Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse avalikult teatavaks 19. juuni 2020. a, Tartu kohtumaja kantselei tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-18-13000 Tsiviilasi Tsiviilasja hind
Blank Konsultatsioonid OÜ hagi OÜ Bakan Invest vastu kahju hüvitamise nõudes 15 467,50 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Blank Konsultatsioonid OÜ (registrikood esindajad 11316120, asukoht Kõrgemäe 19A-2, Viljandi linn, Viljandi maakond) lepinguline esindaja advokaat K. P. (XXX epost XXX) Kostja: OÜ Bakan Invest (registrikood 11349668, asukoht Katlamaja, Krabi küla, Varstu vald, Võru maakond), lepinguline esindaja advokaat A. L. (XXX, e-post XXX ) Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata OÜ Bakan Invest taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks.
2.Jätta rahuldamata Blank Konsultatsioonid OÜ hagi OÜ Bakan Invest vastu kahju hüvitamise nõudes.
3.Jätta menetluskulud Blank Konsultatsioonid OÜ kanda.
4.Määrata OÜ Bakan Invest menetluskulude rahaliseks suuruseks 2050 eurot.
5.Välja mõista Blank Konsultatsioonid OÜ-lt OÜ Bakan Invest kasuks menetluskulu 2050 eurot ja viivis tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja ja kostja vahel on 31. augustil 2015. a sõlmitud kinnistu (edaspidi kinnistu), asukohaga XXX, müügileping ja asjaõigusleping, mille kohaselt müüs kostja hagejale kõnealuse kinnistu. Müügilepingu punkti 1.6.1 kohaselt asuvad kinnistu oluliseks osaks olevas ehitises 14 üürituba, mis on koormatud tähtajatute üürilepingutega. Kinnistul asub ühiselamu (müügilepingu punkt 1.3). Müügilepingu punkti 3.1 kohaselt anti müügilepingu sõlmimisega hagejale üle kinnistu kaudne valdus ning üürnikud jäid tähtajatute üürilepingute alusel kinnistu otsesteks valdajateks. Samuti on kostja müügilepingus kinnitanud, et „Lepingu eseme koosseisu kuuluv ehitis vajab remonti. Vee- ja kanalisatsioonitorustikud on vanad. Lepingu esemel ei ole mingeid Müüjale teadaolevaid varjatud puudusi“ (müügilepingu punkt 1.6.5). 2.Kuivõrd hageja ostis elamu, mis ka müügilepingu kohaselt vajas remonti, asus hageja vastavalt oma võimalustele elamus remonttöid teostama. Tööde käigus ilmnes, et elamu katus ja põrandad on arvatust märkimisväärselt halvemas seisukorras ning vajavad põhjalikku renoveerimist. Oktoobris 2016. a tellis hageja ehitustehnilise ekspertiisi, et täpsemalt välja selgitada renoveerimise vajaduse ulatus. 3.Vastavalt riiklikult tunnustatud ekspert K. P. poolt teostatud ehitustehnilisele ekspertiisile esinevad elamus järgmised varjatud puudused: - Hoone kahe osa vahelisel kaldkatuse ehk ühekaldelise katuse katusekonstruktsioonide puitosade niiskusesisalduse mõõtmisel saadi tulemuseks 20,3 – 26,8%, mis näitab puidu tugevat märgumist. Kõrgemad niiskusesisalduse näidud salvestati parempoolse osa neelukohas ning katuse keskosas. - Katusekonstruktsioonides esines mitmes piirkonnas seenkahjustusi ning nende tulemusena on sarikate ning roovide efektiivsed ristlõiked oluliselt vähenenud. Eksperdi palvel avati katus (eemaldati eterniit) ning jäädvustati roovide ja sarikate seenkahjustused. Tugevasti olid kahjustatud sarikate otsad. - Kaldkatuse vasakpoolse osa ja vasakpoolse tiiva viilkatuse ühenduskohas on puit tugevasti kahjustatud. - Katusekate on mitmes kohas katkine ning tuulekastidesse jookseb sademevesi. - Koridoride põrandad on tugevasti deformeerunud puitu lagundavate seente lagundava toime tulemusena ning protsess on jätkuv, kuna põrandad on liigniisked.
4.Ekspert on ehitustehnilises ekspertiisis märkinud, et eelpool toodud kahjustuste tulemusena tuleb kiiresti renoveerida täies mahus hoone keskosa ühekaldeline katus (kaldkatus) ja parandada ülejäänud katusekonstruktsioonide lekkekohad nii harja piirkonnas, katuse keskosas kui tuulekasti piirkonnas (räästas). Hoone koridoride põrandad tuleb teisaldada kuni aluspinnaseni ning taastada põrandad betoonpõrandatena, millele paigaldada laminaatparkett või PVC kate. Puidupõhiseid materjale on soovitatav antud piirkonnas mitte kasutada.
5.Alles oluliselt hiljem sai hagejale juhuslikult teatavaks, et katuse ja põrandatega seotud puudustest oli kostja teadlik juba enne müügilepingu sõlmimist ning teadlikult varjas puudusi. Elamus elav R. K. rääkis hagejale, et üsna vahetult enne müügilepingu sõlmimist tegi kostja elamu juures nn „iluremonti“. Selle käigus paigaldas kostja elamu välisseintele uued voodrilauad ning katusele tuulekastid, teostati ka värvimistöid pesuruumides. Ei saa olla vaidlust, et nende töödega varjati elamu mädanenud aluspalke, puudulikku soojustust, katuse mädanenud sarikaotsi ja pesuruumide lagede hallitust ja seisukorda. Elamus sees paigaldati põrandatele vaibad, varjamaks kohati mädanenud saepuruplaadist põrandaid, soojustuse puudumist ja seenest põhjustatud kahjustusi.
7.Ülaltoodud puuduste kõrvaldamiseks on hageja tellinud muu hulgas järgmised remonttööd: - katuse renoveerimistööd - seotud hoone keskosa ühekaldelise katuse täieliku renoveerimisega ja laesoojustuse paigaldamisega– kokku summas 9701 eurot (lisandub käibemaks); - pesuruumide (sh duširuumi ja WC ruumide) renoveerimistööd – seotud pesuruumide lagede renoveerimisega - kokku summas 1548,06 eurot (lisandub käibemaks); - põrandate renoveerimistööd - seotud läbimädanenud põrandate renoveerimisega – kokku summas 2072.70 eurot (lisandub käibemaks). Lisandub prügivedu 1000 eurot. Kokku 14 321,76 eurot. 8.Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud müügilepingu tingimusi, kuna kinnistul asuvas elamus on ilmnenud varjatud puudused, mille eest müüja vastutab. Vaidlust ei ole, et kinnistul asuv elamu pidi müügilepingu tingimuste kohaselt olema elamiskõlblik. Elamu, mille katus sajab mitmes kohas ulatuslikult läbi, mille katsusekonstruktsioonid ja ruumide laed on seenekahjustustega (hallitusega) ning mille põrandad on tugevasti kahjustatud puitu lagundavate seente toime tulemusena ning põrandad on liigniisked, ei saa lugeda ühelgi juhul elamiskõlblikuks. Hageja poolt ekspertiisis välja toodud vajalikud tööd varjatud puuduste kõrvaldamiseks, on oma iseloomult kapitaalremont. Hageja on seisukohal, et mõiste „vajab remonti“ ei saa tähendada hoone kapitaalremonti. Samuti ei vastanud hoone müügilepingutingimustele seetõttu, et kuna elamu oli koormatud tähtajatute üürilepingutega ja pidi müügilepingutingimuste kohaselt olema elamiskõlblik hoolimata asjalust, et vajas remonti. Ehitustehnilise ekspertiisiga on tuvastatud, et nii katusekonstruktsioonides ning koridoride põrandates esinesid seenekahjustused. Ühelt poolt ohustavad nimetatud mädanikud ja seened inimese tervist, teiselt poolt lagundavad nad puitu, mis muudavad elamu puidust kandekonstruktsioonid lagunemisohtlikuks. Hageja on seisukohal, et lepingu ese ei vastanud müügilepingu tingimustele. Kostja teostas enne müüki hoone juures remonttöid, mis varjasid tuvastatud puudusi ning vastutab seetõttu müügilepingu rikkumise eest. Hageja nõuab käesoleva hagiavaldusega kostjalt asja lepingutingimustele mittevastavuse kõrvaldamiseks tehtud kulutuste hüvitamist kokku summas 14 321,76 eurot ja viivise väljamõistmist seadusjärgses määras kahju hüvitiselt summalt 14 321,76 eurot kuni nõude täieliku tasumiseni kostja poolt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUS HAGILE
9.Kostja esitatud hagi ei tunnista ja palub jätta selle täies ulatuses rahuldamata. Kostja on seisukohal, et menetlusse võetud hagi tuleks jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna kostja hinnangul ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kostja selgitab oma seisukohta järgmiselt: Müügilepingu kohaselt müüs kostja hagejale kinnistu asukohaga XXX. Müügilepingu punktis
1.6.5.on märgitud, et lepingu eseme koosseisu kuuluv ehitis vajab remonti. Müügilepingu punktis 1.7.2. kinnitab hageja esindaja, et ostja on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva ehitise ning talle müüja poolt selle kohta esitatud dokumentatsiooni ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik ehitise seisukorrast. Lepingu eseme üleandmise ja vastuvõtmise aktis kinnitavad pooled, et kinnistul olev ühiselamu vastab müügilepingus väljatoodud seisukorrale ja komplekteeritusele ning ostja ei oma müüja suhtes selles osas pretensioone. Samuti on märgitud, et ruumide seisukord on rahuldav, aga vajab remonti. Eraldi on mainitud asjaolu, et katuseks on vana eterniitkatus. Kostja on seisukohal, et lepingus ja lepingu eseme üleandmise ja vastuvõtmise aktis on selgesõnaliselt kirjas, millises seisus hoone on, ning seetõttu ei saa väita, et lepingu ese ei vastanud müügilepingu tingimustele. Hageja pole välja toonud, millisele konkreetsele müügilepingu tingimusele hoone ei vastanud. Kui pooled sõlmivad müügilepingu,
mille esemeks on kinnistu, millel asub remonti vajav hoone, siis ongi lepingule vastavaks lepingu esemeks kinnistu, millel asub remonti vajav hoone. Hageja tegevusalaks on äriregistri andmetel enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus ning külalistemajad. Hageja puhul on seega tegemist isikuga, kelle jaoks kinnisvara haldamine on igapäevane majandus- ja kutsetegevus. Sellisele isikule on hoonete olukorra hindamine eelduslikult lihtsam kui tavainimesele. Samas tuleneb sellest asjaolust ka järeldus, et kui professionaalne kinnisvaraga tegelev ettevõtja on remonti vajava lepingu esemega põhjalikult tutvunud ja kinnitab, et tal ei ole lepingu eseme osas pretensioone, siis tuleb seda hinnangut võtta kaalukamana kui tavainimese pealiskaudset hinnangut. Hageja esindaja tutvus enne müügilepingu sõlmimist hoonega korduvalt ja väga põhjalikult. Muu hulgas uuris hageja seaduslik esindaja põhjalikult hoone katusealust, kuna soovis teada, kas hoonele saaks juurde ehitada teise korruse. Kui professionaalne ostja uurib lepingu eset enne tehingu tegemist põhjalikult ja korduvalt ning kinnitab, et just sellises olukorras hoonet ta soovib osta, siis on tegemist lepingutingimustele vastava hoone ostmisega. Kostja ei ole mingeid väidetavaid puudusi varjanud. Kostja müüs hoone praktiliselt samas seisundis nagu ostis. Kostja on seisukohal, et hoone seisukord (vajab remonti) vastas lepingu tingimustele (vajab remonti) ning seetõttu ei ole hageja õiguste rikkumine antud juhul üldse võimalik. Hagi tuleks jätta läbi vaatamata.
10.Kostja vaidleb vastu hagi esitatud väidetele, et puudused tulid esile alles remondi ja ekspertiisi käigus. Pooled märkisid juba hoone üleandmise ja vastuvõtmise aktis, et hoone eterniidist katus on vana. Hoone on ehitatud aastal XXX ja seega oli müügilepingu sõlmimise ajaks eterniitkatuse vanuseks XXX aastat. Asjaolu, et hoonel oli XXX aastat vana eterniitkatus, oli hagejale hoone omandamisel teada ning seega pidi professionaalne kinnisvarahaldaja mõistma, et tegemist on katusega, mis võib olla halvas seisus. Hageja esindaja tutvus enne müügilepingu sõlmimist katusealusega (sealhulgas katusekonstruktsioonidega) põhjalikult, kuna kaalus hoonele teise korruse ehitamise võimalust. Hoone põrandad on olnud samas seisus aastast 2013. Katuse lahtilõhkumisel esile tulnud puudustest ei saanud ei müüja ega ostja müügilepingu sõlmisel teadlikud olla, sest sellise teadmise saamiseks tulnud katus lahti võtta. Kostja pole seda kunagi teinud. Tuulekastide seisund on sama aastast 2013.
11.Hageja väidab, et kostja oli katuse ja põrandatega seotud puudustest teadlik. Sellist informatsiooni olevat hagejale andnud R. K.. R. K. jutt võib käia mingi varasema perioodi kohta või on täielik vale. Kostjale ei olnud teada mingeid katuse ja põrandaga seotud puudusi, mida ta ei oleks müügilepingu sõlmimisel hagejale teatavaks tehtud. Kostja ei teinud enne müügilepingu sõlmimist hoonele mingit „iluremonti“ ega midagi muud, et mingeid puudusi varjata. Kostja ei ole kunagi katust silikooni või ehitusvahuga parandanud. Kostja ei ole mitte kunagi mingeid selliseid töid teinud, mille eesmärk oleks olnud puuduste varjamine. Samuti ei ole ka kostja kellelgi teisel selliseid töid teha lasknud. Kostja kinnitab jätkuvalt, et talle ei olnud teada mingid varjatud puudused ja ta ei ole ka mingeid puudusi kuidagi varjanud ega varjata püüdnud.
12.Kostja on seisukohal, et hagejal ei ole enam õigust asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kuna ta ei ole teatanud mittevastavusest õigeaegselt. Hageja kinnitas, et ta ei ole kostjale teatanud asja lepingutingimustele mittevastavusest.
13.Kostja vaidleb vastu hagiavalduses toodud töödele. Arusaamatu on, kas nimetatud tööd on teostatud või mitte ning kes ja millise tasu eest need tööd on teinud. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi kuludokumenti väidetavate kulude kohta.
Katuse renoveerimistööd. Ekspert kirjeldab ja näitab fotodel hoone kahe osa vahelist kaldkatuse osa ehk ühekaldelise katuse osa, suurusega maksimaalselt 64 m2. Hageja hinnapakkumine on võetud aga kogu katusele (200 m2) ehk ca 3,5 korda suuremale osale kui ekspertiisis välja toodud katuse osa. Ekspert ei ole ette näinud katusekatte materjaliks katuseplekki. Hageja on esitanud hinnapakkumise katuse renoveerimise hinnapakkumise katuseplekiga. Varjatud puudustena ei saa käsitleda korstna lammutust ja uue ventilatsioonisüsteemi ehitust. Harjaplekkide paigaldust ei saa käsitleda varjatud puudusena, kuna neid ei olnud ostu hetkel. Samuti ei saa lugeda varjatud puuduseks katuse harja ja räästa osas lekke kohti. XXX linnas ehitusmaterjale vedades ei ole reaalne maha sõita 1600 km. Nimetatud tööde maksumus on hageja väitel 9701 eurot. Tegemist on selgelt ülepaisutatud summaga. Pesuruumide renoveerimistööd. Kostja esitas kohtule fotod, millelt on näha, et kostja poolt hoone ostmisel olid pesuruumid samas seisukorras nagu need olid müües. Kostja ei ole pesuruumides midagi muutnud ega teinud mingeid töid väidetavate puuduste varjamiseks. Ekspertiisi käigus ei leitud pesuruumidel puudusi. Kostja leiab, et kui ekspert ei leidnud puudusi, siis neid ei olnud ja nende väidetavat avastamist ei saa tõendada erialase pädevuseta inimene. Hageja väidab, et pesuruumis oli märgata algavat hallitust. Algav hallitus pidi pesuruumis olema näha pärast ekspertiisi teostamist ehk millalgi 2017. a alguses. Kui 2017. a alguses oli tegemist algava hallitusega, ei saa tegu olla müügihetkel (2015. a) olemas olnud varjatud puudusega. Tööde väidetav maksumus on 1548,06 eurot. Jääb arusaamatuks, milliseid töid hageja silmas peab, kuna pesuruumi lae lammutus (hinnaga 264 eurot) ja pesuruumi lae lammutus (hinnaga 121,80 eurot) on esitatud kaks korda. Põrandate renoveerimistööd. Väiksema koridori remonttööde osas on kostja seisukohal, et vastavalt hageja enda kirjeldusele ei ole olnud tegu varjatud puuduste ega liigniiskusega. Hageja toob selgelt välja, et vahetas põrandakatte, korrastas aluspõranda ning paigaldas piirdeliistud. Sellised tööd ei saa olla varjatud puuduste kõrvaldamiseks. Hageja viitab, et tegi tööd vastavalt ehitusekspertiisis soovitustele, aga ekspert ei ole andnud soovitust, et põrandaid tuleb osaliselt korrastada. Hageja ei ole esitanud ehitusseadusest tulenevat ehituslikku dokumentatsiooni, mistõttu ei ole üldse teada, mida ja mis mahus hageja on tegelikkuses teinud ja millised või kas üldse on olemas olnud reaalsed kulud. Põrandakate on alati nähtaval olnud. Piirdeliistusid müügi ajal ei olnud. Nende paigaldamine ei saa seega kuidagi puuduste kõrvaldamine olla. Kostja hinnangul on hinnapakkumine vastuoluline ja ebaloogiline linoleumi eemaldus maksis väidetavalt 109,90 eurot ja vaadates uue põrandakatte paigaldus vaid 60 eurot. Sellised hinnad ei ole proportsioonis töö mahuga ega ole seetõttu reaalsed. Esiku remonttööde osas märgib kostja, et põrand ei olnud ostu hetkel soojustatud, samuti ei lepitud kokku selles, et kostja tasub põrandate soojustamise eest. Seetõttu on arusaamatu selle kulurea lisamine nõudesse. Põranda ääreliistude paigaldus ei saa olla puuduse kõrvaldamine, kuna algselt liistusid ei olnud. Põrandakatte vahetus ei ole põhjendatud, kuna selle seisund oli ostu hetkel näha. Tööde maksumus on väidetavalt 2224,70 eurot. Sellist summat hageja märgitud töödest kokku ei tule. Menetluses sai fotode ja tunnistajate ütluste alusel kinnitust asjaolu, et vaipkatted puudusid ning seega miskit ei olnud varjatud. Prügivedu. Kostja vaidleb väidetavale prügiveo kulule vastu. Algses hinnapakkumises on hageja kogu transpordikulu 1000 eurot. Summa on lahti selgitamata. Millist prügi, kuhu ja millise hinna eest on veetud, ei ole selge. Hageja peaks esitama prügi- ja materjalivedude kulusid tõendavad dokumendid.
14.Hageja märkis esialgses hagiavalduses, et hoone üleminekul ei olnud tuvastatavad puudused, millised avastas alles ekspert. Kostja arvates kinnitas hageja sellega ühtlasi, et need puudused ei saanud ka kostjale kuidagi teada olla. Kostja ei ole antud hoonet ehitanud, seda pikka aega omanud ega põhjalikult remontinud, mistõttu ei ole kostjale kunagi teada olnud puudused, millised avastas ekspert katuse või põranda lahtivõtmisel. Kostja vaidleb vastu kõigile hageja väidetele, mis puudutavad kostja võimalikku teadlikkust hoone puudustest.
Kostja on selgitanud, et ta ei teadnud ega saanudki kuidagi võimalikest puudustest teadlik olla. Kostja näitas hagejale hoonet põhjalikult (kuni koos pööningutel ronimiseni välja) ning selgitas hagejale hoone olukorda täpselt nii põhjalikult nagu kostjale endale olukord teada oli. Kostja ei jätnud hagejat teavitamata ühestki hoonet puuduvast asjaolust, mida hageja kostja hinnangul teada võis tahta. Kostja ei ole ka teinud hoone juures mitte ühtegi sellist tööd, mida saaks pidada puuduse varjamiseks. Kostja ei ole midagi varjamiseks üle värvinud või kuidagi muul moel katnud. Kostjal ei olnud selliseks tegevuseks ka vähimatki põhjust, sest hoone vajas remonti ja remonti vajavana seda ka müüdi. Kostja hinnangul on hagi alusetu ning seetõttu on ka viiviste nõudmine alusetu. Kostja palub esitatud hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.
HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSE OSAS
15.Hageja on seisukohal, et antud menetluses on esitatud asjaolud, mida tuleb kohtul hinnata menetluse käigus ja kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata. Täiendavalt hageja selgitab, et müügilepingus sisalduvast märkest „vajab remonti“ ei ole võimalik tuvastada, millises ulatuses hoone remonti vajas. Mõiste „vajab remonti“ ei saa tähendada hoone kapitaalremonti. Tegu on tavapärasel ülevaatmisel avastatavate puuduste ja nn varjatud puuduste eristamise küsimusega. Poolte vahel on vaidlus, millistele tingimustele pidi hoone vastama (mida tähendas „vajab remonti“). Hageja on hagiavalduses esile toonud, et müügilepingu kohaselt pidi elamu olema vähemalt elamiskõlbulik. Teine müügilepingu tingimus, mida kostja on rikkunud, tuleneb müügilepingu punktist 1.6.5, kus müüja kinnitab, et varjatud puudusi ei esine. Hageja on esitanud tõendid, et varjatud puudused esinesid ning et kostja teadlikult varjas nimetatud varjatud puuduste esinemist. Hageja täpsustab, et juhul kui kohus leiab, et hageja esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik kahju suurust kindlaks teha, soovib hageja tugineda VÕS § 127 lg-le 6, mille kohaselt kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. 27.11.2019 KOHTUISTUNG
16.Kohtuistungil jäi hageja esindaja, vandeadvokaadi abi K. P. esitatud hagi juurde. Hageja esindaja selgitas, et maja on vana ja laguneb, kuid ei saa eeldada, et maja hallitab ja seal on sees seened ja mädanik. Maja vajas põhjalikke remonttöid, samas vajab remonti ei tähenda, et vajab kapitaalremonti. Ekspertakt tõendab varjatud puuduste olemasolu. Hageja on seisukohal, et müüja varjas neid puudusi. Hageja seaduslik esindaja, T. P. seletuste kohaselt avastas spetsialist puudused alles siis kui laudis maha võeti. Kostja esindaja vandeadvokaadi abi A. L. kinnitas kohtuistungil, et müüja ei varjanud midagi ostja eest. Kostja ei olnud kunagi katust lahti võtnud ja ei saanud märgata, et on sellised probleemid. Vaidlus on selles, et milline maja pidi olema, lepingus on kirjas, et on remonti vajav, samuti oli kirjas, et katus on vana. Kostja seaduslik esindaja, T. A. kinnitas kohtuistungil, et müügikuulutuses oli kirjas, et maja vajab remonti. Kostja esindaja vaidlustab, et olid varjatud puudused ja ka seda, et katus müügi ajal juba läbi jooksis.
KOHTU SEISUKOHT
17.Esmalt lahendab kohus kostja taotluse Blank Konsultatsioonid OÜ hagi läbivaatamata jätmiseks. Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata, kuna hageja õiguste rikkumine toodud asjaolude alusel ei ole üldse võimalik. Lepingus ja hoone üleandmise ja vastuvõtmise aktis on
kirjas, millises seisus hoone on, ning seetõttu ei saa väita, et lepingu ese ei vastanud müügilepingu tingimustele. Hageja on seisukohal, et esitatud asjaolude osas, kas elamu vastas lepingutingimustele, tuleb kohtul võtta seisukoht menetluse käigus. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väideta õigsust. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Antud juhul on hageja esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude, kuna hageja on seisukohal, et kostja on kinnistu müügilepingut rikkunud müües hagejale varjatud puudustega elamu. Kohus lahendab esitatud hagi sisulise otsusega.
18.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja on esitanud nõude kostja vastu asja lepingutingimustele mittevastavuse kõrvaldamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks kokku summas 14 321,76 eurot ja viivise nõudes. Hageja nõude aluseks on, et kostja on rikkunud müügilepingu tingimusi, kuna elamus on ilmnenud varjatud puudused ja seega ei vasta elamu poolte vahel sõlmitud müügilepingu tingimustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega nõudega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Müügieseme mittevastavusest tuleneva ostja kahju hüvitamise nõude rahulamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: - kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); - kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); - kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik (VÕS § 115 lg-d 2 ja 3); - hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); - kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
19.Hageja poolt esitatud nõude rahuldamiseks tuleb esmalt tuvastada, kas kostja on poolte vahel sõlmitud müügilepingut rikkunud. Hageja on seisukohal, et tal ei oleks kahju tekkinud, kui kostja oleks täitnud müügilepingust tuleneva kohustust anda üle lepingutingimustele vastav asi. Nimelt hageja leiab, et müügilepingus sisalduv märkus, et „vajab remonti“ ei ole võimalik tuvastada, millises ulatuses hoone remonti vajas. Hageja on seisukohal, et mõiste „vajab remonti“ ei saa tähendada hoone kapitaalremonti. Kostja rikkus müügilepingut, kuna remonttööde käigus ilmnes, et elamu katus ja põrandad on arvatust märkimisväärselt halvemas seisukorras ning vajavad põhjalikku renoveerimist. Täpsema renoveerimise vajaduse ulatuse kindlaks tegemiseks on hageja tellinud ehitustehnilise ekspertiisi, teostatud oktoobris 2016 (tl. 13-23). Riiklikult tunnustatud ekspert K. P. poolt teostatud ehitustehnilise ekspertiisi kohaselt esinevad elamus järgmised varjatud puudused:
- Hoone kahe osa vahelisel kaldkatuse ehk ühekaldelise katuse katusekonstruktsioonide puitosade niiskusesisalduse mõõtmisel saadi tulemuseks 20,3 – 26,8%, mis näitab puidu tugevat märgumist. Kõrgemad niiskusesisalduse näidud salvestati parempoolse osa neelukohas ning katuse keskosas. - Katusekonstruktsioonides esines mitmes piirkonnas seenkahjustusi ning nende tulemusena on sarikate ning roovide efektiivsed ristlõiked oluliselt vähenenud. Eksperdi palvel avati katus (eemaldati eterniit) ning jäädvustati roovide ja sarikate seenkahjustused. Tugevasti olid kahjustatud sarikate otsad. - Kaldkatuse vasakpoolse osa ja vasakpoolse tiiva viilkatuse ühenduskohas on puit tugevasti kahjustatud. - Katusekate on mitmes kohas katkine ning tuulekastidesse jookseb sademevesi. - Koridoride põrandad on tugevasti deformeerunud puitu lagundavate seente lagundava toime tulemusena ning protsess on jätkuv, kuna põrandad on liigniisked. Ekspert on ehitustehnilises ekspertiisis märkinud, et eelpool toodud kahjustuste tulemusena tuleb kiiresti renoveerida täies mahus hoone keskosa ühekaldeline katus (kaldkatus) ja parandada ülejäänud katusekonstruktsioonide lekkekohad nii harja piirkonnas, katuse keskosas kui tuulekasti piirkonnas (räästas). Hoone koridoride põrandad tuleb teisaldada kuni aluspinnaseni ning taastada põrandad betoonpõrandatena, millele paigaldada laminaatparkett või PVC kate. Puidupõhiseid materjale on soovitatav antud piirkonnas mitte kasutada.
20.Asja vastavust müügilepingu tingimustele reguleerib eeskätt VÕS § 217. VÕS § 218 lg 1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müügieseme vastavust lepingutingimustele hinnatakse lepingu enese ning VÕS §-de 77 ja 217 alusel. VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS 217 lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi või kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki aski tavaliselt kasutatakse. Pooled sõlmisid 31.08.2015 kinnistu müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega müüs kostja hagejale kinnistu asukohaga XXX (tl. 7-12). Poolte vahel ei ole vaidlust, et müügilepingu sõlmimisel oli elamu koormatud üürilepingutega ja seal elasid sees üürnikud ja üürnikud jäid tähtajatute üürilepingute alusel kinnistu otsesteks valdajateks. Seega pidi eelkõige kostja poolt müüdav müügiese VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi elamiseks sobima ning olema VÕS § 77 lg 1 teise lause järgi vähemalt keskmise kvaliteediga. Lepingu p.-s 1.6.5. müüja esindaja kinnitab, et lepingu eseme koosseisu kuuluv ehitis vajab remonti. Vee- ja kanalisatsioonitorustikud on vanad. Lepingu esemel ei ole mingeid Müüjale teadaolevaid varjatud puudusi. Lepingu p-s 1.7.2 ostja (hageja) kinnitab, et on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva ehitise ning talle müüja poolt selle kohta esitatud dokumentatsiooni ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik ehitise seisukorrast.
21.Antud juhul on poolte vahel vaidlus, milliseid ja kui põhjalikke töid tuleks sellisel juhul käsitleda remontöödena, mida pidi ostja ette nägema kui ostab elamu sellise tingimusega/omadusega, et elamu vajab remonti. Kohtul tuleb siin sisustada pooltevahelise müügilepingutingimus - kinnistul asuv elamu vajab remonti. Müügiobjektiks olnud elamu vastamist lepingus märgitud punktile, et elamu vajab remonti, omab kohtu hinnangul tähtsust, millistest elamuga seotud andmetest olid pooled lepingu
sõlmimisel teadlikud ja millises ulatuses oli võimalik objektiga tutvuda ning milliseid vastastikuseid kinnitusi lepingu sõlmimisel avaldati. Vaidlust ei ole, et ostjal võimaldati igakülgselt elamuga tutvuda ning mingeid takistusi elamu katuse ja põrandate seisukorra ülevaatamiseks ei ole müüja poolt ostjale tehtud. 31.08.2015 üleandmise vastuvõtmise aktis (tl. 41) müüja ja ostja kinnitavad, et kinnistul olev ühiselamu vastab 31.08.2015 ostja ja müüja vahel sõlmitud ostu-müügilepingus välja toodud seisukorrale ja komplekteeritusele ning ostja ei oma müüja suhtes selles osas pretensioone. Ruumide seisukorra osas on eraldi välja toodud, et seisukord on rahuldav, vajab remonti. Osaliselt vahetatud puitaknad plastikpakettakende vastu. Vana eterniitkatus. Osa hoonest on väljast soojustatud ning kaetud uue laudisega. Lõpetamata fassaadi värskendustööd ning akende paled. Paigaldamata pakettakende alla aknaplekid. Seega oli hagejal võimalik igati elamuga ja selle ehitusliku olukorraga tutvuda ja hinnata remonttööde vajadust ja pooled on vastastikuste avaldustega kirjeldanud elamu seisukorda. Kohus on seisukohal, et mõistlik inimene, kes teadlikult soovis omandada XXX aastat tagasi ehitatud elamut ja mille osas on korduvalt viidatud, et vajab remonti, pidi eeldama, et hoone remontimise käigus võib ilmneda mõningaid puudusi, mis võivad vajada olulisemat remonti või renoveerimist. Kokkulepitud eeldusest, et hoone vajab remonti, on kõrvalekalduvad sellised tööd, mis on vaja teha kui ilmnevad puudused ja elamu kvaliteet on selline, mis ei võimalda ilma ulatusliku kapitaalremondita elamut sihipäraselt (igapäevaseks elamiseks) kasutada. Kui elamu kasutamine ei ole võimalik, siis on alus asuda seisukohale, et lepingus kirjeldatud remondivajadus on eksitav ja lepinguobjekt ei vasta kokkulepitud tingimustele. Hageja on avaldanud, et varjatud puudustest tingituna, ei olnud hageja hinnangul elamus tagatud normaalne elukeskkond (tl. 140). Samas ei ole hageja kordagi oma nõude esitamisel põhjendanud, et elamu kasutamine on tulenevalt varjatud puudustest takistatud. 27.11.2019 kohtuistungil kohtu küsimusele hageja esindaja vastas, et ei ole esitanud tõendit selle kohta, et kostja süül oleks takistatud ruumide üürimine (tl. 134). Hageja on korduvalt rõhutanud, et müügilepingu punkti 3.1 kohaselt anti müügilepingu sõlmimisega hagejale üle kinnistu kaudne valdus ja üürnikud jäid tähtajatute üürilepingute alusel kinnistu otsesteks valdajateks. Antud asjas ei ole pooled kohtu ette toonud asjaolusid või hageja esitanud nõuet, et hoone sihipärane kasutamine on või oli takistatud. Kohus leiab, et hagiavalduses loetletud tööd on käsitletavad elamul tehtavate tavapäraste vajalike hooldustöödena või remontidena, mida pooled täheldasid müügilepingutingimustes kokku leppides. Tegemist ei olnud hoone kandekonstruktsioonide, välispiirete, katuse jm oluliste osade kapitaalremondiga. Elamul hageja poolt tehtud remonttööd vastavad oma olemuselt kokkulepitud remondi vajadusele, tööde ajal ei ole elamu sihtotstarbeline kasutamine olnud takistatud ning kohus ei ole tuvastanud kohtule esitatud asjaoludel, et elamus olevad ruumid ei vastanud elamistingimustele. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole pooltevahelist müügilepingut rikkunud.
22.Hageja on seisukohal, et kostja oli teadlik juba enne müügilepingu sõlmimist elamu katuse ja põrandatega seotud puudustest ning teadlikult varjas puudusi. Sellist informatsiooni andis talle elamus elav R. K. Hageja on kohtule esitanud R. K. poolt kirjalikult 30.08.2018 esitatud tunnistuse (tl. 24), milles R. K. kinnitab, et nägi pealt, kuidas varjati ehituslikke puudusi ja jäeti õige remont ära. Selle asemel löödi uus vooder peale nii seintele kui sarika otstele millega varjati mädanenud materjali, värviti lagesid nii vannitubades kui ka WC-s, millega varjati hallitust lagede vahel. Katuse eterniiti praod täideti alt poolt silikooniga. Ja samas kaeti põrandad vaipadega, kuna vana saepuruplaat oli kohati mädanenud ja puudus soojustus. See kõik teostati vahetult enne müüki. Kostja kinnitab, et talle ei olnud teada mingeid katuse või põrandaga seotud puudusi, mida ei oleks müügilepingu sõlmimisel hagejale teatavaks tehtud. Kostja ei ole teinud enne
müügilepingu sõlmimist hoonele mingit iluremonti ega midagi muud, et mingeid puudusi varjata.
23.Antud menetluses on 16.09.2019 kohtuistungil kuulatud tunnistajatena üle R. K. ja M. Z. Tunnsitaja R. K. poolt antud ütluste kohaselt (tl. 127-128) elab ta vaidlusaluses elamus, Blank Konsultatsioonid OÜ on üürileandja. R. K. kinnitab, et remonttööd toimusid, aasta arvu ei mäleta, aga see võis olla 10 aastat tagasi kindlasti või veel rohkem. T. A. poolt tehti remonti väljast poolt, et nagu mädaniku peitmiseks. Võeti vana vooder maha ja uus peale, sarika otstele löödi uus vooder peale. T. nägi neid mädasid sarika otsi. Enne silikooniga parandamist kindlasti katus lasi läbi. Lõpuni katust korda ei saanud. T. ajal värviti pesuruumis ainult laed. Kui T. firma selle ostis, siis mäda kohad paistsid välja. Oli näha ka katuse probleemid. Enne müüki T. oli värvinud peldiku lage. Voodri laud sai löödud peale ja maja sai maha müüdud. Tunnistaja M. Z. poolt antud ütluste kohaselt (t. 127 -128) elas ta XXX majas 2013. a lõpust ja lahkus 2017 aastal. Tunnistaja andis järgmisi ütlusi: T. ajal katuse remonti ei tehtud. Remonditöid tehti, värviti seinu ja kosmeetilisi töid tehti. Maja voodrilaudu värviti. Koridori põrand oli kaetud linoleumiga, kõik oli korras, sest ma ise koristasin koridore. Põrand siis küll ei vajunud. Pesuruumid olid kõige korralikumad. Pesuruumides ei andnud küll katus kuskilt läbi. Katus andis läbi pärast, siis kui olid mõned tööd teostatud. Mulle teatati, et keegi oli katusel voodri läbi astunud, see oli aasta pärast müüki. Läbi hakkas jooksma pärast müüki ja pärast seda kui oli midagi tehtud. Ma koristasin ka pesuruume. Hallitust pesuruumis ei olnud. Tunnistajate poolt antud ütlused elamu remonttööde toimumise ning katuse ja põrandate seisukorra osas on vastuolulised. Tunnistajate ütlustest nähtub, et majal on tehtud remonttöid, kuid tõendatud ei ole, et tehtud töid on teostatud eesmärgiga varjata elamu katuse ja põranda mädaniku probleeme. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja esindaja teadis müügitehingu sõlmimisel hageja poolt viidatud elamu katuse ja põrandaga seotud puudustest ja tegi remonttöid puuduste varjamiseks. Hagiavalduses hageja kinnitab, et sai sellekohase informatsiooni R. K. Seega põhineb hageja sellekohane seisukoht üksnes R. K. poolt talle avaldatule. TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolu ta oma nõude põhistamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisti. Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19).
24.Arvestades eeltoodut, asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud VÕS § 115 lg 1 kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid. Tõendatud ei ole, et kostja soovis hagejale müüja hageja poolt hagiavalduses toodud varjatud puudusetega elamut ning jättis teadlikult neist puudustest teatamata ja varjas neid. Antud asjas kohus ei tuvastanud, et kostja on pooltevahelist müügilepingut rikkunud ning sellest tulenevalt ei tule täiendavalt hinnata teisi kahju hüvitamise eeldusi. Kohus jätab esitatud hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
25.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1
kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 05.06.2020 esitas kostja esindaja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kostja menetluskulude hagejalt välja mõistmiseks. Kostja palub kohtul hagejalt välja mõista kohtumenetluse menetluskulud summas 2050 eurot kostja kasuks ning palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 l 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on kandnud menetluses õigusabikulusid 20 h ja 30 min eest summas 2050 eurot, milles ei sisaldu käibemaks. Õigusabi tunnitasu maksumuseks on 100 eurot, milles ei sisaldu käibemaks. Kostja kinnitab, et ta on käibemaksukohustlane. Kostja esindaja poolt osutatud õigusteenus hõlmab järgmiseid töid: - 05.10.2018- asja materjalidega tutvumine – 20 minutit; - 05.10.2018 - nõupidamised kliendiga – 15 minutit; - 05.10.2018 - hagi vastuse ja lisade koostamine ja esitamine – 3 h 45 minutit; - 27.11.2018 – nõupidamine kliendiga – 30 minutit; - 05.12.2018 – kostja seisukoha ja lisade koostamine ja esitamine – 1 h 45 minutit; - 11.03.2019 – kostja taotluse koostamine ja esitamine – 30 minutit; - 18.03.2019 – kohtuistungiks ettevalmistamine – 45 minutit; - 18.03.2019 – kohtuistungil esindamine – 1h 10 minutit; - 13.05.2019 – kostja seisukoha koostamine ja esitamine – 1h 20 minutit; - 16.09.2019 – kohtuistungiks ettevalmistamine – 55 minutit; - 16.09.2019 – kohtuistungil esindamine – 2 h; - 27.11.2918 – kohtuistungiks ettevalmistamine – 25 minutit; - 27.11.2019 – kohtuistungil esindamine – 1h 10 minutit; - 03.02.2020 – hagi vastuse koostamine – 1 h 50 minutit; - 20.05.2020 – nõupidamine kliendiga – 1 h; - 05.06.2020 – lõplike seisukohtade koostamine – 2 h 50 minutit. Kostja kinnitab, et on kõik menetluskulud kandnud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning kõik õigusabikulud on olnud kostja hinnangul täies mahus vajalikud ja põhjendatud.
26.TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate kulud kohtuvälised kulud. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (Riigikohtu 18.12.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13). Riigikohtu praktika kohaselt (RKTKo 3-2-1-115-13, p 25) tuleb lisaks esindaja ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et kostja esindaja kvalifikatsiooni arvestades on tema töötunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta) mõistlik ja see ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja esindaja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist ilma käibemaksuta, kuivõrd hageja on käibemaksukohustuslane. Seega tuleb hageja menetluskulud kindlaks määrata ilma käibemaksuta. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab, et arvestades kostja esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid, antud tsiviilasja olemust ja keerukust, loeb kohus kostja poolt kohtule esitatud menetlusdokumentide ettevalmistamisele, kohtuistungiks ettevalmistamisele ja
kohtuistungil osalemisele kulunud aega põhjendatuks 20 tunni ja 30 minuti ulatuses. Kohus leiab, et kostja esindaja selline ajakulu vastab tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Menetluskude nimekirjas märgitud kostja esindaja poolt tehtud toimingud vastavad tsiviilasja materjalidele. Kostja kandis antud menetluses üksnes lepingulise esindaja kulusid, siis määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2050 eurot (20,5 tundi x tunnitasu 100 eurot), mis tuleb menetluskulude jaotust arvestades hagejalt kostja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on esitanud taotluse mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohustuse kohase täitmiseni välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg1 ettenähtud määras. Kohus mõistab kostja taotluse alusel alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik Osaliselt tühistatud 26.11.2020 Ringkonnakohtu lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.