Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Kohtujurist
Ingrid Puurvee
Määruse tegemise aeg ja koht
19. juuni 2020, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-6627 Tycoon OÜ avaldus Rekman OÜ pankrotimenetluse algatamiseks
Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Ajutise halduri nimetamata jätmine, pankrotiavalduse menetluse lõpetamine Avaldaja/võlausaldaja: Tycoon OÜ (registrikood: 12605197) Avaldaja/võlausaldaja lepingulised esindajad: J K (epost: xxx), A O (e-post: xxx) Võlgnik: Rekman OÜ (registrikood: 10093586) Võlgniku lepinguline esindaja: M L (e-post: xxx).
Tycoon OÜ nõue Rekman OÜ vastu tuleneb töövõtulepingust nr 02/2018, mille alusel võlgnik kohustus valmistama ja paigaldama avaldaja ehitusobjektil (xxxal) kolme hoone aknad. Võlausaldaja leiab, et tal on viivisenõue ehitustööde valmimise tähtaja ületamise eest ja viivisenõue ehitustöödes ilmnenud puuduste kõrvaldamisega viivitamise eest. Viivisenõudeid arvestades moodustab avaldaja nõue võlgniku vastu kokku 216 000 eurot (108 000 + 108 000). Avaldaja viitas võlgnikule korduvalt oma kavatsusest esitada võlgnikku vastu lepingust tulenevaid viivisenõudeid. Muu hulgas teavitas avaldaja võlgnikku oma nõudest 12. märtsi 2020 e-kirjas. 21. aprillil 2020 edastas avaldajale võlgnikule korduva nõudeavalduse ja pankrotihoiatuse. Avaldaja edastas võlgnikule pankrotihoiatuse 21. aprillil 2020. 22. aprillil 2020 sai võlgniku lepinguline esindaja pankrotihoiatuse kätte. Võlgnik ei ole pärast pankrotihoiatuse kättesaamist oma võlga avaldajale tasunud. Võlausaldaja leiab, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgnik palub kohtul mitte nimetada ajutist haldurit, lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas ja jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda. Rekman OÜ on maksevõimeline, aktiivselt tegutsev ja kasumlik ettevõte. Tycoon OÜ 06. mai 2020.a pankrotiavaldus on alusetu ja esitatud eesmärgiga survestada Rekman OÜ-d töövõtulepingu järgsest tasust loobuma või seda oluliselt vähendama. Pankrotiavaldus on esitatud tsiviilõigusi kuritarvitades ja sooviga kahjustada Rekman OÜ head nime ja usaldusväärsust. Pankrotimenetluses peab võlausaldaja poolt esitatud nõue olema selge ja tõendatud. Vaidlus nõude üle tuleb lahendada hagimenetluses, mitte pankrotimenetluses. 04.06.2020 toimunud istungil jäid menetlusosalised oma avalduse ja varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 3 p 1 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlausaldaja leiab, et tal on viivisenõue ehitustööde valmimise tähtaja ületamise eest ja viivisenõue ehitustöödes ilmnenud puuduste kõrvaldamisega viivitamise eest. Viivisenõudeid arvestades moodustab avaldaja nõue võlgniku vastu kokku 216 000 eurot (108 000 + 108 000). Kuna Rekman OÜ ei ole nimetatud summat avaldajale tasunud, siis leiab avaldaja, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutine. Rekman OÜ leiab, et on töövõtulepingu järgsed kohustused täitnud. Aknad tarniti ja paigaldati põhimahus ligikaudu aasta tagasi. Tellija on sellest ajast viivitanud tööde vastuvõtmisega ja esitanud üha uusi otsitud ja alusetuid etteheiteid. Näiteks on akende paigaldajale ette heidetud fassaadi- ja muude tööde puudusi, mida Rekman OÜ ei teostanud ja mis pooltevahelise töövõtulepingu nr 2/2018 esemeks ei olnud. Rekman OÜ vaidleb Tycoon OÜ nõudele kategooriliselt vastu, leppetrahvinõuded on alusetud. Ühtlasi esitas Rekman OÜ töövõtulepingust nr 2/2018 tuleneva hagi Tycoon OÜ vastu (ts asi 2-20-8108). 04.06.2020 toimunud eelistungil jäid menetlusosalised enda seisukohtadele kindlaks. Kohus soovitas pooltel leida mõlemat osapoolt rahuldav lahendus ja sellest kohtule teada anda. Käesolevaks hetkeks ei ole menetlusosalised kohtule teada andnud võimalikust kokkuleppest.
Kohus leiab, et võlgniku vastuväidetest lähtuvalt tuleb vaidlus nõude olemasolu ja õigusliku aluse üle lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses (RKTKm 3-2-1-17-02, p 10). PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 15 lg 3 p 1 mõtte kohaselt ei saa kohus ajutist haldurit määrata juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele vastu ja toob esile asjaolud, mis muudavad pankrotiavalduse aluseks oleva nõude kohtu jaoks kaheldavaks ning tingivad vajaduse nõude olemasolu kindlakstegemiseks asjaolude eelnevat tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotiavalduse menetlemise raamidest. Kohus on seisukohal, et antud juhul on võlgniku vastuväited piisavad selleks, et kahelda võlausaldaja nõude selguses. Käesoleval juhul on poolte vahel vaidlus selles, kas võlausaldajal on nõue võlgniku vastu. Kohus leiab, et pankrotiavalduse menetlemise eesmärgiks ei ole ajutise halduri nimetamise otsustamisel hagimenetlusega sarnaste vaidluste lahendamine võlausaldaja ja võlgniku vahel. Esitatud väidete alusel nõude olemasolu ja suuruse tuvastamine eeldab mitme tunnistaja ärakuulamist ning tõendite kogumist nõude võimaliku suuruse kohta, kuna poolte väidetel neil kirjalikku lepingut ei olnud. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-17-11742 11.12.2017 määruse punktis 9 asunud seisukohale, et juhul, kui kohus tuvastab ühe aluse PankrS § 15 lg-st 3, puudub kohtul vajadus hinnata ülejäänud ajutise halduri nimetamise eelduste täidetust, mh kas võlgniku maksejõuetus on põhistatud. Eeltoodust tulenevalt on vaidlus nii nõude olemasolu kui ka nõude suuruse üle. Kohus leiab, et nende asjaolude kindlakstegemine eeldab tõendite hindamist, asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest. Seega peab kohus põhjendatuks jätta asjas ajutine haldur PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel nimetamata. PankrS § 15 lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kohus lõpetab PankrS § 15 lg 7 alusel pankrotiavalduse menetluse. Menetluskulude jaotus PankrS § 3 lg 2 lause 3 sätestab, et ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. PankrS § 15 lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.