A B avaldus D Bi pärandvara pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: A B (isikukood xxxx, elukoht: xxxx) Avaldaja lepinguline esindaja: Olga Väina (e-post: [email protected]) Võlgnik: D B (isikukood xxxx, suri xxxx). Ajutine pankrotihaldur: [email protected])
Menetlustoiming
Terje
Eipre
(e-post:
Pankrotiavalduse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada D Bi pärandvara pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Vabastada ajutine pankrotihaldur Terje Eipre D Bi pärandvara pankrotimenetluses tema ülesannetest pärast pankrotimenetluse toimingute lõpuleviimist.
3.Määrata ajutisele pankrotihaldurile Terje Eiprele ajutise halduri tasuks 921,60 eurot (koos käibemaksuga) ja pankrotimenetlusega seotud ajutise halduri kulu 35 eurot (koos käibemaksuga).
4.Välja mõista ajutise pankrotihalduri Terje Eipre kasuks D Bi pärandvara arvelt 314,07 eurot.
5.Anda ajutisele pankrotihaldurile Terje Eiprele luba esitada AS-le S taotlus D Bi pärandvarasse kuuluvate osakute rahas väljavõtmiseks ja laekuva raha kandmiseks OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid arvelduskontole nr xxxx AS-s Xxxx.
6.Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Terje Eiprele ajutise halduri tasust 476,40 eurot (koos käibemaksuga) riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu kanda OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid arvelduskontole nr xxxx AS-s Xxxx.
7.Teade pankrotimenetluse raugemise kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8.Toimetada kohtumäärus kätte avaldajale ja ajutisele haldurile.
Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud
1.A B esitas 05.05.2020 avalduse D Bi pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 06.05.2020 määrusega kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas D. Bi pärandvara ajutiseks pankrotihalduriks Terje Eipre.
2.Ajutine haldur esitas 26.05.2020 aruande pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutisele haldurile teadaolevalt koosneb võlgniku ainus vara pensionikontol olevatest osakutest puhasväärtusega 314,07 eurot. Võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 3 124,05 eurot. D. Bi kohustused ületavad tema pärandvara väärtuse. Ajutise halduri hinnangul on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Menetluse raugemise vältimiseks tegi haldur ettepaneku kanda pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 2000 eurot.
3.Harju Maakohtu 01.06.2020 määrusega kohus määras D. B pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot ning summa tasumise tähtpäevaks 11.06.2020. Kohtu määratud tähtajaks raha ei ole kohtu deposiiti tasutud.
4.Harju Maakohtus 05.06.2020 toimunud istungil jäi ajutine haldur aruandes esitatud seisukohtade juurde. Avaldaja jäi esitatud avalduse juurde. Kohtumääruse põhjendused
5.PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
6.Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul osalused äriühingutes, sõidukid ning kinnisvara puudub. Võlgnikul oli S AS-s arvelduskonto xxxx (saldo seisuga 26.05.2020 summas 0,21 eurot) ning arvelduskonto AS-s S xxxx (saldo seisuga 26.05.2020 summas 0,00 eurot). Võlgnikul väärtpaberikonto puudub. Võlgnik omab AS-s S pensionikontot xxxx, osakute arvuga 270,839, puhasväärtusega 1,15963 eurot, kokku 314,07 eurot. Võlgniku ettemaksukonto saldo seisuga 08.04.2020 on 0,00 eurot. Pärandvara väärtuseks on seega halduri hinnangul 314,07 eurot.
7.Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole D. B esitanud Maksu- ja Tolliametile residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioone 2016, 2017 ja 2018 aasta eest ning Maksu- ja Tolliametile ei ole deklareeritud D. Bile väljamaksete tegemist aastatel 2016 kuni 2019. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja 14.05.2020 edastatud registriväljavõtte kohaselt oli võlgniku osas algatatud kümme täitemenetlust. Võlgniku kohustused võlausaldajate ees on ajutisele haldurile teadaolevalt kokku summas 3 124,05 eurot.
8.Vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid täita ajutise halduri hinnangul puudub. Praegusel juhul on halduri hinnangul selge, et võlgnikul puudub igasugune vara ka pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud.
9.Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on surm (D. B tapeti). Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.
10.Asjas kogutud materjalidest nähtub seega, et võlgniku pärandvara ei kata tema kohustusi ja pankrotimenetluse kulusid. Võlgnik on maksejõuetu, võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga.
11.PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu määratud tähtajaks raha kohtu deposiiti tasunud.
12.Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata.
13.PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
14.Ajutine haldur taotles määrata tasu summas 1434,24 eurot (12,45 tundi x 96 eurot ehk 1195,20 eurot, tasule lisandub käibemaks 239,04 eurot) ning pankrotimenetluse kulude hüvitis 35 eurot (koos käibemaksuga). Kohus ei pea põhjendatuks ajutise halduri tasu kokku rohkem kui 8 tunni ulatuses. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 768 eurot (8 x 96 = 768), millele lisandub käibemaks 153,60 eurot, s.o kokku 921,60 eurot. Kohtu arvates on ajutise halduri kulud summas 35 eurot mõistlikud ja vajalikud. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
15.Kohus mõistab osaliselt ajutise halduri tasu välja pärandvara arvelt. Ajutine haldur on kohtule teatanud, et võlgniku varaks on AS-s S pensionikontot xxxx, osakute arvuga 270,839, puhasväärtusega 1,15963 eurot, kokku 314,07 eurot. Kogumispensionide seaduse § 28 lg 1 osakuomaniku surma korral lähevad osakud üle pärijale. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pärijal õigus kanda päritud osakud oma pensionikontole või võtta tagasi käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Kohus annab ajutisele haldurile õiguse osakute võõrandamiseks ja määrab pärandavara (osakute võõrandamisest saadavate vahendite) arvelt ajutisele haldurile täiendavalt tasu
314,07 eurot. Ajutisel pankrotihalduril tuleb esitada AS-le Pensionikeskus taotlus võlgniku pärandvarasse kuuluvate osakute rahas väljavõtmiseks ja laekuva raha kandmiseks büroo arvelduskontole, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb.
16.PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
17.Võlgnikul puuduvad piisavad vahendid ajutise halduri tasu katmiseks. Kohus mõistab ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, so kokku 476,40 eurot välja riigi vahenditest. Hüvitatav summa tuleb kanda büroo arvelduskontole, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb.