Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
9859,18 eurot Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Kostja: A. K. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
kohtuistung 03.06.2025
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu nr XXX alusel põhivõlg 177,77 eurot, viivis põhivõlalt perioodi 14.10.2023-28.07.2025 eest 37,83 eurot ja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu nr XXX alusel põhivõlg 113,80 eurot ja kohtuotsuse päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt 2,56 eurot.
4.Mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed järgmiselt: 13.08.2025 22,76 eurot 13.09.2025 22,76 eurot 13.10.2025 22,76 eurot 13.11.2025 22,76 eurot 13.12.2025 22,76 eurot 13.01.2026 22,76 eurot 13.02.2026 22,76 eurot 13.03.2026 22,76 eurot
5.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis lepingust nr XXX tulenevatelt tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu nr XXX alusel põhivõlg 659,11 eurot ja kohtuotsuse päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt 59,50 eurot.
8.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis lepingust nr XXX tulenevatelt tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu nr XXX alusel põhivõlg 460,92 eurot ja kohtuotsuse päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt 12,43 eurot.
11.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis lepingust nr XXX tulenevatelt tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
12.Jätta rahuldamata hageja põhivõla nõuded 2173,82 euro ulatuses, intressinõuded 435,06 eurot, lepingu haldustasu nõuded 150,89 eurot ja hagis 18.07.2024 seisuga sissenõutavaks arvestatud viivisenõue 885,69 euro ulatuses. 3
13.Jätta hageja menetluskulud 54,49% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 45,51% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.
14.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 610,29 eurot. Jätta kostja kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
15.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni.
16.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, elektronpostiaadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 18.07.2024 hagi kostja vastu ning 17.02.2025 alternatiivse nõude, mis kohus võttis menetlusse. Menetluses on hageja nõuded kostja vastu: 1.1 mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr XXX tulenev tagastamata krediidisumma 820,43 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 41,16 eurot, lepingu haldustasu 31,29 eurot ning viivis 86,65 eurot;
1.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr XXX tulenev tagastamata krediidisumma 897,09 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 49,25 eurot, lepingu haldustasu 19,48 eurot ning viivis 103,53 eurot;
1.3.mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr XXX tulenev tagastamata krediidisumma 1979,83 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 129,13 eurot, lepingu haldustasu 26,92 eurot ning viivis 267,73 eurot;
1.4.mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr XXX tulenev tagastamata krediidisumma 3331,55 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 215,53 eurot, lepingu haldustasu 73,20 eurot ning viivis 452,29 eurot;
1.5.mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 19.07.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis lepingu 1 raames 15,45% tagastamata krediidisummalt aastas, lepingu 2 raames 16,89% tagastamata krediidisummalt aastas, lepingu 3 raames 19,88% tagastamata krediidisummalt aastas ja lepingu 4 raames 19,88% tagastamata krediidisummalt aastas. Alternatiivselt
1.6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed kokku 569,07 eurot, alates 13.03.2025 kokku 25 osamaksega, vastavalt 17.02.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksetele;
1.7.mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis lepingust nr XXX tulenevatelt tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni 4
põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; 1.8 mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed kokku 1803,62 eurot, alates 15.01.2024 kokku 52 osamaksega, vastavalt 17.02.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksetele; 1.9 mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis lepingust nr XXX tulenevatelt tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses;
1.10.mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed kokku 2304,62 eurot, alates 13.02.2025 kokku 30 osamaksega, vastavalt 17.02.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksetele;
1.11.mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis lepingust nr XXX tulenevatelt tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Hageja toob välja, et nõude aluseks on 4 lepingut ning on aluseks olevate asjaolude osas esitanud järgmised selgitused.
2.1.Hageja ja kostja sõlmisid tarbijakrediidilepingu XXX. Hageja andis kostjale laenu 2126 eurot (lep p.1.12), kokkulepitud intressimäär oli 15,45% aastas tagastamata krediidisummalt (lep p.1.20), kostja pidi tasuma igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas (lep p.1.21) ning lepingu sõlmimisel lepingutasu 126 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel (lep p.1.22). Krediidi kulukuse määr lepingus on 32,95% (lep p.1.24).
2.2.Hageja ja kostja sõlmisid tarbijakrediidilepingu XXX. Hageja andis kostjale laenu 1063 eurot (lep p.1.12), intressimäär oli 16,89% aastas tagastamata krediidisummalt, kostja pidi tasuma igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas ja lepingu sõlmimisel lepingutasu 63 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Krediidi kulukuse määr lepingus on 29,23%.
2.3.Hageja ja kostja sõlmisid tarbijakrediidilepingu XXX. Hageja andis kostjale laenu 3721 eurot, intressimäär oli 19,88% aastas tagastamata krediidisummalt, kostja pidi tasuma igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas ning lepingu sõlmimisel lepingutasu 221 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Krediidi kulukuse määr lepingus on 32,95%.
2.3.Hageja ja kostja sõlmisid tarbijakrediidilepingu XXX. Hageja andis kostjale laenu 2020 eurot, intressimäär oli 19,88% aastas tagastamata krediidisummalt, kostja pidi tasuma igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas ja lepingu sõlmimisel lepingutasu 120 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Krediidi kulukuse määr lepingus on 32,96%.
2.4.Hageja selgitab kõigi lepingute osas, et Bondora AS-st laenutaotluse protsessi saab algatada üksnes klient, kes on end autentinud ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga krediidiandja veebilehel. Leping allkirjastatakse digitaalselt selliselt, et klient tuvastatakse kontoga seotud kontakttelefoni numbrile saadetava PIN-koodi abil. See PIN-kood tuleb sisestada krediidiandja kliendiportaalis, pärast seda kui klient on tutvunud laenupakkumise ja lepingueelse infoga ning on otsustanud laenulepingu pakkumisega nõustuda. Asjaolu, et klient nõustub Bondora AS-ga laenulepingut sõlmima ja on selle allkirjastanud, on ka tõendatav lepingu jaluses oleva elektroonilise allkirja infoga, mis sisaldab laenu võtnud kliendi nime, isikukoodi, kliendi poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamisega seotud aeg ja IP-aadressi. Nii laenutaotluse ajal kui ka Bondora iseteeninduses on võimalik laenusaajal tutvuda igal ajal temaga seotud laenulepingu(te)ga, maksegraafikuga, lepingueelse teabega ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega. Pärast poolte vahel sõlmitud laenulepingute allkirjastamist, tasus hageja kostjale 8399,99 eurot kostja märgitud arveldusarvele.
2.5.Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud järgmised väited. 5
XXX: Kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 1500 eurot ja kohustusteks 0 eurot. Samuti esitati hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel (hageja analüüsis laenutaotlusele kolme eelnevat kuud) selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 633,03 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 100 eurot. Hilisemas menetlusdokumendis märkis hageja, et kostjal oli võimalik laenutaotluses märkida ülalpeetavate arvu, hageja on laenulepingu sõlmimisel arvestanud, et kostja maksab regulaarselt elatist ning et hageja lähtus elatisest ja kohustustest G OÜ ees. Kolme kuu jooksul olid kohustused 300 eurot, st igakuine keskmine kohustuse suurus oli 100 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 250 eurot. Kostjal oli võimalik laenutaotluses välja tuua tema igakuised kulutused elamisele ja baasvajadustele (st üür, kommunaalid, elekter, sideteenused). Kostja laenutaotluses ei toonud neid välja, seega hageja arvestas 30% kostja sissetulekust elamiskuludeks, minimaalselt 250 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal oli avalikustatud maksehäireid, kuid need olid lõpetatud kuus kuud kuni üks aasta enne laenutaotluse esitamist. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 172,4 eurot. XXX: Kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 1500 eurot ja kohustusteks 0 eurot. Samuti esitati hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 1210,67 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 185,01 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 363 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal oli avalikustatud maksehäireid, kuid need olid lõpetatud üks kuni kaks aastat enne laenutaotluse esitamist. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 522,77. Hilisemas menetlusdokumendis märgib hageja, et kostja igakuised kohustused olid 185,01 eurot, millele lisandus 110 eurot kohustusi Bondora ees (kokku 295,01 eurot), lisaks hagejale oli kostja regulaarseteks kohustusteks elatis ning samuti oli tal regulaarne kohustus I ees. XXX: Kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 1500 eurot ja kohustusteks 0 eurot. Samuti esitati hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 1450,67 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 238,02 eurot. Hilisemas menetlusdokumendis märkis hageja, et kostja igakuised kohustused olid 238,02 eurot, millele lisandus 140 eurot kohustusi Bondora ees (kokku 378,02 eurot), lisaks oli kostja regulaarseteks kohustusteks elatis ning samuti oli tal regulaarne kohustus I ees. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 435 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal oli avalikustatud maksehäireid, kuid need olid lõpetatud üks kuni kaks aastat enne laenutaotluse esitamist Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 526,91 eurot. XXX: Kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 1600 eurot ja kohustusteks 0 eurot. Samuti esitati hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 1280,10 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 535,12 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 384 eurot. Hilisemas menetlusdokumendis märkis hageja, et kostja igakuised kohustused olid 535,12 eurot, millele lisandus igakuine kohustus summas 300 eurot Bondora ees (kokku 835,12 eurot), lisaks oli kostja regulaarseteks kohustusteks elatis ning samuti oli tal regulaarne kohustus I ja E ees. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal oli avalikustatud maksehäireid, kuid need olid lõpetatud rohkem kui kaks aastat enne laenutaotluse esitamist. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 0,87 eurot
2.6.Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja (korduvalt) rikkus. Sellest tulenevalt alustas hageja võlgnevuse sissenõudmise menetlust ning edastas kostjale mh kirjalikke teatisi kokkulepitud maksekohustuse täitmiseks ja meelde tuletamiseks. Hageja hoiatas 17.10.2023 saadetud teatisega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Hageja ütles 17.11.2023 saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles.
6
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Menetlusse võtmise määrused on kostjale Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud ning saadetud ka kostja e-postiaadressile. Kostjale oli antud tähtaeg hagile vastamiseks, kostja hagile vastanud ei ole. Kohtuistungist 03.06.2025 võttis osa hageja. Kostja ei teatanud kohtuistungile ilmumata jätmisest. Kohus ei pidanud perspektiivikaks, et kostja ka järgmisel korral ilmuks, kui istung edasi lükata. Seetõttu vaatas kohus asja sisuliselt läbi kostja osavõtuta. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 403 4 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
4.Kas leping on sõlmitud ja krediit tarbija kasutusse antud
4.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Hageja peab hagi nõude alusena tõendama, et tarbija on teinud VÕS § 404 kohase (st vastavas vormis ja sisuga) tahteavalduse ning krediidiandja andis tarbijale lepingudokumendi püsival andmekandjal. See, kas leping on sõlmitud, on õiguslik hinnang. Pooled peavad kohtu ette tooma faktiväited tahteavalduste tegemise kohta, mille pinnalt kohus saab anda hinnangu, kas leping on sõlmitud. Lepingu kehtivust hindab kohus omal algatusel, st kohus peab kontrollima, ega tarbijakrediidileping ei ole näiteks vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine.
4.2.Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks olevad tarbijakrediidilepingud pdf failidena (dtl 23, 53, 115 ja 84). Hageja selgitustest nähtub, et Bondora laenulepingute puhul toimub autentimine tugeva isikutuvastusvahendiga, aga allkirjastamine käib telefoninumbrile SMSiga saadetava pin-koodi sisestamisega kliendiportaalis, kuhu tarbija on end autentinud tugeva autentimisvahendiga. Hagejast võib aru saada nii, et SMS-ga saadetud pin-koodi sisestamisel automaatselt lisatakse lepingu faili isiku nimi, isikukood, ajamärge, IP-aadress. Kohus tuvastas esitatud dokumentidest, et
laenulepingul XXX on hageja viidatud kinnitusena kostja nimi, isikukood, kuupäev 14.10.2021 kl 13:44 ja IP-aadress; lepingul nr XXX on kostja nimi, isikukood, kuupäev 21.04.2022 kl 8:26 ja IP-aadress; lepingul nr XXX on kostja nimi, isikukood, kuupäev 20.08.2022 kl 16:06 ja IP-aadress; lepingul nr XXX on kostja nimi, isikukood, kuupäev 02.06.2023 kl 18:25 ja IP-aadress.
Kõigil lepingutel on sama kuupäevaga ka hageja nimi, registrikood ning IP-aadress. Kohtule esitatud pdf failidel endal ei ole juures mingeid andmeid, mille alusel saaks tuvastada seda, mida hageja on eeltoodud allkirja andmise viisi kohta selgitanud. Kohus kontrollis hageja 7
esitatud lepingudokumenti, milles hageja väitel on kostja elektrooniline allkiri, Acrobat Reader ja DigiDoc tarkvaradega, kumbki ei tuvastanud failist elektroonilist allkirja, mille sertifikaadi kehtivust oleks võimalik valideerida. Elektroonilise allkirja olemasolu ei võrdu ka TsÜS § 80 mõttes elektroonilise vorminõudega. TsÜS § 80 lg 3 tuleneb, millistele nõuetele vastava allkirjaga dokumendi saab lugeda selle sätte tähenduses elektroonilises vormis sõlmituks. Vastavalt eIDAS-määrusele on kvalifitseeritud e-allkiri võrdväärne omakäelise allkirjaga (art 25 lg 2). Kuna määrus on vahetult kohaldatav, ei ole liikmesriigi õigusaktis võimalik omakäelise allkirjaga võrdväärse elektroonilise allkirjana määratleda elektroonilist allkirja, mis ei vasta eIDAS-määruses kvalifitseeritud e-allkirjale sätestatud nõuetele. Sellest tulenevalt on selge, et TsÜS § 80 lg 1 mõttes kirjaliku vormiga võrdne elektrooniline vorm on üksnes kvalifitseeritud eallkirjaga (nagu Eesti digiallkiri) kinnitatu. TsÜS § 80 lg 1 võrdsustab elektroonilise vormi kirjaliku vormiga reservatsiooniga, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kirjalik vorm aga eeldab omakäelist allkirja ning sellega on eIDAS määruse kohaselt võrdsustatud üksnes kõige kõrgema tasemega e-allkiri. Muu kui kvalifitseeritud e-allkirjaga kinnitatud (st madalama tasemega e-allkirja) tehingu puhul on kindlasti täidetud kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi nõue, mille puhul lähtuvalt TsÜS §-st 79 peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taas esitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Seega isegi kui hageja esitatud lepingudokumendis on tegemist kostja e-allkirjaga, ei ole kohtu hinnangul tegemist kvalifitseeritud e-allkirjaga eIDAS artikli 3 lõike 12 mõttes. Kuid nagu märgitud, saab ka eIDAS määrusele mitte vastava elektroonilise allkirja puhul leping olla sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hageja poolt esile toodud väidetaval elektroonilisel allkirjal on seega kostja tahteavalduse tegemise tõendamise roll. Tuginedes hageja esitatud selgitustele elektroonilise allkirja loomise protsessi kohta loeb kohus tõendatuks, et kostja on teinud kinnituses märgitud ajal tahteavaldused laenude saamiseks ning tahteavalduse sisuks on lepingudokumentide sisu. Küll aga on kinnitus üksnes failil, mis sisaldab laenulepingu eritingimusi, laenulepingu üldtingimusi ning maksegraafikut. Kohtule esitatud lepingueelse teabe ja Euroopa tarbijakrediidi teabelehel kostja kinnitust ei ole. Vastuseks kohtu küsimustele selgitas hageja, et nii laenutaotluse ajal kui ka Bondora iseteeninduses on võimalik laenusaajal tutvuda igal ajal temaga seotud laenulepingu(te)ga, maksegraafikuga, lepingueelse teabega ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega. Hageja esitas ka ekraani kuvatõmmised (dtl 200, 201, näidised, mitte nõude aluseks olevate lepingute kohta), tõendamaks, et laenu taotlemisel Bondora iseteeninduses kuvatakse lepingudokumendid failidena ning et hiljem on lepingudokumendid samuti failidena sealt allalaetavad.
4.3.Hageja on ka tõendanud, et laenud on kostjale välja makstud järgmiselt:
XXX alusel 2000 eurot 14.10.2021 (dtl 137); XXX alusel 999,99 eurot 21.04.2022 (dtl 138); XXX alusel 3500 eurot 20.08.2022 (dtl 140); XXX alusel 1900 eurot 02.06.2023 (dtl 139).
4.4.Krediidi kulukuse maksimaalne määr oli
14.10.2021 56,04% (hageja esitatud lepingus nr XXX 32,95%) 21.04.2022 50,85% (hageja esitatud lepingus nr XXX 29,23%) 20.08.2022 48,90% (hageja esitatud lepingus nr XXX 32,95%) 02.06.2023 45,93% (hageja esitatud lepingus nr XXX 32,96%)
Kohus kontrollis lepingu tagasimaksegraafiku alusel ning võttes arvesse lepingutasu ning seda, et 8
tingimuste kohaselt sisaldus haldustasu eritingimustes nimetatud kuumakse summas ja seda tasutakse kord kuus eritingimustes ette nähtud kuumaksete tasumise tähtpäeval. Kohus ei tuvastanud et krediidi kulukuse maksimaalse määr määra ületamist.
4.5.Kohus on seega tuvastanud, et kostja on teinud tahteavaldused nõude aluseks olevate lepingute sõlmimiseks, lepingud on nõutud vormis (sh on kostja saanud lepingudokumendid püsival andmekandjal), lepingud sisaldasid seadusega nõutud andmeid ning laenud (v.a lepingutasu ulatuses) on välja makstud.
5.Vastutustundliku laenamise kohustus
5.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
5.2.Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud kohtuotsuse punktis
2.5.toodud väited. Lisaks selgitas hageja esitatud tõendite kohta, et laenutaotluses kostja esitatud info on näha krediiditoimiku alamlehelt „Loan Applications and Contracts“, veergudes E-O. Veerg E - kostja elukoha tüüp (üürikorter); Veerg F - perekonnaseis Veerg G - ülalpeetavate arv Veerg H - haridus (keskharidus); Veerg I - tööandja; Veerg J - tööstaaž (kuni 1a, 1-5a, rohkem kui 5a); 9
Veerg L - kostja märgitud sissetulek; Veerg M - kostja märgitud igakuised kohustused; Veerg O - kostja deklareeritud elamiskulud. Kohus märgib, et hageja võimaldas taotlust täita selliselt, et andmevälju sai tühjaks jätta (täitmata andmeväljad „ülalpeetavad“ ja „elamiskulud“). Kohus märgib, et taotluse pooleldi täidetult esitamise võimaldamine on olnud hageja enda valik, sest tehnoloogiliselt on võimalik muuta andmete sisestamine möödapääsmatuks. Samal lehel on ka andmed laenutaotluse rahuldamise kohta ning järgmised andmeväljad: maksevõime analüüsis kasutatud sissetulek: 633,03, maksevõime analüüsis arvestatud kohustused koos vaba raha puhvriga: 100, maksevõime analüüsis kasutatavad elamiskulud: 250, kehtivate Bondora laenude kuumaksed: 0, uue laenu kuumakse 110,63, vaba raha: 172,4, vaba raha arvutuskäik: 633.03-100-250-110.63. Sellega haakuvad väited esitas hageja ka algses hagis. Hilisemas menetlusdokumendis, pärast seda, kui kohus oli viidanud võimalikele puudustele vastutustundliku laenamise kohustuse täitmisel (dtl 181), esitas hageja täiendavalt väited, et võttis laenu andmise eel arvesse ka seda, et kostja maksis elatist. Hageja selgitas täiendavalt, et kohustused, millega hageja on arvestanud laenulepingu sõlmimisel, on välja toodud alamlehel Bank Statement details. Veerus "B" on näha laenulepingu numbrit, mille järel on välja toodud sissetuleku ja väljamineku tüüp ning summa. Hageja selgitas, et võttis aluseks kolme kuu andmed. Hageja viidatud lehel tõendis on lepingu nr XXX kohta tõesti kaks elatise kirjet (ühes kuus 100 eurot ja teises 150) ning ühes kuus makse G OÜ-le 50 eurot. Sissetulekuna on samal lehel märgitud palk ettevõttest OÜ V ühes kuus 600 eurot ja teises kuus 700 eurot. Istungil selgitas hageja täiendavalt, et aluseks võetud kolme kuu keskmine sissetulek saadi siiski mitte nende kahe kuu alusel, vaid pensioniregistri päringu vastuste alusel. Kohtu hinnangul hageja küll märgendas elatise ja ühe finantskohustuse, ent kokku arvestas nad siiski 100 eurona kuus, kuigi ilmselgelt üks oli 50 eurot kuus ning teine 100-150 eurot kuus. Samuti selgitas hageja, et krediiditoimiku alamlehelt „Bank Statement“ (avaneb toimikus üksnes alla laadides) on leht „Bank statement“. nähtuvad kostja esitatud pangakonto väljavõtted järgnevalt: XXX - read 2 kuni 992 XXX - read 993 kuni 2581 XXX - read 2582 kuni 4567 XXX - read 13409 kuni 13854 Read 2 kuni 992 on kohtule arusaadavalt ühe aasta pikkuse perioodi kohta (kirjed on kuupäevaliselt läbisegi). Et hageja otsustas tugineda vaid kolmele viimasele kuule, oli hageja enda otsus, mida ei väära asjaolu, et tal olid kogud ja seega teada ajaolud, mis nähtusid ühe aasta konto väljavõttest. Hageja esindaja ei teadnud istungil selgitada, mis põhjusel hageja kogub konto väljavõtte aasta kohta, kuid analüüsi aluseks võtab vaid kolm kuud. Hageja väitel olid kostjal laenutaotluse esitamise ajal avalikustatud maksehäireid, kuid need olid lõpetatud kuus kuud kuni üks aasta enne laenutaotluse esitamist. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, kuidas seda kontrolliti. Isegi kui arvestada hageja esitatud krediiditoimikus lehel „external data queries“ krediidiinfo päringu rida, siis päringu vastus ei ole inimloetav. Konto väljavõttelt aga nähtuvad pidevad võlgnevuse katmised kontolt ning oma kontode (kontole lõpuga 9001) vahelised maksed. Kohus märgib, et ka G on inkasso, mitte krediidiandja. Kohus küsis hagejalt, kas hageja kogus kõikide kostja kontode väljavõtted ning kui ei, siis mis põhjusel ei kogunud, arvestades, et esitatud konto väljavõttelt on näha, et kostja tegi makseid enda kontode vahel). Hageja vastas, et laenulepingu sõlmimisel on laenutaotlejal võimalik esitada mitme pangakonto väljavõte, täiendavat väljavõtet hageja küsinud ei ole. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et hageja ei selgitanud välja kostja võlgnevusi, arvestas 10
teadaolevad kohustused väiksemana, kui need konto väljavõttelt nähtusid. Elamiskuludeks arvestas hageja enda väitel 30% kostja palgast, minimaalselt 250 eurot. Samas ei selgitanud hageja välja, kas ja kui palju pidi kostja maksma igakuiselt üüri, arvestades, et kostja oli laenutaotlusse märkinud, et elab üürikorteris ning aadressiks Tallinnas asuva korteri. Hageja ei ole selgitanud, kuidas Tallinnas üürikorteris elades on võimalik kuus hakkama saada 250 euroga, mis peaks katma eluasemekulud (sh kommunaalkulud), sidekulud, elementaarsed transpordikulud, toidu- jm kulud. Hageja poolt kogutud konto väljavõttest nähtub, et näiteks T AS-le tasus kostja 160 eurot kuus (lisaks veel ka teine T AS arve teise 18-36 eurot kuus), E AS-le 12,42 eurot kuus. Konto väljavõttelt nähtub, et näiteks 2021. a septembris olid kostja muud kulud (peale elatise, makse G OÜ-le, T AS ja kindlustusmaksete) kokku 455,38 eurot. Seega jättis hageja arvesse võtmata ka konto väljavõttelt nähtuva igakuise finantskohustuse 160 eurot T AS ees ning ilmselgelt alahindas kostja igakuiseid muid kulusid. Kohus märgib, et krediidiandjad saavad majandamiskulude osas kohaldada üldkohaldatavat määra, ent seda juhul, kui see on asjakohane. St krediidiandjal lasub siiski kohustus hinnata, kas üldkohaldatav määr vastava tarbija puhul ka adekvaatne on. Vastasel juhul taandataks vastutustundliku laenamine teoreetilistele arvutustele, mis aga ei taga konkreetse tarbija majandusliku seisundi adekvaatset hindamist. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et hageja rikkus lepingu nr XXX sõlmimisel vastutustundliku laenamise kohustust.
5.4.Enne laenulepingu XXX sõlmimist 2022. a aprillis tuvastas hageja enda sõnul konto väljavõttelt kostja igakuise sissetuleku 1210,67 eurot ja igakuised kohustused 185,01 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 363 eurot. Esitatud krediiditoimiku lehel „Loan Applications and contracts“ toodu haakub nende väidetega. Hilisemas menetlusdokumendis märgib hageja, et kostja igakuised kohustused olid 185,01 eurot, millele lisandus 110 eurot kohustusi Bondora ees (kokku 295,01 eurot), lisaks hagejale oli kostja regulaarseteks kohustusteks elatis ning samuti oli tal regulaarne kohustus I ees. Krediiditoimiku lehel „Bank Statement details“ on hageja tõepoolest selle lepingu numbri juures märkinud ka I maksed ja elatis 150 eurot kuus. Kohus märgib, et tõendist nähtub, et I laenu võttis kostja märtsis, tegemist oli krediidikonto lepinguga (krediidikonto lepingu nr 5374316). Algselt sai 1000 eurot, seejärel aprillis veel 410 eurot. Igakuise tagasimakse kohustuslik suurus on teadmata, hageja ise on viidatud lehel välja toonud tagasimaksed aprillis 65,67 eurot ja juunis 45,76 eurot. Kuid konto väljavõttelt nähtub, et jätkuvalt on tehtud makse ka G OÜ-le (praeguse ärinimega G OÜ, tegeleb võlgade sissenõudmisega) 49,71 eurot ning kohtutäiturile elatisevõla katteks. Lisaks nähtub konto väljavõttelt, et kostja tegi makseid enda kontode vahel ning kontolt on pidevalt tehtud makseid teisel kontol (konto nr lõpuga 9001) võlgnevuse katmiseks. Hageja on laenutaotluse juures teinud „vaba raha“ arvutuse: 1210.67 (palk) - 295.01 (kohustused) -363 (majandamiskulud)-29.89 (uue laenu kuumakse). Kohus on seisukohal, et nii nagu ka eelmise lepingu puhul, jättis ka selle lepingu sõlmimise eel hageja kostja finantskohustused ja võlad adekvaatselt välja selgitamata ja arvesse võtmata. Isegi kui arvestada ainuüksi teadaolevate kohustustega 110 (Bondora eelmise laenu tagasimakse) + 150 (elatis) + 49 (G) + 65 (I) = oleks kokku 374 eurot. Lisaks tasus kostja jätkuvalt ka igakuiselt T AS-le 81-102 eurot. Püsikuludest nähtusid jätkuvalt ka SE-le 14,14 -29 eurot, T AS-le teise arve alusel ca 16 eurot. Kostja elamiskuludeks on hageja enda sõnul arvestanud 363 eurot. Esitatud konto väljavõttelt nähtuvalt on kostja aga näiteks 2022. märtsis kulutanud lisaks eeltoodud kohustustele 1831,75 eurot (palka sai kostja märtsis seejuures 1064 eurot). Teadmata on, kui palju ja milliseid finantskohustusi kostjal oli, sest kogutud on üksnes ühe konto 11
väljavõte. Ilmselgelt oli ka kostjal jätkuvalt probleeme kohustuste täitmisega, millele viitavad ka pidev võlgnevuse katmine. Kostja kulutas selgelt ja oluliselt rohkem, kui oli tema sissetulek. Selleks võttis ta järjest laene juurde. Nii ka hageja andis kostjale selles olukorras laenu 1063 eurot, millega lisandus igakuine finantskohustus 29,90 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise kohustust ka teise laenu andmisel.
5.5.Neli kuud hiljem, 2022. a augustis, andis hageja kostjale veel laenu 3721 eurot. Hageja arvestas kostja igakuiseks sissetulekuks on 1450,67 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 238,02 eurot. Hilisemas menetlusdokumendis märkis hageja, et kostja igakuised kohustused olid 238,02 eurot, millele lisandus 140 eurot kohustusi Bodnora ees (kokku 378,02 eurot), kostja regulaarseteks kohustusteks oli elatis ning samuti oli tal regulaarne kohustus I ees. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 435 eurot. Hageja on laenutaotluse juures teinud „vaba raha“ arvutuse 1450.67-378.02-435-110.74. Esitatud konto väljavõtte kirjetest nähtub, et kirjed on kahe konto kohta, sh konto, millele kaeti võlgnevusi (lõpuga 9001). Jätkuvalt tasus G OÜ-le, T AS-le 102 (+igakuine teine arve), jätkusid võlgnevuse katmised teisele kontole ja ülekanded teisele kontole. Konto väljavõttest nähtub, et kostja sai aprillis palka 1328 eurot, võttis kahelt erinevalt krediidiandjalt (I ja Bondora) laenu kokku 1200 eurot ning kuu lõpuks oli tal kontol raha 2,49 eurot. Seejärel sai ta kuni järgmise palgapäevani erinevatelt eraisikutelt ülekandeid (summades 540 eurot), sh selgitusega „help“. Mais sai kostja palka 1568 eurot, juunis 1544 eurot, juulis 1368 eurot, võttis laenu 359 eurot, ning enne järgmist palgapäeva oli tema konto miinuses 36 sendiga. Kostja kulud igas kuus olid aga üle 2000 euro kuus.
5.6.2023. a juunis andis hageja kostjale veel 2020 eurot laenu. Hageja lähtus sellest, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 1280,10 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 535,12 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 384 eurot. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 0,87 eur. Hilisemas menetlusdokumendis märkis hageja, et kostja igakuised kohustused olid 535,12 eurot, millele lisandus igakuine kohustus summas 300 eurot Bondora ees (kokku 835,12 eurot), kostja regulaarseteks kohustusteks oli elatis ning samuti oli tal regulaarne kohustus I ja E ees. Hageja väidetud konto väljavõte on vaid ühe konto kohta (ei ole konto lõpuga 9001 väljavõtet). Kogutud väljavõttest nähtub, et märtsis 2023 võttis kostja juba kahelt krediidikontolt (E AS ja I) raha juurde, kokku 1166,99 eurot. Kulud olid märtsis (koos laenu tagasimaksetega) 3072,83 eurot. Palka sai kostja märtsis 1232,09 eurot. Hagejale teadaolevate andmete põhjal ei saanud hagejal kohtu hinnangul tekkida mõistlikku usku sellesse, et kostja suudab pikas perspektiivis võetud kohustusi täita, kui kostja igakuised kulud olid püsivalt sissetulekust oluliselt suuremad ning kulud ei vähenenud. Lühiajalisel suudavad sellised järjest uusi tarbimislaene võtvad tarbijad uute laenude arvelt vanu laene mõnda aega tasuda, ent varem või hiljem ei ole laenud kogumis tarbijale enam jõukohased. Käesolev juhtum on ehe näide sellisest laenamisest. Kohus leiab seega, et krediidiandja ei hinnanud adekvaatselt kostja kulutusi, kohustusi ja laenuvõtmisharjumusi ning rikkus seeläbi vastutustundliku laenamise kohustust.
6.Põhivõla nõue
6.1.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda jätkuvalt intressi VÕS § 94 sätestatud määras, kuid mitte muid tasusid. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse ja tagasimaksed uuesti määranud. Hageja märgib, et on nõude ümberarvestamisel on hageja loobunud intressist, st arvestanud intressimääraks 0%. Laenulepingud on hageja väitel üles öeldud 17.11.2023. 12
Hageja selgitab, et kostja on teinud hagejale oma kohustuste katteks viimase osamakse 11.08.2023, st perioodil 2023.a august kuni 2025.a. veebruar ei ole kostja kordagi tasunud ühtegi lepingujärgset osamakset. Hagejal on alust karta, et kostja ei pruugi täita tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt. Seetõttu taotleb kohus mõista kostjalt otsusega välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad uuesti määratud tagasimaksed.
6.2.Hageja väitel pidi laenulepingu XXX viimane osamakse pidi toimuma 13.10.2023, st leping on lõppenud (kohus märgib, et hageja esitatud maksegraafikus dtl 35 on viimase osamakse tähtaeg 13.10.2023). XXX katteks on kostja hageja väitel kokku makseid teinud 1822,23 eurot, seega põhivõla jääk on 177,77 eurot ning see on sissenõutavaks muutunud alates laenulepingu lõppemisele järgnevast päevast (14.10.2023). Samuti taotleb hageja seadusjärgse viivise väljamõistmist 14.10.2023 17.02.2025 summas 29,22 eurot ning alates 18.02.2025 edasiulatuva viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude ning mõistab kostjalt XXX ja VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 403 4 lg 7 alusel välja põhivõla 177,77 eurot ja viivise alates 15.10.2023 kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgses määras.
6.3.Hageja on esitanud lepingu nr XXX ümberarvestuse: lepingu katteks on kostja kokku tasunud 430,93 eurot ning põhivõla jääk on seega 569,07 eurot. 13.11.2024 osamakse tasutud osaliselt, 2024.a detsembri, 2025.a jaanuari ja veebruari osamakse tasumata. Seega alates 13.03.2025 oleks kuni laenulepingu lõppemiseni (13.04.2027) kokku 25 osamakset, igakuine osamakse 569,07/25 = 22,7628 eurot. Välja maksti lepingu alusel 999,99 eurot (hageja on ümberarvestuses arvestanud 1000 euroga). Hageja esitatud ümberarvestuses (dtl alates 191) on märgitud, mis kuupäeval mis summad laekusid ning et kokku on kostja tagasimakseid teinud 430,93 eurot. Seega on kostjal laenuks saadud summas tagastamata 569,07 eurot. Hageja on lepingus toodud põhiosamaksete tulba alusel arvestanud kõik tasutu selle katteks. Selle alusel hageja loeb, et täielikult on tasutud kuni 13.10.2024 osamaksed. Võla jäägile (569,07 eurole) on hageja tagasimaksed uuesti määranud selliselt, et jaganud võla summa 25 võrdseks osamakseks alates 13.03.2025 kuni 13.03.2027 ning intressi pole arvestanud. Tagasimaksete periood tuleb mõnevõrra lühem seetõttu, et algse maksegraafiku järgsed tagasimaksed hõlmasid ka lepingutasu, mida kostja ei võlgne. Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude ning mõistab kostjalt välja lepingu nr XXX ja VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 403 4 lg 7 alusel 569,07 eurot, vastavalt uuesti määratud tagasimaksete graafikule.
6.4.Hageja esitatud ümberarvestus (dtl 189): XXX - nõude jääk summas 1803,62 eurot. 15.10.2023 tasutud osaliselt 14,65 eurot, st alates 2024.a jaanuarist oleks ülesütlemine olnud kehtiv. Seega alates 15.01.2024 oleks kuni laenulepingu lõppemiseni (15.05.2028) kokku 52 osamakset, igakuine osamakse 1803,62/34,685 eurot. Välja maksti lepingu alusel 3500 eurot. Hageja esitatud ümberarvestuses (dtl alates 191) on märgitud, mis kuupäeval mis summad laekusid ning et kokku on kostja tagasimakseid teinud 1195,38 eurot. Seega on kostjal laenuks saadud summas tagastamata 2304,62 eurot. Hageja on lepingus toodud põhiosamaksete tulba alusel arvestanud kõik tasutu selle katteks. Selle alusel hageja loeb, et täielikult on tasutud kuni 14.10.2024 osamaksed. Võla jäägile (2304,62 eurole) on hageja tagasimaksed uuesti määranud selliselt, et jaganud võla summa 52 võrdseks osamakseks alates 15.01.2024 kuni 15.04.2028 ning intressi pole arvestanud. Tagasimaksete periood tuleb mõnevõrra lühem seetõttu, et algse maksegraafiku järgsed tagasimaksed hõlmasid ka lepingutasu, mida kostja ei võlgne. Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude ning mõistab kostjalt välja lepingu nr XXX ja VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 403 4 lg 7 alusel 2304,62 eurot, vastavalt uuesti määratud tagasimaksete graafikule.
Ülesütlemine kehtiv alates 2025.a veebruarist, seega 13.02.2025 oleks kuni laenulepingu lõppemiseni (13.08.2027) kokku 30 osamakset, igakuine osamakse 2304,62/30 = 76,82 eurot. Välja maksti lepingu alusel 1900 eurot. Hageja esitatud ümberarvestuses (dtl alates 191) on märgitud, mis kuupäeval mis summad laekusid ning et kokku on kostja tagasimakseid teinud 96,38 eurot. Seega on kostjal laenuks saadud summast tagastamata 1803,62 eurot. Hageja on lepingus toodud põhiosamaksete tulba alusel arvestanud kõik tasutu selle katteks. Selle alusel hageja loeb, et täielikult on tasutud kuni 15.09.2023 osamaksed. Võla jäägile (1803,62 eurole) on hageja tagasimaksed uuesti määranud selliselt, et jaganud võla summa 30 võrdseks osamakseks alates 13.02.2025 kuni 13.07.2027 ning intressi pole arvestanud. Tagasimaksete periood tuleb mõnevõrra lühem seetõttu, et algse maksegraafiku järgsed tagasimaksed hõlmasid ka lepingutasu, mida kostja ei võlgne. Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude ning mõistab kostjalt välja lepingu nr XXX ja VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 403 4 lg 7 alusel 1803,62 eurot, vastavalt uuesti määratud tagasimaksete graafikule.
6.6.Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud ja tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt tagasimaksetelt ka viivist seadusjärgses määras. Kohus rahuldab viivisenõude VÕS § 101 lg 1 punkti 6, § 108 ja § 113 lg 1 alusel. Seadusejärgne viivise määr 14.10.2023-31.12.2023 oli 12% aastas; 01.01.2024-30.06.2024 oli 12,5% aastas; 01.07.2024 - 31.12.2024 oli 12,25% aastas; 01.01.2025-30.06.2025 oli 11,15% aastas ja alates 01.07.2025 on 10,15% aastas. Lepingu nr XXX alusel põhivõlalt 177,77 eurot arvestatud viivis perioodi 14.10.2023-28.07.2025 eest on 37,83 eurot. Kohus mõistab välja ka viivise põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lepingu nr XXX alusel muutusid tagasimaksed sissenõutavaks ja tuli viivist arvestada seadusjärgses määras järgmiselt: alates 14.03.2025 (st maksetähtpäevale järgnevast päevast) – 13.04.2025 oli võlgnevus 22,76 eurot; viivis 0,22 eurot; 14.04.2025-13.05.2025 võlg 2 x 22,76 = 45,52 eurot, viivis 0,42 eurot; 14.05.2025-13.06.2025 võlg 3 x 22,76 = 68,28 eurot; viivis 0,65 eurot; 14.06.2025-13.07.2025 võlg 4 x 22,76 = 91,04 eurot; viivis 0,80 eurot; 14.07.2025-28.07.2025 võlg 5 x 22,76 = 113,80 eurot; viivis 0,47 eurot. Kokku mõistab kohus välja lepingu nr XXX alusel põhivõlalt 113,80 eurot arvestatud viivise 2,56 eurot. Kohus mõistab välja ka viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lepingu nr XXX alusel muutusid tagasimaksed sissenõutavaks ja tuli viivist arvestada seadusjärgses määras järgmiselt: Alates 16.01.2024 (st maksetähtpäevale järgnevast päevast) – 15.02.2024 oli võlgnevus 34,69 eurot; viivis 0,37 eurot; 16.02.2024-15.03.2024 võlg 2 x 34,69 = 69,38 eurot, viivis 0,69 eurot; 16.03.2024-15.04.2024 võlg 3 x 34,69 = 104,07 eurot; viivis 1,10 eurot; 16.04.2024-15.05.2024 võlg 4 x 34,69 = 138,76 eurot; viivis 1,42 eurot; 16.05.2024-15.06.2024 võlg 5 x 34,69 = 173,45 eurot; viivis 1,84 eurot; 16.06.2024-15.07.2024 võlg 6 x 34,69 = 208,14 eurot, viivis 2,11 eurot; 16.07.2024-15.08.2024 võlg 7 x 34,69 = 242,83 eurot; viivis 2,52 eurot; 16.08.2024-15.09.2024 võlg 8 x 34,69 = 277,52 eurot; viivis 2,88 eurot; 16.09.2024-15.10.2024 võlg 9 x 34,69 = 312,21 eurot; viivis 3,13 eurot; 16.10.2024-15.11.2024 võlg 10 x 34,69 = 346,90 eurot; viivis 3,60 eurot; 16.11.2024-15.12.2024 võlg 11 x 34,69 = 381,59 eurot; viivis 3,83 eurot; 16.12.2024-15.01.2025 võlg 12 x 34,69 = 416,28 eurot; viivis 4,14 eurot; 14
16.01.2025-15.02.2025 võlg 13 x 34,69 = 450,97 eurot; viivis 4,27 eurot; 16.02.2025-15.03.2025 võlg 14 x 34,69 = 485,66 eurot; viivis 4,15 eurot; 16.03.2025-15.04.2025 võlg 15 x 34,69 = 520,35 eurot; viivis 4,93 eurot; 16.04.2025-15.05.2025 võlg 16 x 34,69 = 555,04 eurot; viivis 5,09 eurot; 16.05.2025-15.06.2025 võlg 17 x 34,69 = 589,73 eurot; viivis 5,58 eurot; 16.06.2025-15.07.2025 võlg 18 x 34,69 = 624,42 eurot; viivis 5,47 eurot; 16.07.2025-28.07.2025 võlg 19 x 34,69 = 659,11 eurot; viivis 2,38 eurot. Kokku mõistab kohus välja lepingu nr XXX alusel põhivõlalt 659,11 eurot arvestatud viivise 59,50 eurot. Kohus mõistab välja ka viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lepingu nr XXX alusel muutusid tagasimaksed sissenõutavaks ja tuli viivist arvestada seadusjärgses määras järgmiselt: Alates 14.02.2025 (st maksetähtpäevale järgnevast päevast) – 13.03.2025 oli võlgnevus 76,82 eurot; viivis 0,66 eurot; 14.03.2025-13.04.2025 võlg 2 x 76,82 = 153,64 eurot; viivis 1,45 eurot; 14.04.2025-13.05.2025 võlg 3 x 76,82 = 230,46 eurot; viivis 2,11 eurot; 14.05.2025-13.06.2025 võlg 4 x 76,82 = 307,28 eurot; viivis 2,91 eurot; 14.06.2025-13.07.2025 võlg 5 x 76,82 = 384,10 eurot; viivis 3,38 eurot; 14.07.2025-28.07.2025 võlg 6 x 76,82 = 460,92 eurot; viivis 1,92 eurot. Kokku mõistab kohus välja lepingu nr XXX alusel põhivõlalt 460,92 eurot arvestatud viivise 12,43 eurot. Kohus mõistab välja ka viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Menetluskulud ja kohtuotsuse kättetoimetamine
7.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahend asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu summas 770 eurot ja hageja õigusabikulud 480 eurot ilma käibemaksuta. Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 20.06.2025. Hageja on hagilt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasunud riigilõivu 770 eurot vastavalt hagihinnale. Kohus peab hageja tasutud riigilõivu 770 eurot vajalikuks menetluskuluks. Hageja teatas kohtule 14.07.2025 lepingulise esindaja vahetumisest. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 120 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, 15
millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, p 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid. Kohus on seisukohal, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, ei ole esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul põhjendatud. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul, sõltuvalt käibemaksu suurusest, 124 eurot koos käibemaksuga. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 4 tundi tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabi osutamise sisaldas järgmisi toiminguid: -hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toimingud ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine 2 tundi; -31.01.2025 kohtu saadetud komplekteerimine 0,6 tundi;
kirjaga
tutvumine,
17.02.2025
vastuse
esitamine,
lisade
-03.06.2025 istungiks ettevalmistus ja osavõtt 1 tund; -menetluskulude nimekirja koostamine 0,4 tundi. Hageja on võlgade sissenõudmisele spetsialiseerunud ettevõte, kellel on menetluses sajad samalaadsed nõuded. Seega on hageja hästi kursis kohtupraktikaga ja sai 2024. a juulis juba ise hinnata oma nõude perspektiivikust. Kohus tuvastas, et vastutustundliku laenamise kohustus on jäetud täitmata, mis ei saanud hagejale üllatusena tulla. Täiendavat kohtule vastamist ja seega menetluskulusid oleks hageja saanud vältida, kui oleks koheselt hagi esitanud korrektselt. Kohus leiab, et arvestades kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on lepingulise esindaja õigusabitoimingute põhjendatud ajakulu kokku 3,5 tundi. Lähtudes lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinnast, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 350 eurot ilma käibemaksuta (3,5 tundi x 100 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1120 eurot, millest 770 eurot on riigilõiv ja 350 eurot on lepingulise esindaja kulu. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 22.07.2024 esitatud hagi hind oli 9859,18 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas kokku summas 4855,08 eurot, hagi esitamise seisuga (18.07.2024) sissenõutavaks muutunud viivisenõude 24,51 euro ulatuses ja viivisenõude põhinõudelt (4855,08 eurot) alates 29.07.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis ühe aasta eest arvestatuna on 492,79 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 5372,38 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (9859,18 eurot) 54,49%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 54,49% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 45,51% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 54,49% hageja põhjendatud menetluskuludest (1120 eurot), millele vastab summa 610,29 eurot. 16
Tsiviilasja toimikust ja kohtuistungi protokollist nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja lg 2)
7.2.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
17
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.