Kohtumääruse teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
12. juuni 2020 Tallinn
Kohtuasi
H U avaldus Tallinn, Luha tn 16 korteriühistu vastu 07.02.2018 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: H U, isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx
Resolutsioon
1.Jätta H U avaldus Tallinn, Luha tn 16 korteriühistu vastu 07.02.2018 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks põhikirja p 5.4(5) vaidlustamise osas läbi vaatamata
2.Jätta H U avaldus Tallinn, Luha tn 16 korteriühistu vastu 07.02.2018 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks põhikirja punkti 5.4(7) vaidlustamise osas rahuldamata Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda ja menetluskulude suurus kindlaks määramata Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
2-18-5358
Puudutatud isik: Tallinn, Luha tn 16 korteriühistu, registrikood 80512033, asukoht Luha 16 10129 Tallinn, lepinguline esindaja vandeadvokaat Anna Liiv
Tsiviilasja menetluskäik
1.Harju Maakohus võttis menetlusse H U (edaspidi avaldaja) 06.04.2018 avalduse Tallinn, Luha tn 16 korteriühistu (edaspidi puudutatud isik või korteriühistu) 07.02.2018 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks ja liitis selle ühte menetlusse sama korteriühistu sama üldkoosoleku otsused vaidlustanud T Tu ja I U avaldustega tsiviilasjas numbriga 2-18-5358.
2.31.10.2019 esitas T T avalduse tsiviilasjas menetluse lõpetamiseks, menetluskulude poolte
endi kanda jätmiseks ja poole riigilõivu tagastamiseks, kuna pooled sõlmisid ja esitasid 02.04.2019 kohtule tingimusliku kompromisskokkuleppe, mille p 1.2 kohaselt nõustuvad pooled tsiviilasja nr 2-18-5358 lõpetamisega tingimusel, et KÜ üldkoosolek kiidab käesoleva kompromissi p-s 1.1 viidatud põhikirja muudatuse nõuetekohaselt heaks ning muudetud põhikiri on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Pärast põhikirja kandmist registrisse (s.o edasilükkava tingimuse saabumist) esitavad pooled kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks. T T avaldas kohtule, et kompromisskokkuleppe p-s 1.2 sätestatud kompromissi jõustumise eeltingimus on puudutatud isiku poolt täidetud. Puudutatud isik registreeris uue põhikirja koos kokkulepitud muudatustega 30.10.2019.
3.04.12.2019 esitas I U avalduse menetluse lõpetamiseks, menetluskulude nende endi kanda jätmiseks ja poole riigilõivu tagastamiseks.
4.16.12.2019 lõpetas kohus menetluse T Tu ja I U avalduste osas korteriühistu vastu 07.02.2018 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks ning jätkas menetlust H U avalduse alusel. Avaldaja nõue
5.Avaldaja palus kohtule 06.04.2018 esitatud avalduses korteriühistu 07.02.2018 üldkoosoleku otsuse 1 “Korteriühistu põhikirja arutelu ja kinnitamine” põhjal vastuvõetud põhikirja punktide 5.4(5) ja 5.4(7) tühisuse tuvastamist, sama otsuse 1 põhjal vastuvõetud korteriühistu põhikirja tühisuse tuvastamist või alternatiivselt korteriühistu 07.02.2018 üldkoosoleku otsuse 1 “Korteriühistu põhikirja arutelu ja kinnitamine”, millega võeti vastu põhikirja punktid 5.4(5) ja 5.4(7) kehtetuks tunnistamist. Avalduse asjaolud
6.Avalduse kohaselt rikuti 07.02.2018 toimunud korteriühistu otsuse 1 “Korteriühistu põhikirja arutelu ja kinnitamine” vastuvõtmisel oluliselt otsuse tegemise korda, kuna avaldaja nõudes nimetatud põhikirja punktid jäid läbi arutamata ja hääletamata ning põhikirja punkti tekst, mille poolt hääletati ja mis hiljem põhikirjas vormistati, ei ole identsed. Põhikirja kui terviku poolt ei ole antud ühtegi häält. Üldkoosoleku osavõtjate arvuks on protokollis märgitud 59 korterit koos volitustega. Põhikirja kui terviku poolt hääletamine toimus ajal kui üldkoosolek oli läbi saanud ja osad koosolekul viibijad olid jõudnud koosoleku ruumist lahkuda. Protokollist ei ole võimalik välja lugeda häälte arvu, millega põhikiri vastu võeti, vaid põhikirja kui terviku vastuvõtmist protokolli otsuse 1 viimases lõigus kirjeldati väljendiga “keegi vastu ei olnud”. Korteriühistu üldkoosoleku toimumise ajal, samuti protokollis välja toodud osavõtjate arvu puhul on tegemist ebaõigete andmete esitamisega, osales mitte 59 korteriühistu liiget ja nende poolt volitatud esindajat, vaid 53. Seega on osavõtjate ja nende volitatud esindajate arvu puhul avaldajat ja teisi üldkoosolekust osavõtjaid eksitatud.
7.Põhikirja punktides 5.4(5) ja 5.4(7) kaasomandi säilitamiseks vajalike kulude jaotus korteriomanike vahel on vastuolus seadustega ja hea usu põhimõttega, sh kahjustades ülemääraselt avaldaja õigustatud huve. Avaldaja palus kanda protokolli põhikirja punkti 5.4(5) hääletamise ajal oma eriarvamuse, mille ta koosoleku ajal ka ette luges, kuid seda pole tehtud. Protokolli otsuses 1 on küll märgitud, et avaldaja jäi eriarvamusele, kuid protokolli
otsuses 1 pole märgitud eriarvamuse sisu. Eriarvamuse sisuks oli, et avaldaja kannab keskkütte (sh üldelekter, pügivedu, haldus-hooldus kulu) kui kaasomandi korrashoiu kulud vastavalt oma kaasomandi suurusele, et küttekulude erinevat jaotust taotlevate korteriomanike nõue ei ole kooskõlas seadusega. Põhikirja punkti 5.4(5) hääletatud tekst, mis on välja toodud protokollis otsuses 1 (31 poolt ja 10 vastu) ja otsuse 1 põhjal vastuvõetud põhikirja punkt 5.4(5) tekst ei ole samaväärsed, vaid erinevad vastuvõetud põhikirja punkti viimase lause suhtes (Krt. xxxx kütte eest tasumise aluseks on korteriomandi reaalosa suurus mida on vähendatud eraldiseisva lahuspinna (kelder 20,8 m2) suuruse võrra). Seega on avaldajat eksitatud hääletatud otsuse ja vastuvõetud otsuse suhtes. Põhikirja punkti 5.4(7) arutelu ega hääletamist ei toimunudki. Üldkoosoleku protokollis otsuses 1 pole ka selle kohta märget. Puudutatud isiku vastuväited
8.Puudutatud isik palus jätta avaldaja avaldus rahuldamata ning jätta menetluskulud avaldaja kanda. Vastuväidete kohaselt toimus üldkoosolek 07.02.2018. Avaldus on esitatud hilinenult, kuna 06.04.2018 esitatud avaldus oli puudustega ning kohus jättis avalduse käiguta. Avaldaja kõrvaldas puudused 28.06.2018, seega on nii tühisuse tuvastamise kui ka kehtetuks tunnistamise nõue esitatud kohtule esmakordselt 28.06.2018 ehk pärast 60 päevast tähtaega. Avaldaja eksib märkides, justkui osales üldkoosolekul 53 korteriühistu liiget, mitte 59. Vastavalt MTÜS § 24 lg-le 3 mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Avaldaja väited, mille kohaselt ta palus kanda oma eriarvamus põhikirja punkti 5.4(5) osas protokolli, kuid seda ei tehtud, ei ole eluliselt usutavad. Avaldaja sisulised väited põhikirja punkti 5.4(7) osas on põhjendamatud, sest teiste korteriomanike alusetut rikastumist avaldaja arvelt ei toimu, kuivõrd hooldus- ja haldusfond hõlmab järgmisi kulusid, mis on sõltumatud korteriomandi suurusest. Ühegi nimetatud kulu suurus ei ole mistahes viisil sõltuvuses korteriomandi reaalosa suurusest, mistõttu on põhikiri vastavas osas äärmiselt õiglane kõikide korteriomanike suhtes.
9.27.04.2020 esitatud vastuväidete kohaselt võeti uus põhikiri uues redaktsioonis vastu 24.07.2019 üldkoosolekul. Kuivõrd põhikirja p 5.4(5) enam 07.02.2018 vastuvõetud sõnastuses ei kehti, ei ole võimalik avaldaja avaldusega saavutada taotletud eesmärki ning vastavas osas tuleb avaldus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata. 24.07.2019 üldkoosolekul võeti põhikirja p 5.4(7) suhtes järgmine otsus: 5.4.7 Hooldus ja haldusfond ja 5.4.9 lumekoristus - sõnastus jääb muutmata. Avaldaja H U ei ole KrtS § 29 lg-s 2 sätestatud 60-päevase ega ka TsÜS § 38 lg-s 5 sätestatud kolmekuulise tähtaja jooksul esitanud kohtule avaldust korteriühistu 24.07.2019 üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks. Seega ei saa avaldaja nõuda 07.02.2018 üldkoosolekul põhikirja punkti 5.4(7) vastuvõtmise otsuse kehtetuks tunnistamist. Seega on avaldaja minetanud õiguse vastava otsuse vaidlustamiseks ning avaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused
10.Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 29 lg 2 kohaselt lahendatakse korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse
kehtetuse kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
12.Korteriühistu 07.02.2018 üldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et 07.02.2018 üldkoosolekul võeti vastu otsused põhikirja tervikuna vastuvõtmise, sealhulgas põhikirja p 5.4(5) ja 5.4(7) kohta järgmises sõnastuses: Kulude eest tasumise arvestuse alused vastavalt kulude liigile on järgnevad: 5.4(5) küte ja sooja vee tsirkulatsioon, mille eest tasutakse eelmisel kalendrikuul tarbitud soojusenergia üldnäidule vastavalt tarnija poolt esitatud arvele jagatuna korteriomandi ruutmeetri kohta. v.a korterid 2-5 kus arve aluseks on nende korterite küttetrassile paigaldatud soojusmõõtja näit ja jagamine tehakse kinnisturaamatusse kantud korteriomandi reaalosa suuruse ja korterite 2-5 omanike kirjaliku kokkuleppe alusel. Krt. xxxx kütte eest tasumise aluseks on korteriomandi reaalosa suurus mida on vähendatud eraldiseisva lahuspinna (kelder 20,8 m2) suuruse võrra ning 5.4(7) hooldus- ja haldusfond, millega kaetakse Luha tn. 16 kinnistul ja sellel paiknevas kortermajas üldkasutatava osa heakorra tagamise, raamatupidamisteenuse, haldusteenuse, fonoluku hoolduse ja pangateenustega otseselt kaasnevad kulud. Fondi suuruse otsustab üldkoosolek ning selle osamaksed on võrdsed iga korteriomandi kohta; Sisekoristusteenuse eest ei tasu Krt. xxxx.
13.24.07.2019 üldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et üldkoosolekul muudeti põhikirja p 5.4(5) ning võeti see vastu uues sõnastuses: küte ja sooja vee tsirkulatsioon, mille eest tasutakse eelmisel kalendrikuul tarbitud soojusenergia üldnäidule vastavalt tarnija poolt esitatud arvele jagatuna korteriomandi ruutmeetri kohta. Krt. xxxx osas on tasumise aluseks korteriomandi reaalosa suurus. Kütte eest ei esitata arvet krt. xxxx ja xxxx kuhu on paigaldatud soojuspumbad.
14.Seega ei kehti alates 24.07.2019 põhikirja punkt 5.4(5) enam sõnastuses, mille avaldaja vaidlustas. Kuna põhikirja p 5.4(5) enam 07.02.2018 vastuvõetud sõnastuses ei kehti, ei ole võimalik avaldaja avaldusega saavutada taotletud eesmärki ning selles osas tuleb avaldus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata.
15.TsÜS § 38 lg 5 teise lause kohaselt ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui organ on selle uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole eelmises lauses nimetatud tähtaja jooksul esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi.
16.KrtS § 29 lg 3 kohaselt on korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates.
17.24.07.2019 üldkoosolekul võeti põhikirja p 5.4(7) suhtes järgmine otsus: 5.4.7 Hooldus ja haldusfond. ja 5.4.9 lumekoristus Sõnastus jääb muutmata.
18.Avaldaja ei ole KrtS § 29 lg-s 2 sätestatud 60-päevase tähtaja jooksul esitanud kohtule avaldust korteriühistu 24.07.2019 üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks. Seega ei saa avaldaja enam nõuda 07.02.2018 üldkoosolekul põhikirja punkti 5.4(7) vastuvõtmise otsuse kehtetuks tunnistamist, mistõttu tuleb avaldus jätta rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
19.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
20.Kohus, võttes arvesse, et osaliselt oli avaldaja nõue põhjendatud, kuna põhikirja p 5.4(5) osas võttis puudutatud isik vastu uue otsuse uues sõnastuses muuhulgas avaldaja kohtusse pöördumise tagajärjel, siis sisuliselt saavutas avaldaja oma avalduse osalise rahuldamise selle läbi vaatamata jätmisest hoolimata, on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. Seega puudub vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks vastavalt TsMS §-s 174 sätestatule. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.