Tallinna kohtutäituri Marek Laanemetsa hagi Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse, Swedbank AS ja Morellino OÜ vastu täiteasjas nr 022/2017/1353 jaotuskava muutmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.10.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind
12 451,38 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja (apellant): Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets, lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik Kostja 1 (vastustaja 1): Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus, seaduslik esindaja kohtutäituri abi Sergei Volf Kostja 2 (vastustaja 2): Morellino OÜ (registrikood 12301574), seaduslik esindaja juhatuse liige RK Kostja 3: Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Külli Reinfeld
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 31.10.2019 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta Tallinna kohtutäituri Marek Laanemetsa kanda. Morellino OÜ-l ja Tallinna kohtutäituril Elin Vilippusel hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. 1(7)
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets (hageja) esitas 11.10.2017 Harju Maakohtule hagi Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse (kostja 1), Morellino OÜ (kostja 2) ja Swedbank AS (kostja 3) vastu kohtutäitur Elin Vilippuse poolt 26.09.2017 täiteasjas nr 022/2017/1353 koostatud jaotuskava muutmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt algatas hageja Pikad Sirged OÜ (võlgnik) suhtes kostja 2 täitmisavalduse alusel täitemenetluse täiteasjas nr 014/2014/43. Täitemenetlus algatati kostja 2 kasuks seatud teise järjekoha hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hageja arestis 18.01.2017 nõude tagamiseks hüpoteegiga koormatud korteriomandi.
3.Kostja 1 algatas 13.03.2017 võlgniku suhtes kostja 3 täitmisavalduse alusel täitemenetluse täiteasjas nr 022/2017/1353. Täitemenetlus algatati kostja 3 kasuks seatud esimese järjekoha hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kostjad 1 ja 3 ei esitanud hagejale taotlust sundtäitmisega ühinemiseks. Kostja 1 arestis hageja poolt eelnevalt arestitud korteriomandi 30.05.2017 ja müüs selle 22.08.2017 toimunud enampakkumisel hinnaga 330 000 eurot. Kostja 1 koostas 26.09.2017 jaotuskava, mille järgi oli hagejal õigus saada täitekulude katteks 72 eurot täiteasjas nr 014/2017/43. Kostja 1 jättis jaotuskavas ebaõigesti arvestamata hageja põhitasu nõude 12 379,38 eurot. Kolmanda järjekoha hüpoteegipidaja nõude 4565,84 eurot ulatuses tuleb tulemi ülejääk tagastada võlgnikule.
4.Hageja palub kohtul muuta täiteasjas 022/2017/1353 koostatud jaotuskava järgmiselt: esmalt arvatakse tulemist maha täitekuludena kostja 1 lisatasu müügi eest 1980 eurot; seejärel arvatakse tulemist maha täitekuludena hageja põhitasu 12 379,38 eurot ja menetluse alustamise tasu 72 eurot; seejärel rahuldatakse tulemi arvel kostja 3 nõue 173 454,16 eurot; seejärel rahuldatakse tulemi arvel kostja 2 nõue 137 548,62 eurot; seejärel rahuldatakse tulemi arvel täitemenetluse nr 022/2017/1353 alustamise tasu 72 eurot; tulemist ülejääv 4493,84 eurot makstakse välja võlgnikule. Kostjate seisukohad
5.Kostja 1 vaidles hagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Kostja 1 müüs täitemenetluses esimese järjekoha hüpoteegiga tagatud nõude katteks korteriomandi. 2(7)
Hageja esitas 22.08.2017 avalduse sundtäitmisega ühinemiseks. Ühinenud kohtutäiturina on hagejal õigus saada menetluse alustamise tasu ja täitekulude katteks tulemist osa. Kostja 3 leidis, et jaotuskava on koostatud õigesti ja palus jätta hagi rahuldamata.
6.Kostja 2 vastust hagile ei esitanud. Maakohtu otsus
7.Maakohus jättis 31.10.2019 otsusega hagi kostja 3 osas läbi vaatamata ning kostjate 1 ja 2 osas rahuldamata. Maakohus mõistis hagejalt välja 200 eurot riigituludesse, jättis menetluskulud hageja kanda ja määras kindlaks, et kostjatel puudusid maakohtu menetluses menetluskulud.
8.Hageja oli tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 5 lg-test 1 ja 3 kostja 1 läbiviidava täitemenetluse osaliseks, kuna teise täitemenetluse läbiviimine puudutas hageja õigust rahuldada oma põhitasu nõuet arestitud korteriomandi arvel ning kostja 1 poolt korteriomandi arestimise ajaks oli hageja korteriomandi juba ise arestinud.
9.Pooled ei vaielnud maakohtus selle üle, et kostja 1 arestis korteriomandi 30.05.2017 ja müüs selle 22.08.2017 toimunud enampakkumisel ostuhinnaga 330 000 eurot. Pooled ei vaielnud ka selle üle, et hageja ei ole esitanud täiteasjas nr 022/2017/1353 kaebusi kostja 1 tegevuse või otsuste peale. Seetõttu ei saa hageja täitemenetluse osalisena tugineda asjaoludele, mille kohaselt ei olnud kostjal 1 õigus arestida ja müüa hageja poolt arestitud korteriomandit (TMS § 217 lg 6). Samuti ei ole hagejal võimalik tugineda sellele, et kostja 1 jättis ebaõigesti esitamata avalduse hageja läbiviidava sundtäitmisega ühinemiseks.
10.Isegi kui hageja saaks tugineda asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses kostja 1 tegevusele, ei nähtu kostja 1 tegevusest täitemenetluse läbiviimist reguleeriva seaduse rikkumist.
11.Kostjatel 1 ja 2 puudus kohustus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks esitada hagejale avaldus TMS § 149 lg 1 alusel sundtäitmisega ühinemiseks. Samuti puudus kostjal 1 kohustus hoiduda sissenõude pööramisest hüpoteegiga koormatud korteriomandile, s. t korteriomandi arestimisest ja müümisest.
12.Hageja on ühinemisavalduse esitanud kohtutäitur ja talle ei tulene mingeid eriõigusi sellest, et kostja 1 läbiviidavas täitemenetluses müüdi korteriomand, mille käsutamine oli hageja poolt teises täitemenetluses keelatud. Sundtäitmisega ühinenud kohtutäituril on õigus saada tulemi arvel täitemenetluse alustamise tasu ja täitekulusid. Ühinenud kohtutäituril ei ole õigust nõuda tulemi arvel kohtutäituri põhitasu. Kostja 1 jättis õigesti jaotuskavas arvestamata hageja põhitasu nõude. Kostja 1 ei koostanud jaotuskava ebaõigesti, mistõttu ei ole hageja nõue muuta jaotuskava põhjendatud. Apellatsioonkaebus
13.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi kostjate 1 ja 2 vastu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi kostjate 1 ja 2 vastu. Menetluskulud palus hageja jätta kostja 1 kanda.
14.Maakohus kohaldas valesti TMS § 5 lg-d 1 ja 3, § 109, § 149 lg 1, § 174, § 217 lg 6.
3(7)
15.TMS § 174 lg 1 kohaselt jaotab kohtutäitur tulemi arestimise järjekorras. Puudub vaidlus, et hageja arestis korteriomandi enne kostjat 1. Asjaolu, et kostja 1 arestis pärast hagejat korteriomandi ebaseaduslikult, ei muuda hageja õigust saada TMS § 174 lg 1 alusel enda nõuded korteriomandi müügist saadud tulemi alusel rahuldatud enne kostja nõuete rahuldamist.
16.Maakohus ja kostja 1 viitasid Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-164-13, milles Riigikohus selgitas, et täitemenetlusega ühinenud kohtutäituril ei ole õigust nõuda põhitasu (p 18). Kolleegiumi seisukoht on õige, kuivõrd teise täitemenetlusega ühinenud kohtutäituril täiendavaid kulusid ei teki, kuna ühinenud kohtutäitur ei tegele aktiivselt võlgniku vara müügiga või ei tee muid täitetoiminguid. Antud juhul on kostja 1 ebaseadusliku tegevuse tõttu toimunud paralleelselt kaks täitemenetlust, mille raames müüdi sama korteriomandit kokku neljal korral (hageja korraldatud enampakkumine ja kordusenampakkumine ning kostja 1 korraldatud enampakkumine ja kordusenampakkumine). Seega tegid hageja ja kostja 1 korteriomandi müügiks täpselt sama palju toiminguid, kuid kuivõrd kostja 1 kordusenampakkumine lõppes varem, müüs korteriomandi kostja 1. Seetõttu ei ole põhjendatud seisukoht, et hagejale ei pea korteriomandi müügi tulemist põhitasu maksma. TMS § 174 lg 1 alusel jaotatakse tulem arestimise järjekorras. Kostja 1 võttis õigusvastaselt tegutsedes riski, et tal ei ole õigust põhitasule või müügi tulemist ei jätku kostja 2 nõude rahuldamiseks. Seega kuuluvad TMS § 174 lg 1 alusel korteriomandi müügi tulemist rahuldamisele esmalt hageja nõuded ja seejärel kostja 1 nõuded.
17.Isegi juhul, kui kohus leiab, et hageja oli kostja 1 algatatud täitemenetluses menetlusosaline, kes oleks pidanud TMS § 216 lg 1 alusel kostja 1 arestimisakti peale esitama kaebuse, on hageja seda teinud. Kostja 1 teavitas hagejat korteriomandi arestimisest 30.05.2017. Hageja teatas 31.05.2017 kostjale 1 saadetud e-kirjas, et kohtutäitur Marek Laanemets on kinnisasja registriosaga nr 2129150 arestinud ja kuulutanud välja ka enampakkumise. Kostja 1 vastusele, et TsÜS § 88 lubab kostjal 1 enampakkumise korraldada, selgitas hageja, et antud olukorda reguleerib TMS § 149, mitte TsÜS § 88. Siiski jätkas kostja 1 enda ebaseaduslikku tegevust. Hageja e-kirjad on käsitletavad kaebusena TMS § 217 lg 1 mõttes.
18.Maakohus kohaldas ebaõigesti TMS § 149, mille üks eesmärk on vältida ühe kinnisasja müümist korraga mitmes täitemenetluses. Riigikohus on selgitanud, et kuna TMS § 149 lg 1 esimene lause ei näe kinnisasja arestinud kohtutäiturile ette diskretsiooniruumi, otsustamaks selle üle, kas lubada avalduse esitanud isikul osaleda menetluses või mitte, peab kinnisasja arestinud kohtutäitur ühinemisavalduse esitanud kohtutäituri avalduse rahuldama. Sellises olukorras võiks kaaluda mh lahendust, mil vähemalt kinnisasjale sissenõude pööramisel koondatakse kõik nõuded sama võlgniku vastu kohtutäituri kätte, kes on esimesena kinnisasja arestinud (Riigikohtu 29.01.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-13, p-d 12 ja 19).
19.TMS § 149 lg 1 teine lause sätestab imperatiivselt erinormina TsÜS § 88 lg 2 ees, et teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. Seega ei olnud kostjal 1 õigus korteriomandit esimese järjekoha hüpoteegi omaniku huvides arestida ja müüa. Täitemenetluses kehtib prioriteedipõhimõte, mille kohaselt menetletakse täitedokumente täitmisele pööramise järjekorras. TsÜS § 88 lg 2 sätestab, et TsÜS § 88 4(7)
lg-s 1 sätestatud keeld ei laiene enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguse teostamiseks. Nimetatud säte reguleerib võlgniku võlausaldajate nõuete omavahelist prioriteetsust. TMS § 149 reguleerib kohtutäiturite tegevust ning täitemenetlust. TMS § 149 on imperatiivne norm, mida ei saa TsÜS § 88 lg 2 alusel teisiti tõlgendada, kui norm selgesõnaliselt sätestab. TsÜS § 88 lg 2 ja TMS § 149 ei reguleeri samu asju, mistõttu ei ole põhjendatud TsÜS § 88 lg 2 kohaldamise tõttu TMS § 149 kui erinormi ignoreerimine.
20.TMS § 149 kohaldub ilmselgelt ka juhul, kui hilisema kinnisasjale sissenõude pööramise avalduse esitab sissenõudja, kelle kasuks on seatud varasem asjaõigus. TMS § 149 lg 1 ei erista sissenõudjaid, kelle kasuks seatud asjaõigus asub kinnistusraamatust ees- või tagapool. Ka sissenõudja hüpoteegist järjekohas eespool või samal järjekohal olevate hüpoteegipidajad võivad oma nõude esitada ja tulemi jaotamises osaleda üksnes juhul, kui nad on täitemenetlusega ühinenud TMS § 149 ja § 108 järgi. Vastustajate seisukoht
21.Vastustaja 1 vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
22.Vastustaja 2 seisukohta apellatsioonkaebusele ei esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta apellandi kanda.
24.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna hageja ei vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsust osas, milles hagi Swedbank AS vastu jäeti läbi vaatamata (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2) ja mõisteti hagejalt riigituludesse 200 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4), siis eeltoodud osas maakohtu otsus kontrollimisele ei kuulu.
25.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Ringkonnakohus ei tuvastanud materiaalõiguse normide rikkumisi, mis annaksid aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtu menetluses esitatud väiteid ja maakohus on neid otsuses käsitlenud. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
26.Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis vaidlustas hageja, kes on kohtutäitur, teise kohtutäituri (kostja 1) poolt täitemenetluses 26.09.2017 koostatud jaotuskava osas, milles ei nähtud jaotuskavas ette hageja põhitasu hüvitamist kinnisasja müügi tulemist. Hageja väidete kohaselt tuleb tulemi jaotamisel lähtuda sellest, et tema arestis esimesena kinnisasja ja kostjad 1 ja 3 oleksid pidama TMS § 149 lg 1 järgi ühinema tema poolt algatatud menetlusega. Kuna hageja arestis kinnisasja esimesena, siis leiab hageja, et tema põhitasu ja menetluse alustamise tasu tuleb kostja 1 koostatud jaotuskavas tulemist enne võlausaldajatele maksete tegemist maha arvata. 5(7)
27.TMS § 174 lg 1 sätestab, et kohtutäitur jaotab kinnisasja müügist ja sundvalitsemisest saadud tulemi sissenõudjate ja muude tulemi jaotamises osalema õigustatud isikute vahel õiguste kinnistusraamatust nähtuvate järjekohtade alusel ja arestimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. Ühel ajal toimunud arestimisega saavad sissenõudjad tulemi jaotamisel sama järjekoha. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuna hageja ei olnud kohtutäitur, kes müüs kinnisasja enampakkumisel, siis on ta kostja 1 läbiviidud täitemenetluses osaline, kes taotleb oma nõude, milleks oli kohtutäituri põhitasu ja menetluse alustamise tasu, rahuldamist tulemi arvel. Seega taandub vaidlus sellele, kas hageja põhitasu on kostja 1 täitemenetluses täitekulu, mis TMS § 174 lg 2 alusel arvatakse jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist maha enne sissenõudjatele maksete tegemist. Maakohus on õigesti vaidlustatud otsuses viidanud Riigikohtu määruse tsiviilasjas nr 32-1-164-13 p-le 18, mille kohaselt sundtäitmisega ühinenud kohtutäituril ei ole õigust saada põhitasu. TMS § 174 lg-s 1 toodud põhimõte, et arvestatakse arestimise järjekorda, käsitleb sissenõudjate nõuete rahuldamise järjekorda, mis praegusel juhul ei olnud oluline, kuna maksete tegemise toimus kinnistusraamatust nähtuvate järjekohtade järgi.
28.Õige on iseenesest apellandi väide, et vältida tuleb sama kinnisasja suhtes erinevate täitemenetluste läbiviimist, kuid praegusel juhul ei ole kolleegiumi arvates võimalik enam olukorda tagasi pöörata. Õige on maakohtu järeldus, et TsÜS § 88 lg-te 1 ja 2 järgi ei ole takistatud kostja 1 poolt seatud käsutuskeelu kinnistusraamatusse kandmine. Arestimisega keelatakse omanikul asja käsutada ja kinnistusraamatu kandega tehakse see teatavaks kolmandatele isikutele. Erinevalt vallasasjade arestimisest, arestipandiõigust kinnisasja puhul ei teki asjaõiguste numerus clausus põhimõtte tõttu, keelumärge on kinnistusraamatu seisukohalt märge, mitte õigus ega saa seetõttu järjekohta. Kuna kostja 1 täitis esimesel järjekohal olevat hüpoteeki, mis oli tekkinud enne hageja käsutuskeelu sissekandmist, siis oli võimalik kostja 1 poolt kinnisasja arestimine ja käsutuskeelu sissekandmine.
29.Hageja väitis, et ta kasutas täitemenetluse osalise õigust esitada kostja 1 läbiviidavas täitemenetluses kaebus täituri tegevuse peale. Kui isegi käsitada hageja poolt 31.05.2017 kostjale 1 saadetud e-kirja, milles ta teatas, et on kinnisasja registriosaga nr 2129150 arestinud ja kuulutanud välja ka enampakkumise, TMS § 217 lg 1 kohase kaebusena kohtutäituri tegevusele, siis hageja on ise esile toonud, et kostja 1 keeldus oma menetlust hagejale üleandmast ja ei nõustunud hageja seisukohaga, s.t jättis hageja kaebuse rahuldamata. Hageja oleks pidanud esitama TMS § 218 lg 1 järgi kostja 1 vastusele (otsusele) kaebuse kohtule, mida hageja teinud ei ole. Seega on õige maakohtu järeldus, et hageja kui täitemenetluse osaline pole kasutanud võimalust kostja 1 tegevus vaidlustada.
30.Apellant väitis, et TMS § 149 on imperatiivne norm ja seda ei saa TsÜS § 88 lg 2 alusel teisiti tõlgendada, kui norm selgesõnaliselt sätestab. TMS § 149 lg 1 sätestab, et kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. Kolleegium nõustub apellandiga, et TMS § 149 reguleerib kohtutäiturite tegevust ning täitemenetlust ja TsÜS § 88 võlgniku võlausaldajate nõuete omavahelist prioriteetsust, kuid sellest ei saa järeldada, et kostja 1 poolt jaotusettepanekut oleks võimalik muuta. Praeguse 6(7)
menetluse esemeks ei ole tuvastada, kas kostja 1 tegutses täitemenetluse läbiviimisel õiguspäraselt või mitte, kuna sellest ei sõltu jaotusettepaneku õigsus.
31.Seoses hagi rahuldamata jätmisega jättis maakohus õigesti TsMS § 162 lg 1 järgi maakohtu menetluskulud hageja kanda.
32.TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta apellandi (hageja) kanda, kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Vastustajad ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude hüvitamiseks. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud vastustajatel puuduvad.