C OÜ, rk xxxx AS M (pankrotis), rk xxxx F OÜ, nüüd G OÜ, rk xxxx C OÜ, rk xxxx E OÜ, rk xxxx E AS, rk xxxx F AS Eesti filiaal, nüüd OÜ C, rk xxxx R OÜ, nüüd B OÜ, rk xxxx P OÜ, rk xxxx
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada A Te (pankrotis), ik xxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.
2.Vabastada A T (pankrotis) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
3.Menetluskulud jätta võlgnik A T kanda. Määrus kätte toimetada võlgnikule ja võlausaldajatele. 4.Määruse resolutiivosa avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7).
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates samale maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
1.08.10.2013 esitatud võlgniku pankrotiavaldus on rahuldatud ning pankrot on välja kuulutatud 26.11.2013.
2.Maakohtu 27.10.2014 määrusega, parandusmäärus 23.07.2015, on kinnitatud lõpparuanne ning algatatud on võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisikuks on määratud võlgnik ise. Määruse kohaselt on võlgnikule selgitatud pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 173 sättest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel, eelkõige kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, kohustusest teavitada kohut ja usaldusisikut igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, kohustustest mitte varjata saadud tulusid ja vara ning kohustusest anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikule selgitati kohustust anda usaldusisikule üle töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu.
3.Võlgnik on esitanud aruandeid.
3.1.30.10.2015 ja 27.10.2016 aruandes on nimetaud töökoht ja töötasu suurusred. 31.10.2017 aruandes jätkub töötamine samas kohas ning lisatud on selgitus, et selle aasta väljamakseid ei ole tehtud, kuna kadus jaotusettepanekute paber. 16.02.2018 aruandes on täidetud küll töötasu lahtreid kuid väljamakseid numbriliselt märgitud ei ole, selgituse kohaselt ei ole võlgnik kätte saanud F ja C pangakontode andmeid, kuhu raha saata. 31.10.2018 esitatud aruandes võlgnik kordab selgitust, et pole kahte võlausaldajat kätte saanud. 31.10.2019 aruandes ei ole märgitud töötasu suurust ning on tehtud märge väljamaksete kohta 5le võlausaldajale, kokku summas 206 eurot.
3.2.Perioodil 12.12.2017 kuni 10.01.2018 on kohus korduvalt selgitanud aruande blanketi täitmise kohustust. 05.07.2018 on kohus selgitanud, et kontrollides alates 2014 saadud töötasusid ja pangakonto väljavõtteid, on võlgnik jätnud tegemata nõutavas ulatuses makseid.
3.3.17.06.2020 istungil on võlgnik selgitanud, et ta ei teadnud varasemalt õiget summade võlausaldajate vahel jagamise mehhanismi. Peale seda kui ta sai aprillis 2020 kohtunõude, tegi 28.05.2020 kõigile võlausaldajatele ära maksed ulatuses, mida ta kohtunõudes märgitu kohaselt oma viie aasta sissetulekuid arvestades oleks pidanud tegema.
4.Kohus on 13.04.2020 esitanud menetluses osalevatele võlausaldajatele päringu seisukoha saamiseks kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas.
4.1.C OÜ leiab, et ei ole võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine põhjendatud, kuna võlgnik ei ole menetluse kestel enda võlgnevust C OÜ ees arvestatavas ulatuses tasunud. Võlgnik on menetluse kestel C OÜ-le tasunud 20 eurot, mis moodustab vaid 5,85% võlgniku koguvõlgnevusest (342 eurot) C OÜ ees. Kohtu 14.04.2020 kirjast võlgnikule nähtub, et võlgnik on olulisel määral jätnud täitmata oma kohustused mitte ainult C OÜ, vaid ka teiste enda võlausaldajate ees. Kohus on menetluse kestel mitmeid kordi juhtinud võlgniku tähelepanu asjaolule, et võlgnik ei ole teinud piisavas ulatuses väljamakseid võlausaldajatele ning kohustanud kohtunõuetega võlgnikku korrapäraselt väljamakseid tegema. Töötasust ülejäävast osast (s.o töötasu, millelt on maha arvatud osa, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet) pidi võlgnik igal aastal tasuma võlausaldajatele kokku 75%. Seda PankrS § 173 lg-st 4 tulenevat kohustust on võlgnik rikkunud.
Samuti on võlausaldajaid koheldud ebavõrdselt, nt on P OÜ kui III rahuldamisjärgus olevat nõuet omav võlausaldaja saanud väljamakseid summas 220 eurot, C OÜ kui II rahuldamisjärgus oleva nõude omaja on saanud väljamakseid vaid summas 20 eurot, lisaks on väljamakseid saanud sellised võlausaldajad, kelle nõudeid pankrotimenetluses ei tunnustatud. Eeltoodust tulenevalt on selge, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-s 4 nimetatud kohustust. C OÜ leiab, et selline võlgniku rikkumine on süüline, sest viie aasta jooksul korduvalt kohtunõuete järgimata jätmise puhul on tegemist vähemalt hooletusega VÕS § 104 lg 3 tähenduses, kui mitte raske hooletuse või tahtlusega. Kuna PankrS § 175 lg 2 p-s 2 toodud eeldus ehk võlgniku süüline kohustuse rikkumine on täidetud, esineb alus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks.
4.2.AS M (pankrotis) pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku vabastamine kohustuste täitmisest ei ole põhjendatud. Võlgnik ei ole oma kohustusi menetluse kestel täitnud. Kokku on tasutud nõude katteks 110 eurot, tasumata on 1016 eurot.
4.3.F OÜ/nüüd G OÜ leiab, et puudub alus võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlgnikult on laekunud 88,50 eurot, mida ei saa pidada nõude täitmiseks arvestatavas ulatuses.
4.4.C OÜ ei saa tsiviilasjas nõustuda pankrotimenetluses algatatud kohustustest vabastamisega kuna võlgnik ei ole võlgnevusest tasunud midagi.
4.5.E OÜ arvamusel ei võtnud võlgnik viie aasta jooksul midagi ette selleks, et kustutada oma võlgnevust võlausaldaja ees. Lähtudes eelpool toodust, ei ole võlausaldaja nõus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega.
4.6.E AS on seisukohal, et A Tt ei tohiks kohustustest vabastada ja võlgniku kohustustest vabastamise menetlust tuleks pikendada või võlgnik tuleks jätta täitmata jäänud kohustustest vabastamata. A Te ei ole oma kohustusi võlausaldajate ees rahuldanud arvestatavas ulatuses, sest on kogu kohustustest vabastamise perioodi jooksul teinud E AS-le ainult ühe makse summas 25 eurot. Võlgnik ei ole põhistanud, et ta oleks tegelenud tulutoovama tegevuse otsimisega. Kuna võlgnik on suutnud teha võlausaldajale ainult ühe väljamakse summas 25 eurot, siis tuleks võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja võlgnik jätta kohustustest vabastamata või pikendada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kahe aasta võrra, et võlgnik saaks tegeleda võlausaldajate nõuete rahuldamisega ja rahuldada võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.
4.7.FAS Eesti filiaal/ nüüd OÜ C ja R OÜ/ nüüd B OÜ ei ole seisukohta esitanud
4.8.P OÜ märgib, et tema nõue oli 1530,02 eurot, millest tasutud on: - Veebruar 2018 - 50,00 eurot - Oktoober 2018 – 100,00 eurot - November 2019 – 70,00 eurot. Seega kokku 220,00 eurot. Kohustustest vabastamise menetlus algas võlgniku jaoks juba 2014 aastal, kuid makseid alustas alles enne menetluse lõppu. Kohustustest vabastamise menetlus ei ole mitte lihtsalt võlgadest vabanemine, vaid selle aja jooksul peab võlgnik andma endast parima, et võlausaldajate nõuded saaksid tasutud. Kohustustest menetluse lõppedes peab võlgnik olema tasunud kõik võlgnevused võlausaldajatele, milline ongi menetluse eesmärk.
Praegusel juhul ei ole kohustustest vabastamine põhjendatud, mistõttu palub võlausaldaja jätta võlgnik kohustustest vabastamata.
5.13.04.2020 on kohus võlgnikule teinud kohtunõude esitatud aruannete ja arvelduskontode (perioodil 27.10.2014. – 25.10.2019) analüüsi alusel: Kohus kontrollis esitatud aruandeid ja esitatud pangakontode väljavõtteid ning leidis, et esitatud aruanded ei ole täielikud. Kohus selgitas, et sissetulekuteks loetakse ka muud tulud, s.h. saadud preemiad, puhkusetasud, Haigekassa poolt makstavad ajutise töövõimetuse hüvitised ning tulumaksu tagastused Maksu- ja Tolliametilt. Kohus ei arvesta sissetulekuna saadavat peretoetust. Arvestades saadud sissetulekute suuruseid, ei vasta võlausaldajatele tehtud väljamaksed seaduses sätestatule. AS S andmete kohaselt on võlgnik perioodil 27.10.2014 – 26.10.2015 saanud sissetulekuna kokku 6416,15 eurot. Vastavalt täitemenetluse seadustiku §-le 132 võis võlgnik sellel perioodil endale jätta 6146,66 eurot. Ülejäänud summast 269,49 eurost (6416,15 – 6146,66) pidi võlausaldajatele reserveerima 75% ehk 202,12 eurot. Perioodil 27.10.2015 – 26.10.2016 on võlgnik saanud sissetulekuna kokku 7260,31 eurot. Sellest võis võlgnik endale jätta 6773,30 eurot. Ülejäänud summast 487,01 eurost (7260,31 – 6773,30) pidi võlausaldajatele reserveerima 75% ehk 365,26 eurot. Perioodil 27.10.2016 – 26.10.2017 on võlgnik saanud sissetulekuna kokku 8093,64 eurot. Sellest võis võlgnik endale jätta 7413,36 eurot. Ülejäänud summast 680,28 eurost (8093,64 – 7413,36) pidi võlausaldajatele reserveerima 75% ehk 510,21 eurot. Perioodil 27.10.2017 – 26.10.2018 on võlgnik saanud sissetulekuna kokku 8996,51 eurot. Sellest võis võlgnik endale jätta 7920,04 eurot. Ülejäänud summast 1076,47 eurost (8996,51 – 7920,04) pidi võlausaldajatele reserveerima 75% ehk 807,35 eurot. Perioodil 27.10.2018 – 26.10.2019 on võlgnik saanud sissetulekuna kokku 10226,32 eurot. Sellest võis võlgnik endale jätta 8533,34 eurot. Ülejäänud summast 1692,98 eurost (10226,32 – 8533,34) pidi võlausaldajatele reserveerima 75% ehk 1269,74 eurot. Seega kokku perioodil 27.10.2014 – 26.10.2019 kuulus võlausaldajatele reserveerimisele ja tuli võlausaldajatele vastavalt jaotisele väljamakseid teha summas 3154,67 eurot. Võlgade kogusumma oli 7375,64 eurot. Sellest II järgu nõudena C OÜ osa on 5,85% (342 eurot), AS M (pankrotis) osa on 19,26% (1126 eurot), G OÜ (endine F OÜ) osa on 15,40% (900 eurot), C OÜ osa on 8,17% (447,90 eurot), E OÜ osa on 10,40% (607,93 eurot), E AS osa on 6,94% (405,55 eurot), F AS Eesti filiaali (endine F AS Eesti filiaal) osa on 29,56% (1727,79 eurot), ja B OÜ (endine R OÜ) osa on 4,42% (258,45 eurot). III järgu nõudena ehk nõudena mida tasutakse siis, kui kõik II järgu nõuded on tasutud on P OÜ nõue summas 1530,02 eurot. Kohtule esitatud aruannete põhjal on 27.10.2014 määruses märgitud võlausaldajatele usaldusisiku poolt väljamakseid tehtud II järgu nõuete osas üksnes summas 257 eurot, s.h. C OÜ-le 20 eurot (jääk 322 eurot), AS M (pankrotis) 110 eurot (jääk 1016 eurot), C OÜ-le 39 eurot (jääk 408,90 eurot), E OÜ-le 63 eurot (jääk 544,93 eurot), E AS-le 25 eurot (jääk 380,55 eurot). Lisaks on tehtud väljamakseid P OÜ-le summas 220 eurot, mis III järgu nõudena ei oleks pidanud enne II järgu nõuete rahuldamist üldse väljamakseid saama. Lisaks on tehtud väljamakseid võlausaldajatele, kelle seost 27.10.2014 määruses märgitud võlausaldajatega kohus ei näe – need on I OÜ, kellele on tasutud 15 eurot ja I AS, kellele on tasutud 139 eurot. Usaldusisikul tuli selgitada nimetatud väljamaksetega seonduvat. Neid väljamakseid saanuks teha üksnes võlgnikule endale jääva 25% arvel. Kohtu andmetel ei olnud väljamakseid saanud üldse G OÜ (endine F OÜ), F AS Eesti filiaali (endine F AS Eesti filiaal) ja B OÜ (endine R OÜ). Lähtudes eeltoodust märkis kohus, et võlausaldajatele on väljamaksed tegemata summas 2677,67 eurot. Juhul, kui I OÜ ja I AS puhul on tegemist käesolevas tsiviilasjas märgitud võlausaldajatelt nõuded omandanud võlausaldajatega, siis väheneb tasumata summa nende maksete võrra. Kohus
andis võlgnikule tähtaja hiljemalt 01.06.2020 esitada maksedokumendid, millest nähtub, et vastavalt eelnimetatud võlausaldajate nõuete protsentuaalsele jaotusele on maksmiseks väljaarvestatud summa - kokku 2677,67 euro ulatuses tehtud igale võlausaldajale makse. Samuti tuli selgitada Inkassokeskus OÜ-le ja I AS-le tehtud väljamaksetega seonduvat. Kohus hoiatas võlgnikku, et PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. Õiguslik põhjendus ja kohtu seisukoht
6.PankrS § 175 lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Sätte kohaldamiseks tuleb tuvastada, et -- võlgnik on kohustusi rikkudes varjanud saadud tulusid ning vara või jätnud kohtu nõudel andmata teavet oma sissetulekute ja vara kohta -- ning võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt -- ning võlgnik on kohustuste süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve.
6.1.Võlgnik on 17.06.2020 ärakuulamisel kinnitanud, et tegi 28.05.2020 ülekanded kõigile võlausaldajatele kohtu aprill 2020 nõudes märgitud ulatuses. Lisaks märkis võlgnik 28.05.2020 kohtule esitatud seletuses, et I AS on endine F ja nüüd G OÜ ning I on R OÜ. Võlgnik esitas ka pangakonto väljavõtte, mille kohaselt on võlausaldajatele tehtud väljamakseid summas 2325,67 eurot. Seega on võlgnik kohtu hinnangul täitnud nõuetekohaselt oma kohustused oma 5 aasta kestel olnud sissetulekute suurust arvestades. Menetluse eesmärk ei ole olnud see, et võlgnik peab saama tasutud kõigile võlausaldajatele kõik võlad nagu on ekslikult leidnud P OÜ oma seiskohas. Mõistetav on, et võlausaldajad soovinuks saada rohkemat täitmist, kuid kohus ei näe võlgniku tegevuses ei rasket hooletust ega tahtlust VÕS § 104 lg 4 ja lg 5 tähenduses. Arusaamatus maksete tegemise ulatusega on inimlik ja on korrigeeritud 28.05.2020 seisuga.
7.Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule ja usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (PankrS § 173 lg 3). Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohtu hinnangul väärib võlgnik uut võimalust.
8.PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik andma vande all teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on võlgnikult teavet küsinud ja saanud seda istungitel. Võlgnikult on vanne võetud. PankrS § 172 lg 4 2.lause kohaselt menetluse lõpetamisel usaldusisiku vabastamist kohus ei pea vajalikuks resolutsioonis reguleerida, sest usaldusisikuks on olnud võlgnik ise.
9.PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.