2-20-5746/13 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. Taire Laas esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara ei ole ja võlgnikul on teadaolevaid kohustusi vähemalt 19 736,80 eurot. Vara tagasivõitmise võimalused puuduvad. Ajutine haldur leiab, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on vastutustundetu käitumine kohustuste tekitamisel ja võtmisel, arvestamata enda reaalset sissetulekut ja võimalustega tekkivaid kohustusi tagasi maksta. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolud pankrotseaduse mõistes. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõetus ei ole ajutine. Ajutise halduri hinnangul tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul ei ole piisavalt vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgnikul on märkimisväärsed kohustused, kuid vara puudub, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks, seega tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Kohtu hinnangul PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid ei esine. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise aeg on 15.06.2020 kell 15:00. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus kohustab võlgnikku ilmuma vande andmiseks kohtusse enne võlausaldajate üldkoosolekut kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajal.

Ly Müürsoo on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamiseks käesolevas tsiviilasjas. Ly Müürsoo vastab PankrS § 56 nõuetele ning on põhjendatud nimetada käesolevas asjas pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3). PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 800 eurot (1 h on 80 eurot), mille lisandub 160 eurot. Ajutine haldur palub määrata tehtud kulutuste hüvitiseks 50 eurot, millele lisandub käibemaks 10 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on tasu suurus põhjendatud. Samuti on põhjendatud ajutise halduri kulud. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti kuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt ei ole võlgnikul pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara. Kohus kuulutas sellele vaatamata välja võlgniku pankroti PankrS § 171 lõike 11 alusel. PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast, kui pankrotiavaldus rahuldatakse. PankrS § 65 lg 11 kohaselt on pankrotihalduril võimalik sellises olukorras pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks esitada taotlus menetlusabi saamiseks. PankrS § 23 lg 4 näeb ette ajutise halduri tasu ja kulutuste osalise hüvitamise riigi vahenditest üksnes siis, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Eeltoodust tulenevalt ei näe seadus ette võimalust hüvitada ajutise halduri tasu ja kulutusi riigi vahenditest, kui võlgniku pankrot kuulutatakse välja PankrS § 171 lõike 11 alusel. Kui võlgnik ei oleks esitanud avaldust enda kohustustest vabastamiseks, oleks kohus lõpetanud pankrotiavalduse menetluse ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning ajutisel halduril oleks tekkinud PankrS § 23 lg 4 alusel võimalus tasu osaliseks hüvitamiseks riigi vahenditest. Kohtu hinnangul esineb seaduses lünk, sest puudub regulatsioon, mis võimaldaks ajutisel halduril saada tasu oma töö eest olukorras, kus võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, kuid kohus kuulutab pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel. Kohus täidab lünga seadust tõlgendades. Kohtu hinnangul tuleb PankrS § 23 lg-d 4 tõlgendada selliselt, et kohtul on võimalik määrata nimetatud sätte alusel ajutise halduri tasu ja kulutuste osaline hüvitamine ka siis, kui võlgniku avalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot PankrS § 171 lõike 11 alusel, kuid võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katmiseks vajalikeks väljamakseteks. Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 järgi riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).