Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad
Viru Maakohus Kaire Pullerits 17. juuni 2020, Jõhvi kohtumaja 2-18-9890 M B hagi Eesti Vabariik (Viru Vangla kaudu) vastu kahju hüvitamise nõudes Hagi läbivaatamata jätmine Hageja: M B, ik: xxxx, elukoht: xxxx; e-post: xxxx Esindaja RÕA korras: vandeadvokaat Urmas Arumäe, e-post: [email protected] Kostja: Eesti Vabariik (Viru Vangla kaudu), rk: 70000898, esindaja Agu Rillo, e-post: [email protected]
Menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal menetluskulusid tekkinud ei ole.
ilmumise takistust põhistama. TsMS § 346 lg 3 kohaselt isiklikult kohtusse ilmumise kohustus tehakse kutsega teatavaks menetlusosalisele isiklikult, isegi kui ta on määranud endale menetluseks esindaja. Tsiviilasjas toimus 04.04.2019 kohtuistung, kus kohus mh määras, et peab vajalikuks hageja isiklikku kohalolekut järgmisel istungil. Tsiviilasjas 16.06.2020 toimuvale kohtuistungile kohustas kohus hagejat isiklikult ilmuma, saates hagejale kohtukutse hageja poolt avaldatud eposti aadressile, so xxxx (15.05.20 menetlustoimingu protokolli kohaselt kohus helistas 15.05.2020 kell 09.30 kostjale M B’ile tel xxxx. Kohus täpsustas kuidas kostja saab dokumente kätte. Kostja ütles, et e-toimikust ja kinnitas, et e-mail xxxx toimib. Kohus palus, et kostja ka kinnitaks dokumentide kättesaamist). Hageja kinnitas kohtukutse kättesaamist isiklikult 15.05.2020 kell 10.16. Hageja 16.06.2020 kohtuistungile ei ilmunud. Hageja esindaja selgitas, et eelmise nädala lõpus sai esindaja abi hageja telefoni teel kätte. Seoses istungiga ütles hageja, et ei ole probleeme sellega, kuid esindaja ei tea, miks hageja istungile ilmunud ei ole. Täpsustas, et hageja ei ole esindajale andnud ka volitust kuidas kohtus käituda. Hageja esindaja leidis, et asja võiks läbi vaadata kirjalikus menetluses. Kostja taotles hagi läbivaatamata jätmist. Kostja avaldas, et käesoleval hetkel kostjal menetluskulusid tekkinud ei ole. TsMS § 409 lg 1 p 1 kohaselt kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätab hagi läbi vaatamata. Kostja on esitanud kohtuistungil taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. TsMS § 412 lg 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata muu hulgas juhul, kui hageja ei ilmunud isiklikult kohtusse, kuigi kohus kohustas teda seda isiklikult tegema, ilma et hageja või tema esindaja oleks teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks või oleks seda põhistanud. Kohtul on see õigus sõltumata sellest, et istungil osaleb hageja esindaja. Tuvastatud on, et hageja ei ilmunud 16.06.2020 kohtuistungile, kuigi kohus oli hagejat isiklikult ilmuma kohustanud. Kohtukutse on hageja kätte saanud 15.05.2020, so hagejat kutsuti istungile õigel ajal ja kohtukutses selgitati, et kohus kohustab hagejat isiklikult osalema kohtuistungil ning ilmumata jätmise tagajärgi. Kohtuistungile mitte ilmumisest tuleb kohut teavitada järgides seda, et teavitamine on toimunud õigel ajal, kohtusse ilmumise takistuseks on oluline asjaolu ning takistust ja teatamise õigeaegsust tuleb põhistada. Kõik need kolm kriteeriumit on käesoleval juhul täitamata. Hageja ega tema esindaja ei ole kohtule õigeaegselt (enne kohtuistungi algust) teatanud hageja kohtuistungile mitte ilmumisest ega esitanud asjaolu, mida saaks lugeda mõjuvaks põhjuseks istungile mitteilmumiseks. TsMS § 412 lg 1 p 1 kohaselt kohus ei jäta hagi läbi vaatamata sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui hageja oli nõus kirjaliku menetlusega või hagi läbivaatamisega tema osavõtuta. Kohtu hinnangul käesoleval juhul eelolev säte ei kohaldu. Tuvastatud on, et hageja ei ole eelnevalt kohtule teatanud mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ega seda põhistanud. Hageja esindaja on istungil avaldanud, et asja võiks läbi vaadata kirjalikus menetluses. Hagiavalduses on hageja taotlenud asja arutamist kohtuistungil, enne 16.06.2020 toimunud kohtuistungit, et ole hageja ega tema esindaja avaldanud nõustumust asja arutamisega muul viisil. Kohus leiab, esiteks, et vastav avaldus oleks tulnud esitada enne kohtuistungit, seega on avaldus esitatud hilinenult. Teiseks, kui kohus on kohustanud hagejat isiklikult osalema kohtuistungil, siis ei ole hagejal valikuvõimalust, so kas arutada asja kirjalikult või suuliselt. Hageja on seotud kohtu otsustusega. Seda on kohus selgitanud ka 14.05.2020 2(3)
määruses (Kohus selgitab, et kuna mõlemad pooled on soovinud asja arutamist kohtuistungil ja ka kohus on sellega nõus, et asja arutamine peab toimuma kohtuistungil, siis määrab kohus pooltega, so hageja esindajaga ja kostjaga eelnevalt kooskõlastatult asja arutamiseks kohtuistungi aja ja kohustab kohtuistungil osalema ka isiklikult hagejat, kes saab anda seisukoha asja edasise menetluse perspektiivi osas). Eeltoodu alusel, leiab kohus, et kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks on põhjendatud ja kohus rahuldab kostja taotluse. Kohus jätab M Bi (B) hagi Eesti Vabariik (Viru Vangla kaudu) vastu kahju hüvitamise nõudes läbi vaatamata. Kohus selgitab, et TsMS § 412 lg 3 alusel kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Kohus selgitab ka, et TsMS § 142 lg 1 ja 2 alusel kajalt, menetlustähtaja ennistamise avalduselt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hagihind käesolevas asjas on 3500 eurot. 1750 eurolt tasumisele kuuluv riigilõiv on 225 eurot, so ka menetluse taastamise taotlusel esitamisele kuuluvaks riigilõivuks. Kohus selgitab, et kui hageja ei taotle menetluse taastamist või kui hageja taotlus menetluse taastamiseks jäetakse rahuldamata ning määrus jõustub, on hagejal võimalik esitada sama hagi uuesti kohtusse arvestades TsMS § 426 sätestatut. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kostja on avaldanud, et kostjal menetluskulusid tekkinud ei ole.
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.