Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Hageja on täiendavalt seisukohal, et avalik kättetoimetamine ei taga välisriigis elavale võlausaldajale võimalust piisavalt aegsasti nõudeavalduse esitamise vajadusest teadasaamist. Seega tekiks antud juhul nõude esitamise tähtaja ennistamata jätmisel välisriigi kodanikust võlausaldaja suhtes äärmiselt ebaõiglane olukord, kus tema nõue jäetakse pankrotimenetluses vastuvõtmata pelgalt seetõttu, et võlgnik ei ole täitnud oma peamist kohustust pankrotimenetluses, s.o anda kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale tõest teavet võlgniku majandustegevuse, sh välisriigis asuvate võlausaldajate kohta. Ssel moel koheldaks võlausaldajaid ebavõrdselt ja välisriigi võlausaldajale nõude esitamise mittevõimaldamine ei oleks kooskõlas PankrS § 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgiga. Hageja on seisukohal, et pankrotimenetluse algatamisest tuleb teavitada üldsust (sh kõiki võlausaldajaid) nii, et võlausaldajad saaksid menetlusest teada ning saaksid esitada oma nõuded, mis tagab, et menetlus hõlmab kõiki võlakohustusi. Väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatu ei pruugi õigeaegselt jõuda välisriigis asuvate võlausaldajateni, mistõttu võib võlgniku poolt teabe andmise kohustuse rikkumisel välisriigi võlausaldaja jääda ilma võimalusest esitada pankrotimenetluses nõue õigeaegselt. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja märgib, et hageja esitas 27.09.2019 pankrotihaldurile nõudeavalduse ja 02.10.2019 taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks. Hagiavalduse punkti 11 kohaselt sai hageja enda sõnul pankrotimenetlusest teada juhuslikult alles oktoobris 2019. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et hageja väited on teineteisele vastukäivad, mis muudab need eluliselt ebausutavaks. Kostja on seisukohal, et kui isik esitab valeväiteid juba selles osas, millal ta pankrotimenetlusest teada sai, ei ole võimalik usutavaks pidada ka isiku ülejäänud väiteid. Ka 31.10.2019 aset leidnud nõuete kaitsmise koosolekul ei esitatud hageja poolt mis tahes täiendavaid põhjendusi ja selgitusi tähtaja möödalaskmise osas ning esitatud asjaoludel taotlus rahuldamisele ei kuulunud. Kostja on seisukohal, et hageja on hilinenud nõudest teatamisega ja minetanud õiguse esitada nõue PankrS § 153 lg 1 p 3 alusel. Pankrotiteade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 23.03.2019, seega oli nõuete esitamise viimane tähtpäev 20.05.2019. Kostja viitab, et Riigikohtu tsiviilkolleegium on 19.06.2013 otsuses nr 3-2-1-70-13 punktis 13 selgitanud, et pankrotiseaduses on sätestatud tähtajad, millisel ajavahemikul peaks esimene nõuete kaitsmise koosolek toimuma, ja võlausaldajatel on võimalus pankrotimenetluse kulgu Ametlike Teadaannete vahendusel jälgida. Pankrotiseaduses ei ole sätestatud, et halduril oleks kohustus toimetada nõuete kaitsmise koosoleku teade võlausaldajale vahetult kätte. Eeltoodust johtuvalt ei nõustu kostja hageja poolt väidetuga, et väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatu ei ole piisav ja võlgniku poolt teabe andmise kohustuse rikkumise tõttu võib välisriigi võlausaldaja ilma jääda võimalusest esitada pankrotimenetluses nõue õigeaegselt. Pankrotiseadus loeb väljaande Ametlikud Teadaanded piisavaks teabe edastamise meediumiks ja seda on Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetluse puhul ka nõuetekohaselt järgitud. Lisaks on Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõuded esitanud mitmed Soomest pärit ja seal tegutsevad võlausaldajad, kellele ei valmistanud võlgniku pankrotist teadasaamine ja nõuete esitamine takistusi. Kostja leiab, et Est Building Partner OÜ (pankrotis) ei ole PankrS § 85 lg-s 1 sätestatud kohustust rikkunud ja seega puudub nõude esitamise tähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus. Kostja leiab, et Est Building Partner OÜ-l (pankrotis) puudub igasugune puutumus hageja isikuga ning Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotihalduri aruanne tõendab, et hageja ees Est Building Partner OÜ-l (pankrotis) kohustusi ei olnud.

Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et hageja nõude esitamise tähtaja möödalaskmine oli tingitud võlgniku, Est Building Partner OÜ (pankrotis) kohustuse rikkumisest, mida ei saanud hageja mõjutada ja seega oli hageja nõude esitamine peale PankrS § 93 lg-s 1 sätestatud tähtaega põhjendatud. Kostja leiab, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Asjaolu, et hageja sai teada pankrotimenetlusest hilinenult, olenemata sellest, et see avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS § 33 lg 1, ei saa pidada objektiivseks põhjuseks, mille tekkimist ja kulgemist ei saanud isik vahetult mõjutada. Hageja heidab kostjale ette, et nõuete kaitsmise koosoleku protokollist ei nähtu põhjendust, miks otsustati hageja nõude esitamise tähtaeg jätta ennistamata. Kostja on seisukohal, et pankrotiseadus ei kohusta koosoleku kaitsmise protokollis põhjendama nõude esitamise tähtaja ennistamata jätmist. Seadus ei sätesta kohustust põhjendada nõude esitamise tähtaja ennistamist nõuete kaitsmise koosoleku protokollis ja seega on ainetu seda kostjale ka ette heita. Põhjenduste puudumine või olemasolu ei saa olla aluseks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks osas, millega jäeti rahuldamata hageja taotlus nõude esitamise tähtaja ennistamiseks. Kostja toob esile, et hageja nõudeavalduse juurde lisatud allkirjastamata võlgnevuse arvestus/Kokkuvõte alusel on hagejal kostja vastu seisuga 27.09.2019 väidetavalt nõue summas 262 047 eurot. Lisatud väljavõtte algusajaks on märgitud 01.07.2017. Kostja märgib, et nimetatud kuupäev on selgelt vale ja võlgnevuse arvestus/Kokkuvõte ei ole käsitletav tõendina. Hageja nõudeavaldusele on lisatud väidetavalt 06.03.2018 sõlmitud kokkulepe hageja ja H-S S vahel. Kokkuleppe kohaselt kinnitab H-S Sell, et hageja on osalenud alates 2017. a juulist xxx ehitusprojekti hinnakujunduses. Kokkuleppest nähtub, et hageja on osalenud nii lepingu aruteludes kui ka võimaliku ehituslepingu koostamisel. Kokkuleppe kohaselt jääb pärast lepingu allkirjastamist hageja juhtida kütte-, ventilatsiooni-, kanalisatsiooni- ja elektritöödega seonduv, mis tähendab, et hageja juhib erinevaid töid ehitusobjektil ja tegeleb ka võimalikult suurel määral vajalike seadmete hankimisega. Kostja märgib, et H-S S poolt 26.03.2018 xxx esindajale M T saadetud e-kirja sisuks on erinevad kuvatõmmised hageja töökogemust ja pädevust kirjeldavatest dokumentidest ning H-S Sell saatis need M T pärast esimest toimunud koosolekut. Seega ei ole eluliselt usutav olukord, kus hageja kaasati projekti ajaliselt varem, kui xxx esindaja M T oli hageja olemasolust üldse teadlik. Seega ei omanud hageja mis tahes puutumust xxx objektiga enne 2018.a märtsi lõppu. Kostja leiab, et hageja on Est Building Partner OÜ (pankrotis) võlausaldajaks tekkinud alles siis, kui pankrotimenetluses jäid 15.08.2019 nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata Est Building Partner OÜ (pankrotis) endise juhatuse liikme ja osaniku H-S S ja temaga seotud äriühingu xxx nõuded ning pankrotihaldur esitas 04.09.2019 H-S S vastu hagiavalduse põhivõla ja viivise nõudes, s.h. põhinõudena kostja vastu juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude summas 246 750 eurot. 27.09.2019 esitas hageja nõude tunnustamise avalduse ning palus tunnustada enda nõuet Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 262 047 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et hagejal ei ole mistahes nõuet Est Building Partner OÜ (pankrotis) vastu ning hageja ainus eesmärk on kooskõlastatult H-S Sga saada põhjendamatult ja õigusvastaselt Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetlus enda kontrolli alla ning välistada nõuete esitamine isikute vastu, kes oma õigusvastase tegevusega Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankroti põhjustanud on. Pankrotihalduri seisukoht Pankrotihaldur esitas 12.08.2020 kohtule seisukoha 11.11.2019 esitatud hagiavaldusele. Pankrotihaldur märkis, et pankrotihalduril puudub võimalus kontrollida võlausaldajate andmeid ja nõuete õigsust Est Building Partner OÜ (pankrotis) raamatupidamises, sest

pankrotihaldurile ei ole üle antud Est Building Partner OÜ (pankrotis) raamatupidamisdokumente, mille tõttu pankrotihalduril puudub ülevaade Est Building Partner OÜ majandustehingutest, võimalikest lepingupartneritest ja muudest asjaoludest. Alustatud on kriminaalmenetlust nr xxx KarS § 3811 lg 2 (raamatupidamise kohustuse teadva rikkumise) toodud kuriteo tunnustel. Est Building Partner OÜ (pankrotis) juhatuse liikmete poolt esitatud võlgade nimekirjas võlgnevus hageja ees puudus. Tulenevalt eeltoodust palub pankrotihaldur jätta hagi nõude tunnustamiseks Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata. Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja on seisukohal, et esitas nõudeavalduse viivituseta. Hagejal puudus igasugune põhjus nõudeavalduse esitamisega pea pool aastat oodata – hageja on ise otseselt huvitatud oma nõude võimalikult kiirest menetlemisest ning pankrotimenetluses nõude (kasvõi) osaliselt rahuldamiseks. Seetõttu ei ole kostja väide, et hageja sai pankrotimenetlusest teada juba märtsis 2019, eluliselt usutav. Hageja esitas nõudeavalduse viivitamatult peale seda, kui ta võlgniku pankrotimenetlusest teada sai. Hageja märgib, et tal ei ole võimalik tõendada asjaolu, et ta ei saanud pankrotimenetlusest teada enne septembrit 2019 ning negatiivse asjaolu tõendamiskoormis lükkub kostjale. Kostja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks võlgniku pankrotimenetlusest teadnud enne septembrit 2019, kostja sõnul juba 20.03.2019. Hageja möönab, et hagis esineb erineva keele kasutuse tõttu ebatäpsus pankrotimenetlusest teada saamise aja kohta. Hageja sai menetlusest teada septembris, mitte oktoobris 2019 ning esitas viivitamatult oma nõudeavalduse. Samas ei saa hageja nõustuda kostja käsitlusega sellest, et kui hagi tekstis on ebatäpsus, siis muudab see automaatselt ebausutavaks kogu hagi teksti. Hageja ei nõustu kostjaga, et võlgnik ei ole PankrS § 85 lg-st 1 tulenevat kohustust rikkunud. 12.08.2020 esitas pankrotihaldur käesolevas menetluses seisukoha, millele oli lisatud pankrotivara nimekiri koos võlgniku kinnitusega andmete õigsuse kohta. Nimekirjas puudusid andmed hageja nõude kohta, seega ei teavitanud võlgnik pankrotihaldurit hageja nõudest ja pankrotihaldur ei saanudki hagejale pankrotimenetlusest. Järelikult eksisteerib mõjuv põhjus hageja nõudeavalduse esitamise tähtaja ennistamiseks. Taolise pettustel ja kuritarvitustel põhineva praktika väljakujunemise takistamiseks annab seadus kohtule õiguse PankrS § 102 lg 3 alusel nõudeavalduse esitamise tähtaeg ennistada, mis ongi antud juhul hageja nõude põhisisuks. Hageja nõustub kostjaga selles, et pankrotiseadus ei sea nõuete kaitsmise protokolli vormistuslikule osale täpseid nõuded, sh protokolli märgitud otsuste põhjenduste kohta. Hageja on seisukohal, et protokollitud üldkoosoleku otsuse põhjendatuse kontrollimise võimalikkuse eelduseks on vältimatult protokollis põhjenduse avaldamine – vastasel juhul puudub kohtul võimalus otsuse tegemise ajal arvesse võetud põhjenduste kontrollimine PankrS § 102 lg 3 alusel. On menetluslikult äärmiselt ebamõistlik ja kõigile menetlusosalistele äärmiselt koormav, kui võlausaldaja peaks saama koosoleku negatiivse otsuse põhjendustest teada alles peale pika ja kuluka kohtumenetluse läbimist. Eeltoodud põhjustel tulnuks hageja nõude esitamise tähtaja ennistamata jätmise otsust võlausaldajate üldkoosoleku protokollis kasvõi napisõnaliselt põhjendada. Hageja hinnangul ei ole kostja etteheited hageja nõude sisu osas käesolevas menetluses asjakohased ning need tuleb jätta tähelepanuta. Käesolevas menetluses on vaidluse küsimuseks hageja nõudeavalduse esitamise tähtaja ennistamise küsimus, mitte hageja rahalise nõude põhjendatus. Kokkuvõtvalt leiab hageja, et kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad kohtuistungil ja uurinud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta seetõttu täies ulatuses rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Pooltel puudub vaidlus selles, et Harju Maakohus kuulutas 20.03.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-18018 välja Est Building Partner OÜ pankroti. 23.03.2019 ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotiteade. Nõuete esitamise tähtpäev oli 20.05.2019. Hageja esitas 30.09.2019 pankrotihaldurile nõudeavalduse ja 02.10.2019 taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks. Hageja palus nõude esitamise tähtaja ennistamist põhjusel, et hageja on välisriigi kodanik ning tal puudus informatsioon võlgniku pankroti väljakuulutamisest, millest tulenevalt ei olnud hagejal võimalik oma nõudeavaldust tähtaegselt esitada. 31.10.2019 toimunud võlgniku võlausaldajate üldkoosoleku otsusega jäeti hageja nõude esitamise tähtaeg ennistamata. PankrS § 93 lõike 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. PankrS § 102 lg 1 kohaselt ennistab võlausaldajate üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude ennistamise tähtaja, kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast PankrS § 93 lg-s 1 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui kohtule on kinnitamiseks esitatud jaotusettepanek. Hageja nõudeavaldus on esitatud enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut ja võlgniku pankrotimenetluses ei ole esitatud jaotusettepanekut. PankrS § 83 lg 2 kohaselt võib 10 päeva jooksul võlausaldajate üldkoosolekul otsuse tegemisest arvates esitada kohtule nõude võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt osaleb üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus üldkoosoleku nimel pankrotitoimkonna esimees. PankrS § 103 lg 3 kohaselt võib võlausaldaja kohtus vaidlustada võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, millega jäeti ennistamata nõudeavalduse esitamise tähtaeg. Kui kohus leiab, et üldkoosolek on põhjendamatult jätnud ennistamata nõude esitamise tähtaja, tunnistab kohus otsuse selles osas kehtetuks ja ennistab nõude esitamise tähtaja. Kohus leiab, et selleks, et tunnistada üldkoosoleku otsus hageja poolt vaidlustatud osas kehtetuks ja ennistada hageja nõude esitamise tähtaeg, peab kohus leidma, et üldkoosolek on põhjendamatult jätnud hageja nõude esitamise tähtaja ennistamata. Pooled vaidlevad selle üle,

kas esineb alus hageja nõude esitamise tähtaja ennistamiseks. Teade võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 23.03.2019. Seega oli PankrS § 93 lg 1 alusel võlausaldajate nõuete esitamise viimane tähtpäev 20.05.2019. Ametlike Teadaannete põhimääruse § 1 lg 1 sätestab, et Ametlikud Teadaanded on Eesti Vabariigi ametlik võrguväljaanne, milles avaldatakse teated, kutsed ja kuulutused nende avalikult teatavakstegemiseks. Pankrotiseadus ei sätesta haldurile kohustust toimetada nõuete kaitsmise koosoleku teade võlausaldajale vahetult kätte. Kohus on seisukohal, et väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatav teade on seadusest tulenevalt kohustuslik ja ühetaoliselt kohaldatav kõigile võlausaldajatele ning võlgniku poolt teabe andmise kohustuse võimalik rikkumine ei oma antud juhul tähendust, kuna seadus ei seo võlausaldaja nõudeavalduse tähtaegse esitamise kohustust võlgniku käitumisega. Antud tähtaja näol on tegemist kõigile võlausaldajatele ühtviisi kohustusliku tähtajaga, mille ennistamine saab toimuda vaid võlausaldajast sõltumatute objektiivsete mõjuvate põhjuste esinemisel. Riigikohus on oma lahendites korduvalt asunud seisukohale, et tähtaja ennistamise avalduse lahendamisel peab kohus hindama, kas avalduse esitaja on põhistanud, st usutavaks teinud, mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei võimaldanud tal tähtaega järgida (näit Riigikohtu 24. jaanuari 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06 p 10; 23. mai 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-07 p 10). Mõjuva põhjuse hindamine tähendab kohtu diskretsiooniotsuse tegemist, kuivõrd tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu (näit Riigikohtu määrused tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06 p 11 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-105-07 p 9). Kohus on seisukohal, et asjaolu, et hageja sai võlgniku pankrotimenetlusest teada juhuslikult alles sügisel 2019, olenemata sellest, et pankrotiteade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS § 33 lg 1, ei saa pidada objektiivseks põhjuseks, mille esinemist ei saanud hageja ise vahetult mõjutada. Kohus märgib, et võlgniku pankrotimenetluses on mitmeid Soome Vabariigis registreeritud ja tegutsevaid äriühinguid, kes on oma nõudeavaldused esitanud tähtaegselt. Seadus ei erista nõudeavalduse esitamise tähtaja sätestamisel füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Hageja nõudeavalduse juurde lisatud võlgnevuse arvestus/kokkuvõtte alusel on hagejal kostja vastu seisuga 27.09.2019 nõue summas 262 047 eurot. 06.03.2018 kokkuleppest nähtuvalt pidid pärast Vana Margariinitehase lepingu allkirjastamist muuhulgas jääma hageja juhtida kütte-, ventilatsiooni-, kanalisatsiooni- ja elektritööd ehitusobjektil ja võimalikult suurel määral seadmete hankimine. Alates 2017 juulist pidi võlgnik maksma hagejale tunnitasu 90 eurot/h ja hüvitisi. Vaidlus puudub selles, et hageja esitas nõudeavalduse alles ca ühe aasta möödumisel pärast ehitusobjektil tööde seiskumist. Kohus leiab, et viidatud nõudeõiguse olemasolul oleks hageja pidanud huvi tundma võlgniku majandustegevuse kohta ja täitma oma hoolsuskohustust võlausaldajana ning esitama nõudeavalduse pankrotimenetluses seaduses sätestatud tähtaega järgides. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine alust tähtaja ennistamiseks, kuivõrd hageja ei ole usutavaks teinud mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei võimaldanud tal tähtaega järgida. Seega leiab kohus, et üldkoosolek on põhjendatult jätnud ennistamata hageja nõude esitamise tähtaja. Hageja oli juba enne nõuete esitamise tähtaja lõppemist teadlik oma nõudeõigusest pankrotivõlgniku vastu. Hageja esitas nõudeavalduse alles 30.09.2019 ja nõude esitamise tähtaja ennistamise avalduse 02.10.2019, seega ilmselge hilinemisega. Eelneva alusel tuleb hagi jätta rahuldamata.

Kohus märgib, et PankrS § 102 lõige 2 sätestab, et kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Seega ei ole hagejat ka tähtaja ennistamata jätmise tõttu tema nõudeõigusest ilma jäetud vaid hageja nõue rahuldatakse tunnustamise korral pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 10 peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on vastava kinnituse andnud. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks õigusabikulud summas 3813 eurot. Kostja lepingulise esindaja töötunnid moodustavad 21 tundi ja 11 minutit ning tunnitasumäär 150 eurot (käibemaksuta). Hageja on seisukohal, et kostja menetluskulud on ülepaisutatud, kuna hagile vastuse koostamisele kulunud aeg 11 tundi ja 25 minutit ei ole põhjendatud ajaline kulu. Samuti on ülepaisutatud määruskaebusele seisukoha koostamisele kulunud aeg 6 tundi ja 20 minutit. Hageja palub määrata kohtul kostja menetluskulud kindlaks mõistlikus suuruses. Kohus on seisukohal, et kostja hageja menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise esindaja kulud on osaliselt põhjendamatult suured. Kohus nõustub hagejaga, et hagiavaldusele vastuse koostamisele tehtud toimingute ajakulu on osaliselt põhjendamatu. Kohus leiab, et perioodil 03.03.2020-11.03.2020 tehtud toimingutele (hagiavalduse ja lisade läbitöötamine ja vastuse koostamine, ülevaatamine ja täiendamine, lisade komplekteerimine ja kohtule esitamine) põhjendatud ajakulu on 6 tundi ja 30 minutit, arvestades kohtule esitatud dokumentide mahtu ja sisu. Kohus on seisukohal, et hageja määruskaebusele vastuse koostamise põhjendatud ajakulu on 4 tundi ja 30 minutit. Kohtu hinnangul ei sisalda ülejäänud menetluskulude nimekiri põhjendamatuid või ebavajalikke kulusid. Tunnitasu määr (150 eurot tunnis, käibemaksuta) ei ületa kohtupraktika kohaselt lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud ja

vajalikku määra. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ajakulu kokku 13 tundi ja 11 minutit ning põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus 2340 eurot ja 33 minutit (sh käibemaks). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulult alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.