2-19-13414/20 - Muud - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

avaldaja väidete kohta; s.h selle kohta millistes summades esitati puudutatud isikule arveid, millistes summades on ta tasunud ning milliste kohustuste katteks on laekunud summad arvetatud. Maakohus selgitas, et lähtus asja lahendamisel nõuet kindlaks teha võimaldavatest tõenditest. KÜ põhikirja p 4.2.6.1 kohaselt võetakse üldelektri arvestuse aluseks eelmisel kuul tarbitud üldelektri näidud tarnija poolt esitatud arvel jagatuna korteriomandite arvule. Puudutatud isik ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid arvetel märgitud üldelektri hindade ja koguse kohta. Seega on esitatud arvetel märgitud majandamiskulud õiged ja põhjendatud. Põhikirja p 4.2.6.2 kohaselt võetakse prügiveo arvestamise aluseks vastavalt üldkoosoleku vastuvõetud otsusele korteriomandi 1 m2 kohta. Puudutatud isik ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid ega tõendeid prügiveo hinna ja arvestamise aluste kohta, mistõttu saab väita, et puudutatud isik on arvetel esitatud mahus prügiveo teenust saanud. Põhikirja 4.2.6.3 kohaselt võetakse elamu remondifondi arvestamise aluseks vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korterimandi 1 m2 kohta. Puudutatud isikule esitatud arvetel on näha igakuiste remondifondi summade kujunemine, s.o vastavalt korteri X eluruumi pindalale ning arvetel märgitud summad on korrektsed. Veearveid esitatakse vastavalt iga korteri poolt tarbitud veekogusele. Maakohus tuvastas, et, et vett on avalduses märgitud perioodil tarbitud ning tarbitud teenuse eest tuleb tasuda. Kohus leiab, et 03.2016-11.2018 esitatud arvetel (11.2018 arve osaliselt summas 38,11 eurot, vt allpool) märgitud vee kogused ja lõplikud summad on õiged. Küll aga on puudutatud isik esitanud vastuväite arvel nr 662 (01.11.2018) märgitud veemõõtude vahele 2017.a ja 2018.a kogusummas 380,12 eurot ning märkis, et tema sellega ei nõustu. Arvelt nr 662 nähtub, et veemõõtude vahe 2017. aastal oli 140,80 eurot (3,20€ x 44 m3) ning aastal 2018 239,32 eurot (3,86 x 62 m3). Nimetatud veemõõtude vahe osas ei ole avaldaja esitanud mingisuguseid selgitusi, eelkõige, mis üldse on veemõõtude vahe ja millistel põhjustel on nendel aastatel sellised vahed tekkinud. Veemõõtude vahesid ja nende kulude kandmist pole KÜ-s fikseeritud ning jälgitav pole ka see, kuidas see vahe on korteriomanike vahel jagatud. Samuti puudub sellise jagamise kohta korteriomanike otsus. Tegemist on seega ebaselge ja tõendamata nõudega. Kohus ei saa avaldaja nõuet 380,12 euro osas rahuldada, sest nõude kujunemine on ebaselge ja tõendamata. Avaldaja on selgitanud võlgnevuse ajalist kujunemist ning selgitanud, et iga kalendriaasta lõpus on tehtud tasaarvestus laekumiste ülejääkide osas, samuti on rakendatud raamatupidamise üldpõhimõtet, et iga laekumine on ajaliselt kõige hilisema arve maksmiseks juhul, kui maksja ei ole makseselgitusse märkinud konkreetselt arve numbrit (VÕS § 88 lg 1 ja lg 6 p 1). Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid avaldaja poolt märgitud põhimõtetele. Puudutatud isik on võlgnevuse kujunemise osas esitanud vaid üldisi vastuväiteid ning seda ka pärast avaldaja poolt kõikide teenuste pakkujate arvete esitamist, pangakonto väljavõtete ja muude tõendite esitamist. Puudutatud isikul oli võimalus kontrollida võlgnevuse summat ning esitada sisulised vastuväited, kuid puudutatud isik ei teinud seda. Maakohus hindas asjas esitatud tõendeid ning kõrvutas puudutatud isiku poolt tasutud summasid esitatud arvetega ning toimunud tasaarvestustega ning tuvastas, et puudutatud isiku võlgnevus perioodil 03.2016-11.2018 on kokku 282,68 eurot. Puudutatud isik väitis, et avaldaja on pahatahtlikult lasknud tekkida olukorral, kus puudutatud isikul on tekkinud võlgnevus. Puudutatud isik tegi kõik endast oleneva, et saada majandamiskulude arveid.

Kohus nõustus avaldajaga, et arveid saab kätte toimetada nende postkasti panekuga ning selline kättetoimetamise viis on lubatud. Avaldaja sõnul on ta arved postkasti pannud ja seega on arved ka kätte toimetatud. Korteris elas üürnik, kellel oli ligipääs postkastile ning kes avaldaja pangakonto väljavõtetest nähtuvalt tasus ise majandamiskulude arveid. Kuna korteris elas üürnik, kes maksis ise kommunaalkulusid, oli eeldatavalt puudutatud isikul ja üürnikul üürilepingust tulenevalt teatavad kokkulepped majandamiskulude arvete tasumise osas. Kohus selgitas, et tegemist on üürniku ja üürileandja sisesuhtega, mis ei puuduta korteriühistut. Majandamiskulude osas tekkinud võlgnevuste eest vastutab korteriühistu ees ikkagi korteriomanik. Juhul kui puudutatud isikule on tekkinud kahju võlgnevuse näol, on puudutatud isikul õigus esitada nõudeid kahju tekitanud isikute vastu. Käesolevalt on kohus tuvastanud, et korteri 2 osas tekkis majandamiskulude võlgnevus, mille eest vastutab võlgnevuse tekkimise perioodil korteri omanikuks olnud puudutatud isik. Võlgnevus tuleb puudutatud isikult välja mõista. Eeltoodust tulenevalt mõistis kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 282,68 eurot. Avaldaja on palunud puudutatud isikult mõista välja viivise põhinõudelt 0,07% päevas alates avalduse esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Avaldaja nõuab viivist 0,07% päevas nagu korteriomanikud on põhikirjas kokku leppinud. Puudutatud isik oli seisukohal, et viivist saab nõuda vaid seadusjärgses määras. Kohus märgib, et kuna avaldaja nõuab viivist alates avalduse esitamisest, tuleb lähtuda avalduse esitamise ajal kehtinud seadusandlusest. Seadusandja on kehtestanud konkreetse viivisemäära, millest kohus peab antud juhul lähtuma. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja seadusjärgses (VÕS § 113 lg 1 sätetatud) määras viivise avalduse esitamisest kuni otsuse tegemiseni perioodil 03.09.2019-11.06.2020 17,51 eurot (8%/365px282,68€x283p) ning otsuse tegemisest edasi alates 12.06.2020 VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras.