MTÜ Süvariik (asutamisel) määruskaebus Tartu Maakohtu registriosakonna 18.10.2019 määrusele nr M 50128049
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu registriosakonna 18.10.2019 määrus nr M 50128049
Kaebuse esitaja ja kaebuse Mittetulundusühing määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
Süvariik
(asutamisel)
nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Mittetulundusühing Süvariik (asutamisel, asukoht Raua 20-2, Tallinn, 10152), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv (e-post: xxx ) Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna 18.10.2019 määrus nr M 50128049 ja saata Mittetulundusühing Süvariik (asutamisel) 13.09.2019 kandeavaldus Tartu Maakohtu registriosakonnale uueks läbivaatamiseks.
4.Määrusele ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 599, TsMS § 696 lg 3).
Asjaolud
1.13.09.2019 esitas Mittetulundusühing Süvariik (asutamisel) (avaldaja) Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse, milles palus kanda mittetulundusühingute registrisse mittetulundusühing nimega Mittetulundusühing Süvariik.
1(4)
Tsiviilasi nr: 2-19-16784 Maakohtu määrus
2.Tartu Maakohtu registriosakond tegi 18.10.2019 asjas eitava kandemääruse nr M 50128049, millega jättis avaldaja esitatud avalduse rahuldamata.
3.Määruse põhjenduste kohaselt asus kohtunikuabi seisukohale, et esitatud dokumentide alusel ei saa teha mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse taotletud kannet, sest mittetulundusühingu nimi ei ole kooskõlas mittetulundusühingute seaduse § 4 lgga 7.
4.Mittetulundusühingu nimi ei või olla vastuolus heade kommetega (MTÜS § 4 lg 7). Süvariik on poliitikas negatiivse tähendusega mõiste, mis hõlmab ühiskonnas füüsiliste isikute rühmi, organisatsioone või geograafilisi piirkondi, mis ei allu riigivõimule ning tegutsevad oma seaduste alusel. Taotletud nimi ei ole registripidaja hinnangul mittetulundusühingule sobiv ega kohane.
5.Kui avalduses on kande tegemist takistav puudus või kui puudub vajalik dokument ja puudust on ilmselt võimalik kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui puudust tähtaja möödumise ajaks kõrvaldatud ei ole, jätab kohus avalduse kandemäärusega rahuldamata (TsMS § 596 lg 2).
6.23.09.2019 määrusega nr M 50128049/M2 anti kande tegemist takistava puuduse kõrvaldamiseks 15 päeva arvates määruse tegemisest (tähtaeg 08.10.2019). Nimetatud tähtajaks kande tegemist takistavat puudust ei kõrvaldatud. Määruskaebus
7.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu eitava kandemääruse tühistada ja saata asi Tartu Maakohtu registriosakonnale uueks läbivaatamiseks.
8.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on määrus põhjendamata. Avaldaja ei nõustu ka registripidaja tõlgendusega. Selleks, et tuvastada, kas taotletud ärinimi vastab MTÜS § 4 sätestatud nõuetele, tuleb esmalt täpselt määratleda ärinimeks soovitava sõna tähendus.
9.Registripidaja on lähtunud Vikipeedia lehel avaldatud riik riigis tähendusest, mitte aga süvariik tähendusest. Süvariik ei ole sama tähendusega, mis riik riigis ja vastupidi. Registripidaja tõlgendust ei muuda õigeks ka asjaolu, et viidatud artiklis on rubriigis „Vaata ka“ nimetatud teemaga seotud terminiteks Süvariik, Tagatuba, Varivalitsus, Nukuvalitsus ja Viies kolonn. Avaldaja ei vaidlusta, et riik riigis võib omada negatiivset tähendust, kuid avaldaja ei ole esitanud avaldust sellise nimega ühingu registreerimiseks. Tegemist on erinevate mõistetega, mida on registripidaja avaldaja kahjuks vabalt tõlgendanud.
10.Eesti Keele Instituudi Eesti keele seletav sõnaraamat ega ka muud Eestis avaldatud sõnaraamatud ei anna vastet sõnale süvariik.
11.Inglise keeles on süvariigi vasteks deep state. Oxfordi Ülikooli poolt hallatav sõnaraamat Lexico annab mõiste deep state vasteks a body of people, typically influential members of government agencies or the military, believed to be involved in the secret manipulation or control of government policy, mis on eesti keelde tõlkides „Inimeste kogu, tavaliselt mõjuvõimsad valitsusasutuste või sõjaväe liikmed, kes arvatakse olevat seotud salajase manipuleerimise või valitsuse poliitika kontrollimisega“.
12.Avaldaja vabadust valida tema poolt asutatavale ühingule nime saab piirata ainult MTÜS-s sätestatud alustel. Seega on registripidaja õigus sekkuda nime valikul piiratud ja nime sobimatuks pidamine peab olema registripidaja poolt põhjendatud.
13.Seaduses puudub mõiste head kombed legaaldefinitsioon, see aga ei tähenda seda, et registripidaja saab vabalt pidada avaldaja soovitud nime heade kommetega vastuolus
2(4)
Tsiviilasi nr: 2-19-16784 olevaks ja lubamatuks. Tänapäeval tunnistatakse tehingud heade kommete vastaseks eesmärgiga kaitsta avalikke huve, üht lepingu poolt või kolmandate isikute huve. Seega peab avaldaja poolt taotletud nimi oma sisu ja tähendusega kahjustama avalikke või isikute huve ning kahjustamine peab lahendis olema selgelt esile toodud ja põhjendatud. Vaidlustatud määruses on registripidaja lähtunud sõna ebaõigest tähendusest ja abstraktselt nentinud, et taotletud nimi ei ole sobiv ega kohane, kuid ei ole esile toonud, milles konkreetselt ebasobivus ja ebakohasus seisneb ning milles seisneb nime kasutusel võimalik (avalik) kahju.
14.Tähenduse järgi tähendab süvariik inimeste kogu, kes võivad olla (aga ei pruugi) mõjuvõimsad valitsusasutuste või sõjaväe liikmed, kes arvatakse olevat (aga ei pruugi) seotud salajase manipuleerimise või siis valitsuse poliitika kontrollimisega. Nime tähendus, et tegemist on inimeste koguga, kellel võib olla seos valitsuse poliitika kontrollimisega ei muuda nime veel ebamoraalseks ega ka heade kommete vastaseks ning ei anna alust selle registreerimisest keeldumiseks. Tegemist ei ole heade kommete vastase nimega – see ei seostu moraalitu, ebaseadusliku või muu sarnase tegevusega ja kohus ei ole vaidlustatud määruses sellist seost ka esile toonud. Menetluse edasine käik
15.29.10.2019 edastas kohtunikuabi menetlusse võetud määruskaebuse kohtunikule läbivaatamiseks, olles seisukohal, et määruskaebust ei saa rahuldada.
16.Harju Maakohus jättis avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
17.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Tartu Maakohtu registriosakonna kandemäärus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3, § 659 ja § 667 alusel tühistada ning tsiviilasi saata Tartu Maakohtu registriosakonnale 13.09.2019 kandeavalduse uueks läbivaatamiseks. Avaldaja määruskaebus rahuldatakse.
18.Käesoleval juhul on tegemist vaidlusega registriasjas, mis on hagita asjaks TsMS § 475 lg 1 p 10 kohaselt. Hagita menetluses kehtib seadusest tulenevalt uurimisprintisiip, mille kohaselt ei ole kohus TsMS § 477 lg-st 5 tulenevalt seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning peab TsMS § 477 lg 7 alusel kontrollima avalduse vastavast seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid, nõudes vajaduse korral avaldajalt tõendite esitamist või kogudes neid omal algatusel.
19.Määruskaebuse esitaja hinnangul on maakohus sõna „süvariik“ tähenduse tõlgendamisel valesti lähtunud Vikipeedias avaldatud mõiste „riik riigis“ tähendusest ning esmalt tulnuks maakohtul täpselt määratleda nimeks soovitava sõna tegelik tähendus. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga põhimõtteliselt.
20.Eeltoodust tulenevalt kogus ringkonnakohus asjas TsMS § 477 lg 7 alusel omal algatusel tõendeid, tuvastades, et Eesti Keele Instituudi poolt peetavas ühendsõnastikus on mõiste „süvariik“ tähendus erinevalt maakohtu määruses märgitust järgnev: inimrühmad, enamasti mõjukad ametkonnad, kohtuasutused, eriteenistused vms, kes väidetakse kujundavat salaja poliitikat demokraatlikult valitud rahvaesindajate seljataga (leitav veebiaadressilt: https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/s%C3%BCvariik/1).
3(4)
Tsiviilasi nr: 2-19-16784
21.Arvestades, et ühendsõnastikus puudus viide allikale, palus ringkonnakohus Eesti Keele Instituudil täpsustada, millistest allikatest sõna „süvariik“ pärineb ning milline tähendus sellel sõnal eesti keeles ja kultuuriruumis on.
22.Eesti Keele Instituudil vastuse kohaselt ei saa ühte kindlat allikat nimetada, sõnu võetakse ühendsõnastikku mitmesugustest allikatest, peamiselt eesti keele ühendkorpusest (1,5 mld sõnavormi), mida perioodiliselt uuendatakse. Sõnade tähenduste seletused tuginevad nende esinemusele eesti keele tekstikorpustes ning annavad edasi leksikograafi läbimõeldud arusaama ühe või teise sõna kasutuspõhisest tähendussisust. Sõna „süvariik“ puhul on ilmne, et see on tõlkelaen inglise keelest (deep state) ja seetõttu on eestikeelse sõna tähendus suuresti kattuv ingliskeelse sõna omaga (vt näiteks Merriam-Websteri sõnaraamatus https://www.merriamwebster.com/dictionary/deep%20state). Küsimusele sõna „süvariik“ tähendusest ei ole keelematerjali põhjal võimalik üheselt vastata. Tegemist on uue, poliitiliselt angažeeritud sõnaga, mille puhul suhtumine või hinnang oleneb suurel määral konkreetsest kasutussituatsioonist, samuti hindaja maailmavaatest.
23.Tuginedes eeltoodule on maakohus ringkonnakohtu hinnangul ebaõigesti sisustanud mõiste „süvariik“ tähenduse, millest johtuvalt on omakorda väär järeldus, et avaldaja taotletud nimi ei ole mittetulundusühingule sobiv ja kohane ega kooskõlas MTÜS § 4 lg-ga 7.
24.Määruskaebuse esitajaga tuleb nõustuda ka selles, et maakohus on vaidlustatud määruse jätnud olulises osas põhjendamata. Maakohus tõi küll välja, et sõnal „süvariik“ on poliitikas negatiivne tähendus, kuid arusaadav ja jälgitav ei ole maakohtu diskretsiooni kujunemine osas, milles kohus leidis, et taotletud nimi on õiguslikus mõttes heade kommetega vastuolus. Kuna maakohtu määrusele sai esitada määruskaebuse, tuli kohtul TsMS § 465 lg 2 p-st 8 tulenevalt määruses märkida ka põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis.
25.Võttes arvesse eeltoodud maakohtu poolseid rikkumisi, tuleb maakohtu määrus tühistada ning tsiviilasi saata tagasi maakohtule avaldaja poolt 13.09.2019 esitatud kandeavalduse uueks läbivaatamiseks.
26.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jäävad TsMS § 172 lg-st 2 tulenevalt avaldaja kanda.
27.Määrusele ei saa esitada määruskaebust tulenevalt TsMS §-st 599 koosmõjus TsMS § 696 lg-ga 3 (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.05.2014 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p 11). /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik