Intrum Debt Finance Ag hagi XX vastu laenulepingust tulenevas nõudes
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 5. mai 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind
815,84 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): Intrum Debt Finance Ag, lepinguline esindaja Dagne Niit Kostja (apellant): XX
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Keelduda XX apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus selle esitajale käesoleva määruse jõustumisel.
2.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele määruse ärakirja kättetoimetamisega.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kostja kanda.
4.Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Intrum Debt Finance Ag (hageja) esitas 6.3.2020l Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu võla nõudes.
COOP Finants AS (laenuandja) ja hageja sõlmisid 30. oktoobril 2017 väikelaenulepingu L3701093494, mille alusel kostja sai laenu 700 eurot aastase intressimääraga 19,90%. Kostja pidi laenu tagastama 60 kuu jooksul igakuiste maksetena. Kostja sattus maksetega viivitusse ja laenuandja ütles lepingu 29. jaanuaril 2019 üles. Lepingu lõppemise seisuga oli kostja võlgnevus 672,70 eurot, millest 612,47 eurot on põhivõlgnevus, 40,50 eurot intress, 3,60 eurot haldustasu, 1,13 eurot viivis ja 15 eurot sissenõudmiskulud. Laenuandja loovutas nõude hagejale. Pärast lepingu ülesütlemist ja nõude loovutamist tekkis hagejal täiendav nõude sissenõudmiskulu 40 eurot. Kostja tasus hagejale 120 eurot, mille hageja arvestas sissenõudmiskulu, viivise ja osaliselt põhinõude katteks. Nii kujunes lõplikuks nõudeks põhivõlg 533,60 eurot, intress 40,50 eurot, haldustasu 3,60 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot. Hageja taotles pärast lepingu lõppemist sissenõutavaks muutunud viivise hüvitamist summas 116,95 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise välja mõistmist määraga 19,90% aastas.
2.Kostja esitas 13. aprillil 2020 maakohtule seisukoha, milles nõustus nõudega, aga taotles selle ajatamist 40 euro suurusteks igakuisteks makseteks arvates eriolukorra lõppemisest.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus rahuldas hagi 5. mail 2020 õigeksvõtul põhineva otsusega (vaidlustatud otsus), milles tegi järgmised otsustused: -
mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 533,60 eurot, intress 40,50 eurot, haldustasu 3,60 eurot ja meeldetuletuskirjade tasu 15 eurot – kokku 592,70 eurot; jättis rahuldamata kostja taotluse määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord osamaksetena tasumise võimalusega; jättis menetluskulud kostja kanda ja määras hagejale hüvitatavaks summaks 175 eurot, millelt kohustas kostjat tasuma viivist; märkis, et hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
3.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 ja § 444 lg 3 kohaselt saab kostja õigeksvõtu korral hagi rahuldada ning otsuse võib teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata.
3.2.Kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga (TsMS § 445 lg 1 esimene lause). Kostja pole aasta jooksul kohustusi täitnud, sh kostja poolt taotletud igakuiste summadena. Seetõttu ei pidanud maakohus põhjendatuks lükata kohtuotsusega täitmise tähtaega täiendavalt edasi. Kostjal on võimalik taotleda kohustuste täitmise ajatamist täitemenetluses.
3.3.Menetluskulud jaotas maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel, sest TsMS § 168 lg 6 tingimus pole täidetud. Hageja menetluskulu on riigilõiv 175 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 ja hageja taotlusele, tuleb menetluskuludelt tasuda viivist.
APELLATSIOONKAEBUS
4.Kostja esitas 5. juunil 2020 apellatsioonkaebuse, milles palub võimaldada võla tasumise osamaksetega nelja kuu jooksul. Kostja ei esitanud kaebuses ega koos sellega andmeid riigilõivu tasumise kohta.
5.Ringkonnakohus tegi 11. juunil 2020 pooltele ettepaneku lahendada vaidlus kokkuleppel, aga hageja teatas 12. juunil 2020, et ta on maakohtu viivitamata täidetavaks tunnistatud lahendi juba esitanud kohtutäiturile ja peab kokkulepet võimalikuks ainult täitemenetluses.
2 (3)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 1 p 2, § 637 lg 21 ja § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda ja kaebus tagastada TsMS § 638 lg 10 järgi selle esitajale. Sel juhul loetakse, et kaebust ei ole esitatud.
7.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai kostja maakohtu otsuse kätte selle tegemise päeval, st
5.mail 2020. TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates maakohtu otsuse apellandile kättetoimetamisest. Viidatud 30-päevane tähtaeg möödus
4.juuniga 2020, aga kaebus esitati sellele järgneval päeval. Sel põhjusel tuleb kaebuse menetlemisest TsMS § 637 lg 1 p 2 alusel keelduda
8.Lisaks ei saaks kaebust menetleda ka sisuliselt.
8.1.Tsiviilasja hinna järgi on tegemist nn lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas võetakse apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamise luba ei andnud ja kaebuses pole muid väiteid õiguse kohaldamise kohta kui võimalik eksimus TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaldamisel. Maakohus rakendas viidatud sättega kohtule jäetud kaalumisruumi kohaselt, st põhjendas oma otsust. Kaalumispiire maakohus ei ületanud. Hüvitatava menetluskulu summa on väiksem TsMS § 178 lg 2piirmäärast, st otsuse seda osa ei saa eraldi vaidlustada.
8.2.Kaebusel puudub ka igasugune perspektiiv, st seda ei tuleks menetleda TsMS § 637 lg 1 p 6 tõttu. Kuna maakohtu otsustus otsuse täitmise tähtaja määramise taotluse rahuldamata jätmise kohta oli piisavalt põhjendatud, siis ei saaks kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ikkagi rahuldada.
9.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kohus keeldus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ega küsinud hagejalt sellele vastust, mistõttu ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. Ringkonnakohtu andmetel ei tasunud kostja kaebuse esitamisel riigilõivu, st ei teki selle tagastamise küsimust.
10.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.