Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 26.juunil 2020 Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-19-18007
Kohtuasi
Aiandusühistu Laheranna hagi A Fi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2356,73 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aiandusühistu Laheranna (registrikood 80004288, asukoht Laheranna vkt 1, Laulasmaa küla, Lääne-Harju vald, 76702 Harju maakond) lepinguline esindaja Vladimir Buldakov Kostja: A F (isikukood xxxx, elukoht xxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Aiandusühistu Laheranna hagi A Fi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldada ja välja mõista A Filt 1593,06 eurot (üks tuhat viissada üheksakümmend kolm eurot ja 06 senti) Aiandusühistu Laheranna kasuks
2.Jätta läbi vaatamata hageja 27.03.2020 esitatud taotlus tõendi kogumiseks
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud A Fi kanda
2.Määrata Aiandusühistu Laheranna menetluskulude suuruseks 1000 eurot ja välja mõista A Filt Aiandusühistu Laheranna kasuks 1000 (üks tuhat) eurot
A Filt tuleb välja mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt hageja kasuks alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
Hageja nõue
1.Aiandusühistu Laheranna (edaspidi ka hageja või ühistu) esitas kohtule hagi A Fi (edaspidi ka kostja) vastu hageja kasuks ajavahemiku 08.02.2017 – 13.10.2019 eest elektrienergia võlgnevuse 1986,73 euro ning 2017.a eest aastamaksu 100 euro, 2018.a eest aastamaksu 110 euro ja 2019.a eest aastamaksu 160 euro (kokku aastamaksu 370 euro) väljamõistmiseks.
2.11.06.2020 vähendas hageja oma nõuet 763,67 euro võrra, kuna kostja kustutas pärast hagi esitamisest oma võlgnevuse hageja ees osaliselt summas 763,67 eurot. Seoses sellega palub hageja mõista kostjalt välja tema kasuks elektrienergia võlg ajavahemiku 08.02.2017 – 13.10.2019 eest 1223,06 eurot. Hagiavalduse asjaolud
3.Ühistu moodustati 2004. aastal aianduskooperatiivist Laheranna. Hageja peamiseks eesmärgiks on liikmete kinnistute varustamine elektrienergia ja veega. Hagejal on elektrivarustuse leping Eesti Energia AS-iga. Elekter saabub algselt hageja ühisele elektrikilbile, seejärel jagatakse teiste hageja elektrikilpide kaudu kinnistutele. Elektrikilbi nr 2 kaudu on ühendatud kostja kinnistu xxxx, millel asub tema elumaja, kus kostja elab aastaringselt. Hageja tasub Eesti Energia arvete alusel kogu ühistus tarbitud elektrienergia eest üldarvesti näitude alusel. Ühistu üldkoosoleku otsuse kohaselt maksavad liikmed maksed ühistu arvelduskontole, seejuures on nad kohustatud maksekorralduses märkima oma arvesti viimase näidu. Makse summa arvestavad nad ise. Ühistu põhikirja punkti 3.3.5 kohaselt pärast Eesti Energia tariifi muutmist teeb juhatus arvestused ja võtab vastu otsuse ühistu sisetariifide kehtestamiseks, mis on pisut suuremad, kuna arvestavad mitte ainult ühistu liikme krundil tarbitud elektrit, vaid ka ühistu tänavate valgustust. Hageja on tariifidega sunnitud moodustama reservi ühistu liikmete võlgade katteks. Ühistul on iga kinnistu jaoks maksete arvestuse raamatupidamissüsteem tabeli kujul Exeli programmis. Sellesse kantakse pangakonto väljavõtte alusel individuaalsete arvestite igakordsed näidud ja makstud summa koos makse kuupäevaga, samuti juhatuse teostatud arvestite näitude igaaastase kontrolli tulemused. Näitude alusel leiab programm maksmisele kuuluva summa ja saldo viimase maksepäeva või arvesti näidu teatamise seisuga. Peale näitude kontrollimist saadetakse kõigile e-mailidega saldo/arved.
4.Kostja pidas korrast kinni kuni 2017. aastani. Pärast 2017.a veebruari muutusid kostja maksed elektri eest ebaregulaarseteks. Seejuures ei märkinud kostja maksekorraldustes enam arvesti näitusid, et varjata faktilist elektritarbimist. Elektriarvesti kontrollimisel 1.juunil 2017.a tuvastati puudujääk elektrienergia eest maksmisel 694.28 eurot ning kontrollimisel 2.juunil 2018.a moodustas võlg elektrienergia eest 1462.81 eurot. Sellel
ajavahemikul tehtud korduvatele ettepanekutele võlgnevus kustutada vastas kostja lubadustega. Arvesti näitude kontrollimisel 2.04.2019.a oli võlg juba 1536.39 eurot, 2.06.2019.a – 1687.99 eurot, 13.10.2019.a – 1986.73 eurot. Kostjalt võlanõude perioodil kehtis tariif, mis määrati 24.novembri 2013.a juhatuse otsusega. Kostja tariifi ei vaidlustanud ja 2014 – 2016.a jooksul arvestas ja maksis ta oma kulud elektri eest ühistule enam-vähem õigeaegselt, s.o iga kuu.
5.Peale elektrimaksete tasuvad ühistu liikmed vee eest, mis tuleb ühistu veevõrgu kaudu pumbajaamast, mis kuulub naabruses asuvale aiandusühistule xxxx. Pumbajaama ja magistraalveetorustike hoolduse eest kuni hageja veetorustikega liitepunktini maksis hageja arveid ühistule Luule, mis esitati hagejale kvartali kaupa. 1.jaanuarist 2019.a anti pumbajaama ja magistraalide hooldus üle OÜ-le xxxx. Nende esitatud arveid makstakse ühistu liikme igaaastaste maksete arvelt, mille suurus määratakse ühistu liikmete aastakoosoleku otsusega. 2017. aasta aastamaks oli 100 eurot, 2018.a – 110 eurot, 2019.a – 160 eurot. Kostja neid summasid ei ole maksnud. Seega moodustab kostja koguvõlgnevus hageja ees 13.oktoobri 2019.a seisuga 2356.73 eurot. Maksekäsu kiirmenetluses ei tunnistanud kostja nõude suurust. Ühistus on kehtestatud kord, mille kohaselt need ühistu liikmed, kes aastaringselt elavad oma majades, maksavad elektri eest igakuiselt ja igaaastase maksu tasuvad hiljemalt jooksva 2.-se aasta 1.oktoobriks. Kostja elab oma majas aastaringselt, kuid seda korda ta viimastel aastatel eiras. Ühistu juhatus tegi kostjale regulaarselt kahe aasta jooksul ettepanekuid kustutada võlgnevus mõistliku aja jooksul.
6.11.06.2020 vähendas hageja oma nõuet ja loobus 27.03.2020 esitatud taotlusest tõendi kogumiseks. Kostja vastuväited
7.Vastuväidete kohaselt ei nõustu kostja hagisumma ja võla perioodiga. Kostja nõustub, et tal on olnud võlgnevusi, mida ta on tagasi maksnud ja jõudnud varasema juhatusega kokkuleppele võlgade osade kaupa tagastamiseks. Praeguse juhatusega ta kokkuleppele ei ole jõudnud, kuigi kirjutas juhatusele juba 2018. aastal, et tema finantsiline olukord ei võimalda kogu summat koheselt tasuda paludes maksegraafikut, kuid vastust ta ei saanud.
8.Kostja märgib, et kui võtta arvesse kõiki tema poolt tagastatud summasid, siis on 2017. aasta võlg täies ulatuses ja 2018. poole aasta eest võlg tasutud. Võla arvestamise tabelist nähtuvalt on jooksev võlgnevus 1607,99 eurot, mis on liigikaudu 300 eurot võrra väiksem, kui nõuab hageja. Hagi läbivaatamise ajal on kostja oma võimekuse piires võla osade kaupa tagasi maksnud, seega on võlasumma 520 euro võrra väiksem. Kostja märgib, et kõik praegused ülekanded tehakse võla katmiseks. Juhatuse 14.03 e-maili ei ole ta saanud. Kostja märkis, et 15.03 tuli üks juhatuse liige elamu ukse juurde ette teatamata. Eriolukorra välja kuulutamise pärast ning Covid19 epideemia tõttu ei pidanud ta võimalikuks isikut sisse lubada. Kostja palus kohtul kohustada hagejat tema poolt ülekantud summa võla katteks arvestada.
9.Kostja 11.06.2020 avalduses ei ole nõustunud jätkuvalt võla summa ja perioodiga ning on seiskohal, et võttes arvesse hageja esitatud arvestuste tabelit on 2017.aasta eest võlg tasutud. Kohtuotsuse põhjendused
10.Pooltel ei ole vaidluste selle üle, et Aiandusühistu Laheranna moodustati 2004.aastal aianduskooperatiivist Laheranna, et hagejal on elektrivarustuse leping Eesti Energia ASga, et elekter saabub hageja ühisele elektrikilbile, misjärel see jagatakse teiste hageja elektrikilpide kaudu kinnistutele, et elektrikilbi nr 2 kaudu on ühendatud kostja kinnistu xxxx, et hageja tasub Eesti Energia arvete alusel kogu ühistus tarbitud elektrienergia eest üldarvesti näitude alusel, mis on paigaldatud Eesti Energia elektrikilbis ühistu üldkaabli liitepunktis, et ühistu saab raha Eesti Energiale maksmiseks oma liikmetelt, kes maksavad oma individuaalsete elektriarvestite näitude alusel, et kostja elab aastaringselt aadressil olles ühistu liige alates 2004. aastast, et tal on kohustus tasuda hagiavalduses märgitud maksed, et ta ei ole ühistule teatanud arvestite näite ning et tal on võlgnevus ühistu ees.
11.Pooltel on vaidlus võlgnevuse perioodi ja summa üle.
12.Mittetulundusühingute seaduse § 7 lg 1 p 6 järgi peab mittetulundusühingu põhikiri olema kirjalik. Põhikirjas tuleb märkida liikmete kohustused või kord, kuidas võib liikmetele kohustusi kehtestada.
13.Hageja põhikirjaga on tõendatud, et põhikirja p 3.3.5 kohaselt on ühistuliige on kohustatud õigeaegselt tasuma sihtotstarbelisi osamakseid ühistu juhtorganite poolt näidatud suuruses ja tähtajal.
14.VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 82 lg 7 alusel muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
15.Kostja elektriarvesti näitude kontrollimise aktidega, saldo arvetega, e-kirjadega ja pangakonto väljavõtetega laekumiste kohta on tõendatud hageja hagiavalduses toodud asjaolud ja tabelis koostatud võla arvestus, et kostja elektriarvesti kontrollimisel tuvastati võlgnevus elektrienergia eest - 1.juunil 2017.a. 694.28 eurot, 2.juunil 2018.a 1462.81 eurot, 2.aprillil 2019.a. 1536.39 eurot, 2.06.2019.a. 1687.99 eurot, 13.10.2019.a. 1986.73 eurot.
16.Kuna kostja kustutas pärast hagi esitamisest oma võlgnevuse hageja ees osaliselt summas 763,67 eurot ja hageja vähendas oma nõuet sama summa võrra, siis on kostja võlgnevus hageja ees ajavahemiku 08.02.2017 – 13.10.2019 eest 1223,06 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
17.Kostja vastuväited, et hageja võlgnevuse arvestus on ebaõige ja võlg puudub, ei ole kooskõlas võla arvestuse ja laekumistega, mistõttu see ei välista hagi rahuldamist. Kostja esitatud võla arvestus ei põhine esitatud tõenditel.
18.Hageja koosolekute protokollidega, võla meeldetuletusega, saldo arvetega, e-kirjadega ja pangakonto väljavõtetega laekumiste kohta on tõendatud hagiavalduses esile toodud asjaolud ja tabelis tehtud arvestused, et alates 1.jaanuarist 2019.a on pumbajaama ja magistraalide hooldus üle antud OÜ-le xxxx, et nende arved makstakse ühistu liikme igaaastaste maksete arvelt, mille suurus määratakse ühistu liikmete aastakoosoleku otsusega, et 2017.aasta aastamaks oli 100 eurot, 2018.a. aastamaks 110 eurot ja 2019.a. aastamaks 160 eurot, et peale elektrimaksete tasuvad ühistu liikmed vee eest, mis tuleb ühistu veevõrgu kaudu pumbajaamast, mis kuulub naabruses asuvale aiandusühistule Luule. Hageja maksis arveid ühistule Luule kvartali kaupa pumbajaama ja magistraalveetorustike hoolduse eest kuni hageja veetorustikega liitepunktini ning, et kostja ei maksnud neid summasid. Seega on kostja aastamaksude võlgnevus kokku 13. oktoobri 2019.a. seisuga 370 eurot.
19.VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punkti 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
20.VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg-st 1 ja põhikirja p-st 3.3.5 lähtudes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus kokku 1593,06 eurot.
21.Jätta tulenevalt TsMS § 442 lg 5, 463 lg 2 ja 423 lg 1 p 2 läbi vaatamata hageja 27.03.2020 esitatud taotlus tõendi kogumiseks seoses taotluse tagasivõtmisega. Menetluskulude jaotus
22.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise ja menetluse vältel osaliselt võla tasumise tõttu kannab menetluskulud täies ulatuses kostja.
23.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
24.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Hageja on asjas tasunud riigilõivu 250 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
25.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
26.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kulud hagejale esindaja osutatud õigusabi eest 7,5 tunni eest hinnaga 100 eurot kokku 750 eurot, mis on mõistlikus ja põhjendatud ulatuses ning vastab asja mahule ja keerukusele. Hageja kinnitab, et kõik nimetatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-19-18007. Kuna hageja vähendas hagieset seoses kostja poolt osaliselt võla kustutamisega menetluse vältel, siis ei ole alust menetluskulude vähendamiseks. Seega tuleb määrata hageja menetluskuludeks 1000 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
27.Hageja palus märkida vastavalt TsMS § 177 lg 4 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma hagejale alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.