Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2-20-113940 leppinud kompromissi punktis 3 (kohtumääruse punkt 1.1. - kohtu märkus) nimetatud võlakohustuse maksmise ajatamises. Võlakohustuse tasumine peaks toimuma alljärgnevate tingimuste kohaselt. Võlakohustuse tasumine toimub järelmaksuga igakuiste maksetena alates 30. juunist 2020 kuni 30. juunini 2021 (kaasa arvatud) alljärgneva maksegraafiku järgi: 1) hiljemalt 30. juuniks 2020 – 100 (ükssada) eurot; 2) hiljemalt 31. juuliks 2020- 100 (ükssada) eurot; 3) hiljemalt 31. augustiks 2020 – 100 (ükssada) eurot; 4) hiljemalt 30. septembriks 2020 – 100 (ükssada) eurot; 5) hiljemalt 31. oktoobriks 2020 – 100 (ükssada) eurot; 6) hiljemalt 30. novembriks 2020 – 100 (ükssada) eurot; 7) hiljemalt 31. detsembriks 2020 – 100 (ükssada) eurot; 8) hiljemalt 31. jaanuariks 2021 – 100 (ükssada) eurot; 9) hiljemalt 28. veebruariks 2021 – 100 (ükssada) eurot; 10) hiljemalt 31. märtsiks 2021 – 100 (ükssada) eurot; 11) hiljemalt 30. aprilliks 2021 – 100 (ükssada) eurot; 12) hiljemalt 31. maiks 2021 -100 (ükssada) eurot; 13) hiljemalt 30. juuniks 2021 – 87 (kaheksakümmend seitse) eurot 32 senti. Kokku võlakohustuse summa on 1287 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend seitse) eurot 32 senti.

EDASIKAEBAMISE KORD

2(4)

2-20-113940 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Pärnu Maakohus 25. juuni 2020 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude võlgniku vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohus jättis 25. juuni 2020 määrusega avalduse käiguta ning andis avaldajale tähtaja täiendava riigilõivu tasumiseks ja avalduse ettenähtud vormis esitamiseks. Avaldaja ja võlgnik esitasid 29. juunil 2020 kohtule kokkuleppe ja taotluse menetluse lõpetamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 486 lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. TsMS § 486 lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. TsMS § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus tuvastas, et pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku avalikku- ega menetlusosaliste huvi; kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi. Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja 3(4)

2-20-113940 protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele (s.o võlgnik hüvitab avaldajale avaldaja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud poole riigilõivu ja menetluskulu). Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätab kohus menetlusosaliste endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Pooled on menetluskulude jaotuse ja hüvitamise osas kokku leppinud, kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Avaldaja esitas kohtule taotluse poole riigilõivu tagastamiseks seoses kompromissi sõlmimisega. Kohus lahendab menetluskulude tagastamise eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamine Menetlusosalised avaldasid, et loobuvad edasikaebamise õigusest. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus on seisukohal, et määruskaebuse esitamise õigusest saab loobuda vaid hagimenetluses. TsMS § 475 lg 1 p 1 kohaselt on maksekäsu kiirmenetlus hagita asi, samuti lahendab kohus TsMS § 613 lg 1 alusel hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Seega on kompromissi puhul tegemist kokkuleppega hagita menetluses ning pooled ei saa sealjuures loobuda edasikaebamise õigusest menetlust lõpetava määruse peale. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.