Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Kohtumääruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse resolutsiooni punkti 5 peale võib ajutine pankrotihaldur, Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja ajutise pankrotihalduri aruanne Avaldaja esitas 26.05.2020 kohtule avalduse M Si pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt suri võlgnik xxxx ning tema pärijateks on 1⁄2 mõttelises osas poeg J E M K ja 1⁄2 mõttelises osas avaldaja (pärandaja tütar). Harju Maakohtu 29.05.2020 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Martin Traadi. Martin Traat esitas 10.06.2020 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul aruande koostamise seisuga vara väärtuses 60,14 eurot, mis koosneb arvelduskontol olevast rahast 11,79 eurot ja pensionifondi osakutest väärtusega 48,35 eurot. Võlgniku nimel kinnisvara ja sõidukeid ei ole ning osalused äriühingutes puuduvad. Haldur on tuvastanud, et minimaalne kohustuste summa on 9704,66 eurot. Senise menetluse käigus kogutud andmete põhjal ei olnud ajutisel halduril võimalik teha kindlaks, kas võlgnikul on vara tagasivõitmise ja/või tagasinõudmise võimalused. Tuginedes pankrotiavaldusele ja selle lisadele ning päringute teel saadud vastustele, on ajutine haldur seisukohal, et tegemist on maksejõuetusega muudel asjaoludel PankrS § 22 lg 5 mõttes. Puuduvad andmed, millest tulenevalt asuda seisukohale, et võlgnik on tahtlikult tekitanud maksejõuetuse või toime pannud kuriteotunnustega teo, mille tagajärjeks oleks maksejõuetus. Haldur on seisukohal, et maksejõuetuse on põhjustanud võlgniku ootamatu surm, millest tulenevalt on jooksvad kohustused jäänud täitmata, kuna pärandatav vara ei ole eriti väärtuslik. Võlgniku eluajal viidi läbi mitmeid täitemenetlusi. Eelduslikult ei suutnud võlgnik eluajal kohustusi nõuetekohaselt täita oma väikeste sissetulekute tõttu. Ajutine haldur palub välja mõista ajutise halduri tasu 1 080 eurot (11,25 x 96), millele lisandub käibemaks summas 216 eurot, kogusummas 1 296 eurot ning pankrotimenetluse kulude hüvitis summas 35 eurot. Avaldaja on 19.06.2020 esitanud oma seisukoha, milles nõustub ajutise halduri aruandes esitatud seisukohaga ning palub kohtul M Si pärandvara pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1 sätetele, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda ning välja mõista ajutise halduri tasu ja kulud riigi vahendite arvelt. Kohtumääruse põhjendused Kohus vaatas kehtivate piirangute tõttu pankrotiavalduse läbi kirjalikus menetluses kohustades ajutist haldurit esitama aruande 12.06.2020 ja avaldajat esitama 19.06.2020 kirjalik seisukoht ajutise halduri aruande ja tasu osas. 11.06.2020 määrusega määras kohus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 2000 eurot ja tasumise tähtajaks hiljemalt 19.06.2020. Viimati nimetatud määruse saatis kohus teadaolevatele võlausaldajatele ja avaldas Ametlikes Teadaannetes. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, ajutise halduri arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on tuvastanud, et pärandvaral lasuvad kohustused ulatuvad vähemalt 9704,66 euroni ning vara on 60,14 eurot. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et pärandvara on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et pärandvaras ei ole piisavalt vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Ajutise halduri esialgsetel andmetel puuduvad ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Ükski võlausaldaja ei ole teatanud kohtule deposiidi tasumisest ja seda ei nähtu ka kohtute infosüsteemist. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et M Si (surnud 19.10.2019) pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jaotamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud pankrotiseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks 11,25 tundi (tunnitasuga 96 eurot tund) kokku 1080 eurot, millele lisandub käibemaks 216 eurot, kokku 1296 eurot. Kohus tutvunud ajutise halduri toimingutega, leiab, et ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Arvestades avalduse sisu ja lisasid (pärimistunnistus, pärandvara nimekiri, lepingulise esindaja volikiri ja haridust tõendav diplom ja riigilõivu maksekorraldus) ja seda, et kohtutäituri poolt on koostatud pärandvara nimekiri, mitmeid halduri poolt tehtud järelpärimisi on võimalik teha elektroonselt ning aruanne sisaldabki suures osas päringute vastuste analüüsi, mis on aga kajastatud ka eraldi toiminguna, vähendab kohus toimingutele kulunud aega 4 tunni võrra. Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks 7,25 tundi. Halduri tunnitasu määr 96 eurot on võrdne tunnitasu ülemmääraga. Kohus määrab halduri tasuks 696 eurot (7,25*96), millele lisandub käibemaks 139,20 eurot, kokku 835,20 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2016 määruses tsiviilasjas 2-15-12308 punktis 16-17 selgitatakse, et PankrS § 23 lg 1 lause 3 mõttes ei ole halduri kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused advokaadibüroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, ülalpidamisega seotud kõik üldised kulud, mis kanti ajutise haldurina tegutsemise ajal. Advokaadibüroo ülalpidamisega seonduvatest kuludest võivad olla vajalikud ja põhjendatud vaid halduri kohustuste täitmiseks selle konkreetse pankrotimenetluse raames tehtud erakorralised kulud, näiteks tõlkekulud seoses konkreetse pankrotimenetlusega või

transpordikulu konkreetse sõiduga konkreetse pankrotiasja raames, nt vajadus sõita teise linna kohtuistungile. Büroo ülalpidamisega seonduvad kulutused peaks haldur katma halduri poolt saadavast tasust. Ajutine haldur on kuludena esile toonud muu arvestusliku bürookulu (sekretäriteenus, üür, kontoritehnika, sidekulu, koopiad) summas 35 eurot. Maakohus nõustub Ringkonnakohtu seisukohaga, et bürookulud peavad sisalduma teenuse tunnihinnas ja nende eraldi hüvitamine ei ole põhjendatud ega vajalik, mistõttu jätab kohus rahuldamata halduri kulutuste taotluse summas 35 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, tuleb hüvitada riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4 ja 5, kuna kohus lõpetab pärandvara pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu, võlgnikul ei ole piisavalt vara ja ka kohtu deposiiti ei ole ajutise halduri tasu katteks summat tasutud. Tulenevalt PankrS §-st 23 lg 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused summas 358,80 eurot (835,20-476,40) välja pärandvarast.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.