Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Siiri Malmberg
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
16. juuni 2020, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-19-20336
Tsiviilasi
PlusPlus Capital AS hagi M.V.K.L.i vastu põhivõla 346,33 eurot, viiviste 260,74 eurot, sissenõudekulu 25,00 eurot ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
720,56 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn), lepinguline esindaja Tarvo Ilves (e-post: [email protected]) Kostja: M.V.K.L. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx), tegelik elukoht teadmata
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses/lihtmenetlus (TsMS § 405)
Tsiviilasi nr 2-19-20336 eurot).
Tsiviilasi nr 2-19-20336 kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
Kohtu õiguslik põhjendus
Tsiviilasi nr 2-19-20336 eurot, viivis perioodi 19.11.2016 – 16.12.2019 summas 18,79 eurot, viivis perioodi 19.12.2016 – 16.12.2019 summas 19,20 eurot ja viivis perioodi 19.01.2017 – 16.12.2019 summas 198,28 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist alates 17.12.2019 kuni põhinõude 346,33 euro täitmiseni, lugedes viivise määraks 0,07 % päevas. Lepingu üldtingimuste punktide 5.2.3. ja 6.1.7 ning VÕS § 1132 lg 2 ja lg 3 alusel nõuab hageja sissenõudekulu summas 25 eurot 01.04.2018, 01.05.2018 ja 01.06.2018 edastatud võlateatiste eest. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu 125 eurot ja lepingulise esindaja kulud 420,00 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumist alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja ei ole täitnud Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingutest kliendinumbriga 8439422 tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel 01.02.2018. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude arvetest nr 2016709069, 2016916093, 2017184041 ja 2017437166 tuleneva põhivõlgnevuse summas 346,33 euro väljamõistmiseks kostjalt.
Tsiviilasi nr 2-19-20336 viivisemäär 25,55 % aastas). Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud arvest nr 2017437166 tuleneva põhivõlgnevuselt 266,97 eurot lepingust tulenevas määras 0,07 % päevas ajavahemiku eest vastavalt 19.01.2017 – 16.12.2019 summas 198,28 eurot (seega viivisemäär 25,55 % aastas). Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda (3,1875 korda). Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava ja seega tühise tüüptingimusega. Kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
Tsiviilasi nr 2-19-20336 Hageja on esitanud nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks kokku 25 eurot. Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmisega, ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma. VÕS § 1132 lg 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmises. Hageja saatis võlateatised kostjale 1.04.2018 maksumusega kokku 15 eurot, 1.05.2018 maksumusega kokku 5 eurot ja 1.06.2018 maksumusega kokku 5 eurot. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud hageja sissenõudmiskulud summas 25 eurot.
Tsiviilasi nr 2-19-20336 lepingulise esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 192 eurot (2 h x 80 € + 20% käibemaks).
/allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.