1.Rahuldada YYY avaldus Arturs Zvergise vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Arturs Zvergiselt avaldaja kasuks võlgnevus kokku seisuga 24.04.2020 summas 606,07 eurot, mis koosneb majandamis- ja kommunaalteenuste võlast 566,22 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisest 39,85 eurot.
3.Välja mõista Arturs Zvergiselt avaldaja kasuks viivis põhinõudelt (566,22 eurot) alates 25.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni 0,007% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
4.Jätta menetluskulud Arturs Zvergise kanda.
5.Määrata YYY menetluskulude rahaliseks suuruseks 86 eurot, s.o riigilõiv 50 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses kantud menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu 36 eurot. Mõista 86 eurot Arturs Zvergiselt avaldaja kasuks välja.
6.Avaldaja õigusabikulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 2 sätestatule.
7.Arturs Zvergisel tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Toimetada määrus kätte avaldajale. Arturs Zvergisele toimetada kohtumäärus kätte avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1.YYY esitas 16.10.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 409,49 euro saamiseks. Kohus tegi 04.11.2019 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda ei saa avalikult kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 09.04.2020 määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Avaldaja esitas 24.04.2020 Tartu Maakohtule avalduse Arturs Zvergiselt võlgnevuse summas 606,07 eurot (põhinõue 566,22 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 39,85 eurot) väljamõistmiseks. Avalduse kohaselt YYY on moodustatud xxx, mille tegutsemise eesmärgiks on elamu ühine majandamine, seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine ning xxx liikmetele seoses eluruumi kasutamisega teenuse osutamine. Puudutatud isik on xxx asuva korteri nr xxx omanik ja ühtlasi YYY liige. Puudutatud isik ei ole nõuetekohaselt tasunud xxx korteri majandamiskulusid alates aprillist 2018. 24.04.2020 seisuga on puudutatud isikul tasumata majandamis- ja kommunaalteenuste eest summas 566,22, millele lisandub ka juba sissenõutavaks muutunud viivis 39,85. Puudutatud isiku võlgnevus avaldaja ees moodustub kommunaal- (prügivedu. üldelekter) ja majandamiskuludest (haldustasu ja reservfond) ja arvete maksmisega viivitatud aja eest arvestatud viivistest. Lisaks põhivõlgnevusele palub avaldaja puudutatud isikult välja mõista viivise määraga 0,007 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest
3.Kuna võlgnevuse nõuet ei õnnestunud puudutatud isikule kätte toimetada juba varasemas menetluses, s.o sama võlanõude maksekäsu kiirmenetluses, toimetas kohus avaldaja taotlusel materjalid ja kirjaliku vastuse nõude puudutatud isikule kätte avalikult: avaldatud 29.04.2020 ning kostjale loetakse dokumendid kättetoimetatuks seega hiljemalt 14.05.2020 (15 päeva möödumisel). Puudutatud isik, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 28 päeva, ei ole kohtule vastanud. Tähtaeg möödus 11.06.2020.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh avaldusega, esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandit võõrandama. Seega lahendab kohus TsMS § 613 lg-st 1 tulenevalt antud asja hagita menetluses.
6.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 7 alusel kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
7.Alates 1. jaanuarist 2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu (lg 2). KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab.
8.KrtS § 17 lg 2 sätestab, et põhikirjaga võib ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega. KrtS § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 täpsustab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. See tähendab, et põhikirjas sätestatud kohustused majandamiskulude kandmisel on korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg-le 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
10.Avaldaja on esitanud puudutatud isiku vastu kommunaal- ja majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmise nõude perioodi 01.04.2018-31.03.2020 eest koos sissenõutavaks muutunud viivise nõudega.
11.Kohus loeb tõendatuks on, et puudutatud isik on korteriomandi nr xxx asukohaga xxx omanik, ning on seega korteriühistu liikmeks KrtS § 1 lg 4 järgi. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule aprill 2018 kuni märts 2020 (k.a) väljastatud arved. Puudutatud isikule esitatud arved koosnesid järgmistest kommunaal- ja majandamiskuludest: prügivedu, üldelekter, haldustasu ja reservfond. Puudutatud isik ei ole vastu vaielnud asjaolule, et talle on igakuiselt esitatud arveid korteriomandi hooldamise, ülalpidamise ja teenuste osutamisega seotud maksete tasumiseks, kuid ta ei ole tasunud talle kuuluva korteriga seotud majandamiskulusid.
12.Avaldusele lisatud 08.04.2016 üldkoosoleku protokollist nähtub, et halduskulu, reservfond, üldelekter, maja vee üldkulu jaotatakse vastavalt korteriüldpinnale. Vesi ja kanalisatsioon jaotatakse vastavalt näidule. Prügivedu aga vastavalt elanike arvule korteris.
13.Kohtu hinnangul on avaldaja täitnud oma tõendamiskoormise ühistu majandamiskulude kandmise ja jaotamise osas, avaldusele on lisatud puudutatud isikule esitatud arved, kululiigid ja viiviste ning maksude arvestus. Samuti on esitatud ühistu üldkoosolekute protokollid.
14.Kuna puudutatud isikul oli kohustus majandamiskulude eest tasuda, avaldaja on puudutatud isikule vastavad arved esitanud, arvetel kajastatud summad on sissenõutavaks muutunud ning puudutatud isik on majandamiskulude tasumise kohustust rikkunud, tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 566,22 eurot.
15.Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikult ka viivise väljamõistmist seisuga 24.04.2020.
16.Arvete tasumise tähtaeg on vastavalt arvetel märgitule iga kuu viimane kuupäev. Alates
1.jaanuarist 2018 kehtiva KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja on palunud kohtul mõista välja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest aprill 2018-märts 2020 (k.a) summas 39,85 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud nõudega ning mõistab nimetatud viivise puudutatud isikult avaldaja kasuks välja. Lisaks mõistab kohus välja jooksva viivise alates 25.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avalduse esitamise põhjustas puudutatud isiku kohustuse rikkumine seoses majandamiskulude tasumisega, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda.
18.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
19.TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. RLS § 59 lg 5 kohaselt avalduse esitamiselt hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on tasunud riigilõivu 50 eurot. Riigilõiv seadusega kehtestatud määras, s.o 50 eurot, tuleb avaldaja kasuks puudutatud isikult välja mõista. Lisaks on hageja kandnud maksekäsu kiirmenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kulusid summas 36 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga antud menetluses. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulu summas 86 eurot.
20.Avaldaja võimalike õigusabikulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 2 sätestatule, juhul, kui avaldajal on tekkinud õigusabikulusid ning avaldaja esitab kohtule menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks õigusabikulude osas. Puudutatud isik menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et puudutatud isikul menetluskulud puuduvad.
21.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.