31. oktoober 2019. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-15175
Tsiviilasi
Tallinna kohtutäituri Marek Laanemetsa (Laanemets) hagi Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse (Vilippus), Swedbank AS-i ja Morellino OÜ vastu täiteasjas nr 022/2017/1353 jaotuskava vaidlustamise nõudes
Tsiviilasja hind
12 451,38 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets (isikukood 37406040283, aadress Mõisa 4, 13522 Tallinn) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Magnus Braun
Kostjad
Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (isikukood 46806280279, aadress A. Lauteri 5, 10114 Tallinn) Seaduslik esindaja kohtutäituri abi S V Swedbank AS (registrikood 10060701, aadress Liivalaia tn 8, 10118Tallinn) Lepinguline esindaja Külli Reinfeld Morellino OÜ (registrikood 12301574, aadress Suur-Kloostri tn 2-3, 10133 Tallinn) Seaduslik esindaja juhatuse liige R K
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 08.10.2019.a
RESOLUTSIOON
1.Määrata tsiviilasja hinnaks 12 451,38 eurot.
2.Jätta läbi vaatamata Tallinna kohtutäituri Marek Laanemetsa (Laanemets, isikukood 37406040283) hagiavaldus Swedbank AS-i (registrikood 10060701) vastu Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse poolt 26.09.2017.a täiteasjas nr 022/2017/1353 koostatud jaotuskava muutmise nõudes.
3.Jätta rahuldamata Tallinna kohtutäituri Marek Laanemetsa (Laanemets, isikukood 37406040283) hagiavaldus Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse (Vilippus, isikukood 46806280279) ja Morellino OÜ (registrikood 12301574) vastu Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse poolt 26.09.2017 täiteasjas nr 022/2017/1353 koostatud jaotuskava muutmise nõudes. 1 (6)
4.Välja mõista Tallinna kohtutäituri Marek Laanemetsalt (Laanemets, isikukood 37406040283) riigituludesse riigilõiv 200 (kakssada) eurot kohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates praeguse Riigikohtu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud Tallinna kohtutäituri Marek Laanemetsa (Laanemets, isikukood 37406040283) kanda.
6.Määrata kindlaks, et Tallinna kohtutäituril Elin Vilippusel (Vilippus, isikukood 46806280279) puuduvad maakohtus menetluskulud.
7.Määrata kindlaks, et Morellino OÜ-l (registrikood 12301574) puuduvad maakohtus menetluskulud.
8.Määrata kindlaks, et Swedbank AS-il (registrikood 10060701) puuduvad maakohtus menetluskulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa (hageja) esitas 11.10.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse (kohtutäitur), Swedbank AS-i (kostja) ja Morellino OÜ (kostja) vastu kohtutäitur Elin Vilippuse poolt 26.09.2017.a täiteasjas nr 022/2017/1353 koostatud jaotuskava muutmise nõudes. Kohus võttis hagi 06.03.2018 menetlusse. Kohtutäitur Elin Vilippus ja kostja Swedbank AS on hagile vastanud. Kostja Morellino OÜ ei ole hagile vastanud. Kohus arutas asja 08.10.2019 kohtuistungil.
2.Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega. Hageja algatas võlgnik Pikad Sirged OÜ suhtes kostja Morellino OÜ täitmisavalduse alusel täitemenetluse täiteasjas nr 014/2014/43. Täitemenetlus algatati kostja Morellino OÜ kasuks seatud teise järjekoha hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hageja arestis korteriomandi 18.01.2017. Kohtutäitur Elin Vilippus algatas 13.03.2017 võlgniku Pikad Sirged OÜ suhtes kostja Swedbank AS-i täitmisavalduse alusel täitemenetluse täiteasjas nr 022/2017/1353. Täitemenetlus algatati kostja Swedbank AS-i kasuks seatud esimese järjekoha hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kohtutäitur Elin Vilippus ja kostja Swedbank AS ei esitanud hagejale taotlust sundtäitmisega ühinemiseks. Kohtutäitur Elin Vilippus arestis hageja poolt eelnevalt arestitud korteriomandi 30.05.2017. Kohtutäitur Elin Vilippus müüs korteriomandi 22.08.2017 toimunud enampakkumisel ostuhinnaga 330 000 eurot. Kohtutäitur Elin Vilippus koostas 26.09.2017 jaotuskava, mille järgi oli hagejal õigus saada täitekulude katteks 72 eurot täiteasjas nr 014/2017/43. Kohtutäitur Elin Vilippus jättis jaotuskavas ebaõigesti arvestamata hageja põhitasu nõude 12 379,38 eurot. Kolmanda järjekoha hüpoteegipidaja nõude 4565,84 eurot 2 (6)
ulatuses tuleb tulemi ülejääk tagastada võlgnikule. Hageja palub kohtul jaotuskava muuta järgmiselt: esmalt arvatakse tulemist maha täitekuludena kohtutäitur Elin Vilippuse lisatasu 1980 eurot ja seejärel arvatakse tulemist maha täitekuludena hageja põhitasu 12 379,38 eurot ja menetluse alustamise tasu summas 72 eurot. Seejärel rahuldatakse tulemi arvel kostja Swedbank AS-i nõue 173 454,16 eurot. Pärast Swedbank AS-i nõude rahuldamist rahuldatakse tulemi arvel kostja Morellino OÜ nõue 137 548,62 eurot. Pärast Morellino OÜ nõude rahuldamist rahuldatakse tulemi arvel kohtutäitur täitemenetluse nr 022/2017/1353 alustamise tasu 72 eurot. Tulemist ülejääv summa makstakse välja võlgnik xxxx OÜ-le.
3.Kohtutäitur Elin Vilippus vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kohtutäitur Elin Vilippus põhjendab oma vastust hagile järgmiselt. Kohtutäitur müüs täitemenetluses esimese järjekoha hüpoteegiga tagatud nõude katteks korteriomandi. Hageja esitas 22.08.2017 avalduse sundtäitmisega ühinemiseks. Ühinenud kohtutäiturina on hagejal õigus saada menetluse alustamise tasu ja täitekulude katteks tulemist osa. Hageja ei ole kasutanud õiguskaitsevahendina kaebuse esitamist kohtutäitur Elin Vilippuse tegevusele seoses ühinemata jätmisega hageja läbiviidava sundtäitmisega.
Kostja Swedbank AS leidis, et jaotuskava on koostatud õigesti ja palub jätta hagi rahuldamata.
Kostja Morellino OÜ ei ole hagile vastanud.
II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 136 lg 4 sätestab, et tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Kohus määras hagi menetlusse võtmisel hagihinnaks 4565,84 eurot. Kohus on seisukohal, et kohus on hagihinna määranud valesti. Kohus on seisukohal, et hageja on esitanud kujundushagi, mille väärtus on rahaliselt hinnatav. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta rahaliselt hinnatava kujundushagi hagihinna määramiseks eraldi alust. Seetõttu tuleb hagihind määrata TsMS § 122 lg 2 järgi, mis on hagihinna määramise üldine alus ja lisaks kohaldada analoogia korras TsMS §-i 125. Kohus leiab, et hagejal oleks hagiavalduse rahuldamise korral muudetud jaotuskava alusel õigus saada 12 451,38 eurot. Kohus määrab hagihinnaks 12 451,38 eurot.
7.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mistõttu ei vaja need eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1): - Hageja algatas võlgnik Pikad Sirged OÜ suhtes kostja Morellino OÜ täitmisavalduse alusel täitemenetluse täiteasjas nr 014/2014/43. Hageja arestis täiteasjas korteriomandi (registiosa nr xxxx) 18.01.2017. Täitemenetlus algatati kostja Morellino OÜ kasuks seatud teise järjekoha hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. - Kohtutäitur Elin Vilippus algatas 13.03.2017 võlgniku Pikad Sirged OÜ suhtes kostja Swedbank AS-i täitmisavalduse alusel täitemenetluse täiteasjas nr 022/2017/1353. Täitemenetlus algatati kostja Swedbank AS-i kasuks seatud esimese järjekoha hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. - Kohtutäitur Elin Vilippus ja kostja Swedbank AS ei esitanud hagejale taotlust hageja läbiviidava sundtäitmisega ühinemiseks. - Kohtutäitur Elin Vilippus arestis hageja poolt eelnevalt arestitud korteriomandi 30.05.2017. - Kohtutäitur Elin Vilippus müüs korteriomandi 22.08.2017 toimunud enampakkumisel ostuhinnaga 330 000 eurot. - Kohtutäitur Elin Vilippus koostas 26.09.2017 jaotuskava, mille järgi oli hagejal õigus saada täitekulude katteks 72 eurot täiteasjas nr 014/2017/43. - Hageja ei ole esitanud kohtutäitur Elin Vilippuse tegevuse ja otsuste peale täiteasjas nr 022/2017/1353 kaebusi. 3 (6)
8.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 109 lg 1 sätestab, et sissenõudja võib 15 päeva jooksul alates jaotuskava kättetoimetamisest esitada kohtutäituri ja puudutatud sissenõudja vastu hagi jaotuskava vaidlustamiseks jaotamismenetlust korraldava kohtutäituri büroo asukohajärgsesse maakohtusse. TMS § 109 lg 1 järgi tuleb hagi esitatud puudutatud sissenõudja vastu. Kohtu hinnangul on sissenõudja puudutatud siis, kui tema jaotuskava alusel saadava tulemi suurus hagi rahuldamise korral muutub. Hageja on taotlenud kohtult jaotuskava muutmist. Nii vaidlustatud kui ka muudetud jaotuskava kohaselt jääb kostja Swedbank AS-is saadava tulemi suurus samaks. Seega ei ole kostja Swedbank AS TMS § 109 lg 1 mõistes puudutatud sissenõudja. TMS § 109 lg 1 ei anna õiguskaitset hagi esitamiseks sellise sissenõudja vastu, kelle saadava tulemi suurus muudetud jaotuskava järgi ei muutu. Eeltoodust tulenevalt esineb kostja Swedbank AS-i vastu esitatud nõude osas hagiavalduse läbi vaatamata jätmise alus TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi. Kohus jätab Swedbank AS-i vastu esitatud hagiavalduse läbi vaatamata.
9.TMS § 5 lg 1 sätestab, et täitemenetluse osalised on isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. TMS § 5 lg 3 sätestab, et kinnisasja täitemenetluse osalised on muu hulgas isikud, kelle kasuks on kinnistusraamatusse keelumärke sissekandmise ajaks kantud õigus või tehtud õigust tagav kanne. Kohus leiab, et hageja oli tulenevalt TMS § 5 lõigetest 1 ja 3 kohtutäitur Elin Vilippuse läbiviidava täitemenenetluse osaliseks järgmistel põhjustel: teise täitemenetluse läbiviimine puudutas hageja õiguse rahuldada oma põhitasu nõuet arestitud korteriomandi arvel (TMS § 5 lg 1) ning kohtutäitur Elin Vilippuse poolt korteriomandi arestimise ajaks oli hageja korteriomandi juba ise arestinud (TMS § 5 lg 3). Eeltoodust tulenevalt olid hagejal kohtutäitur Elin Vilippuse läbiviidavas täiteasjas kõik täitemenetluse osalise õigused. TMS § 52 lg 1 sätestab, et varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse. Sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel. Pooled ei vaidle selle üle, et kohtutäitur Elin Vilippus arestis korteriomandi 30.05.2017. Pooled ei vaidle selle üle, et kohtutäitur Elin Vilippus müüs korteriomandi 22.08.2017 toimunud enampakkumisel ostuhinnaga 330 000 eurot. TMS § 217 lg 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei ole esitanud täiteasjas nr 022/2017/1353 kaebusi kohtutäitur Elin Vilippuse tegevuse või otsuste peale. Seetõttu ei saa hageja täitemenetluse osalisena tugineda asjaoludele, mille kohaselt ei olnud kohtutäitur Elin Vilippusel õigus arestida ja müüa hageja poolt arestitud korteriomandit. Samuti ei ole hagejal võimalik tugineda sellele, et kohtutäitur Elin Vilippus jättis ebaõigesti esitamata avalduse hageja läbiviidava sundtäitmisega ühinemiseks.
10.Kohus leiab, et isegi kui hageja saaks tugineda asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses kohtutäitur Elin Vilippuse tegevusele, ei nähtu kohtutäitur Elin Vilippuse tegevusest täitemenetluse läbiviimist reguleeriva seaduse rikkumist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 88 lg 1 sätestab, et kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu. TsÜS § 88 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei laiene enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguste teostamisele. TMS § 149 lg 1 sätestab, et kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise 4 (6)
sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. TsÜS § 88 lg 2 järgi ei takista käsutuskeeld varem tekkinud asjaõiguste teostamist. Swedbank AS-i kasuks kinnistusraamatusse kantud hüpoteek oli tekkinud enne kostja Morellino OÜ kasuks kinnistusraamatusse kantud hüpoteeki ja hageja avalduse aluseks kinnistusraamatusse kantud keelumärget. Kinnistusraamatusse mitme keelumärke kandmine, st ka kinnisasja korduv arestimine on võimalik TsÜS § 88 lg 2 alusel ja täitemenetluse tõhususe huvides (vt ka Riigikohtu 05.03.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-10, p-d 8-9). Seega ei pidanud Swedbank AS ja kohtutäitur Elin Vilippus oma õiguste teostamiseks ühinema juba alanud sundtäitmisega TMS § 149 lg 1 alusel. TsÜS § 88 lg 2 järgi oli kohtutäituril võimalik korteriomand arestida ja müüa. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et kohtutäitur Elin Vilippusel ja kostja Swedbank AS-il puudus kohustus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks esitada hagejale avaldus TMS § 149 lg 1 alusel sundtäitmisega ühinemiseks. Samuti puudus kohtutäitur Elin Vilippusel kohustus hoiduda sissenõude pööramisest hüpoteegiga koormatud korteriomandile, st korteriomandi arestimisest ja müümisest.
11.Kohus on seisukohal, et hageja on ühinemisavalduse esitanud kohtutäitur ning talle ei tulene mingeid eriõigusi sellest, et kohtutäitur Elin Vilippuse läbiviidavas täitemenetluses müüdi korteriomand, mille käsutamine oli hageja poolt teises täitemenetluses keelatud. Sundtäitmisega ühinenud kohtutäituril on õigus saada tulemi arvel täitemenetluse alustamise tasu ja täitekulusid. Ühinenud kohtutäituril ei ole õigust nõuda tulemi arvel kohtutäituri põhitasu /vt ka Riigikohtu 29.01.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-13, p 18; 16.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-10815, p 15). Kohtutäitur Elin Vilippus on õigesti jätnud jaotuskavas arvestamata hageja põhitasu nõude. Kohtutäitur Elin Vilippus ei ole jaotuskava koostanud ebaõigesti, mistõttu ei ole hageja nõue muuta jaotuskava põhjendatud. Kohus jätab seetõttu rahuldamata hagiavalduse kohtutäitur Elin Vilippuse ja Morellino OÜ vastu kohtutäitur Elin Vilippuse poolt 26.09.2017 täiteasjas nr 022/2017/1353 koostatud jaotuskava muutmise nõudes.
12.Kohus määras hagihinnaks 12 451,38 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 järgi tuleb hagilt hinnaga 12 451,38 eurot tasuda riigilõivu 600 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 400 eurot. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus mõistab hagejalt riigituludesse vähem tasutud riigilõivu 200 eurot. TsMS § 179 lg 5 alusel tuleb raha riigituludesse tasuda 15 päeva jooksul, arvates otsuse jõustumisest. TsMS § 179 lg 9 alusel tuleb menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi täitmisega viivitamise korral tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtuotsusele on lisatud makseinfo.
13.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus jättis hagiavalduse kohtutäitur Elin Vilippuse ja kostja Morellino OÜ vastu esitatud nõudes rahuldamata ja kostja Swedbank AS-i vastu esitatud nõudes läbi vaatamata. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
14.TsMS § 177 lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 ls 2 sätestab, et kohus määrab 5 (6)
menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostjad ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirju. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul võimalik määrata kindlaks kostjate menetluskulude suurust menetluskulude nimekirja põhjal. Kohtutäitur Elin Vilippus on osalenud menetluses isiklikult ja seadusliku esindaja vahendusel. Kohtu hinnangul ei nähtu tsiviilasja materjalidest kohtutäitur Elin Vilippusele kohtukulude tekkimist. Seetõttu puudub kohtul alus määrata kindlaks kohtutäitur Elin Vilippuse kohtukulusid. Kostjat esindas seaduslik esindaja. Kohtule ei ole esitatud andmeid, mis võimaldaks kohtul määrata kindlaks TsMS § 162 lõikes 2 nimetatud kohtuvälised kulud. Kohus määrab, et kohtutäitur Elin Vilippusel puuduvad maakohtus menetluskulud. Kohtu hinnangul ei nähtu tsiviilasja materjalidest kostja Morellino OÜ-le kohtukulude tekkimist. Seetõttu puudub kohtul alus määrata kindlaks kostja kohtukulusid. Kostja Morellino OÜ ei ole teinud esindaja vahendusel menetlustoiminguid. Seetõttu ei saa kostjal olla lepingulise esindaja kulusid ega TsMS § 162 lõikes 2 nimetatud kohtuvälised kulusid. Kohus määrab, et kostja Morellino OÜ-l puuduvad maakohtus menetluskulud. Kostja Swedbank AS on osalenud menetluses töötajast lepingulise esindaja vahendusel. Kohtu hinnangul ei nähtu tsiviilasja materjalidest kostjale kohtukulude tekkimist. Seetõttu puudub kohtul alus määrata kindlaks kostja kohtukulusid. Kostja Swedbank AS-i on esindanud lepinguline esindaja, kelleks on kostja töötaja. Kohus ei saa lepingulise esindaja kulu määrata kindlaks tsiviilasja materjalide põhjal, sest nendest ei nähtu, millistel tingimustel on lepinguline esindaja kostjat esindanud. Samuti ei nähtu toimikust esindaja ajakulu. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus määrata kindlaks kostja lepingulise esindaja kulu suurust. Kohus määrab eeltoodut arvestades, et kostja Swedbank AS-il puuduvad maakohtus menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.