Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Avaldaja seisukoht puudutatud isiku vastuse osas Avaldaja ei nõustu puudutatud isiku väitega, et kahju tekkimise põhjus on teadmata ja tõendamata. Puudutatud isik viitab, et teda ei ole kahju menetlemisse kaasatud ning ei ole teavitatud, et ta on kahju tekitanud. Samuti on puudutatud isik seisukohal, et kuna teda kahju juurde ei kutsutud, siis ta eeldab, et kahju ei tekkinud. Avaldaja rõhutab, et asjaolu, et puudutatud isik ei ole kahju tekkimise tagajärgi isiklikult näinud, ei tähenda, et kahju ei oleks tekkinud. Avaldaja koostööpartner OÜ xxxx on jätnud järgneval päeval pärast kahjujuhtumit 23.07.2018 puudutatud isiku postkasti teatise omanikule/puudutatud isikule, varakahju tekkimisest. Nimetatud kirjale puudutatud isik ei reageerinud. Samuti on avaldaja lisanud avalduse juurde KÜ selgituse kahju tekkimisest, kus KÜ selgitab, et tuvastati, et kahju on tekkinud krt xxxx pesumasina vooliku purunemise tõttu. Avaldaja selgitab, et kui tegemist on varakahjuga ning kui on olemas korteriühistu, siis pöördub avaldaja alati kahjujuhtumi raames KÜ poole, välja selgitamaks, kas kahju tekkis kellegi korteriomandi reaalosa koosseisu kuuluva torustikust või kõigi korteriomanike kaasomandisse kuuluvast torustikust. Samal viisil on avaldaja käitunud ka seekord. Avaldaja pöördus KÜ juhatuse poole selgituse saamiseks. Ilmselgelt, kui tekib kahjujuhtum, siis esimesena kohapeal on KÜ ise, kes peab veelekke põhjused tuvastama. Veelekke korral on see hädavajalik, et lekke tuvastatakse koheselt, sest juhul kui tegemist on üldveetoru lekkega, siis tuleb leke kõrvaldada KÜ poolt. Avaldajal puudub igasugune kahtlus, miks peaks KÜ asuma nimetatud asjaolusid välja mõtlema, kuna tema kui KÜ esimehe kohustus on tegutseda kõikide KÜ liikmete huvides. Kuna veeleke oli ühekordne on/oli ilmselge, et tegemist on nö ühekordse juhtumiga, mis välistab katuselekke, üldise veetoru lõhkemise jne. Üldise veetoru lõhkemise korral oleks ilmselgelt pidanud KÜ kutsuma töömehed jne leket kõrvaldama ning sellisel juhul ei oleks majas kahjustada saanud vaid üks korter. Puudutatud isik on ka ise oma vastuses viidanud ja asjaoludest selgub, et puudutatud isik ise isiklikult nimetatud krt xxxx ei elanud, vaid korteris elas üürnik M K. Seega, kui KÜ tegeles kahju välja selgitamisega, siis puudutatud isiku ise isiklikult kohal ei viibinud vaid kohal viibis üürnik. Avaldaja rõhutab, et esmakordselt hakkas puudutatud isik kahjunõudele vastuväiteid esitama alles pärast 11.10.2018 avaldaja poolset kahjunõude esitamist, e-kirja teel 18.10.2018. Samuti on avaldaja seisukohast otsitud vastuväide, et piltidelt ei selgu, millises korteris kahju tekkis jne ning et pildid ei tõenda, et kahju oli krt xxxx tekitanud. Asuda tagantjärgi 2 aastat hiljem väitma, et pildid ei ole tehtud korteris xxxx, on asjakohatu. Fotod on edastatud ning neist nähtub pildi teostamise aeg st kuupäev ja kellaaeg. Avaldajale jääb arusaamatuks, kas puudutatud isiku arvates oleks kannatanu pidanud teostama videosalvestusi jne tõendamaks, et ta läheb/siseneb nimetatud majja ja kindlasse korterisse. Sest sama hästi, kui oleks pilt tehtud korteri välisuksest, kus peal krt number, võib puudutatud isik asuda samuti väitma, et ühed pildid on tehtud ühes kohas ja pildid korterist on tehtud teises korteris. Selline vastuväide on ilmselgelt otsitud ja pahatahtlik. Avaldajale edastatakse kahjudest alati fotod ning avaldajale ei ole teada olukorda ega kindlustusandjaid, mis nõuaks tõendamiseks videosalvestusi. Avaldaja selgitab, et juhul kui fotod oleksid tehtud mitte kahju kannatanud korteris, oleks see ju ilmselgelt välja tulnud, kui kohale saadetakse avaldaja koostööpartner, kahju üle vaatamiseks ja kõrvaldamiseks. Avaldaja selgitab, et kui kahjujuhtum on toimunud ja fikseeritud, siis saadab avaldaja kahju sündmuskohale koostööpartneri (ehitusettevõtted jne), kes vaatavad kahjud üle ning teostavad remonttöid. Juhul, kui pilte ei oleks kahju tekkinud /kohtu märkus- peaks olema „saanud“/ korteris tehtud, siis oleks nimetatud asjaolu ilmselgelt välja tulnud, kui kohale läinud ehitusettevõte oleks tuvastanud, et kahju ei tekkinud. Avaldaja puudutatud isiku käsitlusega mitte mingil juhul ei nõustu. Kahju tekkimine/olemasolu on fikseerinud ja kinnitanud KÜ. Avaldajale jääb arusaamatuks, miks peaksid korteri xxxx omanik, KÜ ja ehitajad nö kokku mängima. Puudutatud isiku kõnealused väited on ilmselgelt otsitud ja üle paisutatud. Asjaolu, et ca 5-6 täiesti erinevat inimest peaksid avaldajale nö valenõude esitama, on puudutatud isiku poolne

väljamõeldud argumentatsioon ning juhul, kui puudutatud isik seda väidab, tuleb puudutatud isikul seda ka tõendada. Avaldajal on omad kindlad koostööpartnerid, keda kaasatakse kahjujuhtumi tagajärjel tekkinud kahju kõrvaldamiseks, nagu ka käesoleval juhul. Puudutatud isiku väited, et on toimunud ehitajaga, omaniku ning KÜ kokkumäng, on ilmselgelt meelevaldne ja meeleheitlikult otsitud väide, millele puuduvad igasugused tõendid, st puudutatud isiku väited on täielikult paljasõnalised. Avaldaja lisab tõendina e-kirjavahetuse puudutatud isikuga peale 11.10.2018 kahjunõude esitamist. E-kirjavahetusest nähtub, et pärast kahjunõude saamist pöördus puudutatud isik 18.10.2018 e-kirjaga selgituste saamiseks avaldaja poole, millele avaldaja on 19.10.2018 vastanud ja selgitused andnud. 20.10.2018 on puudutatud isik vastanud avaldajale, kus on selgitanud, et kahju põhjustanud korteris elanud inimene teda kui korteriomanikku millegipärast veeavariist koheselt ei teavitanud ning et info veeavariist jõudis puudutatud isikuni nädal aega hiljem, seega juuli 2018 lõpus. Samuti rõhutab avaldaja, et puudutatud isik nimetatud e-kirjas selgelt teatab, et kõnealuse info edastas kahju põhjustaja ehk siis krt xxxx elanud üürnik. Seega puudutatud isiku üürnik (puudutatud isiku viites kahju põhjustaja) on puudutatud isikut teavitanud kahju tekitamisest. On ilmselge, et kahju põhjustas krt xxxx, mille omanik oli puudutatud isik, kus elas üürnik. Asjaolu, et puudutatud isik ise kahju tekkimisel kohapeal ei viibinud/elanud, ei vabasta teda kahju eest vastutamast. Samuti avaldaja viitab, et isegi juhul, kui kahju tekkinud korteris xxxx elas üürnik, vastutab ikkagi kahju eest omanik. Riigikohus on lahendis 3-2-1-129-13, p 33 leidnud: „Kostja ei ole väitnud, et ta rikkus kohustusi vääramatu jõu tõttu (st ei toonud esile asjaolusid, et ummistus ega veeavarii ei olnud välditav) ja võiks sel põhjusel vabaneda vastutusest KOS § 11 lg 3 esimese lause alusel. Kostjat ei vabasta vastutusest ka asjaolu, et hooletult käitus üürnik, kes kasutas korterit. Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 järgi kohustatud tagama, et KOS § 11 lg 1 p-de 1 ja 2 sätestatut järgiks ka tema perekonna liikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. Seega vastutab kostja ka tema tahte kohaselt korteri omandi reaalosa kasutanud isikute käitumise eest. Ka TsÜS § 132 lg-st 2 tuleneb, et isik vastutab teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega.“ Tuvastatud on ja ka vaidlus puudub põhjuslikus seoses puudutatud isiku käitumise ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju vahel. Kui puudutatud isiku korteris ei oleks pesumasina voolik katki läinud, ei oleks kahjujuhtumit toimunud. Puudutatud isik on ka oma 20.10.2018 vastuses tunnistanud, et kahju on tekkinud temale kuuluvas korteris /tekkinud veelekke tõttu/. Puudutatud isiku väited, et ta ei olnud kohal ja ei ole kahju näinud, ei tähenda, et ta tekkinud kahju eest ei vastuta ja et kahju ei ole tekkinud. Olukorras, kus puudutatud isik korteriomanikuna annab korteri kolmandale isikutele kasutada, peab mh arvestama ka riskidega, mis võivad tuleneda ja kaasneda kolmanda isiku rikkumistest. Puudutatud isik ei vabanenud korteriomaniku kohustuste täitmisest oma korterit kasutada andes. Üürilepingul, tasuta kasutamiseks lepingul jne on tähendus üksnes puudutatud isiku ja üürniku/kasutaja vahelises suhtes. Kui üürnik ja/või kasutaja rikkus VÕS § 276 lg-test 2 ja 3 tulenevat kohustust kasutada asja hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele ning arvestada majaelanike ja naabrite huvidega, võib puudutatud isikul olla üürniku ja/või kasutaja vastu lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue. Seega on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-129-13 leidnud täpselt samasuguses situatsioonis, et vastutab korteri omanik, mitte korterit tegelikkuses kasutavad isikud. Korteriomanikud peavad kaasomanikena AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast. Kui korteriomanikule tekitatud kahju eest vastutavad mitu korteriomanikku samal või erineval alusel, vastutavad nad VÕS § 137 lg 1 järgi hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 138 lg 1 kohaselt kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis

tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt. Lg 2 kohaselt kahju hüvitamiseks kohustatud isik vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et tema kahju ei tekitanud. Riigikohus oma 3-2-1-129-13 p 49 leidnud, et seejuures tuleb kolleegiumi arvates jagada kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormust juhul, kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi reaalosa piirest, sest kahjustatud korteriomandieseme omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha (vt ka otsuse p 25). Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimati nimetatud korteriomandi omanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav. Avaldaja on eelnevalt välja toonud olemas olevad tõendid, mis tõendavad, et kahju tekkis korterist xxxx. Siinkohal on avaldaja seisukohal, et tulenevalt Riigikohtu praktikast ning eelpool toodud asjaoludest on tõendamiskoormus ümber pöördunud ning puudutatud isik kohustub siinkohal tõendama, et kahjustus tuli korteriomanike kaasomandiesemest (ühisest torustikust, katusest vms). Avaldaja on tõendanud avaldusele lisatud piltidega, tööde teostamise aktiga, et kahju on tekkinud ning et nimetatud tööd on teostatud. Samuti on avaldaja maksekorralduste esitamisega tõendanud kahju kandmist. Tegemist oligi kahju tegeliku suurusega, sest nagu piltidelt näha on vesi kahjustanud seinu ja põrandaid. Pildil nähtuvad mõõdikud niiskusmõõtjaga. Kuna kipsseinad said veekahjustuse, siis ilmselgelt tuli kahjustatud plaadid välja vahetada. Samuti tuli veekahjustuse tõttu välja vahetada osaliselt põrandakate, mis sai veekahju tõttu kannatada. Piltidelt on näha, et veekahju oli nii seintes, laes, kui ka põrandal, mis on fikseeritud niiskusemõõdikuga. Avaldaja viitab, et hinnapakkumisest nähtuvad tööd, mida käesoleva kahju likvideerimisel tuli teostada. Samuti lisab avaldaja siia juurde avaldaja poolt palutud selgitused tööde teostaja poolt, kus 23.10.2018 on tööde teostaja saatnud avaldaja päringule lisateavet ja pildi, mis on edasi saadetud puudutatud isikule tutvumiseks 25.10.2018. Tagantjärgi kõike ja kõiki puudutatud isiku poolt kahtlustada on asjakohatu ja otsitud põhjus oma kohustuse täitmisest vabanemiseks. Avaldaja kordab siinkohal varasemat, et avaldaja poolt on korteri üle vaatamisel ja remonttööde läbi viimiseks sõlmitud lepingud koostööpartneritega st ehitus- remontööde teostajatega, mis vaatavad kahjud üle ning oskavad spetsialistidena teada ja teha täpselt seda, mida kahju likvideerimiseks vaja läheb. Juhul, kui puudutatud isik arvab, et tegemist on kindlustuspettusega, on nimetatud väite tõendamise kohustus temal. Käesoleval juhul on avaldajale edastatud pildid, KÜ selgitus, koostööpartneri poolt remonttööde teostamise akt jne. Avaldaja ei pea siinkohal võimalikuks ja tõenäoliseks kolmepoolset nö kelmust, millesse oleks/on KÜ, kahju kannataja ja avaldaja koostööpartner ehk ehitusettevõtja. Tegemist on puudutatud isiku meelevaldse järeldusega. Teostatud tööde aktiga ongi fikseeritud kahjude kõrvaldamisega seotud tööd. Ilmselgelt ei ole võimalik pildilt kõiki puuduseid ja kahju tuvastada, kuna näiteks enne põranda, seinte lahti võtmist ei ole võimalik tuvastada palju on kahjustada saanud näiteks soojustus, elektrijuhtmed jne ehk fikseerida piltidega alguses kogu kahju on ilmselgelt võimatu. Selleks, et vältida hallituse tekkimist, tuli ilmselgelt veekahjustuse saanud kipsplaadid ja põrand lahti võtta. Seega on avaldaja seisukohal, et ta on tõendanud, et kahju tekkis, kahju tekkis puudutatud isiku korterist ning kahju on avaldaja poolt hüvitatud. Puudutatud isiku väited on oletuslikud ning väidetavad tõendid on vaid teiste ütlused. Puudutatud isik esitab hulgaliselt kahtlustusi ilma ühelegi tõendile tuginemata. Seega on avaldaja seisukohal, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Puudutatud isiku seisukoht Puudutatud isik oma 17.04.2020 kirjalikus vastuses ei tunnista avalduses esitatud nõudeid.

Avalduse kohaselt saatis avaldaja 11.10.2018 puudutatud isikule tagasinõude tekitatud kahju hüvitamiseks summas 4412,42 eurot, tasumise tähtajaga 14 päeva. Puudutatud isiku avaldaja nõudekirjale ei vastanud ega ka tasunud võlga. Nimetatud väide on vale, kuna puudutatud isik vastas avaldajale 25.10.2018, et ei ole nõus kahju hüvitama. „Antud juhul vastan Teile olukorras, kus ma pole kahjutoimikut näinud. Minu teada ei ole kahju tekkinud. Mind pole kahju suuruse tuvastamise juurde kutsutud. Ma ei ole näinud väidetava kahju tekkimise tagajärgi. Kindlasti ei ole põhjendatud Teie poolt näidatud summas kahju hüvitamine. Arusaamatu on, miks nõuate minult kahju, kui Te pole mind oma kahju menetlemisse kaasanud. Seega ma ei tunnista selles ulatuses kahjunõuet, kuna olete rikkunud omaniku teavitamise kohustust väidetavalt tema poolt tekitatud kahjust. Palun edastada mulle kahjutoimiku materjalid„ ja peale kahjutoimiku nägemist 26.10.2018 “Tutvunud Teie kahjutoimikuga teatan, et ei tunnista nõuet minu vastu. Fotodelt ei ole võimalik tuvastada kahju tekkimist ja kuna mind kahju tuvastamise juurde ei kutsutud, siis eeldan, et kahju ei tekkinud“. Vaidlust ei ole selles, et olen alates 15.03.2018 xxxx korteri omanik. Vastavalt ostu-müügilepingu p 3.1.1 ostsin korteri koos kehtiva üürilepinguga M Ki kasuks. Kahju hüvitamise lahendamiseks on vajalik tuvastada avaldajal kahju olemasolu, puudutatud isikul etteheidetav rikkumine, samuti põhjuslik seos puudutatud isikule etteheidetava rikkumise ja avaldajal tekkinud kahju vahel. Esitatud materjalide järgi ei ole võimalik tuvastada avalduses märgitud kahjujuhtumit 22.07.2018 korteris nr xxxx ja ka väidetava kahju tekkimist, kuna puudutatud isik on jäetud täielikult kaasamata kahju tuvastamise menetlusse. Koostatud on varakahjude vaatlusakt, mille teostas E A T Hi juuresolekul. Vaatlusel kasutati tehnilistest vahenditest fotoaparaati ja mõõdulinti. Fotodel on aga veel mingi seade, mille kohta puudub informatsioon. Fotodel on kiri nende tegemise kohta xxxx, aga täpsustamata on sündmuskoht, st. kas just korteris xxxx ei selgu fotodelt. IF Kindlustuse kahjukäsitleja saatis puudutatud isikule ka 19.09.2018 xxxx tehtud fotod, milledelt samuti ei selgu muud kui fotodel oleva korteri amortiseerumine. Neid fotosid avaldaja esindaja kohtutoimikusse millegipärast ei lisanud. Ülevaatuse teostas ning pakkumise koostas E A. Teostatud tööde aktile kirjutasid alla OÜ xxxx esindajana E A ja tellijana T H, kes mõlemad on huvitatud võimalikult suurest tööde mahust puudutatud isiku raha eest ja selline tegevus isegi ei näi aus. Avalduse lisadena esitatud tõendid (ülevaatusakt, pildid, KÜ e-kiri) ei tõenda, et puudutatud isiku tegevuse või tegevusetuse tagajärjel oleks korteris xxxx põhjustatud just avaldaja poolt nõutav kahju. Pole teada, kus ja kelle korteris on nimetatud fotod tehtud. Varakahju vaatlusaktist ei selgu mingilgi viisil, et puudutatud isik oleks rikkunud oma kohustusi ja sellest ei ole võimalik kuidagi tuvastada puudutatud isiku tegevuse ning tekkinud kahju vahelist põhjuslikku seost. Avaldaja poolt esitatud arve xxxx kinnitab üksnes avaldaja kulul korteris nr xxxx remonttööde teostamist, kuid mitte seda, et nende kulude tegemine olnuks põhjuslikus seoses puudutatud isiku tegevusega või puudutatud isiku poolt oma kohustuste rikkumisega. Puudutatud isik märgib, et füüsikaseaduse kohaselt valgub vesi ülevalt alla. TsMS § 231 lg 1 kohaselt ei ole tõendada vaja üksnes asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Puudutatud isiku hinnangul ei saa lugeda üldtuntuks asjaolu, et kui ühes korteris on veeleke, siis on selle eest automaatselt vastutav teine eelnevalt kindlaksmääratud isik (antud juhul puudutatud isik). Isiku vastutus tuleb igakordselt eraldi tõendada ja tuvastada. Praegu on see tõendamata ja ka tuvastamata. Avaldaja on toonud esile üksnes kahju tekkimise aja ja selle väidetava suuruse, kuid ei ole tõendanud puudutatud isiku poolset rikkumist ning väidetava rikkumise ja tekkinud kahju vahelist põhjuslikku seost.

Avaldaja ei ole tõendanud, et puudutatud isiku tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel oleks avaldajale tekkinud kahju summas 5255,33 eurot. Avaldaja viivise nõuded on alusetud ainuüksi põhinõude alusetuse tõttu. Puudutatud isik märgib, et avaldaja esindaja oli teadlik puudutatud isiku vastuväidetest 11.10.2018 tagasinõudele, mis põhinesid suurel määral just asjaolule, et avaldajal lasub tõendamiskoormis ning avaldaja ei ole tõendanud kahju hüvitamise eelduste esinemist, kuid avaldaja ei soovinud vaatamata sellele täiendavaid tõendeid kahju tekkepõhjuste kohta esitada. Avaldaja on puudutatud isiku vastuväited jätnud meelega avaldusele lisamata ja tekitanud mulje, et puudutatud isik ei ole nõudekirjale vastanud ega tasunud võlga. Puudutatud isik ei ole kunagi esitatud kahjunõuet tunnistanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et avaldus kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Avaldaja on kindlustusvõtjale tekkinud kahju kindlustuslepingu alusel hüvitanud. Hüvitatud ulatuses läheb kindlustusvõtja võimalik kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku (kahju põhjustaja) vastu (sõltumata nõude õiguslikust alusest) võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 492 lg 1 alusel üle kindlustusandjale. Kuna avaldaja on kindlustusvõtjale hüvitanud kindlustusjuhtumist põhjustatud kahju, siis on selles ulatuses avaldajale üle läinud kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu. Korteriomanik on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrTS) § 12 lg 2 järgi kohustatud omavahelistes suhetes järgima hea usus põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanik on KrTS § 31 lg 1 p 1 kohaselt kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KrTS § 1 lg 3 kohaselt kohaldub käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes muudes seadustes kinnisomandi kohta sätestatu. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, võib kannatanud korteriomanik VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu

Kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel kohaldatakse VÕS 7. peatüki sätteid. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (vt Riigikohtu 25. veebruari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale veekahjust tingitud kahjustada saanud siseviimistluse remondi kulud VÕS § 132 lg 3 alusel. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuvastatakse kahju olemasolu rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Asja kahjustamise korral lähtutakse kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Asja kahjustamise korral ei ole kahjuhüvitise kindlaksmääramisel oluline, kas soovitakse asja endist koosseisu tegelikult taastada või mitte. VÕS § 132 lg 3 kohaselt on isikul õigus nõuda kahjuhüvitisena eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid ja selle kõrval asja võimaliku väärtuse vähenemise hüvitamist. Seetõttu ei tule üldjuhul hüvitada mitte isiku vara väärtuse vähenemine, vaid kahju, mis seisneb endise olukorra taastamiseks vajalikes kuludes. Isegi siis, kui kannatad saanud korteri olukord pärast taastusremonti mingis osas parenes, ei ole antud juhul tegemist alusetu rikastumisega ning põhjendamatute töödega. Kõigi tehtud tööde tegemine oli vajalik ja põhjendatud sõltumata sellest, kas puudutatud isikule võib see tunduda põhjendamatult mahukas. Tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-133-15, tuleb kahjunõude arvutamisel arvestada kõiki asjaolusid, muuhulgas tuleb hüvitise väljamõistmisel arvestada VÕS § 127 lg-ga 5, mille järgi tuleb hüvitisest arvata maha kasu, mille kahju tekitamine kaasa tõi. Vastasel juhul oleks tegemist karistusliku hüvitisega, mis võiks viia avaldaja põhjendamatu rikastumiseni. Kasu mahaarvamisel tuleb teisest küljest arvestada, et kahju tekitamisega põhjuslikus seoses oleva kasu mahaarvamine ei tohi VÕS § 127 lg 5 kohaselt olla vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga (VÕS § 127 lg 1). Avaldaja tõendas puudutatud isiku korteris toimunud veeavarii tagajärjel korteris 27 tekkinud kahju ulatust ja tehtud tööde vajalikkust KÜ aktiga, tehtud fotodega, hinnapakkumise ja tööde loeteluga, arvega ja selle tasumise maksekorraldusega. Puudutatud isik vabaneks vastutusest üksnes juhul, kui tõendab, et tema vastutus on välistatud VÕS § 103 alusel, st juhul, kui kohustuse rikkumine on vabandatav. VÕS § 103 lg 2 kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-111-03 leidnud, et kahju põhjustavaks vääramatuks jõuks saab pidada erakordset ja objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Eelkõige võib selleks olla erakordne loodusjõud. Samuti märkis kolleegium nimetatud lahendis, et mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et võlgnik ei saa seda asjaolu mõjutada, st võlgnik ei saa kahju tekkimist mingil moel ära hoida.

Kindlasti ei ole antud kaasuse puhul vääramatu jõuna käsitletav asjaolu, et puudutatud isik ei ole piisava hoolikusega taganud oma korteris asuvate seadmete töökorras olekut. Ja seega ei ole rikkumine vabandatav. Kohus nõustub avaldajaga, et puudutatud isiku vastuväited nõudele on otsitud. Kohtu hinnangul on M. L tekkinud ekslik arusaam, et kahju hüvitamisest vabanemiseks piisab sellest, kui ta sellega nõus ei ole. Ehkki tegemist on hagita menetlusega, laieneb ka sellele menetlusliigile TsMS § 477 kohaselt TsMS § 230 lg 1 sätestatud nõue, mille järgi peab iga menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Nii kahju tekkimine, selle suurus, kui ka põhjuslik seos on tõendatud kõigi menetlusse esitatud tõenditega. Kahju tekkimist tõendab kannatada saanud korteri ülevaatusakt (tlk 13). M. L väide, et teda sinna juurde ei kutsutud on küll iseenesest õige, kuid tuleb nõustuda avaldajaga, et see ei muuda kahju olematuks. Avaldaja on selgelt ja loogiliselt kirjeldanud kindlustusandja käitumist kahjujuhtumi menetlemisel. Puudutatud isiku eeldus, et ta pidanuks olema seal juures, ei põhine õigusnormidel. Olukorras, kus isik ei pea elama enda korteriomandis, küll saab seda kolmandale isikule kasutada anda, nagu seda on teinud M.L ja selle üle ei ole ka vaidlust, ei saa eeldada, et korteriomanik on igakordselt kahjujuhtumi viivituseta fikseerimiseks kättesaadav. Olemuslikult on veeavarii tagajärjel tekkinud kahju fikseerimine kiireloomuline ülesanne, kuivõrd sellest sõltuvad nii juba tekkinud kui ka edasise kahju ärahoidmiseks tehtavad toimingud (sh remont). Avaldaja on selgitanud ja tõendanud (e-kirjavahetus. tlk 11 ja 69-73, teatis lk 68), mil viisil on ta korteriomanikku juhtunust ja selle ulatusest teavitanud. Kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks ei pea kahju tekitaja olema „kahju menetlemisse kaasatud“. Veeavarii toimumisest ja selle tagajärjel tekkinud kahjusummast on puudutatud isikut teavitatud. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud asjaolu, et tema korteriomandis olnud pesumasina voolik lekkis. Asjaolu, et pesumasinat kasutas tema üürnik, ei vabasta puudutatud isikut vastutusest avaldaja ees. Kohus nõustub avaldajaga, et puudutatud isiku ja tema üürniku vahelise vastutuse jagunemine on nende sisesuhte küsimus ja ei mõjuta käesoleva asja lahendamist. Varakahju aktis on fikseeritud lekke koht ja ei ole vaidlust selles, et see on puudutatud isikule kuuluv korteriomand. Puudutatud isik on küll väitnud, et aktist ei nähtu, milles seisnes tema tegu või tegevusetus, kuid see jääb otsitud väiteks, kuna korteriomaniku kohustus kasutada oma vara selliselt, et see ei kahjustaks teiste omanike vara, tuleneb seadusest. Kõigi õigusnormide kajastamine vormivabas vara ülevaatusaktis ei ole mõeldav ega ka vajalik. Puudutatud isik on nõustunud sellega, et esitatud arve 18-494 kinnitab üksnes avaldaja kulul korteris nr xxxx remonttööde teostamist. Seeläbi puudutatud isik kinnitab, et remonditi justnimelt kindlat korterit ja see muudab ainetuks ka puudutatud isiku väite, justkui ei oleks teada, kus korteris on tehtud need fotod, millele tuginevalt on avaldaja kahju tekkimise/olemasolu tõendanud. Puudutatud isik ei ole ka ühegi omapoolse tõendiga ümber lükanud avaldaja esitatud tõendeid kahjusumma suuruse kohta. Summale vastuvaidlemiseks ei piisa väitest, et kuna teda pole kahju fikseerimise juurde kutsutud, siis pole kahju tekkinud. Puudutatud isik leiab, et avaldaja ei ole tõendanud, et „puudutatud isiku tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel oleks avaldajale tekkinud kahju summas 5255,33 eurot“. Kohus leiab, et avaldaja ei peagi tõendama kahjusummat 5255,33 eurot, sest see pole avalduses väidetud kahju suurus. Otsene kahju, mille hüvitamist avaldaja nõuab, on 4412,42 eurot ja selles suuruses kahju tekkimise on

avaldaja ära tõendanud nii hinnapakkumise (tlk 22) kui ka tööde ja mahtude loendiga (tlk24), mis omakorda olid aluseks arvele nr xxxx (tlk 26). Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (Riigikohtu 8. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18). Asjakohane on puudutatud isiku kinnitus, et üldtunnustatult vesi valgub ülevalt alla. Kui antud juhul on puudutatud isik olnud nn ülemise korteri omanik ja on ka ise kinnitanud, et tema korteris olnud pesumasin lekkis, siis on ainuvõimalik järeldada, et tema korterist alla valgunud vesi on kannatanule kahju põhjustanud. Puudutatud isik ei ole tõendanud vastupidist, mh nt seda, et vesi oli sinna valgunud hoopis kaasomandis olevast torusüsteemist või mõnest teisest konkreetsest korteriomandist. Kohtu hinnangul on esitatud fotomaterjaliga (tlk 14-21, 75-80) eluliselt usutavalt tõendatud kahjustuse koht ja ulatus. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kuivõrd kohus rahuldab avaldaja põhinõude, kuulub eelmärgitud summalt väljamõistmisele ka viivis. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis 8% aastas alates 26.10.2018, so puudutatud isikule 11.10.2018 esitatud nõudekirjas märgitud tasumiseks antud tähtajale- 25.10.2018- järgnevast päevast kuni avalduse koostamiseni 16.03.2020 summas 489,92 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub esitatud viivisearvestusega. Avaldaja palub lisaks välja mõista puudutatud isikult viivis alates avalduse kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lähtudes eeltoodust arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni. Seadusjärgne viivis põhinõudelt (4412,42 eurolt) perioodil 18.03.2020 kuni 01.07.2020 (k.a) 106 päeva eest on 102,23 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 01.07.2020 seisuga kokku 592,15 eurot (489,92 eurot + 102,23 eurot). Rahuldamisele kuulub TsMS § 367 alusel ka nn lisanduva seadusjärgse viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras väljamõistmise nõue alates 02.07.2020 kuni põhinõude nõuetekohase täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama sätte lg-st 4 nähtuvalt näeb kohus

menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 172 lg 1 2.lause kohaselt kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Antud juhul on algselt esitatud hagi. Hagi rahuldamisest tulenevalt jäänuks hageja kulud kostja kanda. Kohus leiab, et seda analoogiat on võimalik üle kanda ka hagita menetlusse, ehk antud juhul jätab kohus avaldaja põhjendatud kulud puudutatud isiku kanda. Nõude algselt hagina esitamisest tulenevalt on tasutud ka riigilõiv lähtuvalt hagihinnast. Kuna hagi esitamise järgsel ajal kujunenud kohtupraktikas ( Riigikohtu 22.04.2020 määrus tsiviilasjas nr 219-561, p 13, 14) on leitud, et käesolevale nõudele kohaldub hagita asjana TsMS § 613 regulatsioon, sõltumata sellest, et nõude esitajaks ei ole teine korteriomanik/korteriühistu vaid kindlustusandja, siis tuleb leida, et avaldaja on üleliigselt tasunud riigilõivu. Hagita menetluse asjana tulnuks, sõltumata nõude suurusest tasuda 50 eurot. See tähendab, et ka TsMS § 172 lg 1 2. lause alusel kulude puudutatud isiku kandmiseks jätmisel saab välja mõista riigilõivu summas 50 eurot. Ei ole asjakohane kohustada puudutatud isikut tasuma kulu ulatuses, mille avaldaja on vale menetlusviisi valiku tõttu tasunud. Avaldaja on esitanud taotluse riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 1 alusel 50 eurot ületavas summas tasutud riigilõivu - 375 euro - tagastamiseks ja see kuulub rahuldamisele. 01.04.2020 ja 03.06.2020 taotluste kohaselt on avaldaja lepinguline esindaja õigusteenust osutanud tunnitasu määraga 110 eurot tunnis + käibemaks. Esindustasud on esitatud ilma käibemaksuta kuivõrd avaldaja on käibemaksukohuslane ja saab tasutud esindustasudelt käibemaksu tagasi arvestada. Õigusteenust on osutatud kokku 6 tundi ja 30 minutit, s.h dokumentide analüüs, paljundamine, komplekteerimine, avalduse koostamine ja kohtusse esitamine 3 tundi – 330 eurot, võlgniku 17.04.2020 vastusega tutvumine, seisukoha kujundamine ja täiendavate tõendite kogumine 45 minutit – 82,50 eurot; 04.05.2020 vastuse koostamine võlgniku vastusele ja kohtule esitamine 2 tundi ja 45 minutit – 302,50 eurot. Kohus on seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihind 110 eurot on mõistlik ja vastab kehtivale kohtupraktikale. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Õigusabikulude osas lähtub kohus TsMS § 175 ja leiab, et avaldaja taotletud ajakulu 3 tundi avalduse koostamiseks on ülepaisutatud ja kuulub rahuldamisele 2 tunni ulatuses, ajakuluks puudutatud isiku vastusega tutvumisele hindab kohus 0,5 tundi ning vastuse koostamiseks puudutatud isiku vastusele hindab kohus põhjendatud ajakuluks 2 tundi, kokku on põhjendatud ajakulu seega 4,5 tundi. Tunnihinnana 110 eurot arvestades kuulub puudutatud isikult õigusabikulude katteks väljamõistmisele 495 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab avaldaja taotluse ja mõistab menetluskuludelt välja viivise alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik 01.07.2020 kohtumäärus 2-20-4215 jõustus 29.03.2021 Riigikohtu kohtumäärusega. (digitaalselt allkirjastatud) Kai Rosar refernt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.