XX hagi Est Building Partner OÜ (pankrotis) vastu võlausaldajate üldkoosoleku otsuste osaliseks kehtetuks tunnistamiseks ja nõude esitamise tähtaja ennistamiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 15. septembri 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Asja hind ringkonnakohtus
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): XX (sünniaeg XX.XX.XXXX), lepinguline esindaja advokaat Ivo Kallas Kostja (vastustaja): Est Building Partner OÜ (pankrotis, registrikood 12072045), seaduslik esindaja pankrotitoimkonna esimees Raul Talts ja lepinguline esindaja advokaat Madis Meristo Pankrotihaldur: Eve Selberg
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil (menetluskonverents) 1. veebruaril 2021, millel osalesid poolte lepingulised esindajad ja pankrotihaldur
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 15. septembri 2020 otsuse resolutsioon jätta muutmata, arvestades lisaks käesoleva otsuse põhjendustega.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.
4.Rahuldada kostja Est Building Partner OÜ (pankrotis) taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Määrata kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 1410 eurot ja mõista see summa hagejalt XX-lt kostja Est Building Partner OÜ (pankrotis) kasuks välja. Hagejal tuleb väljamõistetud menetluskulu summalt tasuda kostjale alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.XX (hageja) esitas 11. novembril 2019 Harju Maakohtule hagi Est Building Partner OÜ (pankrotis, kostja) vastu võlausaldajate üldkoosoleku otsuste osalise kehtetuks tunnistamise ja nõude esitamise tähtaja ennistamise nõudes. Hageja palus tunnistada kehtetuks kostja pankrotimenetluses 31. oktoobril 2019 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku otsus osas, milles jäeti rahuldamata hageja taotlus nõude esitamise tähtaja ennistamiseks. Ühtlasi palus hageja ennistada nõude esitamise tähtaeg. Hageja väitel -
-
kuulutas maakohus 20. märtsi 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-18018 välja kostja pankroti ja nimetas pankrotihalduri (edaspidi: haldur); hageja esitas 30. septembril 2019 pankrotihaldurile nõudeavalduse ja 2. oktoobril 2019 taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks. Hageja tõi esile, et ta on välisriigi kodanik ning tal puudus teave võlgniku pankroti väljakuulutamisest. Seetõttu polnud tal võimalik esitada nõudeavaldust tähtaegselt. Kostja juhatuse liige rikkus teabe andmise kohustust ega teatanud haldurile hageja nõudest. Nii ei saanud haldur edastada hagejale teavet pankrotimenetluse kohta, mis omakorda tingis pankrotiseaduse (PankrS) §-s 93 sätestatud tähtaja möödalaskmise; nõuete kaitsmise koosolekul 31. oktoobril 2019 otsustati mitte ennistada hageja nõude esitamise tähtaega. Nõude esitamise tähtaja ennistamata jätmise poolt oli võlausaldaja ECD Kiinteistöt OY 64 häälega. Koosoleku protokollist ei nähtu põhjendust, miks otsustati hageja nõude esitamise tähtaeg jätta ennistamata.
2.Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
-
-
hageja esitas haldurile nõudeavalduse 27. septembril 2019, kuid väidab hagiavalduses, et sai pankrotimenetlusest teada alles oktoobris 2019. Seega on hageja väited vastuolulised, mis muudab need eluliselt ebausutavaks. Koosolekul ei esitanud hageja täiendavaid põhjendusi ega selgitusi tähtaja möödalaskmise osas; pankrotiteade ilmus 23. märtsil 2019 väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ (edaspidi: AT), seega oli nõuete esitamise viimane tähtpäev 20. mai 2019. PankrS järgi on AT-s avaldamine piisav. Lisaks esitasid kostja pankrotimenetluses nõuded mitmed Soomest pärit ja seal tegutsevad võlausaldajad, kellele ei valmistanud võlgniku pankrotist teadasaamine ja nõuete esitamine takistusi; kostja ei rikkunud PankrS § 85 lg-s 1 sätestatud kohustust ja seega puudub nõude esitamise tähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus. AT-s avaldatud pankrotimenetlusest hilinenult teadasaamine ei ole objektiivne põhjus; PankrS ei kohusta koosoleku kaitsmise protokollis põhjendama nõude esitamise tähtaja ennistamata jätmist, st vastava põhjenduse puudumine ei saa tuua kaasa koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist; 2 (7)
-
halduri aruande järgi ei olnud kostjal hageja ees kohustusi. Hageja nõudeavalduse põhjal arvab kostja, et hageja hakkas oma väidetava nõudega tegelema alles pärast seda, kui pankrotimenetluses jäid 15. augusti 2019 nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata kostja juhatuse liikme ja temaga seotud EstFin Renew OÜ nõuded ning haldur esitas kostja juhatuse liikme vastu juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude 246 750 euro ulatuses.
3.Haldur leidis samuti, et hagi pole põhjendatud. Ta märkis, et puudub võimalus kontrollida võlausaldajate andmeid ja nõuete õigsust kostja raamatupidamises, sest haldurile ei antud üle raamatupidamisdokumente. Halduril puudub ülevaade kostja majandustehingutest, võimalikest lepingupartneritest ja muudest asjaoludest. Alustatud on kriminaalmenetlust karistusseadustiku § 3811 lg-s 2 kirjeldatud kuriteo (raamatupidamise kohustuse rikkumine) tunnustel. Kostja juhatuse liikmete esitatud võlgade nimekiri ei kajastanud võlga hageja ees.
MAAKOHTU OTSUS
4.Maakohus jättis hagi 15. septembri 2020 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt.
20.märtsi 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-18018 kuulutati välja kostja pankrot. AT-s ilmus 23. märtsil 2019 pankrotiteade; hageja esitas haldurile 30. septembril 2019 nõudeavalduse ja 2. oktoobril 2019 taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks; võlausaldajate 31. oktoobri 2019 üldkoosoleku otsusega jäeti hageja nõude esitamise tähtaeg ennistamata.
4.2.PankrS § 93 lg 1 kohustab võlausaldajad hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate AT-s ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Käesoleval juhul oli nõuete esitamise tähtpäev 20. mai 2019 ja hageja esitas nõudeavalduse järelikult pärast selleks ette nähtud tähtaja möödumist.
4.3.PankrS § 102 lg 1 kohaselt ennistab võlausaldajate üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude ennistamise tähtaja, kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast eelviidatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui kohtule on kinnitamiseks esitatud jaotusettepanek. Hageja esitas nõudeavalduse hilinemisega, aga enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut. Kostja pankrotimenetluses ei ole esitatud jaotusettepanekut. PankrS § 103 lg 3 kohaselt võib võlausaldaja kohtus vaidlustada võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, millega jäeti nõudeavalduse esitamise tähtaeg ennistamata.
4.4.PankrS ei kohusta haldurit toimetama nõuete kaitsmise koosoleku teadet võlausaldajale vahetult kätte. AT-s avaldatav teade on ühetaoliselt kohaldatav kõigile võlausaldajatele. Võlgniku teabe andmise kohustuse võimalik rikkumine ei oma tähtsust, sest seadus ei seo võlausaldaja nõude esitamise tähtaega võlgniku käitumisega. Pankrotimenetluses kehtib nõude esitamise tähtaeg kõigile võlausaldajatele ühtviisi ja selle ennistamine saab toimuda vaid võlausaldajast sõltumatu objektiivse mõjuva põhjuse esinemisel.
4.5.Võlgniku pankrotimenetlusest juhuslikult alles sügisel 2019 teadasaamine ei ole objektiivne põhjus, mille esinemist ei saanud hageja ise mõjutada. Kostja pankrotimenetluses on mitmeid Soome Vabariigis registreeritud ja tegutsevaid äriühinguid, kes esitasid nõuded tähtaegselt. Seadus ei sätesta erinevaid tähtaegu nõudeavalduse esitamiseks füüsilistele ja juriidilistele isikutele. 3 (7)
4.6.Tähtaja ennistamise alust pole, sest hageja ei teinud usutavaks mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei võimaldanud tähtaega järgida. Hageja nõudeavalduse juurde lisatud võlgnevuse arvestuse alusel on hagejal kostja vastu 27. septembri 2019 seisuga nõue 262 047 eurot. Nähtuvalt 6. märtsi 2018 kokkuleppest pidi hageja ehitusobjektil juhtima kütte-, ventilatsiooni-, kanalisatsiooni- ja elektritöid ning hankima seadmeid. Alates juulist 2017 pidi võlgnik maksma hagejale tunnitasu 90 eurot ja hüvitisi. Hageja esitas kostja vastu nõudeavalduse alles ühe aasta möödumisel pärast objektil tööde seiskumist. Hageja pidanuks tundma huvi võlgniku majandustegevuse kohta, sest ka võlausaldajal on teatav hoolsuskohustus. Seda mõistlikult järgides saanuks hageja esitada nõude tähtaegselt.
4.7.Järelikult jättis võlausaldajate üldkoosolek hageja nõude esitamise tähtaja põhjendatult ennistamata. Hageja oli juba enne nõuete esitamise tähtaja lõppemist teadlik oma nõudeõigusest kostja vastu. PankrS § 102 lg 2 järgi ei ole hageja nõude esitamise tähtaja ennistamata jätmise tõttu nõudeõigusest ilma jäänud, vaid tema nõue rahuldatakse tunnustamise korral pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
4.8.Lähtudes menetluskulude jaotusest ning juhindudes TsMS §-de 174, 175 ja 177 sätetest määras maakohus menetluskulud rahaliselt kindlaks kostja menetluskulude nimekirja ja toimiku põhjal. Kostja lepingulise esindaja ajakuluna on põhjendatud 13 t 11 min tunnitasu määraga 150 eurot (käibemaksuta). Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 2340,33 eurot (käibemaksuga). Kostja taotlusel kohustas maakohus hagejat maksma sellelt summalt viivist.
POOLTE SEISUKOHAD
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Teise võimalusena palub hageja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.
5.1.Esiteks oli hagejal nõudeavalduse hilinenult esitamiseks mõjuv põhjus. Hageja ei saanud ette näha ega eeldada, et kostja muutub püsivalt maksejõuetuks ja tema suhtes algatatakse pankrotimenetlus. Hageja suhtles peale temalt tellitud töö lõpetamist korduvalt kostja juhatuse liikmega, kes lubas võla tasuda ega avaldanud, et kostja on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Sarnaselt hagejale ei teavitanud kostja juhatuse liige haldurit ka kohustustest teiste välisriigis asuvate võlausaldajate ees. Samas esitasid juriidilised isikud kostjale arved, mille alusel olid haldurile Soome ettevõtete nõuded teada. Hageja eraisikuna ei pidanud kostjale arveid väljastama, mistõttu ei kajastunud tema nõue haldurile esitatud andmetes ning haldur ei saanud pankrotimenetlusest hagejale teatada. Kuna hageja on Soome kodanik, siis ei kajastu tema andmed ka Eesti Maksu- ja Tolliameti peetavas töötamise registris. Kostja korduv halduri korralduste mittetäitmine, teabe ja dokumentide esitamata jätmine on need asjaolud, mis takistasid võlgniku pankroti kohta info jõudmise hagejani. See on objektiivne asjaolu, mida ei saanud hageja mõjutada ja mis tingis nõude hilisema esitamise.
5.2.Teiseks ei toonud kostja esile ega tõendanud, et hageja teadis või pidi teadma kostja pankrotimenetlusest varem kui septembris 2019. Hageja esitas oma nõude kostja pankrotimenetluses enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, mil jaotusettepanekut ei olnud kohtule kinnitamiseks veel esitatud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et hageja oleks nõude esitamisega pahatahtlikult viivitanud, kostja vastupidised väited on paljasõnalised.
5.3.Kolmandaks tuleneb PankrS § 102 lg 3 teisest lausest, et üldkoosoleku protokollis tuleb märkida vastuvõetud otsuste põhjendused. Ilma põhjendusi protokollis avaldamata ei saa kohus neid ka kontrollida. Põhjenduste märkimise vajadust kinnitab, et nende alusel saab võlausaldaja enne hagi esitamist hinnata, kas koosoleku tähtaja ennistamata jätmise otsus on motiveeritud. Vastupidine olukord oleks ebamõistlik. Tähtaja ennistamata jätmise põhjendusi protokollis ei esitatud. 4 (7)
6.Kostja vaidleb kaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, aga täiendab selle põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
8.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest kostja pankroti väljakuulutamise, nõuete esitamise tähtaja, hageja nõudeavalduse ja tähtaja ennistamise taotluse esitamise ning neist viimase
31.oktoobri 2019 võlausaldajate koosolekul rahuldamata jätmise kohta.
9.Ringkonnakohus alustab kaebusele vastamist kolmandast väitest (järgnevas p 10), sest selle lahendamisest oleneb ülejäänud väidete käsitlemise vajadus ja ulatus. Seejärel on põhjendatud kontrollida esimest väidet (p 11), millest omakorda sõltub teise väite (p 12) käsitlemise vajadus ja ulatus.
10.Kolmanda väitega järgib hageja oma varasemat arusaama, et võlausaldajate koosoleku protokollis pidanuks sisalduma tähtaja ennistamata jätmise põhjendused. Sellise kohustuse tuletab hageja PankrS § 102 lg 3 teisest lausest.
10.1.PankrS § 102 lg 3 sätestab, et võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, millega nõudeavalduse esitamise tähtaeg jäeti ennistamata, võib võlausaldaja kohtus vaidlustada. Kui kohus leiab, et üldkoosolek on põhjendamatult jätnud nõude tähtaja ennistamata, tunnistab kohus otsuse selles osas kehtetuks ja ennistab nõude esitamise tähtaja.
10.2.Hageja leiab, et otsuse põhjendamata jätmise korral ei saa kohus põhjendusi kontrollida ja ühtlasi selguksid alles kohtumenetluses motiivid, miks nõude esitamise tähtaega ei ennistatud, mis oleks ebamõistlik.
10.3.Ringkonnakohus hageja õiguskäsitlusega ei nõustu. Sõna „põhjendamatult“ PankrS § 102 lg 3 teises lauses ei tähenda võlausaldajate otsuses vormistatud põhjenduste puudumist, vaid et võlausaldajad jätsid ennistamata tähtaja, mille ennistamiseks oli tegelikult mõjuv põhjus PankrS § 102 lg 1 esimese lause tähenduses. Võlausaldajate koosoleku otsusele motiivide lisamine ei annaks midagi juurde, sest tähtaja ennistamata jätmisest nähtub niigi piisava selgusega otsustus, et taotluses nimetatud asjaolud ei olnud koosolekul osalenutest enamuse hinnangul hilinemise mõjuv põhjus. Siinjuures pole oluline, kas ennistamata jätmiseks hääle andnud võlausaldajad lähtusid samadest või erinevatest motiividest. Tähtaja ennistamist taotlenud võlausaldaja ei ole ka ebamõistlikus olukorras, sest ta saab hinnata tema enda esile toodud põhjuse objektiivsust ja mõjuvust.
10.4.Neil kaalutlustel pole kaebuse kolmas väide sisuliselt põhjendatud.
11.Esimene väide käsitleb mõjuvat põhjust PankrS § 102 lg 1 esimese lause tähenduses. Hageja nimetab kokkuvõtvalt kaks põhjust, mis tema hinnangul on mõjuvad: asumine Soomes ja kostja juhatuse liikme teabe esitamise kohustuse rikkumine.
11.1.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hageja ei toonud esile ega tõendanud mõjuvat põhjust nõude esitamisega hilinemiseks, sest kumbki hageja nimetatud asjaoludest ei ole mõjuv põhjus PankrS § 102 lg 1 tähenduses. Sellekohaseid põhjendusi pole vaja korrata.
11.2.Lisaks kohaldub käesoleva asja lahendamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015 määrus (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (edaspidi: määrus 2015/848). Vaidlustamata asjaoludel algatati pankrotimenetlus pärast määruse 2015/848 art 84 lg-s 1 märgitud kuupäeva. PankrS-s sätestatud pankrotimenetlus vastab määruse 2015/848 art 1 lg 1 tingimustele ja on märgitud art 2 p-s 4 viidatud A lisas. 5 (7)
11.3.Määruse 2015/848 art 7 lg 1 alusel kohaldub asjas Eesti õigus, mida pooled ei ole ka kahtluse alla seadnud. Sama artikli teise lõike punkti h järgi on sellega hõlmatud nõuete esitamine, kontrollimine ja tunnustamine.
11.4.Võlausaldajate teavitamist ja nende nõuete esitamist käsitlevad määruse 2015/848 art-d 53–55. Nõude esitamise tähtaja osas näeb art 55 lg 6 mh ette, et nõuded tuleb esitada menetluse algatanud riigi õigusaktides kindlaks määratud tähtaja jooksul, kusjuures teistes liikmesriikides asuvate võlausaldajate puhul on see tähtaeg vähemalt 30 päeva pärast maksejõuetusmenetluse algatamise teate avaldamist vastava riigi maksejõuetusregistris.
11.5.Maksejõuetusregistri loomise kohustuse sätestab määruse 2015/848 art 24. Viidatud artiklis ei ole ringkonnakohtu hinnangul tingimusi, millele AT kõnealuses osas ei vastaks. Määruse 2015/848 art 24 lg 5 mõttest järeldub niisiis, et AT-s pankrotiteate avaldamise üks tagajärg on ka teises liikmesriigis asuva võlausaldaja jaoks nõudeavalduse esitamise tähtaja kulgema hakkamine. Ekslik on hageja arusaam, et määruse 2015/848 art 24 lg-st 1 tuleneb kohustus kanda või edastada andmeid pankrotimenetluse kohta ühte terviklikku euroopaülesesse registrisse. Selle säte kohaselt loovad liikmesriigid registri oma territooriumil. Neil kaalutlustel ei ole hageja elu- ega viibimiskoht väljaspool Eestit mõjuv põhjus PankrS § 102 lg 1 esimese lause tähenduses.
11.6.Eelnevast tuleneb ühtlasi, et mõjuv põhjus PankrS § 102 lg 1 esimese lause tähenduses ei saa olla juhatuse liikme teabe andmise ja koostöökohustuse rikkumine (PankrS §-d 85 ja 87). Kõnealuse rikkumise üks tavapärane tagajärg on võlausaldajate kohta andmete puudumine. Seega lähtuvad nii PankrS §-d 33 ja 34 kui ka määruse 2015/848 art 54 lg 1 juba võimalusest, et kõigi võlausaldajate andmed ei tarvitse olla teada. Lisaks tuleneb PankrS § 34 lg-st 2 (koostoimes lg-ga 3), et võlausaldajate suure arvu korral on pandiga tagamata nõuete puhul piisav teavitada neid AT vahendusel. PankrS § 102 lg 1 praegusest sõnastusest ei saa järeldada, et seadusandja oleks soovinud kujundada nõude esitamise tähtaja ennistamise alused laiemalt, sh hõlmata alati olukorra, kus võlausaldajale ei saadetud teadet pankroti väljakuulutamise kohta.
11.7.Neil kaalutlustel pole kaebuse esimene väide samuti põhjendatud.
12.Teine väide käsitleb kostja pankrotimenetlusest teada saamise aega ja hageja võimalikku pahatahtlikkust. Kumbki neist asjaoludest ei mõjuta eelkõige esimese väite kohta esitatud põhjendustel enam asja lahendamise tulemust. Maakohus tuvastas õigesti, et puudus mõjuv põhjus nõude esitamisega hilinemiseks. Seetõttu pole oluline, millal sai hageja teada nõude esitamise vajadusest ja kas ta toimis heas usus. Kui hagi rahuldamine sõltuks hageja heausksusest, siis tuleks seda tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 139 järgi eeldada, st hageja ei peaks väitma ega tõendama vastupidist. PankrS § 102 lg 1 esimeses lauses ette nähtud mõjuva põhjuse puudumine tähendab aga seda, et tähtaega ei ennistata mh nende nõuete puhul, mis esitati heas usus.
13.Kokkuvõtteks ei anna ükski kaebuse väidetest alust muuta vaidlustatud otsuse lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise kohta. Maakohus jättis menetluskulud õigesti hageja kanda. Nende rahalist kindlaksmääramist hageja eraldi ei vaidlustanud.
14.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse.
15.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata kostja kulunimekirja alusel.
15.1.Kostja taotles 1410 euro hüvitamist, mis on tasu 7 t 50 min õigusteenuse eest tasumääraga 150 eurot/t (lisandub käibemaks). Hageja ei esitanud kulude osas vastuväiteid. 6 (7)
15.2.Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja taotluses märgitud ajakulu vajalik ja põhjendatud: sh otsuse ja kaebusega tutvumine 1 t, vastuse koostamine 3 t 40 min, teiste menetlusosaliste seisukohtadega tutvumine 20 min, istungi aja kooskõlastamine, tutvumine kohtu kirjaga ja istungi ettevalmistamine 1 t 45 min, kohtuistung 25 min ning menetluskulu nimekirja koostamine ja hageja teesidega tutvumine ning neile vastamine 40 min. Esindaja tunnitasu määr on kohane. Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja kohus kontrollis seda Maksu- ja Tolliameti registrist.
15.3.Neil kaalutlustel tuleb hagejal kostjale hüvitada apellatsioonimenetluse kuluna 1410 eurot (= 7 t 50 min × 150+ 20%).
15.4.Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab hageja tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.