Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määruse resolutsiooni punkti 6 peale võib ajutine pankrotihaldur, Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Avalduse asjaolud ja menetluskäik Võlgnik esitas Harju Maakohtule 07.05.2020 avalduse ja 01.06.2020 täiendatud avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse 03.06.2020 määrusega ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Maire Armi. Seoses kehtivate piirangute määra kohus pankrotiavalduse läbivaatamise kirjalikus menetluses. Ajutine haldur pidi aruande esitama 17.06.2020 ja võlgnikul oli võimalik esitada kirjalik seisukoht ajutise pankrotihalduri aruande ja tasu osas hiljemalt 25.06.2020. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul osalusi teistes Eesti äriühingutes ei ole. Võlgnikule kinnistusregistri andmetel kinnistuid ei kuulu ega ole kuulunud, Maanteeameti andmetel sõidukeid ei kuulu ja käesoleval ajal võlgnik pangakontosid Eesti pankades ei oma. Võlgniku poolt esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul vara kokku väärtuses 59 605,49 eurot, mis koosneb laenunõuetest (49 871 eurot), osalusest sidusettevõttes (3 000 eurot) ning materiaalsest põhivarast (6 734,22 eurot). Laenunõuded on võlgnikul tema avalduse kohaselt xxx vastu summas 5450 eurot ja xxx vastu summas 44421,27 eurot. Ajutine haldur märgib, et tegemist on laenunõuetega Läti Vabariigis asuvate tütaräriühingute vastu, nõuded on tagamata. Ajutine haldur pöördus selgituse saamiseks võlgniku juhatuse liikme poole kes vastuses teatas, et frantsiisilepingu lõppemise tõttu ei olnud tütarühingul õigust enam tegevust jätkata ka Lätis ning sealse äriühingu suhtes on alustatud likvideerimismenetlust ja samuti oodata pankrotimenetlust. Eeltoodu alusel ei ole võimalik kõnealuseid nõudeid lugeda perspektiivikateks ja sissenõutavateks, mistõttu ei saa haldur nõudeid varana arvestada. Võlgnikule kuulub osalus äriühingus xxx, mille väärtuseks hindab võlgnik 3 000 eurot. Kuivõrd tegemist on äriühinguga, mille suhtes on alustatud likvideerimismenetlust, ei saa ajutine haldur käesolevas menetluse staadiumis äriühingu osa väärtust kinnitada ja pigem tuleb see hinnata väärtusetuks. Põhivara koosneb: masinad ja seadmed (s.h tahvelarvutid, televiisor, valveseadmed), põrandapaneelid, personalitoa sisustuskomplekt, xxx salongimööbli komplekt, xxx salongi köögikomplekt, riiulite komplekt, valgustite süsteem. Ajutine haldur on seisukohal, et põhivara väärtuse arvestamisel tuleb lähtuda vara spetsiifikast, kulumist, praegusest olukorrast majanduses, eriti iluteenuste valdkonnas ning võimalustest vastavat vara võimalikult efektiivselt realiseerida. Võlgniku juhatuse liige on haldurile selgitanud ka asjaolu, et juuksurisalongi sisustuse esemetel on logo xxx, mistõttu neid esemeid ei ole võimalik mujal salongides kasutada. Kõiki asjaolusid arvesse võttes võib ajutine haldur eeldada, et võlgniku põhivara realiseerimise väärtus võib olla oluliselt madalam, isegi kuni -90% alghinnast. Eeltoodust tulenevalt on ajutine haldur käesoleval ajal seisukohal, et võlgnikul sisuliselt vara puudub või on nõuete realiseerimine seotud kõigepealt selleks kulutuste tegemisega. Võlgnik on selgitanud, et kõikide töötajatega (v.a. lapsehoolduspuhkusel olevad töötajad) on töölepingud lõpetatud. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul maksuvõlg summas 101 700,44 eurot (sh arvestuslik intress). Ajutise pankrotihalduri tehtud päringu vastusest täitemenetluste registrisse nähtub, et võlgniku suhtes on käimas kaks täitemenetlust. Lisaks on võlgnikul muud kohustused. Kokku on võlgnikul kohustusi 408 525,64 eurot. Pankroti põhjuseks peab võlgnik ebaõnnestumisi rendipindade leidmisel, kurnavat ja kaotusega lõppenud kohtuvaidlust seoses ühe rendipinnaga ja kokkuvõttes frantsiisilepingu lõpetamist, mille tulemusena kaotas võlgnik õiguse vastava kaubamärgi all edasi tegutseda. Võlgnikul ei olnud võimalust enam tulu teenida ja oma kohustusi täita, mistõttu lõpetas võlgnik tegevuse. Kontrollides ja analüüsides võlgniku poolt esitatud andmeid võib üldiselt nõustuda võlgniku

seisukohtadega, sealhulgas maksejõuetuse põhjuste osas. Rahalised vahendid olid ammendunud ning uusi investoreid ei suudetud leida. Käesoleval juhul on maksejõuetuse põhjuseks „muud põhjused“. Ajutise pankrotihalduri hinnangul viitab juhtimisvigade olemasolule tõsiasi, et riiklike maksude tasumata summa on märkimisväärne. Samuti ei suudetud olenemata korralikust käibest (näiteks aastal 2016 270 tuhat eurot ja aastal 2017 356 tuhat eurot) täita frantsiisilepinguga ja riiklike maksudega seotud kohustusi. Pangakonto ja tehingute ülevaatusel tavapärasest majandustegevusest erinevaid ja tagasivõidetavaid tehinguid ei ilmnenud. Käesoleval ajal ei ole ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul sellises ulatuses vara, mille realiseerimisel oleks võimalik katta ajutise halduri tasu ja kulusid. Samuti ei ole võlgnikul vara, mille arvel läbi viia pankrotimenetlust. Kuna võlgniku äriühingu tegevus on lõppenud ja töötajad on vabastatud, ei ole võimalik eeldada, et võlgnikul taolises ulatuses rahalisi vahendeid pikemas perspektiivis võiks tekkida. 18.06.2020 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 5000 eurot ning avaldas 18.06.2020 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiit tuli tasuda hiljemalt 25.06.2020. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt PankrS § 29 lg-tele 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara sisuliselt puudub või on nõuete realiseerimine seotud kõigepealt selleks kulutuste tegemisega. Samas on võlgnikul kohustusi summas 408 525,64 eurot. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku tegevuses kuriteo tunnuseid ja raskete juhtimisvigade olemasolu ajutise pankrotimenetluse raames ei ole samuti võimalik olnud üheselt tuvastada. Pangakonto ja tehingute ülevaatusel tavapärasest majandustegevusest erinevaid ja tagasivõidetavaid tehinguid ei ilmnenud. Ükski võlausaldaja ei ole teatanud kohtule deposiiti tasumisest ning maksmist ei nähtu ka kohtute infosüsteemist. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ega kulude osas vastuväiteid esitanud. Ajutine haldur palub 12 töötunni eest tasuks määrata 1140 eurot, millele lisandub käibemaks summas 228 eurot, kokku 1368 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 95 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 476,40 eurot (sisaldab halduri tasu 397 eurot ja käibemaksu 79,40 eurot) riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 891,60 eurot (1368-476,40) jääb võlgniku kanda. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Võlgnik ega ajutine haldur ei ole dokumendi hoidja suhtes ettepanekut teinud. Kohus leiab, et dokumendid tuleb jätta juhatuse liikme vastutavale hoiule. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.