16. juuni 2020, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-19-20336
Tsiviilasi
PlusPlus Capital AS hagi M.V.K.L.i vastu põhivõla 346,33 eurot, viiviste 260,74 eurot, sissenõudekulu 25,00 eurot ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
720,56 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn), lepinguline esindaja Tarvo Ilves (e-post: [email protected]) Kostja: M.V.K.L. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx), tegelik elukoht teadmata
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses/lihtmenetlus (TsMS § 405)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M.V.K.L.i vastu osaliselt.
2.Välja mõista M.V.K.L.ilt (L., isikukood xxxxxxxxxxx) Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu nr 5314379 ja lisa 5314388 (kliendinumber 8439422) alusel koostatud arvetest nr 2016709069, 2016916093, 2017184041 ja 2017437166 tulenev põhivõlg 346,33 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 81,72 eurot ja ning sissenõudmiskulu 25,00 eurot, kokku summas 453,05 (nelisada viiskümmend kolm eurot ja 05 senti) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks.
Välja mõista M.V.K.L.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 346,33 eurolt) alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue (346,33
Tsiviilasi nr 2-19-20336 eurot).
4.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue M.V.K.L.i vastu hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise osas summas 179,02 (ükssada seitsekümmend üheksa eurot ja 02 senti) ning veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise määra kohaldamise osas 0,07% päevas.
5.Jätta menetluskulud kostja kanda.
6.Määrata kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 317 (kolmsada seitseteist) eurot ning mõista nimetatud summa M.V.K.L.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja.
7.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
8.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.
9.Toimetada kostjale M.V.K.L.ile (isikukood xxxxxxxxxxx) Pärnu Maakohtu 16.06.2020 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-20336 kätte avalikult otsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. Kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Otsuse ärakirja saab kätte Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajast, Kuninga tn 22, Pärnu. Edasikaebamise kord Kaja esitamine (kostjale) Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Edasikaebamise kord (hagejale) Kohtuotsuse peale võib hageja 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti 2 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-20336 kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
Kohtu õiguslik põhjendus
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. Pärnu Maakohus võttis 04.02.2020 määrusega hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja 04.02.2020 kohtumäärus hagiavalduse menetlusse võtmise kohta kätte avalikult 08.05.2020 teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokumentide avalikult kättetoimetamise põhjuseks olid asjaolud, et kohus on tulemuseta proovinud dokumente kostjale kätte toimetada tähitud kirjaga aadressile Xxxxxxxxxxx, nimetatud aadressile ei õnnestunud dokumente kätte toimetada, korduval ukse taga käimisel keegi ei ava maja välisust ega vasta uksekellale. E-posti aadressidelt xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx isik menetlusdokumente vastu ei võta. Rahvastikuregistris on isiku elukoht Eesti täpsusega. Soome aadressile Xxxxxxxxxxx isikule dokumente kätte toimetada ei õnnestunud. Kohtul ja hagejal puuduvad muud kontaktandmed kostja kohta. Vastavalt Ametlikes Teadaannetes avaldatud teatele luges kohus kohtudokumendid kostjale kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate ilmumise päevast, s.o 24.05.2020. Kohus kohustas teates kostjat vastama 14 päeva jooksul teate kättesaamisest, s.o hiljemalt 08.06.2020. Kostja hagile vastanud ei ole.
2.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 16.12.2019 hagiavalduse M.V.K.L.i vastu. Hagiavalduse ja 17.01.2020 ning 01.02.2020 täpsustuste kohaselt hageja ja Elisa Eesti AS ja kostja vahel on sõlmitud liitumisleping nr 5314379 ja lisa 5314388 (kliendinumber 8439422). Kostjale on 01.10.2016 koostatud arve nr 2016709069 summas 30,34 euro tasumiseks (kostja on arve osaliselt summas 0,02 eurot tasunud); 01.11.2016 koostatud arve nr 2016916093 summas 23,92 euro tasumiseks; 01.12.2016 koostatud arve nr 2017184041 summas 25,12 euro tasumiseks ja 01.01.2017 koostatud arve nr 2017437166 summas 266,97 euro tasumiseks. Arved on koostatud teenuste kasutamise eest perioodil 01. september 2016 kuni 31. detsember 2016, arvete tasumise tähtaeg saabus iga arve puhul 18. kuupäevaks. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-le 1 ja 6. Elisa üldtingimuste p 7.10 ja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt viivist maksete mittetähtaegse tasumise eest 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 19.10.2016 – 16.12.2019 summas 24,47 3 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-20336 eurot, viivis perioodi 19.11.2016 – 16.12.2019 summas 18,79 eurot, viivis perioodi 19.12.2016 – 16.12.2019 summas 19,20 eurot ja viivis perioodi 19.01.2017 – 16.12.2019 summas 198,28 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist alates 17.12.2019 kuni põhinõude 346,33 euro täitmiseni, lugedes viivise määraks 0,07 % päevas. Lepingu üldtingimuste punktide 5.2.3. ja 6.1.7 ning VÕS § 1132 lg 2 ja lg 3 alusel nõuab hageja sissenõudekulu summas 25 eurot 01.04.2018, 01.05.2018 ja 01.06.2018 edastatud võlateatiste eest. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu 125 eurot ja lepingulise esindaja kulud 420,00 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumist alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja ei ole täitnud Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingutest kliendinumbriga 8439422 tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel 01.02.2018. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude arvetest nr 2016709069, 2016916093, 2017184041 ja 2017437166 tuleneva põhivõlgnevuse summas 346,33 euro väljamõistmiseks kostjalt.
3.VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär perioodil 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on 0,00 %. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud arvest nr 2016709069 tuleneva põhivõlgnevuselt 30,32 eurot lepingust tulenevas määras 0,07 % päevas ajavahemiku eest vastavalt 19.10.2016 – 16.12.2019 summas 24,47 eurot (seega viivisemäär 25,55 % aastas). Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud arvest nr 2016916093 tuleneva põhivõlgnevuselt 23,92 eurot lepingust tulenevas määras 0,07 % päevas ajavahemiku eest vastavalt 19.11.2016 – 16.12.2019 summas 18,79 eurot (seega viivisemäär 25,55 % aastas). Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud arvest nr 2017184041 tuleneva põhivõlgnevuselt 25,12 eurot lepingust tulenevas määras 0,07 % päevas ajavahemiku eest vastavalt 19.12.2016 – 16.12.2019 summas 19,20 eurot (seega 4 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-20336 viivisemäär 25,55 % aastas). Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud arvest nr 2017437166 tuleneva põhivõlgnevuselt 266,97 eurot lepingust tulenevas määras 0,07 % päevas ajavahemiku eest vastavalt 19.01.2017 – 16.12.2019 summas 198,28 eurot (seega viivisemäär 25,55 % aastas). Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda (3,1875 korda). Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava ja seega tühise tüüptingimusega. Kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
4.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et arvetest nr 2016709069, 2016916093, 2017184041 ja 2017437166 tulenevalt perioodide eest 19.10.2016-16.12.2019, 19.11.201616.12.2019, 19.12.2016-16.12.2019 ja 19.01.2017-16.12.2019 nõuab hageja viivist kindla summana ja alates 17.12.2019 protsendina. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 01.10.2016 arve nr 2016709069 maksetähtaeg on kindlaks määratud 18.10.2016. 01.11.2016 arve nr 2016916093 maksetähtaeg on kindlaks määratud 18.11.2016. 01.12.2016 arve nr 2017184041 maksetähtaeg on kindlaks määratud 18.12.2016. 01.01.2017 arve nr 2017437166 maksetähtaeg on kindlaks määratud 18.01.2017. TsÜS § 136 lg 7 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud teatud kuupäevaga, saabub tähtpäev sellel kuupäeval. Sama paragrahvi üheksanda lõike järgi tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. TsÜS § 137 lg 1 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24:00, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on kostja viivituses 01.10.2016 arve tasumisega alates 19.10.2016, 01.11.2016 arve tasumisega alates 19.11.2016, 01.12.2016 arve tasumisega alates 19.12.2016 ja 01.01.2017 arve tasumisega alates 19.01.2017. Lähtudes eeltoodust on sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 30,32 euro puhul 7,67 eurot, põhinõude 23,92 euro puhul 5,89 eurot, põhinõude 25,12 eurot puhul 6,02 eurot ja põhinõude 266,97 euro puhul 62,14 eurot. Seega rahuldab kohus hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks kostjalt osaliselt summas 81,72 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise summas 179,02 eurot jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata. TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 17.12.2019 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, s.o lahendi tegemise ajal 8% aastas, kuid kokku mitte suuremas summas kui 346,33 eurot. Kohus on 23.12.2019 puuduste kõrvaldamise määruses hagejale ka selgitanud, et Riigikohus on asunud oma 16.11.2016 lahendis nr 3-2-1-118-16 seisukohale, et kohtul on õigus vähendada ka edasiulatuvalt välja mõistetavat lepingujärgset viivist, sh põhinõude suuruseni, kui võlausaldaja ei tõendanud suuremat kahju. Hageja seda teinud ei ole.
5.VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. 5 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-20336 Hageja on esitanud nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks kokku 25 eurot. Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmisega, ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma. VÕS § 1132 lg 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmises. Hageja saatis võlateatised kostjale 1.04.2018 maksumusega kokku 15 eurot, 1.05.2018 maksumusega kokku 5 eurot ja 1.06.2018 maksumusega kokku 5 eurot. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud hageja sissenõudmiskulud summas 25 eurot.
6.TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.
7.TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
8.Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 125 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
9.Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 420 eurot. Kohus selgitab hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud 16.08.2019 arve nr 476841 kohaselt hageja lepingulise esindaja esindustasu Mikael Valde Kent Lindberdi vastu kohtumenetluses on: dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 h, 150 eurot ja hagiavalduse koostamine ja esitamine 2,0 h 200 eurot, millele lisandub käibemaks 70,00 eurot. Kohus lähtub eeldusest, et esindustasu näol on hagejal kohustus hüvitada esindajale esindamisel tehtud kulud (sh esindaja töötasu vastavalt õigusabi osutamiseks kulutatud ajahulgale). Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi summas 420 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 2 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-13 p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu kuuluvad hageja 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-20336 lepingulise esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 192 eurot (2 h x 80 € + 20% käibemaks).
10.TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud.
11.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
12.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna käesoleva kohtulahendi p-s 1 nimetatud asjaolud ei ole kohtule teadaolevalt muutunud ja kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult.