastatud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse või nõukogu liikmete kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.
15.Menetlusosalised vaidlevad, kas avaldus on esitatud tähtaegselt. Nähtuvalt kohtule esitatud teabenõudest (dtl 10-12) pöördus erikontrolli läbiviija puudutatud isiku I poole teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks esmakordselt 09.06.2020. Puudutatud isik I vastas keeldumisega, põhjendades seda asjaoluga, et erikontrolli määramise kohtulahend ei ole veel jõustunud (dtl 14-15). Avaldaja edastas teabenõude uuesti 23.09.2020 (dtl 16), puudutatud isik
2-20-19003 I vastas 09.11.2020 (dtl 72) ja 13.11.2020 (dtl 20-22). 20.11.2020 e-kirjaga (dtl 23) on avaldaja puudutatud isikule I ette heitnud nõutud arvelduskonto väljavõtete ja tervikliku pearaamatu elektroonilisel kujul esitamata jätmist ning nõudnud nende esitamist hiljemalt 23.11.2020. Puudutatud isik I keeldus 23.11.2020 arvelduskonto väljavõtete ja tervikliku pearaamatu esitamisest (dtl 24-25). Avaldaja vastas 14.12.2020, et need on erikontrolli läbiviimiseks vajalikud materjalid ning tuleb esitada 3 tööpäeva jooksul (dtl 26).
16.Kohus ei nõustu puudutatud isikutega, et avaldaja oli 17.12.2020 minetanud õiguse nõuda arvelduskonto väljavõtete ja tervikliku pearaamatuga tutvumist, kuna puudutatud isik I oli teabe andmisest juba 23.11.2020 keeldunud ning avaldaja ei pöördunud keeldumise saamisest kahe nädala jooksul kohtusse. Kohus leiab, et seadus ei keela dokumentidega tutvumise või teabe esitamise nõudmist korduvalt. Tähtaegade osas analoogse sisuga regulatsiooni puutuvalt on Riigikohus leidnud, et kui osanik laseb mööda ÄS § 166 lg 3 sätestatud tähtaja, saab osanik esitada osaühingule sama sisuga teabenõude kohtuväliselt uuesti ning seejärel on tal võimalik pöörduda avaldusega uuesti kohtu poole (RKTKm nr 3-2-1-77-12, p 19). Ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 191 lg-s 4 sätestatud tähtajad kohalduvad igakordsele nõudele. Nähtuvalt avaldaja 17.12.2020 avalduse sisust on tegemist uue nõudega teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks. Kuna avaldus kohtule esitati 23.12.2020, ei ole avaldus esitatud hilinenult.
17.Menetlusosalised vaidlevad, kas avaldaja poolt nõutu on vajalik erikontrolli läbiviimiseks. Avaldaja väljatoodu kohaselt on perioodi 31.01.2015-31.01.2020 kohta tervikliku pearaamatu ning kõigi pangakontode väljavõtete esitamine vajalik kõigile erikontrolli läbiviijale ülesandeks pandud küsimustele vastamiseks, et erikontrolli läbiviija saaks veenduda juhatuse poolt antud selgituste õigsuses, nt väited konkreetsete seotud isikutega tehingute puudumise kohta. Avaldaja on nimetatud dokumentidega tutvumise vajadust veenvalt põhistanud. Taotletud periood 31.01.2015-31.01.2020 langeb kokku erikontrolli määramise määruses märgitud perioodiga „viimased 5 aastat“ (kohtumäärus tehti 31.01.2020). Raamatupidamine on tervik ning üksnes üksikute kannetega tutvumine pearaamatus või konto väljavõttel ei ole piisav, et kontrollida kajastatu vastavust juhatuse selgituste ning teiste erikontrolli läbiviijale esitatud dokumentidega. Asjaolu, et pearaamat ja konto väljavõte sisaldavad teavet ka selliste tehingute kohta, mida erikontrolli läbiviija uurima ei pea, nimetatut ei muuda.
18.Dokumendid seoses OÜ-ga Bürgermeister sõlmitud laenutehinguga ning kõik OÜ-le Bürgermeister toimunud tasumiste aluseks olevad lepingud vm dokumendid on kohtu hinnangul asjassepuutuvad vastamaks erikontrolli läbiviijale esitatud küsimustele 2 ja 3. Dokumendid seoses Heinla Ehituse AS-i ja Mave Varahalduse OÜ-ga on asjassepuutuvad seoses küsimusega 1. Puudutatud isik I on 13.01.2021 avaldajale vastanud, et nende dokumentidega saab avaldaja tutvuda puudutatud isiku I büroos eelneval kokkuleppel juhatuse liikmega.
19.Puudutatud isikud on esitanud 13.01.2021 vastuse 17.12.2020 nõudele (dtl 73-82), millest nähtuvalt vastas puudutatud isik I, et juhatus on juba edastanud kõik osanike otsused, nõusolekud vms, millega määrati tingimused tehingute tegemiseks puudutatud isikuga II ja temaga TuMS § 8 tähenduses seotud isikutega perioodil 31.01.2015-31.01.2020, juhatuse hinnangul on kõikide tehtud tehingute osas tegemist puudutatud isiku I poolt igapäevase majandustegevuse raames sõlmitud turuhinnaga tehingutega, st kohaldub ÄS § 181 lg 3 teine lause. Kohtule esitatud kirjavahetusest (dtl 10-34) ei nähtu, et puudutatud isik I oleks avaldajale esitanud ühtegi osanike otsust seoses tehingute tegemisega puudutatud isikuga II või temaga seotud isikutega. Kohus saab 13.01.2021 vastusest aru, et selliseid osanike otsuseid vastu võetud ei ole. Samuti on puudutatud isik I 13.01.2021 vastanud, et juhatuse poolt ei ole
2-20-19003 koostatud TuMS § 50 nimetatud dokumente, mille alusel puudutatud isik I veendus, et tehingud puudutatud isikuga II ja temaga TuMS § 8 tähenduses seotud isikutega perioodil 31.01.201531.01.2020 vastasid turutingimustele. Kui dokumente ei ole, ei saa kohus kohustada ka nendega tutvumise võimaldamiseks, ning avaldus tuleb vastavas osas jätta rahuldamata.
20.Nähtuvalt avaldaja 17.12.2020 kirjast, ei ole avaldaja 17.12.2020 nõudnud kõigi puudutatud isiku I ja puudutatud isiku II ning temaga TuMS § 8 tähenduses seotud isikute vahel toimunud tehingute alusdokumentide (arved, lepingud, tasaarvestust puudutavad dokumendid, täitmist kinnitavad dokumendid jne) esitamist. Nimetatut on nõutud küll 09.06.2020, kuid 17.12.2020 nõuet vastavas osas korratud ei ole, mistõttu ei saa ka avaldust selle osas rahuldada. ÄS § 191 lg 4 eeldab nõude esitamist esmalt ühingule. 17.12.2020 on nõutud seotud ühingutest (nimekiri dtl 20) dokumente üksnes puutuvalt OÜ-sse Bürgermeister, Veerenni Arendus OÜ-sse, Heinla Ehituse AS-i ja Mave Varahalduse OÜsse. Seoses Veerenni Arendus OÜ-ga on nõutud üksnes andmeid ja ühinemisel koostatud lõppbilansi esitamist. Seoses puudutatud isikuga II on nõutud digitaalselt allkirjastatud osanike otsuseid tasu maksmise kohta, kui sellised on olemas. Puudutatud isik I on 13.01.2021 vastanud, et digitaalselt allkirjastatud otsused tasu kohta puuduvad.
21.Kohus tuvastab, et puudutatud isiku 13.01.2021 vastus sisaldab vastust küsimusele, miks juhatuse arvates laenu võtmine AS-st Swedbank ja selle arvel laenu tagastamine OÜ-le Bürgermeister oli puudutatud isiku I seisukohalt otstarbekas. Avaldus jääb rahuldamata teabe saamiseks nimetatud küsimuse osas. Kohus tuvastab ka, et 17.12.2020 ei ole korratud nõuet esitada loetelu summadest, mis puudutatud isik I on tasunud OÜ-le Bürgermeister, mistõttu avaldus jääb vastavas osas rahuldamata.
22.Avaldus jääb seoses põhikirja redaktsioonide esitamiseks kohustamise nõudega rahuldamata. Äriregistri päring on kohtu hinnangul põhikirjade kõigi redaktsioonide saamiseks kiire ja usaldusväärne viis, mis ei ole koormavam kui vastavate dokumentide nõudmine ühingu juhatuselt. Avaldaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis takistaksid sellise päringu tegemist, mh ei ole takistavaks asjaoluks kohtu hinnangul päringu tasulisus. Tulenevalt TsMS § 605 lg 1 on erikontrolli läbiviijal õigus nõuda ühingult mh erikontrolli läbiviimise käigus tekkinud kulutuste hüvitamist. Juhul kui puudutatud isikud eelistavad, et avaldaja teeb päringu äriregistrisse ise, tekib avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult I seonduva kulu hüvitamist.
23.Menetlusosalised vaidlevad, kas erikontrolli läbiviija saab nõuda dokumentide esitamist elektrooniliselt endale sobivas formaadis ja enda valdusesse, või piisab, kui ühing võimaldab dokumentidega tutvumist enda asukohas. Nimetatud küsimusele vastamiseks ei saa kohaldada analoogiat osaniku teabeõigusega ning puudutatud isikute viited vastavale kohtupraktikale ei ole asjassepuutuvad, sest erinevalt osanikust, kes tutvub dokumentidega üksnes teabe saamiseks, peab erikontrolli läbiviija saadud teavet ka analüüsima ning koostama erikontrolli tulemuste kohta aruande (ÄS § 191 lg 5). ÄS § 191 lg 4 eesmärgiks on teha erikontrolli läbiviimine võimalikuks, milleks võimaldada erikontrolli läbiviijale juurdepääs dokumentidele, mis on vajalikud erikontrolli aruande koostamiseks. Kuivõrd aruande koostamine hõlmab tulenevalt AudS §-test 60 lg 1 ja 2 mh dokumentide ja andmete kogumist, ei ole ÄS § 191 lg 4 sisustatav selliselt, et erikontrolli läbiviijal ei ole õigust saada dokumentidest (elektroonilisi) koopiaid. Erikontrolli järeldused peavad olema kontrollitavad, sh peab hiljem olema võimalik kontrollida aruande aluseks olevaid andmeid, mis ei ole võimalik, kui puuduvad aruande koostamise aluseks olnud dokumendid sellisel kujul, nagu need erikontrolli läbiviijale esitati.
24.Puudutatud isikud ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaksid alust pidada dokumentide elektroonilist edastamist objektiivselt takistatuks või puudutatud isiku I suhtes ebamõistlikult
2-20-19003 koormavaks. Vastupidi, kui erikontrolli läbiviija peaks tulema puudutatud isiku I asukohta ise dokumente kopeerima ning ei saaks andmeid töödelda elektrooniliselt, suurendaks see erikontrolli läbiviimiseks vajalikku ajakulu kordades. Nähtuvalt menetlusosaliste kirjavahetusest, on puudutatud isik I juba dokumente osaliselt elektrooniliselt edastanud, sh väljavõtted pearaamatust (dtl 95). Kontode väljavõtted on ka puudutatud isikule I endale kättesaadavad primaarselt elektrooniliselt. Puudutatud isikutel on hea usu põhimõttest tulenev kohustus erikontrolli läbiviimist mitte takistada, sh edastada dokumente elektrooniliselt, kui see on vastavalt asjaoludele mõistlik.
25.Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Avalduse esitamine oli põhjendatud osaliselt. Erikontrolli läbiviijal puudub isiklik huvi avalduse menetlemise suhtes, erikontrolli viiakse läbi puudutatud isiku I huvides. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-18-11 (p 19) märkinud, et hagita menetluses ei lahendata suuresti keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust ning seega puudub üldjuhul ka hagimenetlusega võrreldav vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi. Võttes arvesse, et tegemist oli avaldusega seoses erikontrolli läbiviimisega, ei saanud puudutatud isikutel olla õigustatud ootust, et nende menetluskulud peaksid jääma avaldaja kanda. Määruskaebus
26.Puudutatud isikud esitasid 14.07.2021 määruskaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu määruse osas, milles avaldus rahuldati ja menetluskulude jaotuse osas ning uue määrusega jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
27.Seaduse kohaselt on erikontrolli eesmärgiks vastata konkreetsetele kohtu poolt erikontrolli läbiviijale esitatud küsimustele. Erikontrolli läbiviijal on õigus tutvuda üksnes erikontrolliks vajalike dokumentidega. Maakohus on kohustanud ebaõigesti puudutatud isiku I juhatust võimaldama erikontrolli läbiviijal tutvuda tervikliku (kõiki raamatupidamiskontosid, sh suletud kontod, sisaldava) puudutatud isiku I raamatupidamise pearaamatu väljavõttega perioodi 31.01.2015-31.01.2020 kohta ning kõikide pangakontode (sh suletud pangakontod) väljavõtetega perioodi 31.01.2015- 31.01.2020 kohta. Nimetatu annab erikontrolli läbiviijale täieliku ja kõikehõlmava ülevaate puudutatud isiku I majandustegevusest ja kõikidest majandustehingutest kõikide tehingupartneritega. Jääb ebaselgeks, milliste konkreetsete erikontrolli läbiviijale esitatud küsimustega seoses taotletakse eelnimetatu esitamist.
28.Avaldaja ei ole seostanud iga taotletavat dokumenti või küsimust vastava küsimusega erikontrolli määramise kohtumääruses ning põhistanud, miks on nõutav vajalik küsimusele vastamiseks. Kui küsimustele on vastatud või dokumentidega tutvumist võimaldatud osaliselt või avaldaja arvates ebakohaselt, tuleb avaldajal välja tuua, miks esitatuga ei saa lugeda nõuet täidetuks.
29.Tervikliku pearaamatu ja kõikide pangakontode väljavõtete esitamise osas oli avaldus maakohtule esitatud hilinemisega. Puudutatud isiku I juhatus oli väljendanud oma selget keeldumist teabenõudes märgitud arvelduskonto väljavõtete ja tervikliku pearaamatu elektrooniliselt esitamise nõudele 09.11.2020 ja 23.11.2020 vastuskirjades avaldaja eelnevatele samasisulistele kirjalikele teabenõuetele. Kaebajad ei nõustu, et kui erikontrolli läbiviija laseb mööda ÄS § 191 lg-s 4 sätestatud tähtaja, saab ta esitada sama sisuga teabenõude kohtuväliselt uuesti ning seejärel on tal võimalik pöörduda uue avaldusega kohtu poole.
30.Põhjendamatu on erikontrolli läbiviija nõue dokumentide saamiseks elektroonilises formaadis. Maakohus kohustas ebaõigesti puudutatud isiku I juhatust esitama vaidlusalused dokumendid erikontrolli läbiviijale .pdf formaadis. Erikontrolli läbiviija saab teostada oma
2-20-19003 õigust dokumentidega tutvumiseks üksnes osaühingu asukohas (VÕS § 1016). Käesoleval juhul tuleb analoogia korras kohaldada Riigikohtu juhiseid ja selgitusi osaniku teabenõudele vastamise puhuks, mis ütlevad, et avaldaja ei saa nõuda dokumentide koopiaid ega seda, et kohus kohustaks juhatust saatma dokumente avaldajale e-postiga. Ühing võib seda teha, kui ta leiab, et see on tema jaoks vähem koormav kui võimaldada tutvuda dokumentidega osaühingu ruumides, aga kohus ei saa vähemalt üldjuhul osaühingut selleks kohustada. Ühing ei pea dokumente tegema kättesaadavaks viisil, mis võimaldaks neid kopeerida või alla laadida. Täitmisviisi ei ole põhjust kindlaks määrata selliselt, et tutvumine oleks tingimata elektrooniline (RKTKm nr 2-16-3492, p 14.4; nr 2-18-13213, p 28; nr 2-19-9918, p 41). Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
31.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
32.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
33.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
34.Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult kohustanud puudutatud isiku I juhatust võimaldama erikontrolli läbiviijal tutvuda tervikliku raamatupidamise pearaamatu väljavõttega ning kõikide pangakontode väljavõtetega perioodi 31.01.2015- 31.01.2020 kohta. ÄS § 191 lgst 4 tulenevalt on erikontrolli läbiviijal õigus tutvuda erikontrolliks vajalike dokumentidega. Tsiviilasjas nr 2-18-16010 tehtud Harju Maakohtu 31.01.2020 määruse kohaselt on erikontrolli eesmärgiks välja selgitada, kas osanikel või puudutatud isikul I võib olla tekkinud kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku I juhatuse vastu. 31.01.2020 määrusega kohustati erikontrolli aruandes vastama mh küsimustele: millistel tingimustel on ühing teinud juhataja ja TuMS § 8 tähenduses seotud isikutega tehinguid viimase viie aasta jooksul? Kas tehtud tehingud olid tehtud kooskõlas turutingimustega ja majanduslikult põhjendatud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et selleks, et eeltoodud küsimustele vastata, on erikontrolli läbiviijal vajalik tutvuda tervikliku pearaamatu ja kõikide pangakontode väljavõtetega, et saada ülevaade, kas tehtud on tehinguid seotud isikutega ning anda hinnang tehingute põhjendatusele. Erikontrolli läbiviija ei saa oma kohustusi aruande koostamisel täita (sh tagada aruande usaldusväärsust) lähtuvalt üksnes puudutatud isikute väidetest. Erikontrolli läbiviijal tuleb veenduda, et puudutatud isik I ei ole teinud seotud isikutega rohkem tehinguid, kui neid, mille tegemist on puudutatud isikud kinnitanud. Eeltoodu eeldab ka erikontrolli läbiviijale esitatud teabe ja dokumentide usaldusväärsuse kontrollimist.
35.Kolleegium ei nõustu, et erikontrolli läbiviija avaldus on esitatud hilinenult. Arvestades ÄS § 166 lg 3 ja § 191 lg 4 sõnastust ning erikontrolli ja osaniku teabeõiguse instituutide olemust, nõustub kolleegium, et käesoleval juhul saab analoogia korras kohaldada osaniku teabeõiguse regulatsiooni puudutavat kohtupraktikat (RKTKm nr 3-2-1-77-12, p 19). Erikontrolli läbiviijal on võimalik esitada korduvalt osaühingule sama sisuga nõue dokumentide ja teabe saamiseks kohtuväliselt ning nõude mittetäitmisel pöörduda avaldusega kohtu poole. Avaldaja on esitanud
2-20-19003 nõude teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks 17.12.2020 ning avalduse kohtule 23.12.2020, mistõttu on avaldus ÄS § 191 lg-st 4 tulenevalt esitatud tähtaegselt.
36.Kolleegium ei nõustu kaebajatega, et maakohus kohustas ebaõigesti esitama vaidlusalused dokumendid erikontrolli läbiviijale elektroonselt. Kaebajad ei ole välja toonud, et vastava kohustuse täitmine oleks objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuivõrd erikontrolli läbiviija peab koostama erikontrolli tulemuste kohta aruande (ÄS § 191 lg 5), mis hõlmab ka tulenevalt AudS §-test 60 lg 1 ja 2 dokumentide ja andmete kogumist, ning erikontrolli järeldused peavad olema kontrollitavad, siis erikontrolli läbiviijal on õigus saada dokumentidest (elektroonilisi) koopiaid. Lisaks on maakohus välja toonud, et asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikud edastanud juba avaldajale elektrooniliselt osalisi pearaamatu väljavõtteid. Ebamõistlikult koormav ei saa olla ka äriühingu arvelduskontode väljavõtete tegemine, mis on puudutatud isikutele kättesaadavad eelduslikult digitaalsel kujul, ja nende elektroonilist edastamist avaldajale. Ka osaniku teabeõiguse teostamise viisi sisustades on Riigikohus leidnud, et arvestades elektroonilise dokumendikäibe üha laiemat levikut, oleks otstarbekas võimaldada ka osanikel dokumentidega tutvuda eelistatult digitaalsel kujul. Otstarbekas ega osaühingu ressursse maksimaalselt säästev ei pruugi olla ka see, kui osanik peaks digitaalsete dokumentidega tutvumiseks igal juhul minema osaühingu asukohta ja nende dokumentidega seal (osaühingu arvuti vm seadme abil) tutvuma ning jäädvustamise eesmärgil ekraani pildistama või sellest kuvatõmmiseid tegema. Seega võiks eelistatult teha osanikule elektrooniliselt kättesaadavaks need digidokumendid, millega osanikul on õigus tutvuda, kui sobiv elektrooniline kanal (nt e-posti teel edastamine, veebipõhine failihoidja ehk pilveteenus vms) on lisakulutusi tegemata kättesaadav ning muud alternatiivid (elektroonilistest dokumentidest paberväljatrükkide tegemine, osanikule osaühingu ruumides elektrooniliste dokumentidega tutvuda võimaldamine) põhjustaksid sellega võrreldes suuremat kulu või ebamugavusi (RKTKm nr 2-20-9006, p 14). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
37.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja ringkonnakohtul ei ole alust määrust selles osas muuta.
38.Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuse esitajate kanda. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.