Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
17. detsember 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-4215
Tsiviilasi
If P&C Insurance AS avaldus Mairo Lati vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 1. juuli 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Mairo Lati määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja: Mairo Latt (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Maris Kure
esindajad
Vastustaja: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168), lepinguline esindaja Krista Raudsepp
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 1. juuli 2020 määrus muutmata, täpsustades maakohtu määruse põhjendusi.
2.Võtta vastu Mairo Lati määruskaebusele lisatud tõendid (Korteriühistu X 2018. a majandusaasta aruanne, Trendmaster OÜ kodulehe väljavõte, Korteriühistu X äriregistri väljavõte, A.A. seletuskiri, puudutatud isiku kindlustuspoliisid 20172019).
3.Võtta vastu If P&C Insurance AS-i 11. septembril 2020 ja 30. novembril 2020 esitatud tõendid (Korteriühistu X äriregistri väljavõte, fotod kahjustatud korterist, B.B. kinnitus, tõend niiskusmäärade normide kohta, teavitus korterivaldajale).
5.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud Mairo Lati kanda.
6.Mõista Mairo Latilt If P&C Insurance AS-i kasuks menetluskulude katteks välja 770 eurot.
7.Mõista Mairo Latilt If P&C Insurance AS-i kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulu tasumiseni. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.If P&C Insurance (avaldaja) esitas 17. märtsil 2020 Mairo Lati (puudutatud isik) vastu avalduse kahju hüvitamiseks. Avaldaja palus mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla 4412,42 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 489,93 eurot ja viivise põhinõudelt alates avalduse esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Avalduse kohaselt toimus 22. juulil 2018 korteris aadressil X kahjujuhtum. Korteri nr X siseviimistlus sai kahjustada läbi lae tunginud vee tõttu. Kahjustada saanud korter oli avaldaja poolt kindlustatud. Korteri nr X omanik, C.C., teavitas avaldajat kahjujuhtumist 22. juulil 2018. Varakahju kohta koostati vaatlusakt koos fotodega. Korteriühistu juhatuse liikme ülevaate ja 29. juuli 2018 vaatlusakti kohaselt põhjustas kahju korteri nr X pesumasina vooliku purunemine/lahti tulemine. Korteri nr X omanik on puudutatud isik. Avaldajal oli kindlustuslepingust tulenev kohustus kahju hüvitada (võlaõigusseaduse (VÕS) § 422 lg 1). Hinnapakkumise kohaselt oli korteri nr X siseviimistluse kahjustamise ja remondiga seotud tööde kulu 5067,13 eurot. Avaldaja tasus korteris tehtud remonttööde eest 4412,42 eurot vastavalt tööde tegija esitatud arvetele ja maksekorraldustele. Avaldajale läks tema poolt hüvitatud kahju ulatuses üle kahjustatud korteri omaniku kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu (VÕS § 492 lg 1). Puudutatud isik on rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust hoida oma eraomandi eset korras. Täidetud on VÕS § 115 lg 1 kahju hüvitamise nõude üldised eeldused. Avaldaja esitas puudutatud isikule 11. oktoobril 2018 nõudekirja tasumise tähtajaga 25. oktoober 2018. Puudutatud isik nõuet ei tasunud. Asjaolu, et puudutatud isik ei ole kahju tekkimise tagajärgi isiklikult näinud, ei tähenda, et kahju ei oleks tekkinud. Avaldaja koostööpartner OÜ Trendmaster jättis päev pärast kahjujuhtumit (23. juulil 2018) puudutatud isiku postkasti teatise varakahju tekkimisest. Puudutatud isik kinnitab, et kahjujuhtumi ajal elas tema korteris üürnik. Üürnik viibis korteris ka kahjujuhtumi asjaolude väljaselgitamisel. 20. oktoobri 2018 kirjas viitas puudutatud isik üürnikule kui kahju tekitajale ning märkis, et üürnik teavitas teda veeavariist 2018. a juuli lõpus. Avaldaja on tõendanud, et veeleke lähtus puudutatud isiku korteriomandi reaalosa piirest. Kostja ei ole väitnud, et rikkus kohustusi vääramatu jõu tõttu. Kostjat ei vabasta vastutusest ka asjaolu, et hooletult käitus isik, kes kasutas korterit.
Asjakohatu on asuda kaks aastat pärast kahjujuhtumi toimumist väitma, et fotod ei ole tehtud kahjustatud korterist. Fotodel on niiskusemõõtjaga fikseeritud veekahju seintes, laes ja põrandal.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Puudutatud isik on alates 15. märtsist 2018 korteri nr X omanik. Korter osteti koos kehtiva üürilepinguga A.A. kasuks. Puudutatud isik vastas 25. oktoobril 2018 avaldaja 11. oktoobri 2018 kirjale, et ei ole nõus kahju hüvitama. Avaldaja esitatud materjalidest ei ole võimalik tuvastada kahjujuhtumit ja väidetava kahju tekkimist, sest puudutatud isikut ei kaasatud kahju tuvastamise juurde. Varakahju vaatlusaktile lisatud fotod on tehtud X, kuid neist ei nähtu konkreetset aadressi. Avaldaja edastas puudutatud isikule 19. septembril 2018 tehtud fotod, millelt nähtub üksnes fotodel oleva korteri amortiseerumine. Avalduses ei ole selgitatud ka fotodelt nähtuva mõõteriista tähendust. Fotod on teinud korteri nr X omaniku C.C. tellimusel B.B.s (Trendmaster OÜ töötaja). Nad mõlemad on huvitatud võimalikult suurest töödemahust puudutatud isiku raha eest. Avaldusega esitatud tõendid ei tõenda, et puudutatud isiku tegevuse või tegevusetuse tagajärjel oleks korteris nr X põhjustatud avaldaja poolt nõutav kahju. Vaatlusaktist ei selgu, et puudutatud isik oleks oma kohustusi rikkunud ning selle põhjal ei ole võimalik tuvastada põhjuslikku seost puudutatud isiku tegevuse ja kahju vahel. Ka esitatud arve kinnitab üksnes avaldaja kulul korteris nr X remondi tegemist, kuid mitte kulude põhjuslikku seost kahju ja puudutatud isiku tegevuse vahel või puudutatud isiku kohustuste rikkumist.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Maakohus rahuldas avalduse ning mõistis puudutatult isikult avaldaja kasuks välja põhinõudena 4412,42 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 592,15 eurot ja jooksva viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ning mõistis puudutatult isikult avaldaja kasuks menetluskulude katteks välja 545 eurot ja viivise menetluskuludelt. Maakohus tuvastas, et avaldaja on kindlustusvõtjale tekkinud kahju kindlustuslepingu alusel hüvitanud. Hüvitatud ulatuses läks avaldajale üle kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu (VÕS § 492 lg 1). Maakohus tuvastas, et täidetud on kõik kahju hüvitamise eeldused. Puudutatud isik ei ole vaielnud vastu pesumasina vooliku lekkimisele. Varakahju aktis on fikseeritud lekkekoht ja pole vaidlust, et selleks on puudutatud isiku korter. Kuna veekahju toimus puudutatud isiku reaalosa/eriomandi piires ning pesumasin oli puudutatud isiku vastutusalas, rikkus puudutatud isik KrtS § 31 lg 1 p 1 kohustust (VÕS § 115 lg 1). Samuti rikkus puudutatud isik AÕS § 72 lg 5 esimesest ja teisest lausest tulenevat kohustust kasutada korteriomandi reaalosa teiste korteriomanike huve ja õigusi arvestades. Puuduvad andmed, et veeavarii oleks toimunud vääramatu jõu tõttu, mis vabastaks puudutatud isiku vastusest (VÕS § 115 lg 1). Puudutatud isik vabaneks vastutusest vaid siis, kui tõendaks, et tema vastutus on välistatud VÕS § 103 alusel, st kohustuse rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui kohustust rikuti vääramatu jõu tõttu. Vääramatuks jõuks ei saa pidada olukorda, kus puudutatud isik ei taganud oma korteris olevate seadmete töökorras olekut. Puudutatud isikut ei vabasta vastutusest asjaolu, et pesumasinat kasutas üürnik.
On tõendatud, et kindlustusvõtjal tekkis kahju puudutatud isiku kohustuse rikkumise tagajärjel (VÕS § 127 lg 1, lg 2 ja § 128). Kahju tekkimist tõendab korteri ülevaatusakt (I kd, tl 13). Asjaolu, et puudutatud isik ei viibinud korteri ülevaatamise juures, ei muuda kahju olematuks. Puudutatud isik ei pea olema „kahju menetlemisse kaasatud“. Veeavarii toimumisest ja kahjusummast on puudutatud isikut teavitatud (I kd, tl 11, 68, 69-73). Kui puudutatud isik oleks oma korteris hoidnud pesumasina töökorras, ei oleks kahju tekkinud. Seega esineb puudutatud isiku rikkumise ja kahju vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Puudutatud isiku korter, kus pesumasina voolik lekkis, asub kindlustusvõtja korteri peal. Seega on ainuvõimalik järeldada, et puudutatud isiku korterist alla valgunud vesi põhjustas kindlustusvõtjale kahju. Puudutatud isik ei tõendanud vastupidist. Avaldaja on kindlustusvõtjale kahjust tingitud remondikulud VÕS § 132 lg 3 alusel hüvitanud. Avaldaja on tõendanud puudutatud isiku korteris toimunud veeavarii tagajärjel korteris nr X tekkinud kahju hüvitamist korteriühistu akti, tehtud fotode, hinnapakkumise, tööde loetelu, arve ja selle tasumise maksekorraldusega. Fotodega on eluliselt usutavalt tõendatud kahjustuse koht ja ulatus (I kd, tl 14-21, 75-80). Kahju hüvitamisest vabanemiseks ei piisa sellega mittenõustumisest. Puudutatud isik on nõustunud, et arve kinnitab avaldaja kulul korteris nr X remonttööde tegemist. Selliselt kinnitab puudutatud isik, et remonditi kindlat korterit. Järelikult on ainetud puudutatud isiku väited, et ta ei teadnud, millises korteris on fotod tehtud. Puudutatud isik ei ole kahju suurust ühegi tõendiga ümber lükanud. Avaldaja on tõendanud kahju tekkimist 4412,42 euro ulatuses.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda. Kahju tekkimine ja selle ulatus ei ole tõendatud. Puudutatud isik ei nõustu maakohtu järeldusega, et esitatud fotomaterjaliga on tõendatud kahjustuse koht ja ulatus. Vaatlusaktist jääb selgusetuks, mis täpsemalt on esikus, köögis, magamistoas ja vannitoas kahjustada saanud ning milline on kahjustuse iseloom ja ulatus. Vajalike renoveerimistööde ja kahjustuste nimekiri ei vastanud tegelikkusele. B.B. ja C.C. huvides oli näidata kahjude ulatust suurena, kuna Trendmaster OÜ teenis tulu tööde tegemisest ja C.C. soovis parendada oma korteri seisukorda. Kahju ulatuse kohta on sisuliselt andnud hinnangu vaid üks isik, s.o B.B., kes on nii vaatlusakti kui ka hinnapakkumise koostajaks. Korteriühistu esindajana käsitletud D.D. kinnitas vaid vee läbijooksu toimumist. D.D. esindusõigus korteriühistu juhatuse liikmena kehtis kuni 17. maini 2012. Puudutatud isiku üürnik selgitas, et avastas veelekke enne, kui pesumasin oli pesutsükli lõpetanud ning asus koheselt vett kuivatama. Üürniku hinnangul ei saanud alumisele korrusele jõudnud vee kogus suur olla. Üürnik käis ise korteris nr X ning nägi veetilkasid üksnes korteri nr X esiku laes. Fotod on tehtud päev pärast veeleket. Pole välistatud, et vesi kuivas ära kahjustusi tekitamata. Avaldaja ei ole selgitanud fotodelt nähtuva mõõteriista tähendust. Puuduvad andmed mõõteriista taatlemise kohta. Puuduvad tõendid vaidlusaluse korteri seisukorrast enne väidetavaid veekahjustusi. 2018. aastal renoveeriti kogu kortermaja ning renoveerimistööd lõpetati vahetult enne veelekke toimumist.
Renoveerimise käigus said kahjustada vannitubade laed, torupüstakud, akende ja radiaatorite ümbrused. Puudutatud isiku vastu nõude esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Avaldaja ei teavitanud puudutatud isikut kahjustuste olemasolust enne, kui remont oli tehtud. Avaldajal ja puudutatud isikul on lepinguline suhe olnud aastaid ning avaldaja teadis puudutatud isiku kontaktandmeid. Puudutatud isikul puudus avaldaja käitumise tõttu võimalus veenduda kahju olemasolus või koguda tõendeid enda vastuväidete tarbeks. Avaldaja väidab, et tema koostööpartner jättis teavituse kahjujuhtumist üürniku elukoha postkasti, kuid puudub info selle kohta, kas üürnik teavituse kätte sai. Avaldaja ei ole ise korteri nr X seisukorraga tutvunud ning tugineb täielikult koostööpartneri koostatud dokumentidele. Seega on avaldaja esitanud hea usu põhimõttega vastuolus olevat nõude asjaolude suhtes, mida ta ei ole kontrollinud. Maakohus ei ole täitnud puudutatud isiku suhtes selgitamiskohustust, mistõttu esitas puudutatud isik koos määruskaebusega täiendavad tõendid.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Avaldaja (vastustaja) palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Puudutatud isik on esitanud määruskaebuse hilinemisega. Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Maakohus ei ole rikkunud selgitamiskohustust. Avaldaja nõue on tõendatud. Avaldaja selgitas maakohtus, et fotodel nähtuvad mõõtmised niiskusemõõtjaga. Kahjustada said lagi, seinad ja põrandad. Arusaamatuks jääb väide, et oleks pidanud esitama fotod korterist enne kahju tekkimist. Olukorras, kus fotodelt nähtub niiskusemõõtja näidikult, et korteri lagi, seinad ja põrand said veekahjustuse, on meelevaldsed väited vee kuivamise kohta. Riigikohtu praktikast järeldub, et hüvitise suuruse kindlakstegemiseks piisab kalkulatsiooni esitamisest, millest nähtub, milliseid töid on kahjustuste kõrvaldamiseks vajalik teha ja milliseid materjale on selleks vaja. Hinnapakkumises toodud tööd ja kasutatud materjalid on otseselt seostatavad aset leidnud veekahjustusega. Esitatud tõenditest ei saa järeldada, et kannatanu oleks mingis ulatuses tööde võrra rikastunud. Oletused remonditööde teostaja ja kahjustatud korteriomaniku kokkumängust on meelevaldsed ja tõendamata. Asjakohatud on viited korteriühistu juhatuse liikme volituste kohta. Äriregistri andmetel on juhatuse liige jätkuvalt D.D.. Korteriühistu on tuvastanud veelekke põhjuse ja seda tunnistanud. Ka üürnik tunnistas veeleket. Ei ole võimalik tuvastada kaua pesumasinast tulnud vesi põrandale jooksis. Üksnes üürniku arvamusest ei piisa. Puudutatud isik peab tõendama, et kahjustus tulenes korteriomanike kaasomandiesemest. Avaldaja nõue ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Kindlustusandja peab tegema viivitamata kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse (VÕS § 488 lg 1). Seadus ei näe ette avaldajale kohustusi kahju põhjustaja ees. Seega on asjakohatu väide, et puudutatud isikul ei olnud võimalust oma huve kaitsta. Kahju suuruse määramisel ei tule arvestada kahju põhjustaja arvamusega. Avaldaja ei saanud enne vaatlusakti tegemist puudutatud isikule teavitust postkasti jätta.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, täiendades maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 koosmõjus §-ga 659). Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni tühistamiseks ega muutmiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja teostatud remondiööde eest 4412,42 eurot. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määrust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu 28. augusti 2020 seisukohaga, et määruskaebus on esitatud tähtaegselt. Maakohus tuvastas, et puudutatud isikule kuulunud korteris toimus veeavarii, mille tõttu valgus vesi puudutatud isiku korteri all asuvasse korterisse (korter nr X, kahjustatud korter). Kindlustusandja tasus VÕS § 422 lg 1 alusel kahjustatud korteri remonttööde eest 4412,42 eurot (I kd, tl 74 ja tl 26). Kahjustatud korteri omaniku kahju hüvitamise nõue läks üle kindlustusandjale (VÕS § 492 lg 1). Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kaebuse väidete osas maakohtu poolt selgitamiskohustuse rikkumise kohta ning määruskaebemenetluses esitatud tõendite osas (I), seejärel hindab ringkonnakohus kahju hüvitamise eelduseid (II) ning kahju hüvitamise ulatust (III), viimaks jaotab ringkonnakohus menetluskulud ja määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse (IV). I
9.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väidetega osas, milles puudutatud isik heidab maakohtule ette selgitamiskohustuse täitmata jätmist. Maakohus ei selgitanud, milliste asjaolude esinemist tuleb kummalgi menetlusosalisel tõendada (TsMS § 230 ja § 351). Ringkonnakohus selgitas pooltele tõendamiskoormist ning andis tähtaja seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Seega on selgitamiskohustuse rikkumisest tulenevad puudused kõrvaldatud, mistõttu ei too selgitamiskohustuse rikkumine kaasa maakohtu määruse tühistamist.
10.Maakohus tugines kahju ja kahju ulatuse tuvastamisel mh avaldaja esitatud 23. juuli 2018 varakahju vaatlusakti koopiale, mis ei ole ringkonnakohtu hinnangul täies ulatuses loetav (I kd, tl 13). Avaldaja väitel ei ole varakahju vaatlusakti originaal säilinud ning avaldaja esitas
12.novembril 2020 ringkonnakohtule ümberkirjutised varakahju vaatlusakti joonisest ning tekstist. Ringkonnakohus leiab, et ümberkirjutise puhul ei ole tegemist tõendiga TsMS § 229 lg 1 tähenduses ning nendega tuleb jätta arvestamata. Eeltoodu aga ei tähenda, et esitatud varakahju vaatlusakti koopiaga (I kd, tl 13) ei saaks tõendina üldse arvestada. Ringkonnakohtu hinnangul tõendab antud dokument varakahju vaatlusakti koostamist B.B. poolt ning kahju fikseerimist. Samuti tugines varakahju vaatlusaktile puudutatud isik oma määruskaebuses, märkides, et „Vaatlusaktis märgitu kohaselt on kahjustada saanud esik, köök, magamistuba. Lisaks on märgitud, et vesi valgus ka läbi vannitoa lae, kuid lagi ise oli eelnevalt korteriomaniku poolt demonteeritud. Vaatlusakti kohaselt kasutati vaatlusel tehnilistest vahenditest fotoaparaati ja mõõdulinti.“ Ringkonnakohus saab seega arvestada varakahju vaatlusakti kui tõendiga osas, millele on puudutatud isik ise viidanud.
11.Puudutatud isik on määruskaebusele lisanud tõendid (Korterühistu X 2018. a majandusaasta aruanne, Trendmaster OÜ kodulehe väljavõte, Korteriühistu X äriregistri väljavõte, A.A. seletuskiri, puudutatud isiku kindlustuspoliisid 2017-2019), mis on lubatavad ning tuleb vastu võtta (TsMS § 662 lg 3). Samuti andis ringkonnakohus menetlusosalistele tähtaja täiendavate
tõendite esitamiseks, mistõttu tuleb vastu võtta ka avaldaja määruskaebemenetluses esitatud täiendavad tõendid (Korteriühistu X äriregistri väljavõte, täiendavad fotod kahjustatud korterist, B.B. kinnitus, et fotod on tehtud kahjustatud korterist, tõend niiskusmäärade normide kohta, korterivaldajale postikasti jäetud teavitus) II
12.Maakohus on õigesti määratlenud ja kontrollinud kahju hüvitamise eelduseid VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel (vt ka Riigikohtu 8. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15). Üldjuhul peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama hageja (avaldaja).
13.Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et puudutatud isik on korteriomanikuna rikkunud KrtS § 31 lg 1 p-st 1 tulenevat korteriomandi korrashoiu kohustust ega ole vältinud tegevust, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (VÕS § 115 lg 1). Samuti oli KrtS § 31 lg 4 kohaselt puudutatud isiku kohustus tagada, et korteriomandit kasutavad isikud järgivad KrtS § 31 lg-tes 1 ja 2 sätestatut. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt kinnitab korteriomandi korrashoiu kohustuse rikkumist määruskaebusega esitatud A.A. seletuskiri (I kd, tl 135), milles A.A., kes üürnikuna puudutatud isiku korterit kahju tekkimise ajal kasutas, kinnitas, et pesumasina voolik oli vannist välja kukkunud ning seetõttu voolas vesi põrandale. Samuti tuvastas maakohus õigesti, et puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1) ning ringkonnakohus ei pea ka siinkohal vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata.
14.Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja ei ole tõendanud korteri nr X omanikule nõutavas ulatuses kahju tekkimist (VÕS § 127 lg 1, § 128). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kahju tekkimine ja selle ulatus on tõendatud. Veekahju on fikseeritud varakahju vaatlusaktiga (I kd, tl 13). Vaatlusakti kohaselt said kahjustada esik, köök, magamistuba ning vesi valgus ka läbi vannitoa lae. Kuigi puudutatud isik vaidleb vastu, et ei ole täpselt kirjeldatud, mis nimetatud tubades kahjustada sai, kinnitab varakahju vaatlusakti koostamine ning hiljem parandustööde tegemine asjaolu, et kahju korteri nr X omanikule tekkis. Samuti kinnitab veekahju toimumist korteri nr X üürniku seletuskiri, mh nägi üürnik kahjustatud korteris veetilkumist laest (I kd, tl 135). Lisaks kinnitab kahju tekkimist kogumis avaldaja esitatud fotod. B.B. kirjaliku kinnitusega on tõendatud, et fotod on tehtud kahjustatud korterist (II kd, tl 54). Fotodelt kahju nähtumist möönab ka puudutatud isik. Avaldaja selgitas, et fotodelt on näha mh mõõtmised niiskusmõõtjaga, mis kinnitab niiskust kahjustatud korteris. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja fotode ja tõendiga niiskusmäärade normide kohta tõendatud, et kahjustatud korteri pindades oli veekahjustuse tõttu niiskus (I kd, tl 14-20, II kd, tl 15-52). Nõustuda ei saa puudutatud isiku paljasõnaliste väidetega, et vesi võis ära kuivada ning kahju üldse mitte tekkida. Tegemist on oletusega, mille lükkavad ümber eelviidatud tõendid. Ka kinnitas korteriühistu esimees e-kirjaga, et veekahju tulenes korteri nr X pesumasina voolikust (I kd, tl 11). Ebaõige on puudutatud isiku väide, et korteriühistu esimehel D.D.l ei olnud äriregistri andmetel õigust korteriühistut esindada. Puudutatud isiku esitatud tõendil on mh märge, et äriregistri teabesüsteemis olevatel volituste kestvuse kuupäevadel ei ole õiguslikku tähendust (I kd, tl 133-134). Avaldaja on tõendanud, et D.D. on kehtivalt korteriühistu juhatuse liige (I kd, tl 191). Seega on eelviidatud tõendeid kogumis hinnates tuvastatud, et korteris nr X tekkis 22. juulil 2018 kahju korteris nr X toimunud veeavarii tõttu.
15.Maakohus tuvastas õigesti VÕS § 127 lg 2 ja lg 4 toodud eeldused. Kahjustatud korteri omanikule tekkinud kahju on hõlmatud selle kohustuse kaitse-eesmärgiga, mida puudutatud isik rikkus ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Määruskaebuses toodud väited ei anna alust vastupidistele seisukohale jõudmiseks. Ringkonnakohus ei pea ka siinkohal vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata. III
16.Avaldaja nõuab puudutatult isikult 4412,42 euro väljamõistmist. Maakohus on õigesti märkinud, et VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Asja kahjustamise korral lähtutakse kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest (Riigikohtu 25. veebruari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). VÕS § 489 lg 1 kohaselt on kahju suuruse kindlakstegemine eelkõige kindlustusandja kohustus (Riigikohtu 16. mai 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-18344, p 12). Avaldaja on esitanud kahju ulatuse tõendamiseks varakahju vaatlusakti (I kd, tl 13), selle alusel tehtud hinnapakkumise (I kd, tl 22-23) ning teostatud tööde nimekirja (I kd, tl 74). Teostatud tööde aktis märgitud remonditud ruumid vastavad varakahju vaatlusaktis märgitud kahjustatud ruumide nimekirjale (esik, köök, magamistoas ja vannituba). Eeltoodud tõenditele tugines ka maakohus.
17.Puudutatud isik on seisukohal, et kahjuhüvitise suurus ei ole tõendatud. Puudutatud isik väidab, et teostatud tööde aktis märgitud hallitustõrje ei olnud vajalik, kuivõrd tõendatud ei ole hallituse olemasolu. Avaldaja selgitas, et hallitustõrjet tehakse võimaliku hallituse leviku vältimiseks. Seega oleks tulnud puudutatud isikul tõendada, et hallitustõrje oli praegusel juhul ebavajalik (TsMS § 230). Puudutatud isik seda teinud ei ole.
18.Puudutatud isik väidab, et ka ülejäänud teostatud tööde aktis nimetatud tööd (laest lahtise krohvi eemaldamine, värv, viimistlemine, tapeedi, seineksi ja osaliselt kipsplaadi eemaldamine, seinte pahteldamine ja seineksiga katmine, põrandatelt kattematerjali eemaldamine, uue laminaatparketti paigaldamine, pindmiste torutööde tegemine, seinakatte uuendamine magamistoas, mööbli, laevalgustite, aknakatete ja kardinapuude demonteerimine ja monteerimine) on ebavajalikud ning põhjendamatud. Samas ei ole puudutatud isik oma väiteid tõendanud. Viidates fotodelt nähtuvale kahju ulatusele, ei ole puudutatud isik tõendanud, et kahjustatud korteris tulnuks teha väiksemas ulatuses (või mitte üldse) remonditöid. Kohtul ei ole eriteadmisteta võimalik fotode põhjal hinnata, millised hinnapakkumises märgitud remonditööd olid kahjustatud korteris vajalikud ja millised mitte. Mööbli montaaži vajalikkust puudutavate vastuväidete osas on avaldaja esitanud täiendavad fotod, millelt nähtub mööbli olemasolu kahjustatud korteris. Ringkonnakohus nõustub, et mööbli olemasolul tuli see remonttööde tegemise ajaks ümberpaigutada.
19.Puudutatud isik märgib, et vaatlusakti koostaja B.B., kes töötab Trendmaster OÜ-s (I kd, tl 132) ja korteriomanik C.C. huvides oli näidata kahju suuremana kui see oli. Eeltoodud väide on paljasõnaline ega anna alust järelduseks, et tehtud tööde maht oli põhjendamatult suur. Samuti ei tõenda korteriühistu X majandusaasta aruanne (I kd, tl 114-131), mille kohaselt renoveeriti 2018. aastal kortermaja, et veeavariist tekkinud kahju ulatus oleks olnud väiksem. Majandusaasta aruanne ei tõenda puudutatud isiku väidet, et renoveerimistööde tõttu said korteris nr X kahjustada vannitubade laed, torupüstakud, akende ja radiaatorite ümbrused või et kahjustatud korteris oleks tehtud kortermaja renoveerimistööde väidetavatest kahjustustest tulenevaid remonttöid.
Ringkonnakohtu hinnangul ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust, kas korteri nr X postkasti jäetud teade (II kd, tl 53) kahjujuhtumist üürniku või puudutatud isikuni jõudis. Üürnik on oma seletuskirjas kinnitanud, et sai veekahju toimumise päeval teada, et vesi on korterist nr X alumisse korterisse valgunud. Puudutatud isik oli kahjujuhtumist teavitatud üürniku kaudu (I kd, tl 70). Seega ei oma tähtsust puudutatud isiku väited ja tõendid selle kohta, kas tema postkasti jõudis varakahju teatis või kas avaldajal olid puudutatud isiku kontaktandmed (I kd, tl 138-143 ). Avaldajal puudus kohustus kahju suuruse tõendamiseks esitada fotod korteri seisukorrast enne veekahjustust. Puudutatud isik ei ole selliste tõendite esitamist taotlenud, mistõttu on tema etteheited asjakohatud.
20.Kahju tekitaja peab tõendama kahjuhüvitise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, nt et kahju saaja on saanud kahju tekitamisega seoses kasu (VÕS § 127 lg 5). Puudutatud isik ei ole ühelegi kahjuhüvitise vähendamise aluseks olevale asjaolule viidanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole puudutatud isiku vastuväiteid kahju hüvitamise ulatuse osas tõendatud ning ei anna alust kahju hüvitise vähendamiseks ega nõude rahuldamata jätmiseks. Puudutatud isik ei ole viivise väljamõistmise õigsuse osas maakohtu määrust vaidlustanud.
21.Puudutatud isik tugineb oma vastuväidetes hea usu põhimõtte rikkumisele. Ringkonnakohus selgitab, et VÕS § 6 lg 2 alusel ei saa jätta kohaldamata kahju hüvitamist ettenägevaid sätteid, sest kahju hüvitamise puhul saab kohus teha igal juhul põhjendatud ja õiglase lahendi, vähendades hageja pahauskse käitumise korral nõutavat kahjuhüvitist varalise kahju eest VÕS § 139 või VÕS § 140 alusel (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-13, p 12). IV
22.Kuna maakohtu määrus jääb muutmata, jääb muutmata ka maakohtu otsustus menetluskulude jaotuse osas. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud temalt väljamõistetud menetluskulude suurust. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus puudutatud isiku kanda (TsMS § 171 lg 1). Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks esindajatasu summas 1182,50 eurot (ilma käibemaksuta). Esindaja tunnihind 110 eurot on põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas esindaja määruskaebemenetluses õigusabi kokku 10 h ja 45 min ulatuses (II kd lk 59). Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja õigusabikulu põhjendatud osaliselt (TsMS § 175 lg 1), s.o 7 tunni ulatuses summas 770 eurot. Avaldaja esindaja koostas kaks vastust määruskaebusele ja vastused kahele kohtu nõudele. Ringkonnakohtu menetlus oli küll maakohtu menetlusest mahukam, kuid seda mitte niivõrd, et eeldaks maakohtu menetlusest poole suuremaid menetluskulusid. Põhjendamatud on avaldaja kulud määruskaebuse läbivaatamata jätmise taotluse (esmane vastus määruskaebusele) ja varakahju vaatlusakti originaali puudumist selgitavas osas. Rahuldamisele kuulub avaldaja taotlus mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivis (TsMS § 177 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Triin Uusen-Nacke
Andra Pärsimägi
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.