Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Asjaolud ja avaldus Selokaania OÜ (likvideerimisel) esitas 23.04.2020 kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Kristo Teder’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Võlgniku osakapital on 2 500 eurot. Võlgniku endine ärinimi on x OÜ, kuni 01.04.2020. Võlgnik on asutatud ilma osakapitali sissemakset tegemata 22.03.2016. Võlgnik on 20.09.2019 võtnud vastu lõpetamise otsuse, mis on registrisse kantud 01.04.2020. Võlgniku põhitegevuseks oli metallkonstruktsioonide tootmine ja keevitustööde pakkumine. Võlgnik kasutas juhatuse selgituste põhjal valdavalt võõrtööjõudu, kelle kvalifikatsioon paraku ei vastanud sageli vajalikule tasemele, mistõttu tekkis arvukalt probleeme tähtaegadest kinnipidamisel, samuti kvaliteedis. Viimane tõi kaasa rahalised sanktsioonid tellijatelt ning kahandas usaldust tellijate silmis. Suutmata olukorda parandada, sattus võlgnik rahalistesse raskustesse, mida juhatus lahendada ei suutnud ning leidis olevat ainuvõimaliku lahendusena osaühing lõpetada. Võlgniku likvideerija on tuvastanud, et osaühingul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ajutisele haldurile teadaolevalt ajutise halduri nimetamise seisuga võlgnikul mistahes majandustegevus puudub. Võlgnik on edastanud registrile majandusaasta aruande üksnes 2016 majandusaasta osas, hilisemad aruanded on tähtaegselt registrile edastamata. Likvideerija on selgitanud, et juhatus ei ole koostanud 2017 ja 2018.a. majandusaasta aruandeid ega muid aruandeid viidates tervislikele põhjustele. Likvideerija on lisanud enda poolt koostatud likvideerimise algbilansi kuupäevaga 30.04.20. Likvideerija selgituse kohaselt juhatus ei ole koostanud 2019.a. bilansse. Likvideerija on märkinud, et kuna puudub majandustegevus, on raamatupidamise maht minimaalne ja seda korraldab likvideerija. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku raamatupidamine korraldatud puudulikult. Võlgniku likvideerijaks alates 01.04.2020 on Hillar Talts. Võlgniku juhatuse liikmeks oli alates 22.03.2016 X X. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku juhatuse liige jätnud täitmata raamatupidamise korraldamise kohustuse ÄS § 183 mõistes ja on olnud hooletu vastava kohustuse täitmisel. Registrile on jäetud tähtaegselt edastamata majandusaastate aruanded, samuti on korraldamata jooksev raamatupidamine. Likvideerija hinnangul on maksejõuetus kujunenud välja 2019 aasta teises pooles. Ajutine haldur nõustub likvideerijaga maksejõuetuse tekkimise aja osas. Võlgniku juhatuse liige on sellest tulenevalt jätnud täitmata pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuses (ÄS § 180 lg 51). Võttes aluseks ajutisele haldurile kättesaadava informatsiooni, on käesoleval juhul tuvastanud ajutine haldur võlgnikul vara väärtuses 147,00 eurot. Krediidiasutuste poolt esitatud andmete kohaselt on võlgniku nimele avatud arvelduskontode jääk 0,00 eurot. Võlgniku nimele käesoleval ajal sõidukeid registreeritud ei ole. Maksu- ja Tolliameti vastuse kohaselt võlgniku ettemaksukontol vahendid puuduvad. Võlgnik ei ole ega ole olnud omanik teistes äriühingutes. Võlgnikule ei kuulu kinnistuid ega ole varasemalt kuulunud. Kättesaadavate andmete põhjal ja võlgniku poolt esitatud võlgade nimekirja kohaselt on ajutine haldur tuvastanud võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas 16 739,74 eurot. Vastavalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt esitatud vastusele ei ole võlgniku suhtes toimumas täitemenetlusi. Ajutine haldur on käesoleval hetkel seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid PankrS § 22 lg 2 p 1 mõistes. Võlgnikul vara sisuliselt puudub. Ajutine haldur hindab, et pankrotimenetluseks vajaminevate täiendavate vahendite suurus võiks olla minimaalselt 3 000,00 eurot. Ajutise halduri hinnangul puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgniku suhtes on käimas likvideerimismenetlus.

Võlgnikul puudub igasugune vara, mille arvelt tegevust jätkata. Võlgnik ei ole ise näidanud huvi majandustegevuse jätkamise ega tervendamise osas. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgnikul on vara väärtuses 147,00 eurot. Samas on võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas 16 739,74 eurot, millest tulenevalt võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi. Võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimalused puuduvad. Võlgnik on selgitustes maksejõuetuse põhjuste kohta märkinud, et võlgnik kasutas juhatuse selgituste põhjal valdavalt võõrtööjõudu, kelle kvalifikatsioon paraku ei vastanud sageli vajalikule tasemele, mistõttu tekkis arvukalt probleeme tähtaegadest kinnipidamisel, samuti kvaliteedis. Viimane tõi kaasa rahalised sanktsioonid tellijatelt ning kahandas usaldust tellijate silmis. Suutmata olukorda parandada, sattus osaühing rahalistesse raskustesse, mida juhatus lahendada ei suutnud ning leidis olevat ainuvõimaliku lahendusena osaühing lõpetada. Likvideerija peab peamiseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks äriplaani ebaõnnestumist, eelkõige ebaõnnestunud personalivalikut. Ajutine haldur nõustub likvideerija seisukohaga, mille kohaselt muutus võlgnik maksejõuetuks hiljemalt 2019 aasta teises pooles, mil võlgniku aktiivne tegevus lõpetati. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutine haldur on läbi vaadanud võlgniku arvelduskonto ja kogunud võlgniku kohta andmeid registritest. Võlgniku arvelduskontolt nähtuvad mitmed sularaha väljavõtmised, kuid tulenevalt puudulikust raamatupidamise dokumentatsioonist ei ole võimalik hinnata nende seotust võlgniku tegevusega ja seda, kas nimetatust võib esineda nõudeid võlgniku juhatuse liikme vastu. Võlgnik on asutatud ilma osakapitali sissemakset tegemata. Vara hulgas ei kajasta võlgnik nõuet osanike vastu lähtudes äriseadustiku §-ist 1401 lg 2. Likvideerija teatel on osakapital on teadaolevalt tasumata. Samas peab likvideerijana nõuet osaniku vastu perspektiivituks, sest isikul on arvukalt võlgnevusi, mille üheks näiteks kohtutäitur Kaire Põlts pöördumine likvideerija poole dividendide väljamakse arestimise osas. Lisaks on isikul teadaolevalt võlgnevus Maksu- ja Tolliametile. Likvideerija märgib veel, et tänases seisus peaks potentsiaalne pankrotipesa algatama osaniku suhtes kohtumenetlust osakapitali sissemakse väljanõudmiseks. Viimane omakorda põhjustab kulutusi ning positiivse kohtuotsuse saamine ei taga pankrotipesale rahaliste vahendite laekumist mõistliku ajaperioodi jooksul. Ajutine haldur nõustub likvideerijaga, et nõude esitamine juhatuse liikme vastu ei ole otstarbekas. Äriregistri väljavõttest nähtub samuti, et osaniku ja juhatuse liikme X Xle kuulule osalus on arestitud nii Tallinna Halduskohtu 21.08.2019 kohtumääruse alusel haldusasjas nr 3-191575 kui ka Kohtutäitur Elin Vilippuse poolt täiteasjas nr 022/2017/2567. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Võlgnik tunnistab pankrotiavalduses ka ise maksejõuetust. Vastavalt PankrS §-ile 31 lg 4 kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Juhul, kui pankrotiavalduse esitanud võlgnik või keegi võlausaldajatest, võlgnik ise või kolmas isik soovib siiski menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Ajutise halduri hinnangul Ametlikes Teadaannetes avaldatavas kuulutuses võiks kohaseks deposiidi summaks pidada 3 000,00 eurot. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning esialgsetel andmetel puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks vähemalt 16 739,74 eurot, kuid vara vaid 147 eurot. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks

„muu asjaolu“. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 04.06.2020 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3 000 eurot hiljemalt 15.06.2020. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku seaduslik esindaja likvideerija Hillar Talts (isikukood: xxx). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 495 eurot, millele lisandub käibemaks 99 eurot, kokku 594 euro ning kinnitada kulutused summas 20 eurot, millele lisandub käibemaks summas 4 eurot, kokku summas 24 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri töötasuks 495 eurot, millele

lisandub käibemaks 99 eurot, kokku 594 euro ning kinnitada kulutused summas 20 eurot, millele lisandub käibemaks summas 4 eurot, kokku summas 24 eurot. Kohus määrab hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu ja kulutused ülejäänud summas tuleb välja mõista võlgnikult. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.