XX hagi Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotitoimkonna vastu võlausaldajate üldkoosoleku otsuste osaliseks kehtetuks tunnistamiseks ja võlanõude esitamise tähtaja ennistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.04.2020 määrus hagi läbivaatamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
XX määruskaebus Hageja: XX (sünniaeg XX.XX.XXXX), lepinguline esindaja advokaat Ivo Kallas Kostja: Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotitoimkond (registrikood 12072045), pankrotitoimkonna esimees Raul Talts, lepinguline esindaja advokaat Madis Meristo
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 14.04.2020 määrus ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks tagasi samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
Hagi ja menetluse käik
1.XX (hageja) esitas 11.11.2019 Harju Maakohtule hagi Est Building Partner OÜ (pankrotis, võlgnik, kostja) vastu võlausaldajate üldkoosoleku otsuste osaliseks kehtetuks tunnistamiseks ja võlanõude esitamise tähtaja ennistamiseks.
3.11.03.2020 esitas kostja hagi läbivaatamata jätmise taotluse. Taotluse kohaselt esitas hageja võlgniku pankrotihaldurile 27.09.2019 nõudeavalduse summas 262 047 eurot. Nõue tulenes hageja ja võlgniku vahel 06.03.2018 sõlmitud kokkuleppest, mille kohaselt kohustus võlgnik maksma hagejale töötasu, päevaraha ja sõidukilomeetrite/sõiduaja hüvitist. 02.10.2019 esitas hageja võlgniku võlausaldajate üldkoosolekul taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks. 31.10.2019 toimunud võlgniku nõuete kaitsmise koosoleku protokollist nähtub, et hageja taotlus nõude esitamise tähtaja ennistamiseks sai 64 vastuhäält ning võlausaldajate üldkoosolek jättis hageja nõude esitamise tähtaja ennistamata. Hageja nõue jäi III rahuldamisjärgus tunnustamata, sest sellele esitasid vastuväite ECD Kiinteistöt Oy ja pankrotihaldur.
4.Võlausaldaja, kelle nõudele või selle rahuldamisjärgule esitas nõuete kaitsmisel vastuväite pankrotihaldur või mõni muu võlausaldaja, peab nõude tunnustamiseks esitama pankrotiseaduse (PankrS) § 103 lg-test 2 ja 8 ning §-dest 106 ja 107 tulenevalt hagi nõude tunnustamiseks sellele vastuväite esitanud isikute vastu. Võlgniku võlausaldajate üldkoosolek toimus 31.10.2019. Seega oli nõude tunnustamise hagi esitamise viimane tähtpäev TsÜS § 136 lg 8 kohaselt hiljemalt 02.12.2019. Hageja ei ole esitanud hagi nõude tunnustamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, sest hagejal puudub õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks. Õigusliku huvi puudumine seisneb selles, et hageja nõuet ei tunnustatud pankrotimenetluses ning hageja ei esitanud hagi nõude tunnustamiseks. Käesoleva hagi rahuldamine ei saa ühelgi juhul viia hageja nõude tunnustamiseni ja temal võlausaldaja staatuse tekkimiseni. Hagi on perspektiivitu.
5.Hageja kostja taotluse osas seisukohta ei esitanud. Maakohtu määrus
6.Harju Maakohus jättis 14.04.2020 määrusega hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbivaatamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
7.Maakohus kontrollis kohtute infosüsteemist, et hageja ei ole esitanud kohtule hagi nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses PankrS § 106 lg 1 alusel. Kuna hageja ei ole PankrS § 103 lg-te 2 ja 8 ning §-de 106 ja 107 järgi esitanud nõude tunnustamise hagi, puudub hagejal tuvastushuvi käesolevas asjas esitatud nõuetes ja hagi on perspektiivitu. Määruskaebus
8.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja saata asi menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule.
9.Maakohus rikkus poolte võrdsuspõhimõtet. Maakohus ei andnud peale kostja 11.03.2020 taotluse saamist ja enne asja menetlust lõpetava määruse tegemist hagejale tähtaega kostja taotluse suhtes seisukoha kujundamiseks ning vastuväidete ja tõendite esitamiseks (TsMS § 328 lg 2).
10.Hagi läbivaatamata jätmise alused ei ole täidetud. 31.10.2019 toimunud nõuete kaitsmise koosoleku protokolli järgi otsustati hageja nõude esitamise tähtaeg jätta ennistamata ja hageja nõue vaadati läbi III järgu nõudena, mitte II järgu nõudena, millisena oleks see hagis esitatud põhjendustel nõuete kaitsmise koosolekul pidanud läbivaatamisele tulema. Kuna käesolevas tsiviilasjas on lahendamisel vaidlus hageja võlanõude tähtaegse esitamise üle, ei saanud võlausaldajate üldkoosolek veel hageja võlanõuet II järgu nõudena koosolekul läbi vaadata.
11.Hagejale teadaolevalt ületavad esimese ja teise järgu nõuded kokku igal juhul võlgniku pankrotivara ning hagejal, kui tema nõue oleks III järgu nõue, puuduks pankrotimenetluses igasugune võimalus oma nõude rahuldamiseks, seda ka osaliselt. Eeltoodu tõttu on hagejale määravaks, et tema nõuet vaadataks võlausaldajate üldkoosolekul läbi just II järgu nõudena, mitte III järgu nõudena. Seega on hagejal põhjus esitada PankrS § 106 kohane hagi nõude tunnustamiseks alles siis, kui tema nõue on II järgu nõudena võlausaldajate üldkoosoleku poolt läbi vaadatud ja sellele on esitatud vastuväited.
12.Alternatiivselt leiab hageja, et maakohus oleks pidanud peale kostja 11.03.2020 vastuse ja taotluse saamist jätma hagi käiguta ja andma hagejale tähtaja hagi puuduste kõrvaldamiseks. Juhul kui maakohus asus seisukohale, et hageja oleks pidanud tema nõudeavalduse läbivaatamisel ka III järgu nõudena esitama hagi oma nõude tunnustamiseks ning jõudis järeldusele, et hagiavalduse menetlus algselt esitatud kujul ei täida hageja eesmärki, oleks kohus pidanud esmalt hageja nõude esitamise üldise eesmärgi välja selgitama ja sellest lähtuvalt andma hagejale võimaluse oma nõuet ja kostjate ringi täpsustada. Menetluse edasine käik
13.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
14.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
15.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning saata asi samale maakohtule uueks lahendamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
16.PankrS § 102 lg 2 järgi, kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. PankrS § 102 lg 3 näeb ette, et võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, millega nõudeavalduse esitamise tähtaeg jäeti ennistamata, võib võlausaldaja kohtus vaidlustada. Kui kohus leiab, et üldkoosolek on põhjendamatult jätnud nõude tähtaja ennistamata, tunnistab kohus otsuse selles osas kehtetuks ja ennistab nõude esitamise tähtaja.
17.Hageja esitas hagi üldkoosoleku otsuste osaliseks kehtetuks tunnistamiseks ja nõude esitamise tähtaja ennistamiseks eesmärgiga, et ta saaks oma nõude esitada II järgu nõudena. Hageja on hagiavalduses ja määruskaebuses toonud esile asjaolud, miks hageja ei soovi enda esitatud nõude III järgu nõudena tunnustamist. Võlausaldaja jaoks on oluline vahe, kas tema nõue tunnustatakse II või III rahuldamisjärgu nõudena, seega omab tähtaja ennistamise vaidluse lõpptulemus määravat tähtsust.
18.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et esmalt tuleb selgus saada tähtaja ennistamise küsimuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa üldkoosolek võtta vastu otsust hageja nõude tunnustamise osas enne, kui nõude esitamise tähtaja ennistamise küsimus ei ole lõplikult lahendatud. Kuivõrd võlausaldajal oli õigus tema nõude esitamise tähtaja ennistamata jätmist kohtus vaidlustada, siis tuli pankrotihalduril oodata ennistamise küsimuses jõustunud kohtulahendit ja alles seejärel saab panna hageja nõude kaitsmisele, vastavalt siis kas II või III järgu nõudena.
19.Eeltoodust tulenevalt asus maakohus ringkonnakohtu hinnangul ebaõigele seisukohale, et olukorras, kus hageja esitas võlgniku vastu hagi võlausaldajate üldkoosoleku otsuste osaliseks kehtetuks tunnistamiseks ja võlanõude esitamise tähtaja ennistamiseks, pidi hageja esitama PankrS § 106 kohase hagi nõude tunnustamiseks 1 kuu jooksul arvates nõude tunnustamata jätmisest, ootamata ära, kas kohus nõude esitamise tähtaja ennistab või mitte. Seega, kuivõrd maakohus asus ekslikult seisukohale, et käesolevas asjas esitatud hagi menetlemise eelduseks pidi hageja esitama kohtule hagi nõude tunnustamiseks, jättis maakohus määruses toodud põhjendustel ennatlikult hagi läbivaatamata.
20.Maakohtu määrus tuleb tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule tagasi hagiavalduse edasiseks menetlemiseks.
21.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt edasise menetluse tulemustele.
22.Hagi läbivaatamata jätmise määruse tühistamise peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (TsMS § 696 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
(allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.