Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
18.juunil 2020.a, Tallinnas
Hagihind
2-18-19643 Home Furniture OÜ hagi Novus Grupp OÜ vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 6 796,12 euro, viivise 908,63 euro, kahjuhüvitise 600 euro ja täiendava viivise nõudes 8 896,44 eurot
nende Hageja: Home Furniture OÜ (registrikood 11860177, asukoht A. H. Tammsaare tee 72-24, 13413 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Risto Käbi (Advokaadibüroo TRINITI, Maakri 19/1, 10145 Tallinn; epost: [email protected]) Kostja: Novus Grupp OÜ (registrikood 11507937, asukoht Saani tn 2/3-47, 10149 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja Marko Jaani (Bene Est Law Office, Raua 34, 10152 Tallinn; e- post: [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg 12.05.2020.a Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Risto Käbi Kostja lepinguline esindaja Marko Jaani
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata Novus Grupp OÜ 01.11.2019.a ja 18.05.2020.a taotlused 29.10.2019.a ja 12.05.2020.a kohtuistungite protokollide parandamiseks.
2.Välja mõista Novus Grupp OÜ-lt Home Furniture OÜ kasuks töövõtulepingust tulenev võlgnevus kogusummas 4 367,84 eurot, kahjuhüvitis summas 600 eurot ja viivis kogusummas 583,11 eurot.
3.Välja mõista Novus Grupp OÜ-lt Home Furniture OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võlgnevuselt ja kahjuhüvitiselt summas 4 967,84 eurot alates 19.06.2020.a kuni nõude täitmiseni, kuid mitte üle nõude summa.
4.Jätta hageja menetluskulud 70 % ulatuses Novus Grupp OÜ kanda ja kostja menetluskulud 30 % ulatuses Home Furniture OÜ kanda.
5.Välja mõista Novus Grupp OÜ-lt Home Furniture OÜ kasuks menetluskulu summas 1 190 eurot.
6.Välja mõista Home Furniture OÜ-lt Novus Grupp OÜ kasuks menetluskulu summas 552,74 eurot.
7.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud (resolutsiooni p. 5 ja 6) ning tasaarvestuse tagajärjel mõista Novus Grupp OÜ-lt Home Furniture OÜ kasuks välja menetluskulu summas 637,26 eurot.
8.Välja mõista Novus Grupp OÜ-lt Home Furniture OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (637,26 eurot) menetluskulude suurust
kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Home Furniture OÜ esitas 31.12.2018.a Harju Maakohtule hagi Novus Grupp OÜ vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 6 796,12 euro, viivise 908,63 euro, kahjuhüvitise 600 euro ja täiendava viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja 2017.a jaanuaris hagejalt Lootsi tn 3a, Tallinn korteri sisustamiseks eritellimusel valmistatavat mööblit. 2017.a veebruaris täiendas kostja mööbli tellimust. Tellimuses sisaldusid muuhulgas köögimööbel, esiku garderoob, garderoob ja televiisorialus. Hageja töö pidi hõlmama vaid mööbli valmistamist, ilma transpordi ja paigalduseta. Tellimuse hinda ega tähtaega kokku ei lepitud. Tellimuse kokku leppimine ja suhtlus selle täitmisel toimus valdavalt suuliselt. Köögimööbel (ilma usteta, st karkass koos tööpinnaga) ja kaks garderoobi anti kostjale üle 2017.a märtsi lõpus. Ülejäänud tellimus valmis 14.04.2017.a. Kostja saabus mööblit vastu võtma 21.04.2017.a. Hageja esitas kostjale tehtud töö eest arved kogusummas 6 796,12 eurot, s.o 27.04.2017.a arve nr A17183 summas 4 597,48 eurot ja 27.04.2017.a arve nr A17186 summas 2 198,64 eurot. Kostja jättis mõlemad arved tasumata. Tasumisega viivitamise tõttu on hagejal kostja vastu viivisenõue perioodi 01.05.2017.a kuni 31.12.2018.a eest summas 908,63 eurot ja seoses kasutatud õigusabi kuludega kohtueelses menetluses on hagejal kostja vastu ka kahjunõue summas 600 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista täiendava viivise seaduses sätestatud määras. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 500 eurot ja esindajakulu summas 1 200 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Hageja töövõtulepingust tulenevad nõuded kostja vastu ei ole tõendatud. Hageja ei ole tõendanud poolte vahel lepingu sõlmimist ega selle tingimusi. Samuti on täielikult tõendamata töövõtulepingu järgsete tööde maht ja tasu suurus. Kuivõrd hageja põhinõue on tõendamata, tuleb ka hageja viivisenõue ja kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata. Hageja ei ole ka tõendanud lepingujärgse töö tegemist ning töö lepingukohasusest. Samuti ei ole hageja tõendanud, et tööd oleks kostja poolt vastu võetud või need loetakse vastuvõetuks. Kostja on esitanud alternatiivse tasaarvestusavalduse, millise kohaselt juhul kui kohus asub seisukohale, et hageja nõuded kuuluvad rahuldamisele (kasvõi mingis ulatuses), siis tasaarvestab kostja käesolevaga enda leppetrahvi nõude summas 3 800 eurot hageja nõuetega. Tasaarvestuse tulemusel lõppevad hageja nõuded kostja vastu 3 800 euro ulatuses. Kuivõrd töö valmimise tähtaeg oli 17.03.2017.a, kuid viimane mööbliosa anti kostjale üle 25.04.2017.a, on asjakohane lähtuda saamata jäänud üüritulust perioodil 18.03.2017.a
kuni 24.04.2017.a. Kostja lähtub käesoleva kahjunõude puhul eeltoodud korteri üüritulust summas 1 447 eurot. Seega kostjal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue summas 1 447 eurot. Seega juhul kui kohus erinevalt kostjast asub seisukohale, et hageja nõuded kuuluvad rahuldamisele (kasvõi mingis ulatuses), kuid kostja leppetrahvi nõue summas 3 800 eurot ei ole tõendatud, siis kostja tasaarvestab käesolevaga enda kahju hüvitamise nõude summas 1 447 eurot hageja nõuetega. Tasaarvestuse tulemusel lõppevad hageja nõuded kostja vastu 1 447 euro ulatuses. Köögimööblil esinesid puudused ja nende kõrvaldamine kulu on 864 eurot, mille hüvitamist on kostjal õigus hagejalt nõuda. Kostja tasaarvestab enda kahju hüvitamise nõude (tulevikus tekkivate kulude hüvitamiseks) summas 864 eurot hageja nõuetega. Tasaarvestuse tulemusel lõppevad hageja nõuded kostja vastu 864 euro ulatuses. Kostja esitab ka hinna alandamise avalduse, millega kostja alandab vaidlusaluse köögimööbli hinda. Hinna alandamise tulemusel on köögimööbli alandatud hind 1 828,99 eurot, mistõttu tuleb eeltoodut ületavas osas hageja põhinõue kõnealuse köögimööbli eest rahuldamata jätta. Seega hinna alandamisest tingituna palub kostja jätta rahuldamata hageja põhinõude summas 2 768,49 eurot (4 597,48 − 1 828,99 = 2 768,49), samuti hageja viivisenõude vastavas osas. Esimeses järjekorras esitab kostja hinna alandamise vastuväite hagile. Teisena järjekorras kostja tasaarvestab (alternatiivselt) leppetrahvi nõude summas 3 800 eurot ning seejärel alternatiivselt enda kahju hüvitamise nõude summas 1 424,17 eurot (seoses saamata jäänud tuluga). Kolmandana järjekorras ja alternatiivselt hinna alandamise vastuväitele tasaarvestab kostja enda kahju hüvitamise nõude summas 864 eurot (tulevikus tekkivate kulude hüvitamiseks seoses ilmnenud puudustega). Kuivõrd nii hinna alandamine kui puudustega seotud kahju hüvitamine välistavad teineteist, siis mõlemat kohaldada järjest ei saa. Viimases järjekorras kostja tasaarvestab (alternatiivselt) enda kahju hüvitamise nõude (tulevikus tekkivate kulude hüvitamiseks seoses Lootsi 3A-xx, Tallinn asuva korteri sisustuse puudustega) summas 879 eurot hageja nõuetega. Kuivõrd tegemist on teise korteri mööbli puudustest tingitud nõudega, ei välista mitte ükski eeltoodud vastuväide / tasaarvestus kõnealust tasaarvestust summas 879 eurot. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulu summas 4 918,17 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, tunnistajate ütlused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 29.04.2019.a kohtumääruses (I köide t/l 58).
5.Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud 2017.a jaanuaris ja veebruaris suuline töövõtuleping, millise kohaselt pidi hageja valmistama kostjale eritellimusel köögimööbli, esiku garderoobi, garderoobi ja televiisorialuse. Pooled on erimeelt selles, et kostja võlgneb hagejale 6 796,12 eurot.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
7.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
8.Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
9.Riigikohtu 21.06.2018.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).
10.Kuivõrd poolte vahel ei ole sõlmitud kirjalikku töövõtulepingut, siis on vaidluse all tööde teostamise tähtaeg ja maksumus. Hageja leiab, et pooled tööde valmimise tähtaega kokku ei leppinud. Kostja sellega ei nõustu. Samuti on pooled erinevatel seisukohtadel tehtud töö maksumuse kujunemise osas.
11.Kohtule esitatud kirjalikest tõenditest ei nähtu tööde valmimise kuupäeva. Tunnistaja K. S. kohtuistungil antud ütluste kohaselt lepiti kokku tööde valmimise tähtajaks 01.03.2017.a, mida hiljem pikendati kahe nädala võrra (II köide t/l 11 pöördel).
12.Samas ei nähtu kohtu ette toodud asjaoludest, et kostja on peale 01.03.2017.a pöördunud hageja poole ning tundnud huvi mööbli valmimise tähtpäeva osas. Seega asub kohus seisukohale, et tööde valmimise lõplikus tähtpäevas kokku ei lepitud. Vaidlust ei ole, et kostja on saanud hageja poolt valmistatu kätte hiljemalt 21.04.2017.a (I köide t/l 20 pöördel, punkt 1.3) ning mööbel asub kostjale kuuluvas korteris aadressil Lootsi tn 3a, Tallinn. Seega on asja kohtulikul arutamisel leidnud tõendamist, et tellitud tööd on hageja poolt kostjale üle antud.
13.Hageja on oma nõudes asunud seisukohale, et poolte vahel puudus kokkulepe töö maksumuse osas. Kostja sellega ei nõustu.
14.VÕS § 28 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul eeldatakse, et need on tasulised ja lg 2 kohaselt kui hinda ei ole määratud ega hinna määramise viisi ette nähtud ja hind ega hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest ega muudest asjaoludest, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind. VÕS § 637 lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.
15.Riigikohus on 04.10.2011.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-72-11 punktis 12 selgitanud, et VÕS § 637 lg 1 tähendus seisneb selles, et tagada lepingu kehtivus ka juhul, kui selles on küll kindlaks määratud töövõtja kohustused, kuid mitte tellija omad. Tavaliseks tasuks võib olla selle töövõtja tavaline tasu lepingu esemega sarnase töö eest
(nt töövõtja hinnakiri), aga ka piirkonna tavaline tasu sellise töö eest. Kui töövõtjal ei ole hinnakirja või sellega sarnaseid tasumääranguid, siis on tavaline tasu asjaoludest lähtuvalt tasu, mida sama töövõtja sellise töö eest varem on nõudnud. Kui ka seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis tuleb töövõtjale maksta mõistlik tasu, mis lähtub üldjuhul turuhinnast, st kohalikust keskmisest tasust.
16.Hageja esitas kostjale 27.04.2017.a arve/ saateleht nr A17183 summas 4 597,48 eurot, mis puudutab raamustega spoonkööki Lootsi tänavale (I köide t/l 5) ja 27.04.2017.a arve/ saateleht nr A17186 summas 2 198,64 eurot, mis puudutab TV alust Lootsi tänavale, garderoobi valgete ustega Lootsi tänavale ja esiku garderoobi Lootsi tänavale (I köide t/l 6). Kostja viidatud arveid tasunud ei ole.
17.Kohtu ette toodust tuleneb, et poolte vahel on väljakujunenud pikaaegne koostöö, millise käigus on hageja valmistanud kostjale mööblit, s.h köögimööblit (I köide t/l 120-124). Kostja leiab, et pooled ei leppinud kokku TV-aluse, esiku garderoobi ja nn magamistoa/ valgete ustega garderoobi hinda. Samas leiab kostja, et pooled leppisid kokku, et vaidlusaluse köögimööbli hinna eelduseks võetakse hageja poolt kostjale varasemalt tehtud Koidu tänava köögimööbli hind, millest võis hind vaid veidi kõrgemaks kujuneda (kuni 10 %) (I köide t/l 113 pöördel-114).
18.Tunnistaja K. S. ütluste kohaselt hinda garderoobi osas kokku ei lepitud, kuid köögi hind pidi olema 10 % kallim varasemalt tellitud köögist ning pidi sisaldama paigaldust ja transporti (II köide t/l 11 pöördel-12).
19.Kostja 02.05.2017.a e- kirjast nähtub, et ta ei ole nõus eelpool viidatud arvetel märgitud hindadega, v.a tv-kapp hinnaga (I köide t/l 75). 17.05.2017.a e- kirjas avaldab kostja, et on nõus tasuma hagejale 3 700 eurot, kui vead on kõrvaldatud (I köide t/l 76) ning 07.07.2017.a e- kirjas avaldab kostja, et on nõus tasuma hagejale 3 800 eurot + käibemaks (I köide t/l 79).
20.Nii hageja kui ka kostja on esitanud kohtule erinevaid võrdlevaid hinnapakkumisi seoses mööbli maksumusega (I köide t/l 12-16, 136, 140).
21.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et hagejal oli kohustus lisaks mööbli valmistamisele see transportida ja paigaldada kostjale kuuluvasse korterisse. Selline kostja arvamus on meelevaldne. Ka tunnistaja K. S. andis ütlusi selle kohta, et ta käis isiklikult mööblil järel (II köide t/l 11 pöördel), mis lükkab ümber kostja väited transpordi kokkuleppe olemasolu kohta.
22.Arvestades asjaoluga, et kohtu ette toodust ei nähtu, et pooled on leppinud kokku töövõtulepingu alusel valmistava mööbli hinnas, s.h arvestades seda, et asjaoludest ei nähtu ka, millisest materjalist tuli mööbel valmistada, tuleb võtta aluseks tasu, mida hageja on sellise töö eest varem nõudnud. Antud juhul on selleks Koidu tänavale valmistatud mööbli maksumus, millele lisandub täiendavalt 10 % nagu on kinnitanud kohtule tunnistaja K. S. (II köide t/l 11 pöördel).
23.Kuivõrd Koidu tänava korteri köögimööbli maksumuseks oli 1 972 eurot (I köide t/l 121), siis tuleb nimetatule liita juurde 10 % ehk 197,20 eurot, s.o kokku 2 169,20 eurot (1 972 + 197,20).
24.Kohus leiab, et hageja nõue seoses TV aluse, valgete ustega garderoobi ja esiku garderoobiga kogusummas 2 198,64 eurot on põhjendatud täies ulatuses, kuivõrd nimetatud summa vastab varasemalt hageja poolt kostjale esitatud arvetele (I köide t/l 123-124). Ka ei ole kostja antud summa suurust vaidlustanud. Küll on kostja esitanud muid vastuväiteid, kuid kohus vastab neile hiljem.
25.Kohus leiab, et antud juhul puudub vaidlus selles, et hageja poolt valmistatud mööbli
paigaldas kostja (I köide t/l 114 pöördel). Nimetatut kinnitavad ka tunnistajad Ü. R. ja K. S. (II köide t/l 10-12).
26.VÕS § 641 lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 642 lg 1 kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö tarbijale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks.
27.Vaidlust ei ole, et hageja poolt valmistatud mööbli transportis sihtkohta kostja. Väidetavalt hageja poolt valmistatud mööblil esinenud puudustele juhtis kostja esmakordselt tähelepanu 17.05.2017.a e- kirjas, millise kohaselt on garderoobi uksed laigulised (värv ebaühtlane), garderoobi ustel osaliselt kandid lahti, garderoob on soklita (võimatu reguleerida uksi sirgelt ette), köögis osaliselt kandid lahti, prügisahtel, tasapinna nurgal tükid väljas ning korteris xx on ukse spoonid lahti (I köide t/l 76).
28.16.11.2018.a s.o rohkem kui poolteist aastat pärast tööde üleandmist, on kostja toonud välja konkreetsed puudused ning andnud hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 12.12.2018.a (I köide t/l 66-68).
29.VÕS § 643 kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama ja lg 2 järgi oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.
30.Kohus leiab, et antud juhtumil ei ole kostja teavitanud hagejat esinenud puudustest mõistliku aja jooksul. Kostja on saanud hagejalt kätte tellitud mööbli 21.04.2017.a ning asunud seda paigaldama. Alles 17.05.2017.a e- kirjas on kostja viidanud osaliselt esinenud puudustele ning enam kui aasta hiljem on täpselt kirjeldanud puudusi. Nimetatu ei ole kooskõlas heausu põhimõttega.
31.Kohus märgib, et juhul, kui hageja poolt valmistatud mööblil esinesid niivõrd ulatuslikud puudused nagu on välja toodud 16.11.2018.a kirjas, siis oleks kostja koheselt ka palunud või lasknud need kõrvaldada. Seda käesoleval juhul tehtud ei ole.
32.Kostja on asunud seisukohale, et hageja ei ole andnud talle kaasa mööbli paigaldusjooniseid. Hageja vaidleb nimetatud väidetele vastu. Tõendeid selle kohta, et kostja koheselt peale mööbli kättesaamist on juhtinud hageja tähelepanu jooniste puudumisele, kohtule esitatud ei ole. Tunnistaja Ü. R. ja kohtule edastatud tõenditega on tõendatud, et joonised on kostjale kaasa antud (I köide t/l 84, 86-88, II köide t/l 10-11).
33.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja poolt esitatud vastuväited mööbli mittevastavusele lepingutingimustele on tõendamata.
34.Kostja on esitanud kohtule 04.07.2019.a, 18.10.2019.a ja 16.12.2019.a tasaarvestusavalduse ning 16.12.2019.a hinna alandamise avalduse (I köide t/l 113-119, 132-135, 182-189). Kostja on avaldanud, et esimeses järjekorras esitab kostja hinna alandamise vastuväite hagile, teisena järjekorras tasaarvestab kostja (alternatiivselt) leppetrahvi nõude summas 3 800 eurot ning seejärel alternatiivselt enda kahju hüvitamise nõude summas 1 424,17 eurot (seoses saamata jäänud tuluga), kolmandana järjekorras ja alternatiivselt hinna alandamise vastuväitele tasaarvestab kostja enda kahju hüvitamise nõude summas 864 eurot (tulevikus tekkivate kulude hüvitamiseks seoses ilmnenud
puudustega) ja viimases järjekorras kostja tasaarvestab (alternatiivselt) enda kahju hüvitamise nõude (tulevikus tekkivate kulude hüvitamiseks seoses Lootsi 3A-xx, Tallinn asuva korteri sisustuse puudustega) summas 879 eurot hageja nõuetega (I köide t/l 187).
35.Hageja vaidleb kostja tasaarvestusavaldusele ja hinna alandamise avaldusele vastu (II köide t/l 10).
36.Tulenevalt kostja poolt esitatud vastuväidete järjekorrast annab kohus esmalt hinnangu hinna alandamise avaldusele ning seejärel tasaarvestusavaldusele.
37.VÕS § 112 lg 1 kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus.
38.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kostja poolt esitatud hinna alandamise nõue põhjendatud, kuivõrd kostja on tööd vastu võtnud ning kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et puudustele viitamine ei ole toimunud mõistliku aja jooksul. Ka ei ole kohtu arvates hinna alandamise avalduse esitamine kaks ja pool aastat pärast lepingu täitmist mõistlik (VÕS § 7).
39.VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
40.VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.
41.Riigikohus on 04.01.2012.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-129-11 punktis 9 selgitanud, et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Seega, kui kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, et ta on hageja nõude tasaarvestanud oma nõudega, ning hageja väidab vastu, et tasaarvestus ei kehti, peab kohtus hindama, kas kostja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse.
42.Õiguskirjanduses on leitud, et minimaalselt peab tasaarvestuse avaldusest tulenema, millised pooltevahelised nõuded tasaarvestatakse, tasaarvestuse avalduse alusel peab seega olema identifitseeritav nii nõue või nõuded, millega tasaarvestatav pool tasaarvestada soovib (e aktiivnõue), kui ka teise poole nõue või nõuded, mida tasaarvestav pool tasaarvestada soovib (e passiivnõue) (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2016. Lk 980).
43.VÕS § 200 lg 4 tuleneb, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.
44.Riigikohus on 02.11.2011.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-95-11 punktis 17 leidnud, et VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Nimetatud lõike tähendust on Riigikohus analüüsinud 16. juunil 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-59-10 tehtud otsuses. Viidatud otsuse p-s 10 on Riigikohus leidnud, et VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt nõue ei kehti või on lõppenud). Kui kohtumenetluses esitab pool teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele
vastu, tuleb kohtul hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku.
45.Kostja palub tasaarvestada hageja nõude omapoolse leppetrahvi nõudega summas 3 800 eurot. Hageja vaidleb nimetatule vastu ning leiab, et poolte vahel puudub leppetrahvi tasumise kokkulepe.
46.VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus leiab, et käesoleval juhul on täielikult tõendamata, et pooled on leppinud kokku leppetrahvis summas 100 eurot päevas. Leppetrahvi nõude olemasolule ei ole kostja enne tähelepanu juhtinud kui 04.07.2019.a kohtule esitatud menetlusdokumendis (I köide t/l 117 pöördel-118).
47.VÕS § 159 lg 2 tulenevalt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
48.Kohus leiab, et käesoleval juhul on kostja kaotanud õiguse nõuda hagejalt leppetrahvi tasumist, kuivõrd tõendeid selle kohta, et kostja on hagejalt nõudnud leppetrahvi tasumist enne 04.07.2019.a, kohtule esitatud ei ole. Seega on mõistlik aeg leppetrahvi nõude esitamiseks möödunud.
49.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ja lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
50.Kostja on palunud alternatiivselt tassaarvestada enda kahju hüvitamise nõude summas 1 424,17 eurot seoses saamata jäänud tuluga (I köide t/l 187).
51.Kohus leiab, et vastav kostja taotlus rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et hageja omapoolseid kohustusi mööbli valmistamisel rikkunud ei ole ning seetõttu ei ole saanud tekkida kostjale kahju saamata jäänud tulu näol summas 1 424,17 eurot. Kostja on esitanud kohtule tõendina Airbnb broneeringud perioodi 28.04.2017.a kuni 11.03.2017.a kohta (I köide t/l 137, 190). Tõendeid selle kohta, et nimetatud broneeringud olid tühistatud (eelkõige hagejast tingitud põhjustel), kohtule esitatud ei ole. Seega on kostja väited hageja poolt kahju tekitamise kohta paljasõnalised.
52.Järgnevalt on palunud kostja tasaarvestada kahju hüvitamise nõude summas 864 eurot, s.o tulevikus tekkivate kulude hüvitamiseks seoses ilmnenud puudustega ja summas 879 eurot tulevikus tekkivate kulude hüvitamiseks seoses Lootsi 3A-xx, Tallinn asuva korteri sisustuse puudustega (I köide t/l 187 pöördel).
53.Kohus leiab, et vastav kostja tasaarvestamise nõue põhjendatud ei ole, kuivõrd nimetatud kahju hüvitamise nõuete aluseks olevad asjaolud on tõendamata. Kui hageja töös esinevad puudused, siis oleks need ka käesolevaks ajaks ilmnenud ning kostja saaks kahju tekkimist tõendada. Antud juhul sellist olukorda ei esine.
54.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjapoolne tasaarvestusavaldus ei ole kehtiv, mistõttu arvete nr. A 17183 ja A17186 tasumata jätmine kogusummas 4 367,84 eurot (2 169,20 + 2 198,64) ei ole õigustatud. Sellest tulenevalt on hageja nõue kostja
vastu summas 4 367,84 eurot põhjendatud ja tuleb rahuldada.
55.Hageja palub kostjalt välja mõista kohtueelse õigusabikulu summas 600 eurot arve nr. 2180908 alusel ning nimetatud summalt viivise seadusjärgses määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni (I köide t/l 3, 11). Kostja vaidleb nimetatud hageja nõudele vastu.
56.Riigikohus on 09.02.2011.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-138-10 punktis 29 selgitanud, et kolleegiumi arvates võib advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.
57.Kohus leiab, et hageja kohtueelsete õigusabikulude nõue on põhjendatud, kuivõrd esindaja on edastanud 26.09.2018.a kostjale nõudekirja, mis on sisuliselt neljal leheküljel. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et hageja nõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Seega kuulub kostja poolt kooskõlas VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg 3 hagejale hüvitamisele kohtuväline õigusabikulu summas 600 eurot.
58.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja viivise põhivõlgnevuselt ja kahjunõudelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse tegemisest kuni nõuete täitmiseni (I köide t/l 20). Kostja hageja viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole.
59.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
60.Kohus leiab, et kuivõrd kostja on viivitanud hageja poolt esitatud arvete tasumisega, siis on hageja viivise nõuded põhjendatud. Seda enam olukorras, kus kostja on osaliselt arveid aktsepteerinud (I köide t/l 75, 76). Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.12.2018.a, s.o hagiavalduse esitamisest võlgnevuselt kogusumma 4 967,84 eurot (4 367,84 + 600) kuni 18.06.2020.a, s.o kohtuotsuse tegemiseni summas 583,11 eurot.
61.Kooskõlas TsMS § 367 kuulub hageja edasiulatuva viivise nõue rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võlgnevuselt kogusummas 4 967,84 eurot (4 367,84 + 600) alates 19.06.2020.a kuni nõude täieliku tasumiseni, kuid mitte üle nõude summa.
62.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub osaliselt rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele töövõtulepingust tulenev võlgnevus summas 4 367,84 eurot, viivis kogusummas 583,11 eurot ja kahjuhüvitis summas 600 eurot. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võlgnevuselt ja kahjuhüvitiselt kogussummas 4 967,84 eurot alates 19.06.2020.a kuni nõude täieliku tasumiseni, kuid mitte üle nõude summa.
63.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kostja esitas kohtule 01.11.2019.a taotluse 29.10.2019.a toimunud kohtuistungi
protokolli parandamiseks (I köide t/l 170-171) ja 18.05.2020.a taotluse 12.05.2020.a toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks, millise kohaselt palub täiendada kohtu ja kostja esindaja sõnavõttu ning tunnistajate ütlusi (II köide t/l 18-20). Hageja vaidleb kostja taotlustele vastu (I köide t/l 173, II köide t/l 22-23).
64.Vastavalt TsMS § 53 lg 2 esimesele lausele on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus, tutvunud esitatud taotluste ja tsiviilasja materjalidega leiab, et taotlused tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 50 on sätestatud protokolli kohustuslik sisu. Vastavalt TsMS § 50 lg 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Sama paragrahvi lõige 1 p 8 kohaselt peab protokollis olema kirjas menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides.
65.Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt oluliste protokollide muudatusega. Põhisisu osas on kohtu, kostja esindaja ja tunnistajate ütlused protokollis piisavalt kajastatud. Protokoll ei ole kohtuistungi stenogramm ja seega puudub vajadus protokollide parandamiseks. Taotlused protokollide parandamiseks jäävad asja materjalide juurde.
66.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
67.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 8 896,44 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
68.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hageja poolt esitatud nõude osaliselt (võlgnevus summas 4 367,84 eurot, kahjuhüvitis 600 eurot, viivisenõue kohtuotsuse tegemise seisuga 583,11 eurot ja aastane viivis seaduses sätestatud määras 397,43 eurot) ning hagihind on 8 896,44 eurot, siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta 70 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 30 % ulatuses hageja kanda.
69.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
70.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 500 eurot ja esindajakulu summas 1 200 eurot (II köide t/l 14-15). Kostja hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole.
71.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 350 eurot (500 x 70 %).
72.Hageja lepingulise esindaja tasu on määratud kindlaks koondtasuna summas 1 200 eurot tulenevalt advokatuuriseaduse (AdvS) § 61 lg 1 p 1. Hageja esindaja on spetsifikatsioonis toonud välja tema poolt teostatud menetlustoimingud ning neile kulunud aja. Kohus leiab, et esindaja poolt teostatud menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele ja seega on põhjendatud hageja esindajakulu summas 1 200 eurot. Kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele esindajakulu summas 840 eurot (1 200 x 70 %).
73.Kõige eelpool toodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku
summas 1 190 eurot, millest riigilõiv 350 eurot ja esindajakulu 840 eurot.
74.Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 4 918,17 eurot (II köide t/l 6-8, 12 pöördel). Hageja vaidleb kostja menetluskulude suurusele vastu ja leiab, et kostja taotlus menetluskulude hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata (II köide t/l 16).
75.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 71 eurot (II köide t/l 7). Hageja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 71 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
76.Kostja esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasjas on 66 tundi, millele lisandub 12.05.2020.a istungi ajakulu 3 tundi 27 minutit. Kohus leiab, et kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu 66 tundi on ülepaisutatud, mistõttu tuleb seda vähendada.
77.Hageja esindaja on toonud välja, et kostja poolt on sisulist teksti kokku 33 lehekülge, mille koostamiseks kulub 16,5 tundi. Kohus nõustub antud juhul hageja seisukohaga, et kahe lehekülje teksti koostamiseks kulub 1 tund. Samuti arvestab kohus sellega, et kostja esindaja on igakordselt esitanud uusi vastuväiteid hagile, mida oleks saanud teha koheselt esialgset vastust esitades. Põhjendatud on kostja esindaja ajakulu, mis on tekkinud seoses kohtuistungil osalemisega kokku 4 tundi 27 minutit ning täiendavalt muudele toimingutele, s.h esindatavaga suhtlemine, tõendite kogumine ja positsiooni kujundamisele kokku 5 tundi. Põhjendatud on kostja esindaja ajakulu kokku 25 tundi 57 minutit ehk 1 842,45 eurot (25 tundi 57 minutit x 71 eurot). Seega kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele esindajakulu summas 552,74 eurot (1 842,45 x 30 %).
78.TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 637,26 eurot (1 190 – 552,74).
79.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 20.04.2021. a otsusega nr 2-18-19643.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.